Itaalia astumine suurriikide perre lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austia-Ungari, Venemaa ja Türgi) tekkisid uued riigid (Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Jugoslaavia) uued piirid ei arvestanud Euroopa rahvaste soove, vaid Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta 2. Patsifistlikud 20ndad a) Patsifism – maailmavaade, mis mõistab hukka igasugused sõjad: – eurooplastel olid värskelt meeles sõjakoledused – soov ära hoida uue sõja puhkemine – sõlmiti mitmeid rahvusvahelisi lepinguid sõjaohu vastu – tekkinud konflikte püüti läbirääkimistega lahendada – loodi Rahvasteliit b) Rahvasteliit (1919) - Pariisi rahukonverentsil loodud riikidevaheline organisatsioon:
territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I maailmasõda. Maailmakaardil kadus Vene keisririik, Austria-Ungari keisririik lakkas olemast, selle asemel tulid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome säilitasid iseseisvuse. 4. Kuidas muutusid riikide jõu vahekord peale I maailmasõda, näited. Usa mõju kasv Euroopas, Prantsusmaaa, Inglismaa suurenemine, Itaalia sai suurriigiks,
Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välistatud uue sõja tekkimine. Rahvasteliidu peakorter asus Sveitsi linnas Genfis. Algul ei võetud sinna Saksamaad ja ta liitlasi. Usa ei saanudgi kunagi liikmeks. Uued sõja põhjused: Sakslasi vihastas versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud saksamaad suuriigina tunnustada. Esimeses maailmasõjas antandi poolel sõdinud jaapan ja itallia olid solvunud, sest nad ei
Neil tuli tasuda reparatsioone(123miljardit kuldmarka) Mõisted:suur kolmik/nelik: Clemenceau, George, Wilson, Orlando wilsoni 14 punkti: W.Wilsoni rahukava: lõpetada sõda võitjate ja kaotajateta, kehtestada õiglane maailmakorraldus, millega kõik on rahul Versailles diktaat: Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korralgus, mille alusel pidi Saksamaa tasuma tohutuid reparatsioone ja sakslastele pandi peale rasked rahutingimused.Versailles diktaat oli võitjate poolt kaotajatele peale surutud reparatsioon: sõjakahju hüvitis Rahvasteliit: pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö patsifism: maailmavaade, mis eitab igasuguseid sõdu ja taunib neid kõlbelisest seisukohast agressor: sõjaalgataja ja vallutaja Ruhri kriis: 1923. Saksamaal ja puhkeb , sest sakslased ei suuda tasuda reparatsioone
territooriumist kaheksandiku ning mitu miljonit sakslast jäi elama väljapoole Weimari vabariigi piire. Võitjate kätte läksid ka endise Saksa keisririigi asumaad. Teisest küljest võib Versailles' süsteemi nimetada ka nö uueks korraks.Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Rahulepingu tingimusi dikteerisid võitjariigid ning mingil määral on õige, et võtjad kaotajatele selle käigus nõudmisi esitasid. Tugevamatel peakski ju olema võimalus oma nõudmisi ja arvamusi ennekõike esitada. Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille ülesandeks peeti riikidevaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel. Sellise organisatsiooni loomine oli Ameerika Ühendriikide presidendi Wilsoni idee
nagu oleksid need mürsud või raketid. Ma ei suuda oma puhkust nautida. Kõik tundub nii imelik. On võimatu jälle tagasi olla. Tahan tagasi sõjatandrile!". Järelikult ka need, kes sõjas ellu jäid, on tegelikult kaotajad, sest nende edasine elu pole enam nauditav. Igal pool kardetakse midagi või kedagi ja ei suudeta enam tavaeluga toime tulla. Sõda rikub inimesed. Peale sõda on mõlemad pooled kannatada saanud. Sõda on igate pidi laastav: nii võitjatele kui ka kaotajatele. Tapetakse süütuid inimesi, sõjad toovad kaasa vaesuse, majanduskriisid, näljahädad ja unustamatud kõige koledamad elamused, mida ei suudaks keegi ettegi kujutada. Isegi need, kes on suutnud sellest üle olla suruvad isegi mitukümmend aastat pärast koledusi oma psaraid ja emotsioone maha. Inimene on mõtlev olend. Talle on antud aju potensiaali ning mõtlemisvõime, kuid miks ei tulda selle peale, et sõda toob kaasa ainult kannatusi, hävitamisi, surmi ja mitmeid muuid hädasid
õiglaselt. George soovis isklikult samuti rahu, kuid seda selleks, et taastada Briti Impeeriumi kaubandussidemed teiste rahvastega, samuti tahtis ta säilitada Briti Impeeriumit. Clemenceau tahtis Saksamaa täielikult purustada, et Sakasamaa ei suudaks enam kunagi Prantsusmaad rünnata. Kõik soovisid ära hoida sõda, kuid kõigili olid erinevad põhjused ja põhimõtted, mis viis vaidlusteni. Kuid kui lõpuks rahulepingute tekstid valmis olid, kutsuti kaotajaid neid allkirjastama. Kaotajatele ei antud sõnaõigust ning neid sunniti rahulepingut allkirjastama. Milles seisnes Versailles'i rahuleping? Rahuleping oli mõeldud sõja ärahoidmiseks. Selles seisnes kaotajariikide karistamine. Saksamaalt võeti ära palju maid ja asumaid nt Ruhri ja Elsass-Lotring. Saksamaa pidi ka hakkama maksma reparatsiooni makse võitjatele ning Saksamaal ei tohtinud enam olla suurt sõjaväge, neile lubati vaid 100 000 maaväelast ja 15 000 mereväelast. Paljusid maid ja asumaid
osalemise eest piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Riikidevahelisi suhteid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga. Rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. 2.Rahvusvaheline olukord 1920.-30. aastail: kes ja milliste põhimõtete järgi otsustas uued riigipiirid Euroopas pärast I maailmasõda (k 10) Antandi suurriigid otsustasid ja nad ei arvestanud teiste Euroopa rahvaste soove, vaid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. millised uued riigid tekkisid Euroopas I maailmasõja lõpul ja pärast seda (lk 14) Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Türgi. milliste riikide territooriumid ja valitsemiskorraldus muutusid (lk 14-15) Austria-Ungari (lakkas olemast; Austria väike vabariik, Ungari kuningriik), Vene keisririik (Eesti, Läti, Leedu, Poola, ja Soome säilitasid iseseisvuse)
Rahvasteliidu phikirja, mis sisaldas Versailles' rahulepingut. Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Paraku ei arvestanud Antandi suurriigid sealjuures teiste Euroopa rahvaste soove, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudki uued riigipiirid nii, et tulevikus oleks välistatud suure sõja puhkemine. Peaaegu kohe pärast rahulepingute sõlmimist selgus, et nii eri riikide kui ka seal elavate rahvaste vahel on tõsiseid vastuolusid ja tüliküsimusi. Niisugustes tingimustes oli suurtele jõupingutustele vaatamata üsna raske, kui mitte võimatu, saavutada Euroopas kauakestvat rahu. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Esimese maailmasõja
liidu loomisega. Tunnustatakse ka maalikunstnikuna, publisti ja kirjanikuna. Franklin Roosevelt 1932.a. USA presidendiks, innustas rahvast elu paremaks muutma, hakkas riigis teostama reforme, koostas New Deal'i ning see toimis ja USA väljus majanduskriisist. TEEMAD Maailm pärast I maailmasõda- uued riigipiirid soodustasid uue sõja puhkemist, Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Loodi Rahvasteliit, et arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Järgnev aastakümme oli suhtselt rahulik, rahu kindlustamiseks sõlmiti mitmeid lepinguid. Pariisi rahukonverents Sooviti kättemaksta Saksamaale, mis ei langenud kokku Wilsoni 14 punktiga. Kõiges püüti kättemaksta, isegi konverentsi avamispäev oli Saksa keiserriigi välja kuulutamis päev. Tähtsamad otsused võeti vastu Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George salajastel läbirääkimistel
kutsekojad ning töölisi ja ettevõtjaid ühendavad korporatsioonid, mille tegevus oli allutatud riigi juhtimisele. 5. Sõjakas välispoliitika 1935- 1936 Ühendati Etioopia Itaaliaga 1936- 1939 Abistati natsionaliste Hispaania kodusõjas 1939 Sissetung Albaaniasse NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’i süsteemis Saksamaa seisukoht: tegemist pole läbirääkimiste teel saavutatud kokkuleppega, vaid kaotajatele peale surutud diktaadiga. Tingimused mis Saksamaale peale suruti olid alandavad 2. Majanduslikud raskused Eriti rängalt mõjutas Saksamaad 1929 aastal alandunud suur ülemaailmne majanduskriis, majanduslikku väljapääsu nähti taasrelvastumises ja agressioonis. 3. Demokraatia kriis - Demokraatliku korda süüdistati kõikides maailmasõjale järgnenud hädades, mitmed ühiskonnagrupid olid demokraatia vastu.
negatiivseid mõjusid.Kui tootmine sihtriigis on kallim kui oli tootmine päritoluriigis, toob tootmise ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise.Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega. 28.Vaba kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse.Vaba kaubandusega paratamatult kaasnevad ka kaotused, ent summaarne võit on suurem kui kaotus.Kui võitjad kompenseeriksid kaotajatele nende kaotuse,saavutatakse kõrgem heaolu tase kui ilma vaba kaubanduseta.Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest ei suuda konkureerida madalama hinna juures.Tarbijad võidavad madalamatest hindadest.Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama.Luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid.Vaba kaubandus toob kaasa potentsiaalse eksportkauba hinna tõusu kodumaisele tarbijale.Töölised ja kapital peavad hakkama liikuma ühest tööstusharust teise 29
Austria, Ungari, Eesti, Jugoslaavia, Poola jne. 7. Pildiülesanne. Versailles süsteem. Rahu ja tulevane kahuriliha. Tiiger (Clemenceau hüüdnimi): "Huvitav! Mulle tundub, et ma kuulen last nutmas!" Mida ennustab see 1920. a Inglise ajalehes ilmunud karikatuur rahu püsimajäämise kohta? Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles' diktaadiks? sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglasena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida. Paljud sakslased tundsid, et sõda lõppes nende riigile "noa selga torkamisega". Loetle kolm võimalikku põhjust selliseks arvamuseks? ____________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________________________ _ B 1. Täida table rahvusvahelistest suhetest enne I maailmasõda
aastal sõlmisid sõdivad pooled Compeigne vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Kokku kutsuti Pariisi rahukonverents, mis töötas rohkem kui poolteist aastat(1919-1920). Selle istungeid peeti Versailles' lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles' süsteem e Versailles' diktaat. (1919) 2. Peale uute riigipiiride kehtestamist rahulepingu järgi, soovisid antanti riigid võimsamaks saada ja kätte maksta kaotajatele. Uute riigipiiridega paraku aga ei arvestatud rahvaste soovide ja vajadustega nii, et vastuolud ja tülid olid vältimatud. 1920 aastal loodi Rahvasteliit, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Sinna kuulusid paljud maailma riigid. Algul küll ei võetud MS kaotanud riike, nad pääsesid sinna alles hiljem. NSVL pääses sinna alles 15 aastat hiljem
ülekandumine sihtriiki kaasa reaalse sissetuleku vähenemise.Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega. 28. Kuidas suurendab vaba kaubandus heaolu? Missugused muutused jaotuses leiavad aset, kui saaksime vabalt eksportida ja importida? Vaba kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse.Vaba kaubandusega paratamatult kaasnevad ka kaotused, ent summaarne võit on suurem kui kaotus.Kui võitjad kompenseeriksid kaotajatele nende kaotuse,saavutatakse kõrgem heaolu tase kui ilma vaba kaubanduseta.Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest ei suuda konkureerida madalama hinna juures.Tarbijad võidavad madalamatest hindadest.Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama.Luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid.Vaba kaubandus toob kaasa potentsiaalse eksportkauba hinna tõusu kodumaisele tarbijale.Töölised ja kapital peavad hakkama liikuma ühest tööstusharust teise 29
on suhteid parandav või suhteid lõhkuv. Konflikti eeliseks on selle edasiviiv jõud, sest see sunnib inimesi leidma paremaid lahendusi ja looma uut. Konflikti käigus võivad päevavalgele tulla varjatud probleemid ja see aitab inimestel üksteises selgusele jõuda. Selle lahenemise järel võib suureneda inimeste tööpanus. Pikaajaline ehk äge konflikt on kahjulik, sest see häirib koostööd, arendab umbusaldust ja kahtlusi, tekitab kaotajatele stressi ja mõne alluva motivatsioonitaseme langust. Konflikti tagajärjel võib suureneda inimeste vaheline distants, halveneda organisatsiooni mikrokliima ja kannatanu võib organisatsioonist lahkuda. Seetõttu peavad juhid olema teadlikud erineva tasandi konfliktidest oma alluvatel ja neid oskuslikult lahendama. 3 Konfliktide lahendamine Konflikti lahendamisel eristatakse viit tehnikat: vältimine, kohaldumine, kompromiss, domineerimine ja koostöö
*1912.a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli. * Türgi, Kreeka ja Rumeenia vallutasid Bulgaaria vast vallutatud maad tagasi. * Bulgaaria võõrandus Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. 3. Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta) Sõja Algus: 28.juuli 1914 Sõja lõpp: 11.november 1918 SÕJAAJEND: * Austria-Ungari troobipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juulil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. PÕHJUSED:
Soodustab erakondade ühinemist ja kaheparteisüsteemi kujunemist. Ühe erakonna enamus parlamendis tagab stabiilse valitsuse. Kaheparteisüsteem on kõige selgemini välja kujunenud briti poliitilise kultuuriga riikides. Erakonnad suunavad oma programmi keskmisele valijale, seetõttu on need mõõdukad. Väike ülekaal valimistel toob kaasa suured muutused erakondade mandaatide arvus ja valitsuse vahetumisel ka poliitikas. Valitsuse programmiks on võitja programm. Kaotsi lähevad kaotajatele antud hääled ja võiduks vajaliku määra ületanud võitjale antud hääled. Üheks valimistulemustega manipuleerimise meetodiks oli nn Gerrimander (Massachusettsi kuberneri Elbridge Gerry 1812 tehtud valimisringkondade järgi), kus ringkonnad moodustatakse nii, et opositsioon jääb enamuses ringkondades nappi vähemusse või koondatakse opositsioon mõnda üksikusse ringkonda, kus nende hääled ületavad võiduks vajaliku ülemääraselt, kuid enamuses ringkondades jäävad vähemusse.
ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid. Oli lubatud 100 000 vabatahtlikku maaväelast ja 15 000 mereväelast. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks, ta pidi võitjatele reparatsioone ehk hüvitusmakse maksma. Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni (Reini jõe vasak kallas + 50 km paremkallast), kus
* Türgi nõrgenemine õhtuas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. *1912.a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma alad Euroopas v.a. Konstantinoopli. * Türgi, Kreeka ja Rumeenia vallutasid Bulgaaria vast vallutatud maad tagasi. * Bulgaaria võõrandus Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. 1) 3. Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta) Sõja Algus: 28.juuli 1914 Sõja lõpp: 11.november 1918 SÕJAAJEND: * Austria-Ungari troobipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juulil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. PÕHJUSED: * Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel.
teiste liikmesriikide kodanikele. Paljud regionaalsed ühenduse on ühisturu loomise ning kaupade teenuste, inimeste ja kapitale vaba liikumise saavutamise sedanud oma kaugemaks eesmärgiks. Kaupade ja teenuste vaba liikumine Rahvusvaheline kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse. Paratamatult kaasnevad vaba kaubandusega ka kaotused, ent summaarne võit suurem kui kaotus. Kui võitjad kopenseerikisid kaotajatele nende kaotuse, saavutaksime kõrgema heaolutaseme kui ilma vabakaubanduseta. Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest nad ei suuda konkureerida madalama hinna juures. Tarbijad võidavad madalamatest hindadest. Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama ning luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid. Vaba kaubandus toob kaasa potensiaalse eksportkauba hinna tõusu kodumaisele tarbijale. Tulemusena peavad
· Peakorter Genfis · Algul ei võetud liikmeks kaotajariike: N.Liit alles 1934. a. · USA ei kuulunud RL-i, kuna ei tunnustanud tema põhikirja · RL-st lahkusid 30. Aastatel Jaapan, Saksamaa ja Itaalia, välja heideti NSV Liit (1939) b)Versailles' süsteem- Pariisi rahu-konverentsil rahulepingutega loodud uus poltiiline kooraldus · ,,Igavesti kestev rahu"- ei õnnestunud sõdade põhjusi kõrvaladada (uued riigipiirid olid meelevaldsed) · Seda nimetati ka Versailles' diktaadiks, sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglastena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida · Ei arvestatud nn Wilsoni 14 punkti- USA presidendi rahukava õiglase maailmakorralduse kehtestamiseks · Rahulolematu oli ka Prantsusmaa, kes oleks soovinud Saksamaa suuremat nõrgestamist ja alandamist 4.I maailmasõja tagajärjed a) Hukkunuid üle 10 miljoni, haavatuid poole rohkem b)Laostatud majandus ja suured purustused c)Impeeriumide lagunemine ja väikeriikide tekkimine:
· teavitama, mitu viga on mängija teinud, tõstes vastava numbriga veaviida. · üles märkima minutilised vaheajad ning hoiatama võistkonda, kui see on võtnud teise minutilise vaheaja. · andma signaali, kui on tehtud vahetus või võetud minutiline vaheaeg. Protokoll koosneb kolmest lehest: · valgel paberil originaal on mängu korraldajatele · roosal paberil koopia võitjavõistkonnale · kollasel paberil koopia kaotajatele. · Suurvõistlustel neli lehte Mängijate positsioonid Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.
Konflikti eeliseks on selle edasiviiv jõud, sest see sunnib inimesi leidma paremaid lahendusi ja looma uut. Konflikti käigus võivad päevavalgele tulla varjatud probleemid ja see aitab inimestel üksteises selgusele jõuda. Selle lahenemise järel võib suureneda inimeste tööpanus. 7 Pikaajaline ehk äge konflikt on kahjulik, sest see häirib koostööd, arendab umbusaldust ja kahtlusi, tekitab kaotajatele stressi ja mõne alluva motivatsioonitaseme langust. Konflikti tagajärjel võib suureneda inimeste vaheline distants, halveneda organisatsiooni mikrokliima ja kannatanu võib organisatsioonist lahkuda. Seetõttu peavad juhid olema teadlikud erineva tasandi konfliktidest oma alluvatel ja neid oskuslikult lahendama. 8 3 KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Konflikt peab alati lahenduse leidma. Konfliktide eest ei saa põgeneda. Me võime ju
· Tulemusena läheb tootmine kohapeal maksma rohkem kui oleks olnud impordi hind koos kõikide maksudega 28. Kuidas suurendab vaba kaubandus heaolu? Missugused muutused jaotuses leiavad aset, kui saaksime vabalt eksportida ja importida? Vaba kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse: · Vaba kaubandusega paratamatult kaasnevad ka kaotused, ent summaarne võit on suurem kui kaotus · Kui võitjad kompenseeriksid kaotajatele nende kaotuse, saavutatakse kõrgem heaolu tase kui ilma vaba kaubanduseta Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest ei suuda konkureerida madalama hinna juures. Tarbijad võidavad madalamatest hindadest. Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama: luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid; vaba kaubandus toob kaasa potentsiaalse eksportkauba hinna tõusu kodumaisele tarbijale. Töölised ja kapital peavad hakkama liikuma ühest tööstusharust teise.
4) teavitama, mitu viga on mängija teinud, tõstes vastava numbriga veaviida. 5) üles märkima minutilised vaheajad ning hoiatama võistkonda, kui see on võtnud teise minutilise vaheaja. 6) andma signaali, kui on tehtud vahetus või võetud minutiline vaheaeg. Protokoll koosneb kolmest lehest: 1) valgel paberil originaal on mängu korraldajatele 2) kollasel paberil koopia võitjavõistkonnale 3) roosal paberil koopia kaotajatele. Mängijate positsioonid Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.
KONTROLLTÖÖ Õ teemad lk 12-71 (Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping) Juhised kordamiseks: Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid)/ Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta) Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid? Mille poolest erines sõjategevus idarindel läänerindest? Kuidas muutusid Esimese sõja ajal?: · riigi roll majanduses- · inimeste väärtushinnangud- · naiste roll- Kuidas puudutas sõda tsiviilisikuid (too näiteid)
· teavitama, mitu viga on mängija teinud, tõstes vastava numbriga veaviida. · üles märkima minutilised vaheajad ning hoiatama võistkonda, kui see on võtnud teise minutilise vaheaja. · andma signaali, kui on tehtud vahetus või võetud minutiline vaheaeg. Protokoll koosneb kolmest lehest: · valgel paberil originaal on mängu korraldajatele · roosal paberil koopia võitjavõistkonnale · kollasel paberil koopia kaotajatele. Mängijate positsioonid Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult 6 korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab
mistõttu arengumaad peavad eksportima üha suuremas mahus oma primaartooteid, et saada tööstusriikidest vastu vajalikke tööstuskaupu. 28. Kuidas suurendab vaba kaubandus heaolu? Missugused muutused jaotuses leiavad aset, kui saaksime vabalt eksportida ja importida? Vaba kaubandus toob endaga kaasa positiivse tulemuse.Vaba kaubandusega paratamatult kaasnevad ka kaotused, ent summaarne võit on suurem kui kaotus.Kui võitjad kompenseeriksid kaotajatele nende kaotuse,saavutatakse kõrgem heaolu tase kui ilma vaba kaubanduseta.Impordiga konkureerivad ettevõtjad on sunnitud tootmist vähendama, sest ei suuda konkureerida madalama hinna juures.Tarbijad võidavad madalamatest hindadest.Eksportivas harus hakkab tootmine kasvama.Luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid.Vaba kaubandus toob kaasa potentsiaalse eksportkauba hinna tõusu kodumaisele tarbijale.Töölised ja kapital peavad hakkama liikuma ühest tööstusharust teise. 30
Võrreldes nüüd edasi B-d A-ga, saame tulemuseks, et parim on hoopis A. Selgub, et tulemus sõltub sellest, millises järjekorras variandid hääletusele pannakse. 29.Selgitage kompensatsiooniprintsiipi. Milliseid Pareto kriteeriumi puudusi lahendab (leevendab), milliseid mitte? Nicholas Kaldor ja John Hicks pakkusid välja nn. kompensatsiooni printsiibi, mille kohaselt teatud muutust loetakse paranduseks kui selle järel ressursside paigutuses võitjad hüpoteetiliselt kompenseerivad kaotajatele ning on sellele vaatamata paremas olukorras kui enne seda muutust. See kriteerium jaotab seega muutuse efekti kaheks: 1) efektiivsuse võit/kaotus; 2) tuludejaotust puudutavad tagajärjed. Niikaua kui võitjad hindavad oma võitu kõrgemalt kui kaotajad oma kaotust, õigustab täiendav efektiivsus parandust ressursside jaotuses isegi siis kui kompensatsioonimaksete puudumise tõttu tegelikult leidis aset muutus tulude jaotuses. Kui võitjad maksavad kaotajatele
Pariisi rahukonverents jaVersailles süsteem, USA, Saksamaa ja N.Liit 1920-1939, Suur kriis 1929-1933 Versailles süsteem I Maailmasõja lõpetas Pariisi rahukonverents 1919-1920 a. Kõikide I ms, kaotajariikidega sõlmiti eraldi rahulepingud ja nad olid äärmiselt kaotajariikidele vaenuikud Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahulepingu järgi hakati kogu ajastut nimetama selle järgi. Nõudmised kaotajatele Pidid loobuma osa territooriumitest (NT.Elsass-Lothring Prantsusmaale) Vähentati kaotajate sõjavägesid miinimumini (nt. Saksamaal ainult 100000. meest armees Kõik kaotajad kohustusid maksma reparatsioone võitjariikidele Kõigis riikides pidi kehtestatama demokraatlik riigikord Rahukonverentsi kohaselt moodustati Rahvasteliit ühendus mis pidi tulevikus sõjad ära hoidma. USA kahe Maailmasõja vahel:
Soodustab erakondade ühinemist ja kaheparteisüsteemi kujunemist. Ühe erakonna enamus parlamendis tagab stabiilse valitsuse. Kaheparteisüsteem on kõige selgemini välja kujunenud briti poliitilise kultuuriga riikides. Erakonnad suunavad oma programmi keskmisele valijale, seetõttu on need mõõdukad. Väike ülekaal valimistel toob kaasa suured muutused erakondade mandaatide arvus ja valitsuse vahetumisel ka poliitikas. Valitsuse programmiks on võitja programm. Kaotsi lähevad kaotajatele antud hääled ja võiduks vajaliku määra ületanud võitjale antud hääled. Üheks valimistulemustega manipuleerimise meetodiks oli nn Gerrimander (Massachusettsi kuberneri Elbridge Gerry 1812 tehtud valimisringkondade järgi), kus ringkonnad moodustatakse nii, et opositsioon jääb enamuses ringkondades nappi vähemusse või koondatakse opositsioon mõnda üksikusse ringkonda, kus nende hääled ületavad võiduks vajaliku ülemääraselt, kuid enamuses ringkondades jäävad vähemusse.
7.89) ja hakkas ettevalmistama konstitutsiooni (kuni 1791 aastani) · AK soovib ,,vabastada" rahva: usuti, et põhiseaduslik monarhia annab võimu rahvale ja garanteerib kodanikuvabadused. AK öine istung 4.-5.8 1789 · Likvideeriti korraga kõik vanad eesõigused: seisuste ja tsunftide privileegid ning feodaalkoormised, kirikukümnised, ametite ostmine jne. · Seisuslikust riigist sau ameti- ja teenistusvabadusega riik (Klassiriigi algus) · Kaotajatele kompensatsiooni ei makstud · Uues ühiskonnas pidi otsustama isiklik tublidus, mitte päritolu. Inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsioon · AK võttis vastu 26.8.1789 USA eeskujul · 17 punkti valgustusfilosoofia ja loomuõiguse vaimus: · Inimesed (mehed) sünnivad vabadena ja võrdsetena koos loomulike õigustega · Keskne õigus on vabadus, mida piiravad vaid seadused ja kohustus mitte kahjustada oma kaasinimesi
annaabi.ee 
