Kasutatud materjalid. http://www.4seina.com/uudised/vana-maja-renoveerimine-saastab-keskkonda-ja-raha-1 http://www.baltichouse.eu/?m1=101 http://kuidasehitada.com/palkmaja-renoveerimine/#more-55 http://www.artellehitus.ee/tasub-teada/67-vana-maja-remontimise-meelespea.html http://www.ehitus.ee/et/article/163/ http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18771/Ivo_Leiaru_2011.pdf?sequence=1 http://www.kuukaar.ee/artiklid4.html Panu Kaila. Majatohter. Tallinn 1999. Arvo Veski. Puusepa ja laudsepa tööd. Tallinn 1948. Tartu Kutsehariduskeskus xxx Renoveerimistööde plaan Juhendaja A. Rukki Tartu 2013 Sissejuhatus Uued elumajad tarbivad vanadega võrreldes palju vähem energiat, kuid nende ehitamisel paisatakse õhku märkimisväärne kogus süsinikdi
rakendunud. 1.8 Kasutage sõiduki tõstmiseks alati kõiki nelja tõstetalda. 1.9 Sõiduki tõstmise ajal veenduge, et selle uksed on kinni. 1.10 Jälgige sõidukit kogu tõstmise või langetamise aja. 1.11 Ärge lubage kellelegi seista töötava tõstuki lähedal. 1.12 Kui sõiduk hakkab kukkuma, liikuge viivitamatult kaugemale. 1.13 Ärge lubage kellelgi ronida tõstukile ega viibida tõstetavas sõidukis. 1.14 Seadet tohib kasutada ainult tõstmiseks ja langetamiseks. ÄRGE kasutage seda tööks, milleks see pole mõeldud. 1.15 Õnnetusjuhtumite vältimiseks järgige hoolikalt kõiki juhiseid. 1.16 Max koormus on 3000 kg. ÄRGE ületage mainitud nimikoormust. 1.17 Võtke arvesse ka kasutatavate lisaseadmete mõju koorma raskusele. 1.18 Järgige juhiseid sõiduki tootjalt saadud juhiseid tõstekohtade osas. 1.19 Kui sõiduk on paigal, rakendage käsipidur. 1.20 Sõiduki raskuspunkt peaks olema alati kahe tõstekoha keskpunktis. 1
omaga või konstruktsioonilt olla eraldi paiknevad. Näiteks ketaspidur sõidupiduriks, ja seal see trummelpidur seisupiduriks. Girlig süsteem: Seal toimub trumli ja klotside kulumise reguleerimissüsteem automaatselt. Tööpõhimõte seisneb selles, et kahe klotsi vahel paikneb reguleeritava pikkusega varras. Varras on tehtud kaheks osaks ja kroonmutrit keerab käsipiduri trossi külge monteeritud nurkhoob. Bendix süsteem: Seal toimub samuti pilu reguleerimine automaatselt. Selleks on hoova (4), plaat (4) alumine ots hammastatud sektoriks, mis on hambumises klipats 5-ga, mida hoiab vedru. Kui tõmmata trossist 11 hooba 14 ning sellega liigutab vaheplaadi 1 kaudu plaati 3, mis omakorda surub teist klotsi 7 vastu trumlit. Kui pilu on ettenähtust suurem, siis käsipiduri vabastamisel tõmbeplaat 1 plaati 3 alumist tsentri poole võttes hambumises uue asendi. VW kasutab klotside vahelise hoova pikendamiseks kiilu.
sisselaskesüsteemi tekitava vaakumi näol. Pidurivõimendi koosneb korpusest, mille sees on diafragma. Korpus on vooliku kaudu ühendatud mootori sisselaskesüsteemiga ja jõuallika töötamise ajal tekib diafragma mõlemale poole vaakum. Mõlemale poole sel põhjusel, et võimendi sees asuv klapp on suletud. Kui juht vajutab piduripedaalile, lükatakse klapp lahti ning diafragma tagumisele küljele tekib atmosfäärirõhk (u 1 bar), mis surub diafragmat ja selle külge hoova kaudu ühendatud piduripeasilindri kolbi väljapoole. Rõhkude erinevus tekitabki võimendusefekti. Piduriklotsid Üheks olulisemaks komponendiks pidurisüsteemis on piduriklotsid. Pidurite efektiivsus sõltub enamasti klotsi kattematerjalist. Kattematerjalide kohta kehtivad autotööstuses SAE normid. Kattematerjali koostis
18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asendis, vedrul 20 on 0 pingus, st ta ei ole ei kokkusurutud ega välja venitatud. Pöörlemissageduse muutumisel Pts suureneb, vihid paiskuvad laiali, varras 5 ja hoova 19 parem ots liiguvad üles. Hoova 19 vasak ots on esialgu liikumatu, kuna servomootori kolb 13, hoob 15 ja katarakti kolb 18 on fikseeritud. Hoova 19 parema otsa liikumisel üles hakkab üles liikuma ka juhtsiiber, avanevad kanalid ja surve all olev õli suunatakse servomootori kolvi peale. Kolvi alumine varras, mis on seotud küttelatiga liigub alla ja küttelatt poole. Samal ajal kolvi ülemine vars liigub samuti alla ja hoob 15 pöördub ümber reguleeritava toe 14 päripäeva
Piduripedaal langeb alumisse asendisse ning suletakse õhutusventiil. Protsessi korratakse, kuni piduripedaal fikseerub kõige ülemises asendis. Sõidupidurid töötavad hüdrauliliselt. Tagasilla mõlemal poolteljel asuvad kahekontuurilised õlivanniga mitmekettalised piduripaketid. Välimised pidurpaketid on ühendatud esimesse pidurikontuuri, sisemised teise. Pidurisüsteemi hüdrorõhk akumuleeritakse hüdroakudesse. Pidurdades juhitakse hüdrorõhk rõhuakudest pedaaliga juhitava ventiili abil piduri silindritesse. Pooltelgedel asuvad piduripaketid. Piduripakett koosneb: Töösilinder, lülituskiil, kokkusuruja, kuulid, metallketas, lamellketas, pooltelg. Hüdrorõhu jõudmisel töösilindrisse pannakse liikuma lülituskiil. Selle tulemusena liiguvad kuulid pesadest välja ja surutakse omavahel metallkettad ja lamellkettad. Poolteljed on pidurdatud. Pedaali vabastamisel hüdrorõhk alaneb, kuulid liiguvad pesadesse tagasi, metall-ja lamellkettad vabanevad.
1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE Biomehaanika · Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis) · Biomehaanika on biofüüsika haru · Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus: -uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda -uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda Biomehaanika jaotus · Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel · Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme · Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia, füsioteraapia jt. Probleem · Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaanilis aspekte (tööprotsessis, s
Põletid võivad olla universaalsed (keevitamiseks, pealesulatamiseks jootmiseks) või üheotstarbelised. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse. Injektorpõleti normaalseks tööks on vajalik, et hapniku rõhk oleks 1,5...5 bar, atsetüleenirõhk aga tunduvalt väiksem (0,01...1,2 bar). Kõrvaloleval joonisel on injektorpõleti skeem. Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetülenikanalis hõrenduse , mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli, toru ja ventiili segukambrisse . Selles hapnik ja atsetüleen segunevad. Gaasi voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga ja atsetüleeniventiiliga, vahetatavad otsakud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Põleti otsa kuumenemisel väheneb injektori kambris hõrendus ja suureneb leegi oksüdeeriv toime. Selle vältimiseks peab
Mitte küll kõikides töökodades, aga suurtemates on olemas kraanad ja/või talid. Enam on need tõstevahendid kasutusel just veoautode ja põllumajandus masinatega tegelevates ettevõtetes. Nendes läheb vaja kraanasid ja talisid et liigutada massiivseid masina osi või kabiine, raame. Kraanaga tõstes ja asju liigutades peab jälgima, et ükski inimene ega objekt ei oleks kraana liikumisteel ees. Kraanaga peab ümber käima väga ettevaatlikult. Kraanale objekte haakides kas siis konksude, kettide või troppidega, peab veenduma nende korralikus asendis ja kasutuses. Kraanadel on peal ka oma kontrolli kuupäev. Siis viiakse sellega läbi mõned testid ja veendutakse kraana ohutuses ja korrasolekus. Umbes nagu auto ülevaatus. Iga tõstemehhanismi peal on kirjas ka tema maksimum raskus mis ta tõsta jõuab. Seda EI TOHI mitte mingil juhul ületada. Mobiilsed hüdraulilised kraanad
seda suurem, mida suurem on keha mass ja mida kaugemal pöörlemisteljest asub mass. Katsed näitavad, et pöörlemine toimub seda kergemini, mida suurem on mõjuv jõud ja mida kaugemal pöörlemisteljest asub jõu rakenduspunkt P, aga ka sellest, mida rohkem on jõu mõjumise siht risti rakenduspunktist teljeni tõmmatud sirgega (PO). Seda mõtet saab kirjeldada lühidalt valemiga M = F .l , kus M on jõumoment, F jõud ja. l jõu õlg , kus l = OP . sin. Jõumomendi mõõtühikuks on N . m (njuuton korda meeter). Pöörduda võiva keha tasakaalu tingimuseks on: M1 = M2.. Siit järeldub, et kangi kasutades on võimalik väiksema jõuga teha ära sama töö kui suurema jõuga. Tasakaalu nimetatakse püsivaks, kui tasakaaluasendist väljaviidud süsteem pöördub sellesse asendisse tagasi. Keha, mis ei saa pöörduda on tasakaalus siis, kui talle mõjuvate jõudude summa on võrdne nulliga
Kui aga kehakaalud ei ole võrdsed, peab raskem inimene oma jõuõla pikkust vähendama, et tekiks tasakaal. Ühesõnaga, mida pikemad on nn labidavarred, seda vähem peame tööd tegema. Jõukang tugipunkt on ühes otsas, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunkt teisel pool otsas.Liigutuste amplituud ja kiirus on väikesed. Vastaskangi (raskusjõu keharaskuskese) rakenduspunkt nende vahel. Lihaste kokkutõmbe jõuõlg on niisugusel kangil pikem kui vastasmõju õlg (raskusjõuõlg). Seetõttu töötavad lihased suure kasuteguriga; nt päkkseise tõusmise toetuspunktiks on pöialuudepead, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunktiks kannaköber.Kiiruskang lihasjõud asun toetuspunktidele väga lähedal, raskusjõu rakenduspunkt aga väga kaugel. Lihasel on liigutust raske sooritada. Sellepärast saavadki harjutused toimida suure amplituudi ja suure kiirusega, kuid jõudlus harjutustel on väike. Liigutuste kiirus ja amplituud on suhteliselt suur.
a) Pikipüsivus b) Põikipüsivus c) Omapüsivus d) Tööpüsivus 101-Mis on tõstemasinate peaparameetriks? Tõstevõime 102-Loetlege ehituskraanade tehnoloogilised parameetrid. a) Tõstevõime b) Tõsteraadius c) Tõstekõrgus d) Noole pikkus e) Konksu alla-laske sügavus f) Tagumine gabariit g) Vasturaskuse ulatus h) Lastimoment 103-Millised seadmed kuuluvad abitõsteseadmete gruppi? a) Tungraud b) Vintsid c) Taliid 104-Kuidas saab laste ümber paigutada tungraudadega? Tungraud võimaldab lasti ümber paigutada mööda sirgjoonelist trajektoori: horisontaal-, vertikaal- või kaldsuunas. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on tungrauale kättesaamatu. 105- Kuidas liigitatakse tungrauad tööpõhimõtte alusel? a) Mehhaanilised b) Hüdraulilised c) Pneumaatilised
Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................................................
korda suurem, kui on seadmelt saadav jõu võimendus ehk: s1A1 = s2A2 ehk s2 = s1 Sellest tuleneb väiksema kolvi mitmeid kordi suurem käigupikkus võrreldes suurema silindri käigupikkusega, mis on tehniliselt raskesti realiseeritav. Selel 12 näidatud skeem sobib vaid täituri väikeste käigupikkuste korral, näiteks auto pidurisüsteem. Töösilindri kolvi suurte käigupikkuste korral asendab väikest silindrit pump, mis annab oma samaaegselt töötavatest paljudest (suur summaarne käigupikkus!) väikestest tööruumidest (väike pindala! ning sellest tingituna suhteliselt väikesed vajalikud survejõud!) survestatud vedeliku (suur rõhk!) pideva vooluna töösilindrisse. 8. Töövedelike saastumise põhjused. Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle. Filtri, -arv. Saastumise põhjused: · Süsteemi valmistamisel ja koostamisel tema sisemusse jäänud praht, mis ei ole
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhiv
kui 90° < < 180°, siis cos < 0 ja W < 0. 20. Mehaanika kuldreegel Nii mitu korda kui võidetakse jõus, kaotatakse nihkes. A F s const - Võites jõus, kaotate teepikkuses. [2] See reegel kehtib lihtmehhanismide kohta nagu kang, plokk, kaldpind ja teised. Kõige lihtsam on mehaanika kuldreeglit mõista kangi näitel. Kang muudab raskete asjade tõstmise palju kergemaks. Väheneb jõud, mida peab koormusele selle tõstmiseks rakendama. Mida suurem on kangile rakendatud jõu õlg, seda väiksem peab olema jõud ise. [3] Näited: 15 [2] 21. Võimsus Võimsus (P) kirjeldab töö tegemise kiirust (ajaühikus tehtud tööd A) P võimsus [W], A töö [J], T aeg [s] F jõud, s teepikkus, v kiirus 22. Energia definitsioon, kineetiline energia ja potentsiaalne energia (definitsioon, valem, valemi analüüs) mis erinevus kin
1. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid) TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. HÜDRAULILINE ESKAVAATOR- ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2. Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus (loetelu, kirjeldus, põhimõttelised toimimise skeemid)
Rõhk süsteemis 2...4 MPa. Süsteem on varustatud filtri ja kaitseklapiga. Diferentsiaali automaatblokeeringu andur juhib blokeerimisseadme tööd. Kui traktori rattad pöörduvad üle 13 kraadi, siis andur vabastab blokeeritud diferentsiaali lukustusest. Rataste otseasendi korral on diferentsiaal lukustatud, kui andur on sisse lülitatud. Lukustusseade ei tööta kui andur on välja lülitatud. Raamroolid Liigendtraktoritel kasutatakse raamrooli. Põhiosad on: · Pump · Hüdrojaoturiga reduktor · Sulgklapid · Kuluklapp · Jõusilinder (-id) · Paak · Torustik Roolivõimendi rakendatakse tööle roolireduktoris oleva teo telgnihkejõu mõjumisel jaoturi siibrile. Jaoturis paiknevad vedrudega kolvid viivad siibri neutraalasendisse. Sulgklapp hoiab vedeliku jõusilindri mõlemas ruumis, kui liikumissuunda ei muudeta. Kuluklapp hoiab vedeliku etteande jaoturi siibrisse ühtlasena igasuguse pöörlemissageduse korral.
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
piimi pealt laeva parda ääres Air draft - laeva gabariitkõrgus Parallel Middle Body - laeva pikkus, millel laeva keskosa mõõt püsib muutumatuna ehk silindriline osa 3. Mille poolest erineb täidlane ja sale kerekuju? Saleda kerekujuga laev on kiirem kui täidlase kerekujuga laev Sellepoolest on täidlase kerekujuga laev lainetes palju sujuvam ja stabiilsem kui saleda kerekujuga laev. Täidlase kerekujuga laev mahutab rohkem. 4. Püstivus, taasatav õlg. Püstivus - laeva võime tulla algasendisse peale välise jõu lakkamist Eristatakse põik- ja pikipüstivust Põikipüsitivus – kreeninurk Pikipüsitvus – trimmi nurk Taastav õlg – center of gravity ja buoyance vaheline kaugus mõõdetuna horisontaalselt. 5. Mida arvestada laeva ehitamise planeerimisel? Enne ehitamist tuleb selgeks teha: • eesmärk o meeskonna ja reisijate arv kajutite jaoks o kajutite mugavus o sõiduulatus tankide mahutavuse jaoks
. Klapid paigaltatakse pesadesse. Vastava suruti abil paigaltatakse tagasi klapi vedrud ja taldrikud. 5.pumbad ja nende rikked. Veepump-kõige sagedamini läheb läbi tihend mis laseb jahutusvedeliku veepumba laagritesse. Jahutusvedelik peseb välja laagrites oleva määrde ja laager rikneb. Bensiini pumpade- kõige sagedasemaks rikkeks on tööpindade kulumine või elektrimootori harjade kulumine. Selle bensiini paagis olnud sette sattumisel bensiini pump võib kinni kiiluda. Tavaliselt soovitatakse enne uue pumba paigaldamist vahetada ka bensiini filter ja veenduda bensiini paagi puhtuses. Õlipump-ainukesek veaks on kulumine või siis õlipumpa ringivedavate detailide purunemine. 6.3 võlliga käigukasti remont Käigukast tuleb alguses väliselt ära pesta. Järgides vastavaid tööjuhiseid avatakse käigukasti kaaned või poolitatakse käigukast siis visuaalselt vaadatakse
.................................................................................. 54 4.1.1 Ballastipump............................................................................................................ 54 4.1.2 Kuivendus-,tuletõrje- ja avari tuletõrjepupm .......................................................... 54 4.1.3 Hüdroforipump ........................................................................................................ 55 4.1.4 Sludge pump ............................................................................................................ 55 4.1.5 MDO; GO transfer pump ........................................................................................ 56 4.1.6 Pre- heating ME pump ............................................................................................ 56 4.1.7 Circulating pump warm water ................................................................................. 56 4
JÜRI KIRS TEOREETILINE MEHAANIKA I Loenguid ja harjutusi staatikast Tallinn 2010-2011 J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 2 Käesolev õppevahend on esimene osa neljaköitelisest interneti õpikust, mis on pühendatud teoreetilisele mehaanikale. Selle õpiku osad on: I) Loenguid ja harjutusi staatikast, II) Loenguid ja harjutusi kinemaatikast, III) Loenguid ja harjutusi dünaamikast, IV) Loenguid ja harjutusi analüütilisest mehaanikast. Nendest II ja III osa on internetis juba ilmunud, II osa 2008. aastal, III osa 2004. aastal. I osa valmis 2011. aastal. Õpik on mõeldud eeskätt TTÜ üliõpilastele, aga seda võivad edukalt kasutada ka teiste kõrgkoolide ning kolledžite üliõpilased, kus õpitakse teoreetilist mehaanikat. TTÜ-s õpetatakse praegu teoreetilist mehaanikat kahes osas: 1) Staatika ja Kinemaatika kursus; 2) Dünaamik
tõmmatakse kinni eelpingega. Vedava hammasratta võlli laagrite eelpinge loob tekgkoormus, mis tekib vedava hammasratta kinnikeeramisel. Laagrite pinge reguleeritakse laagrite sisemiste rõngaste vahele asetatavate tihenditega. Laagrite eelpinge suurust kontrollitakse võlli laagritel pöörlemist takistava momendi järgi. Selleks tuleb tuleb peaülekande korpuse otsmuhv kinnitada kruustangide vahele ning, kinnitatud võlli ääriku avasse dünamomeetri konksu või liigutava raskusega hoova, panna võll pöörlema. Selle juures tuleb võlli pöörlemis takistuse suurus lugeda dünamomeetri või haava skaalalt mitte liikumise algmomendil vaid võlli püsival pöördumisel. Korrutades võlli pöörlemiseks vajaliku jõu kilogrammides konksu kinnituskoha ja võlli telje vahelise kaugusega (raadiusega) meetrites saame võlli pörlamist takistava momendi suuruse. Kui laagrite pöörlemistakistus on normi piires, tuleb mutri asend võlli suhtes märkida kärnidega.
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika
qb pinnase erivastupanu vaia otsa all, otsustavat rolli. Ainult pinnase passiivsurvega normaalisuunaline jõud momente ei põhjusta, qsi vaia külje erivastupanu, kinnitatud seina nimetatakse konsoolseinaks (a). kuna rakendussirge läbib pöördetsentrit. Kõikide qb ja qsi väärtused on toodud tabelites ja sõltuvad Seina toetavad tõmbid võivad olla kinnitatud jõudude õlg pöördetsentri suhtes on R. vaia otsa sügavusest maapinnast, pinnase plaadiga (b), spetsiaalsete pinnaseankrutega (c Momentide suhte puhul taandub R välja ja nimetusest ja savipinnase voolavusarvust või d) või nn vaiapukiga (e). Suhteliselt kitsa vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja Tabelite väärtustes on kandevõime enamasti alla kraavi seinte puhul võib kasutada sisemisi tugesid nihutavate jõudude summade suhet.
teki drentserjaamas. Süüsteem on kuiva tüüpi (torud tühjad ja pihustid avatud), kasutatakse kahte pumpa (220m³/t, 5,2bar). Süüstemis kasutatakse soolast merevett. Kohalik veeudu kustutussüsteem on kautusel masinaruumis peamasinate, abimasinate, katelde ja kütuseettevalmistamiseruumis. Saab sisse lülitada kohapealt või kontrollruumist. Automaatselt aktiveerub süsteem kõrgel temperatuuril (sprinleritega), või siis suitsu (suitsudetektorid) peale. Süsteemi toidab üks pump (73m³/t). 1.2. Üldandmed laeva jõuseadme kohta: Peamasinad 4x MAK12VM43C võimsus 4x12000 kW Abimasinad 3x Wärtsilä 8L20C võimsus 3x1440kW Reduktori tüüp Laevakiirus edasikäigul 27 sõlme ja tagasikäigul 15 sõlme Kaasavõetava vee kogus: 545,5 m³ Kaasavõetava kütuse kogus: HFO 975,9 m³ ja MDO 173,3 m³ 8 2.Laeva peamasin 2.1. Peamasina üldandmed. Peamasina tüüp: MAK12VM43C
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Kui lagunemine on jõudnud sellisesse punkti, kus käega ei saa ballooni puutuda (üle 50º C), on plahvatuse oht vältimatu ja ballooni ei tohi ümber paigutada. Sel juhul tuleb ballooni hakata jahutama ohutust kohast suure hulga külma veega, üleliigsed inimesed saata ohtlikust kohast ohutuse eesmärgil eemale. Kui balloon ei aura, kui vesi satub tema peale, siis alles võib teda viia ohutusse kohta, kuid veega jahutamist ei tohi katkestada. Hoiatus: Atsetüleeni ballooni ventiili, kui on alanud atsetüleeni lagunemise reaktsioon, peab kogu aeg olema kindlalt suletud! Mitte mingil juhul avada. Teada on juhud, kus sellises olukorras on tehtud suured eksimused – isegi kogenud keevitajad avasid atsetüleeni ballooni ventiili täielikult, uskudes teadlikult, et sellises olukorras rõhk balloonis alaneb. Tegelikult toimub kõik siin vastupidi. Atsetüleen, mis aurustub atsetoonist, liigub väljapääsu poole
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal rist
1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi a=6378,137 km pikem pooltelg b=6356,7573141 km lühem pooltelg f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
