1534 aastal tekkinud anglikaani kirikus jäid katoliku tavad siiski püsima, kuid piiblit peeti ainsaks tõe allikaks. Kalvinism oli loodud protestantlik usuool nagu angligaani kirik. Algselt seda endine palgasõurite preester Ulrich Zwingli(1520). See oli palju järsem kui Lutheri värk. Zwingli soovis, et kiriktes oleks jälle algkristlikus. Viidi minema pildid ja jumalateenistus muutus piibli lugemiseks. 1531 puhkes sõda katoliiklaste ja kalviniste vahel, kus sai Zwingli surma. Reformi jätkas Jean Calvin. See oli veelgi rangem. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. Kalviniste kutsuti eri paigus eri moodi. Ingismaal puritaanideks, soti omi presbüterlasteks ja prantslasi hugenottideks. Vastureformatsioon oli katoliku kiriku usuline liikumine oma võimu taastamiseks. Trento kirikukogu, 1545-1563- katoliku kirik asus ennast innukalt muutma. Trentod üritasid lepitada reformeeritud ja katoliku kirikut, kuid ebaõnnestusid
maailmakuulsuse saavutas maalikunst 2. Kuidas püüti pärast Henry VIII surma inglismaal katoliiklust taastada? Millist rolli mängisid seejuures Hispaania kuningas Felipe II ja Rooma paavst? Mary Tudor Henry VII tütar abuellus Felipe II-ga, paavst tunnistati taas kirikupeaks. Felipe II oli reformatsioonivastane kuningas. 3. Arutlege, kas hugenottide sõjad Prantsusmaal puhkesid usuliste vastuolude või dünastiliste ambitsioonide tõttu? Millised olid sõdade tagajärjed? Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks, sõda sai alguse sellest, et katoliiklased tungisid hugenottidele kallale nende jumalateenistuse ajal, usulisi pingeid jäi saatmakolme perekonna vaimuvõitlus. Bourbonid toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valoised proovisid olla mõlema leeri vahel, mistõttu võib pidada sõda nii usuliseks, kui ambitsioonidepõhiseks. Sõja tagajärjel: Prantsusmaa oli lõhestatum, kui kunagi varem
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ning 17. sajandil vapustasid Prantsuse ühiskonda ja riiki kodusõjad, mis on ajalukku läinud ususõdadena. 1520.aastatel jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis siiski kalvinism. 1540. aastatel hakkas see kiiresti levima, eriti Prantsusmaa lõunaosas. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse
Saksamaal rahvas. *Saksamaal oli suunatud usuasjadesse, Inglismaal poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse anglikaani kirikule Madlamaade ususõjad: *1566 üle kogu maa ulatuslik pildirüüste, *1581 moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, *17saj alguseks saavutasid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu. Prantsusmaa hugenottide sõda- *Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. *Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. *1572-Pärtliöö- Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. *1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. *1598.-Nantesi edikt-katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks.
Ungari Ma rie l Ka s t K2 1 2 Üldandmed Asub Kesk-Euroopas Naaberriigid: Slovakkia, Ukraina,Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pealinn: Budapest Pindala: 93 000 km² Elanike arv: u 10 miljonit Kaart Religioon Katolikud on 39 % Luterlasi on 11,6 % Kalviniste on 1,8 % Muud religioonid 2,2 % Ateiste on 16,7 % Keel Räägitakse ungari keelt Soome-ugri keel Kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias ja Ukrainas. Esimesed üles tähendused ungari keeles juba 9. ja 10. sajandil Ungaris sai ungari keel ametlikuks 1844.aastal, enne seda oli ladina keel. a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö p q r s sz
Jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning senisele jumalateenistuse korrale. Inglise keelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük, vähendati kirikupühade arvu. Suleti kõik kloostrid, konfiskeeriti maad ja varad. Kõik tulu läks kuningale. Generaalstaadid: seisuse esindus kogud. Notaablite kogud: kuninga määratud isikute kitsas ring. Pragmaatiline Sanktsioon: võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Hugenotid: Prantsusmaal hakati nimetama kalviniste hugenottideks. Sinoid: neile kuulus kõrgeim kiriklik võim, mille liikmeskonna valisid kogudused. Humanism ja renessanss ja ka reformatsiooniga seotud vaidlused ja võitlused soodustasid kriitilise mõtte arnegut, andes ka teaduses tõrke uutele otsingutele. Reformatsioon inglismaal: Pärast Rooside sõda pääses võimule Tudori dünastia, esimene valitseja oli Henry VII (ta võis saata tapalavale keda tahtis. Ta õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessanssikultuurist
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun
Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine Õigluste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid, parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse, kuningale anti täitevvõim, kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele, ta
Aastal 1000 pKr, kui moodustus Ungari kuningriik segunesid slaavi ja germaani hõimud ungarlastega. Madjarid olid üldiselt sõjakas hõim, kuid nende rüüsteretked lõppesid 11. sajandi alguses, kui Ungari esimene kuningas István I katoliiklaseks hakkas. Ungari iseseisvus 31.oktoober 1918. Usk 970. aastal lasi Ungari suurvürst Géza end ristida ja hakkas ungarlasi kristlikku suunda pöörama. Praegu on 70% elanikest roomakatoliku usku, 20% kalviniste, 5 % evangeelseid luterlasi, 0,5 % juudi ja 4,5 % muud usku. Pere ja ühiskond Varasemal ajal moodustas enamiku ungarlastest lihtrahvas, kes oli madalaim seisus. Eraldi seisuse moodustasid veel sõjamehed ja hõimujuhtide saatjaskond. Ühiskonna väikseim üksus oli väikepere. Keskkihi moodustasid 520 veresugulasest koosnev suurpere. Mitu ühinenud suurpere moodustasid aga hõimu. Peamised tegevusalad
Peale esimese osa tõlkimist pidi ta põgenema, kuid tal oli rohkesti pooldajaid humanistide ja teoloogide hulgas ja ta sai ka kuningalt armuandmiskirja. Ta pöördus tagasi Pariisi ja sai kuninga bibliotekaariks. 1520 jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Prantsusmaal oldi aga luterlaste vastu. Hugenotid suur poolehoidu leidis kalvinism, mis hakkas kiiresti levima 1520. aastatel. Kuningas lõi nn Tulekoja, et võidelda kalvinistidega. Ketseri ülesandja sai kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tõsiste usuliste kalvinistide kõrval olid poliitilised hugenotid. Viimased neist kasutasid Calvini õpetust vaid poliitiliste eesmärkidel. Nende tuumiku moodustas Lõuna-Prantsusmaa aadel, kes tundis end ahistatuna. Seda sellepärast, et Lõuna-Prantsusmaa liideti Prantsuse kuningriigiga hiljem ja siis hakati Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja linnade vabadusi kärpima. Lõuna-Prantsusmaa hugenottide poliitilised juhid olid
pühapiltide austamisele. Inglismaal kaldus asi kahjuks teise äärmusesse, sest läbi ,, Reetmise akti" milles arvati reeturiteks kõik need, kes nimetasid kuningat ketseriks ning hukati kõik teisitimõtlejad. Prantsusmaale jõudsin Lutheri ideed 1520. aastatel kuid erilist kõlapinda need ei saavutanud ning luterluse toetajad põletati ketseritena tuleriidal. Alles 1540 levima hakanud kalvinism sai suurema tähelepanu osaliseks, kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tingituna kuningavõimu tõusust ja hugenottide ning katoliiklaste vahelistest erimeelsustest, algas 1562. aastal Vassy veresaunaga kaheksast kodusõjast koosnev periood, sest rahulepingutest kinni ei peetud. Ususõda lõppes alles 1598. aastal Nates`i ediktiga, milles Prantsusmaa kuningas Henry IV tunnistas valitsevaks usuks katoliikluse, samas lubas see ka hugenottide piiratud tegevust
Hukati palju inimesi, repressioonide eest pageti Saksamaale. 1576. a. kuulutasid Holland ja Zeeland end esimestena Hispaaniast sõltumatux. Hiljem veel 5 riiki. 1581. a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, hahati nimetama Hollandiks. Lõunaosa jäi Hispaania võimu alla. 16. Saj. Lõpp ja 17. Algus oli Hollandi kuldajastu-alamkihtide kõrge elatustase, suur asustustihedus, Hollandi laevastik väga suur, kõrge kultuuritase. Ususõjad Prantsusmaal- Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. Usulisi pigeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus 1)Bourbonid-toetasid protestante 2) Guise'id-toetasid katoliiklasi 3) Valois'id-toetasid mõlemaid. Henri Bourbon toetas protestante. 1572- Pärtliöö-Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. 1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda
Edu igapäevases töös ning varanduse suurendamisel pidi näitama inimese väljavalitust. Kalvinistlikud kogudused moodustati kaubandus- ja tööstuskeskustes. Valiti juhtorganisatsioon e konsistoorium ja vaimulikud e ministrid. Jumalateenistused toimusid öösiti ja linnast väljas. Osa võtsid tuhanded inimesed, kas uue usu innustusel või konsistooriumi heategevusest mõjutamisel. Valitsuse hirmust koondusid kalvinistide koguduste ümber relvajõud. Tekkisid rahva rahutused, eriti kui kalviniste hakati tuleriidale saatma. Pildirüüste 1566 augustis vallandus pildirüüste- ülestõusuna kalvinismist mõjutatud rahva viha katoliku kiriku vastu. Barbaarsete ründamiste ohvriks langesid u 5500 kirikut ja kloostrit. Hävitati pühapilte ja kujusid. Pildirüüstest hirmununa avaldas asehaldur Margarete manifesti, milles lubas lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia aadliliidu liikmetele. Kalvinistlike jumalateenistusi võis hakata pidama selleks eraldatud kohtades
8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. + 9. Venemaa keisrinna Katariina II oli kirjavahetuses prantsuse valgustaja Voltairega. + 10. Prantsuse revolutsioon sai alguse III seisuse rahulolematusest kasvavate maksude suhtes. 11. Humanismiks nimetatakse inimesekeskset maailmavaadet. 12. J. Gutenberg leiutas trükkimisel üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.+ 13. Prantsusmaal nimetati kalviniste hugenottideks ja neid kiusati taga.+ 14. Esimene eestikeelne raamat trükiti seoses reformatsiooniga 1525.a. 15. Päikesekuningas veetis päevas 8-10 tundi valitsemisasjadega tegeledes. + 16. Restauratsioon tähendab kukutatud dünastia võimu taastamist.+ 17. „Õiguste bill“ on dokument, millega kehtestati parlamentalism Inglismaal. 18. Poola riik oli uusajal jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel.+ 19. Tallyrand oli Napoleoni välisminister. 20. Tööstuslik pööre sai 17
8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. 9. Venemaa keisrinna Katariina II oli kirjavahetuses prantsuse valgustaja Voltairega. o 10. Prantsuse revolutsioon sai alguse III seisuse rahulolematusest kasvavate maksude suhtes. o 11. Humanismiks nimetatakse inimesekeskset maailmavaadet. 12. J. Gutenberg leiutas trükkimisel üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. 13. Prantsusmaal nimetati kalviniste hugenottideks ja neid kiusati taga. o 14. Esimene eestikeelne raamat trükiti seoses reformatsiooniga 1525.a. 15. Päikesekuningas veetis päevas 8-10 tundi valitsemisasjadega tegeledes. 16. Restauratsioon tähendab kukutatud dünastia võimu taastamist. o 17. „Õiguste bill“ on dokument, millega kehtestati parlamentalism Inglismaal. 18. Poola riik oli uusajal jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel. o 19. Talleyrand oli Napoleoni välisminister. o 20
Põhimõtteks oli-,,eesmärk pühitseb abinõu". Eesmärk saavutati iga hinna eest. Jesuiidid olid haritud ja olid jutlustajad. Rajati koole ja koolisüsteeme. Ususõjad Prantsusmaal Euroopa oli usuliselt lõhestatud. Prantsusmaal oli võimul Valoix dünastia. Võim tugevnes Francoise I ajal(1515-1548). Ta ei kutsunud enam kokku generaalstaate. Hakkas levima ka kalvinism, eriti linlaste ja aadlike hulgas. Kuningas ei olnud kalinismi levikust huvitatud, ei toetanud kalviniste. Prantslastel oli hea läbisaamine paavstiga, kokku lepitud konkordaat-õigus ise määrata ametisse piiskoppe ja vaimuliku seisust maksustada. Tema autoriteet oli vaimulike seas piisavalt tugev ja polnud vajadust kalviniste toetada. Prantsusmaa kalviniste kutsuti hugenottideks. Peale Francoise surma said võimule tema pojad, 1560 tuli võimule Charles IX, ta oli nõrga tervisega ja tahtejõuetu valitseja. Gabriela di Medici(Francoise mees, Charlesi ema) tõttu kaotasid
kultuurilukku. Kui 1520. aastatel jõudsid Lutheri ideed Prantsusmaale, peeti vajalikuks ohule reageerida, mille tagajärjeks oli mõne luterlase surm tuleriidal. 1534. aasta lõpul aga tehti katset propageerida oma õpetust kuningalossis, mis lõppes palju karmima karistusega- 35 neist põletati ja umbes 300 pandi vangi. 11 Hugenotid Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism ning kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Calvini õpetust kasutasid nad vaid poliitilistel eesmärkidel. Absolutismile pürgiv kuningavõim asus Lõuna-Prantsusmaa aadli ja linnade vabadusi kärpima. Lõuna aadlit tõmbas kalvinismi poole väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist
46. Nimeta 3 reformatsiooni põhjust. Renessanssi ja humanismi levik Kirikuisade patune eluviis Ilmalikud valitsejad soovisid kirikut endale allutada 47. Kus ja millal algab luterlik reformatsioon? 31.okt. 1517 a, Wittenbergis 48.Augsburgi usutunnistus ja usurahu. 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 49. Kalviniste nimetati Prantsusmaal; Inglismaal ja Põhja-Ameerikas ning Šotimaal? Prantsusmaal-hugenotid Põhja-Ameerikas-puritaanid šotimaal-brespüterlased 50. 5. Täida tabel. (erinevad variatsioonid) Reformatsiooni voolUsuvoolu juht/eesvedajaLevialaSisuAnabaptism Thomas Müntzer Lõuna- ja lääne saksamaa.ristida tuleb täiskasvanultZwingli sekt Urlich Zwingli Šveits, madalmaad Peaaegu sama mis luterlus, va armulaudLuterlus Martin Luther Saksamaa, baltimaad Jumalateenistus lihtsam,
Põhja-Ameerikas ja nimetas seda vallaliseks jäänud kuninganna auks Virginiaks. Elisabethi ajastust kirjutas Shakespeare. 1516.a oli Prantsuse kuningas saanud paavstilt õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Talurahva olukord oli Prantsusmaal parem kui Saksamaal. Tõeline vaen katoliiklaste ja protestantide vahel Prantsusmaal lõi lõkkele pärast Itaalia sõdade(1494-1449) lõppu. Reformatsioon levis siin eelkõige kalvinismina. Prantsusmaa kalviniste nim hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562.a Prantsusmaal 30.a kestnud kodusõja ehk nn hugenottide sõjad. Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati riigis jumalateenistusi pidada, said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati 4 kindluslinna. Protestantide elu oli vastumeelt katoliiklastele, keda toetas ka kuninga õukond. Ööl vastu 23.aug 1572, pärtliööl puhkesid Pariisis verised tapatalgud : kõik
Luterlaste 1534. lõpul katse propageerida oma õpetust kuningalossis 35 neist põletati, umbes 300 pandi vangi. HUGENOTID · Suurem poolehoid kalvinism. 1540 kiire levik. Kuningas lõi nende vastu Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. 10 · Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Usuliste kalvinistide kõrvale tekkisid poliitilised hugenotid esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Tuumik: Lõuna-Prantsusmaa aadelkond, neil oli väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. · Hugenottide juhid olid valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad Navarra kuningas Antoine de
1520 jöudsid ka Lutheri seisukohad Prantsusmaale, kuid Pariisi Sorbonne'i ülikool, mis oli tunnustatutd katoliikliku teoloogia keskusena, pidas vajalikuks ohule reageeridda ning möned pöletati tuleriidal, Järgmine kord, kui seda propageeriti kuningalossis olid tagajärjed hullemad. HUGENOTID Luterlusest suuremat poolehoidu leidis kalvinism. 1540 hakkas see kiiresti levima löinaosas, mistöttu kuningas löi nn Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks (vandeseltslane). Nende eripära oli, et körvuti tösiste usuliste kalvinistidega, tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes olid vastu kasvavale absolutismile ning kasutasid Calvini öpetusi eelköige poliitilistel eesmärkidel. Löuna- Prantsusmaal oli rohkem hugenotte, sest see osa liideti Prantsusmaale hiljem ning sealsed elanikud ei olnud veel harjunud vabadusekärpimisega, mis ajendas neid kalvinismi poole pöörduma
Inglismaa troonile pääses Henry VIII ja Anne Boleyn`i tütar Elizabeth I (valitses 1558-1603). Nn Elizabethi ajastul 16.saj II poolel kindlustus Inglismaal kodanluse ja aadli toetusel uuesti anglikaani kirik. Kuna anglikaani kiriku jumalateenistuse korralduses ja peamistes usudogmades säilis palju katoliiklusest, andis see omakorda tõuke uue protestantliku usuvoolu- puritanismi levikuks. Puritaanideks (lad k pritas puhas) nimetati Inglise kalviniste, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusele omastest joontest. Kuigi anglikaani kirik tegi puritaanidele ka järeleandmiseid (nt tunnistas õpetust ettemääratusest), sattusid paljud neist vastuollu kuningavõimuga ning olid sunnitud emigreeruma tagakiusamise eest Madalmaadesse, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse. Samal ajal tuli Elizabeth I seista vastu katoliiklaste tugevale survele, kes oleks
Inglismaa troonile pääses Henry VIII ja Anne Boleyn`i tütar Elizabeth I (valitses 1558-1603). Nn Elizabethi ajastul 16.saj II poolel kindlustus Inglismaal kodanluse ja aadli toetusel uuesti anglikaani kirik. Kuna anglikaani kiriku jumalateenistuse korralduses ja peamistes usudogmades säilis palju katoliiklusest, andis see omakorda tõuke uue protestantliku usuvoolu- puritanismi levikuks. Puritaanideks (lad k pritas puhas) nimetati Inglise kalviniste, kes nõudsid anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusele omastest joontest. Kuigi anglikaani kirik tegi puritaanidele ka järeleandmiseid (nt tunnistas õpetust ettemääratusest), sattusid paljud neist vastuollu kuningavõimuga ning olid sunnitud emigreeruma tagakiusamise eest Madalmaadesse, Saksamaale või Põhja-Ameerikasse. Samal ajal tuli Elizabeth I seista vastu katoliiklaste tugevale survele, kes oleks parema meelega
Kuulsaks on ta saanud eelkõige Piibli prantsuse keelde tõlkimisega. 1520. aastatel jõudis Prantsusmaale ka Lutheri ideed. 1534. aasta lõpul tehti katse propageerida oma õpetust kuningalossis. 35 neist põletati ja u300 pantvangistati. Hugenotid: Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal siiski kalvinism. Võitluseks kalvinistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. Ketseri ülesandja pidi saama tasuks kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nim hugenottideks. Prantsusmaa protestantluse eripära oli, et kõrvuti tõsiste usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile, mille liikmeskonna valisid kogudused, kaotada tuli kiriklik hierarhia. Teel kodusõdadele: Katoliiklaste ja protestantide vahel tekkis konflikte juba igapäevaelus. 1559 lõppesid Itaalia sõjad ja Prantsussmaal koondus tähelepanu siseprob. 1560 asus Prantsusmaad regendina valitsema Katariina di Medici
Mary Stuart Sotimaal tuli troonile 1542. aastal Mary Stuart. Kasvas üles Pariisi katoliiklikus keskkonnas ning kui ta pöördus tagasi Sotimaad valitsema, võttis Pariisist kaasa nii õukonna kui ka sõjaväe. Sotlaste vastupanu sellele väljendus kalvinismi levikus, ning John Knox nõudis kuninganna kukutamist. Kalvinistlik kirik muudeti Soti riigikirikuks. Loobus troonist oma poja James VI kasuks. Lisaks Soti kalviniste ärritas kuninganna eraelu. 1568. aastal põgenes Mary Inglismaale Elizabethi juurde, kuid see heitis ta vangitorni ning üheksateist aastat hiljem ta hukati. 18 Hugenottide sõjad Prantsusmaal: olulisemad poliitilised jõud ja neid esindavad perekonnad Prantsuse kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Kokku oli kaheksa hugenottide sõda aastatel 15621589. Esialgu saavutasid nad edu ning lubati kogu
-Henry VIII Oli Ingismaa valitseja. Ta soosis kunsti. Kunstnik Hans Holbein noorem töötas tema õukonnas aastaid ja tegi temast portreemaale Tegi kiriku et saaks endale lahutuseks loa anda Anglikaani kirik- *Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * Kiriku lõi Henry VIII, kuulutas end kiriku peaks, ta algatas reformatsiooni oma isiklikel põhjustel. -Hugenotid- *Prantsuse kalvinistid, Calvini õpetuse pooldajad. *Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. *Ehitasid kindluse, et kaitsta end katoliiklaste rünnaku eest. *Neil oli õigus pidada jumalateenistusi. *Suure tagakiusamise käigus jooksid nad prantsusmaalt ära. -Renessanss *Nimetatakse keskajale järgnevat antiigist ja loodusest immustunud vaimuliikumis, eelkõige Lääne-euroopas. *14-16saj keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja maapealne elu
Taastati reformeeritud kirik. Inglismaast sai võimsaim mereriik. 3.6 Ususõjad Prantsusmaal Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku seisuste esinduskogu generaalstaate. Loodi rahvuslik gallikaani kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid oli sisemiselt iseseisev. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism, mis levis eriti Prantsuse lõunaosas. Võitluses kahunistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketserid tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes olid vastu absolutismile. Hugenottide poliitilised juhid olid valitseva Vaois' dünastia hõrrealiini esindajad. Navarra kuningas Antoins de Burbon ja tema poeg Henri. 1562a. tungis väesalk kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele, mis päästis valla hugenottide ülestõusu. Pärast B. Ususõda sõlmiti 1570a. rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Järgmiseks
Temagi oli sunnitud vahepeal põgenema, tõusis aga hiljem kuninga raamatukoguhoidjaks. Luterlaste tõsisem jälitamine algas 1530. aastatel lendlehtede afääri (affaire des placards) ajel: 1534. aastal jõudsid luterlikud kirjutised juba kuninganna magamistoa uksele. Lõuna-Prantsusmaal hakkas peamiselt aadli ja alamvaimulikkonna hulgas 1540. aastatel levima kalvinism. Sveitslaste Vandeliidu nime järgi (Eidgenossenschaft) hakati prantsuse kalviniste nimetama hugenottideks. Henri II [154759] jäi välispoliitikas pragmaatiliselt reformatsiooni poolele: käimasolevates Itaalia sõdades võitles Prantsusmaa katoliku Habsburgide ja paavsti vastu. Sisepoliitikas seevastu suhtus kuningas riigi ühtsust lagundavasse reformatsiooni vaenulikult. 1551 anti ketserite jälitamine üle kuninglikele kohtutele. 1557. aasta Compiègne'i ediktiga ähvardati kõiki reformaatorlike õpetuste pooldajaid surmanuhtlusega.
2. Soome-Ugri rahvad on suuremas osas kristlased, kelle kristlus on põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Enamus s-u rahvaid on ka õigeusu mõjusfääris. Venemaal on s-u rahvastel on rahvapärane õigeusk - formaalselt õigeusklikud, kuid õigeusuga põimununa elavad edasi paganlikud-animalistlikud usundid. Rahvuspärane õigeusk esineb ka Setomaal ja Kihnus. Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased, ungarlased aga peamiselt katoliiklased (on ka kalviniste ja luterlasi). Siberi ugrilased ja samojeedid on samanistid.. 3. Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Pöördumine eelkristliku usu juurde, uus-paganlus. Näiteks samanistlikud jooned obiugrilaste usundis. Samaan on kogukonna liider, kes peab eelnevalt läbima vaimseid katsumusi. NSV Liidu ajal peeti samanismi vaimuhaiguseks ning see oli
- Saadakse aru, et Lääne kirik on jäädavalt lõhenenud: Prot. Boikoteerivad. - Vastureformatsiooni vaimne töökava Tulemuseks: Scmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546-47,1552) - Algab ususõdade periood, mis kestab sada aastat (kuni 1648) - Augsburgi usurahu (1555): - Vürst määrab oma alamate usutunnistuse (Cuius regio , Eius religio) - Riigilinnade elan. saavad valida usu ise. - Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise - Kehtis ainult Kat. ja Luterlaste puhul, ei puudutanud Kalviniste. - Vaimulik reservatsioon: Roomakat. läänistused peab tagastama kat.kirikule kui piiskop vahetab usku. - Karl V loobub troonist (1556) Usupuhastuse ja ususõdade alguse kokkuvõte (kuni 1555) 1. Euroopa lõhestus kaheks: Protest. ja Kat. omavaheline umbusk, vihameelsus. levib sallitamtus ja sõjakas meeleolu. 2. Usupuhastus mõjutas tavainimeste elu palju rohkem kui renessanss ! Ebakindlus kasvab. (NB. inimeste elatustase hakkab langema 16.saj II poolel). 3
kannatama"). Arenesid kirikureformiliikumised, luterlus suht vähetähtis (piirdus pigem saksapäritolu inimestega). Suurem osa kalvinistid. Ivan Julma seisukohad. ... 50-....60ndatel (??) rõhutati, et Liivi sõda, oli ususõda. Moskva Vm täiesti leppimatu kui keegi õigeusust ära läks, teise usku. Selle vastu Moskva Vm kurjaks. Oluline tegur anabaptistid/kolmainsuse eitajad (Saksamaal kiusati taga)- 13.saj Leedus okei. 16.saj olukord kus kalviniste rohkem kui katoliiklasi või õigeusklikke- sellele astub vastu : kontreformatsioon (kat kiriku reform al 16.saj keskpaigast, selle taga ja sees kat kiriku sisemine reformine Trento kirikukogul 1550ndatel). Alguses loodeti, et protestandid aksepteerivad seda (ei). Rohkem kui saja aasta jooksul kat kirik võidab oma positsiooni tagasi, protestantism tõrjutakse Leedus kõrvale. Väga suur osa kat kalvinismi kadu. Toimus selle kaudu, et mingis hetkest alates riigi kaasarääkimise õigus kat
saj. algul. Vähesel määral piirasid võimu Notaablite kogu ja parlament(kohus). Riigikirik oli Roomale alluv, kuid suure iseseisvusega gallikaani kirik. Kuninga suhted paavstiga olid head. Protestantlus hakkas levima eelkõige ühiskonna poliitiliste ja sotsiaalsete pingete tõttu. - 1520. a. jõudsid Prantsusmaale Lutheri ideed, kuid kirik võitles teravalt nende vastu. Rohkem poolehoidu leidis kalvinism, mis alates 1540. aastast hakkas Lõuna-Prantsusmaal kiirelt levima. Sealseid kalviniste nimetati hugenottideks(vandeseltslased). Nad jagunesid usulisteks ja poliitilisteks. Poliitilised kasutasid kalvinismi õpetust poliitilistel eesmärkidel ja tahtsid vähendada kuninga võimu. Juhiks oli Navarre Henri(Henri III). - Katoliiklaste ja protestantide vaheline vaen viis lõpuks ususõdade puhkemiseni(laimasid üksteist, rüüstasid üksteise kirikuid). - 1562. a. Katoliiklased tungisid Vassy´s hugenottide jumalateenistusele, kus tapsid inimesi ja lõhkusid
"Kui me lõpetame nende moraalitõdede ignoreerimise, mis ristiusus ei sisaldu, ei pea me veel hakkama ignoreerima seda, mis seal sisaldub." Selles mõttes pole ka hea, kui ilmalik tõde või moraal muutuks ainukehtivaks. Osalise tõe ainukehtivusele tuleb vastu seista. Religiooni suurimaks miinuseks on isikupärasuse arengu pärssimine. Isikupärasuse areng Religioon soodustab tavapärast, mitte isikupärast käitumist. Eriti halvaks peab Mill kalviniste, kes pidasid inimese suurimaks patuks inimese enda tahet ja tahtsid seetõttu inimese isikupära välja juurda. Kalvinistide arvates on vaja end vaid Jumala tahte alla allutada, vaja on enesekontrolli ja enesesalgamist. Mill näeb selles vastandumist kreeklaste enesetäiustamise ideaaliga. Inimene peaks olema vaba käituma vastavalt oma seisukohtadele/tõekspidamistele, vähemalt niikaua kuni ta riskib ainult iseenesega. Nagu arvamuste paljusus on hüve, on seda ka eluviiside paljusus
kõige vajalikuga. Seepärast maeti koos surnuga ka tema rõivad, tarbeesemed, koos sõjamehega ka tema relvad ja hobune (täpsemalt vaid selle kolp ja sääreluud ning nahk). Sealilmaga hoidis sidet lovesse langev teadmamees - samaan. Iseloomulik usuakt oli loomaohver ja pühade ohverduspaikade väljakujunemine. Praegu on 70% elanikkonnast rooma katoliku usku (enamik neist elab riigi lääne- ja põhjapiirkondades), 20% kalviniste (peamiselt riigi idaosas), 5% evangeelseid luterlasi, 0,5% juudi ja 4,5% muud usku (kreeka katoliku, kreeka ortodoksi jm). Dunántúli põhjaosas asuv iidne linn Esztergom on ungari katoliikluse keskus ja kõrgeima kirikupea residents. Mansid Edgar Saar Nimetused Jugra - nii nimetasid venelased 11.-16. sajandini Põhja-Uuralite ümbruses ja Obi jõe alamjooksul asetsevat ala. Seal elavaid hante ja mansisid nimetati jugralasteks. 14
annaabi.ee 
