kuulmekile vigastused ja kuulmeluude haigused Kuidas peatada väiksem, suurem verejooks? Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Väiksemat verejooksu on võimalik peatada loputades haava jaheda lahusega. Miks inimesed aevastavad? Aevastamine on kaitserefleks, mille vallandab tavaliselt ninaõõne mehaaniline või keemiline ärritamine. Millest tekivad vähirakud? Vähk on rakkude haigus, mis võib tabada praktiliselt kõiki meie keha kudesid ja organeid. Ta saab alguse ühestainsast kahjustatud rakust, mis muutub ja hakkab kontrollimatult paljunema. Nagu kõik elusorganismid, toodab ka meie keha defektiga rakke, mis paljunedes tekitavad kasvajaid.
turse, limaerituse suurenemine Kopsuvähk · Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus · Vähk tekib mitme aasta või aastkümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu · Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas · Kopsuvähk on meeste hulgas kõige sagedasem ning naiste hulgas sageduselt neljas vähisurma põhjustaja Köha · Köha on loomulik kaitserefleks, mille abil organism püüab hingamisteedes olevaid ärritajaid järsu köhatusega õhku välja surudes kopsudest välja saada · Köha või olla kuiv ehk kinnine või rögane ehk lahtine Fakte · Sinu vasak kops on väiksem kui parem kops · Sinu kopsud on sinu ainukesed organid, millel on võimalus vee peal püsida · Sa teed umbes 22 000 hingetõmmet 24 tunni jooksul · Väljahingamisel jääb alati umbes 1 liiter õhku
Minu jaoks on tähtis, et oleks olemas keegi, kes minust hoolib. Ma arvan, et ise olen üpris kergesti kiinduv inimene ja sellepärast vajan mina endale ka palju lähedasi. Just nende inimeste juures tunnen ennast kõige õnnelikumana. Ma arvan, et inimesed kes on täiesti üksikud on õnnetud. Nad küll näitavad välja, et ei hooli millestki, kuid kindlalt sisimas nad ei soovi midagi muud kui veidi hoolitsust. Endasse tõmbumine on nende jaoks justkui kaitserefleks. Üksikud inimesed ei püsi minu arvates kaua õnnelikena. Suurim õnn minu jaoks on ka see, kui oled leidnud endale kellegi, kes on minu jaoks tähtsal kohal, keda ma saan usaldada, kellele kõigest rääkida. Minu jaoks ka tähtis, kuid pisut vähem on tervis. Ma olen õnnelik, kui olen terve, energiline ja rõõmus. Eks tervis ole enamikul meie seast tähtsalt kohal. Raske on olla õnnelik, rõõmsameelne, kui pead olema haige. Olgu selleks siis mõni pisike külmetus või mõni
Tänapäeva arenenud maailmas, kus igal inimesel on olemas telefon, mida kasutatakse enamjaolt vaid suhtlemiseks. Tänu tehnoloogiale saame me suhelda inimestega ükskõik kus ja ükskõik millal. Tänu sellel, et inimesed suhtlevad aina enam, muutuvad ka mõned suhted inimeste vahel aina keerulisemaks. Miks muutuvad inimeste suhted keeruliseks ja millest oleneb halb suhtumine inimestesse? Esmamuljel on tähtis osa suhte edasisel kulgemisel. Esmamuljest oleneb kuidas inimesega suhtlema hakatakse, kui esmamulje jääb hea siis suheldakse inimesega hästi, kuid kui jääb halb esmamulje, siis hoopis halvasti. Inimeste puhul jääb esmamulje kellegisse samaks ka pärast mitmekuist pidevat suhtlemist. Seetõttu on esmamulje äärmiselt oluline, kuna seda on võimalik ainult üks kord luua ning tekib sekunditega, kuid püsib väga kaua ja tähendab palju Inimesed on loomult väga õelad ja ahned. Juba ürgajal mil inimeste peamine toit tuli tänu küttimisele kuid ku...
mõneti raske mõista, ilmselt just seetõttu on raamatus Petsoroinit kirjeldatud erinevate inimeste silmade läbi, sest igaüks neist mõistab meest erinevalt. Minu jaoks jättis Petsorin kõikide nende kirjelduste põhjal kinnise ja külma mulje. Ta ei käitunud nii nagu tema süda temalt nõudis. Paljus jäi mulje, et Petsorin ei tunnistanud ka endale oma tõelisi tundeid ja soovis pigem olla külm ning kalk, mis minu arvamise kohaselt oli vaid kaitserefleks. Ta oli harjunud teiste tunnetega mängima, need ei omanud tema jaoks kuigi suurt väärtust. Näiteks naisi võrgutas ta vaid selleks, et näha kas ta on suuteline seda tegema ning kui naine oli tema võrku langenud ei huvitanud neiu Petsorinit enam karvavõrdki. Sõpru ta enda sõnul ei omanud, ning oli vaid üks inimene kellele ta rääkis ära kogu tõe suhtest Veera ja vürtsitariga
), aeglustuvad reaktsioonid NB! Mida kiiremini on A joodud, seda rohkem loidub närvisüsteem ! Kauem ja vähem juues püsib peotuju pikemalt ! Alkoholi pikaajaline toime: - kahjustab kõiki organismi elundeid - rikub hormonaalset tasakaalu - kannatab vaimne tervis, tekivad isiksusemuutused, kahjustub identiteet - vit.B defitsiit organismis toitumise puudulikkuse korral OKSENDAMINE ( A mürgituse tõttu ) ...on keha kaitserefleks pärast joomingut. - selle kadumine näitab organismi kohanemist A-ga. Inimene hakkab taluma suuremaid A annuseid, okserefleks nõrgeneb. - häguse teadvuse tõttu on okse sattunud hingamisteedesse ja inimesed lämbunud näiteks 1993 a. "uppus oma oksesse" u 250 in, mis on väga suur arv ( A.Liiv ) - NB! Meelemärkuseta in.on vaja hoida KÜLGASENDIS , et okse ei suleks hing.teid. POHMELUS : ...see on ebameeldiv enesetunne - tavaliselt "teise päeva" seisund ja erin.inimestel erinev
Sünaps Koht, kus ühe neuroni neuriit e. akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga, või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Erutuse edasikandjaks sünapsis on MEDIAATORAINE Närvikeskused. Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Mälupiltide teke. Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb: ajaliseks ja ruumiliseks Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?
liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5
rakukehaga või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Võimaldavad NS ühendust organismi teiste elundkondadega. 35. Mis on mediaatoraine? Mediaatoraine närvierutust kandev aine 36. Närvikeskused Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Määlupiltide teke. 37. Mis on erutuse summeerumine? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb ajaliseks ja ruumiliseks 38. Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine NK-ses? = rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev 39. Mis on erutuse irradiatsioon NK-tes Kui NK-sse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka
Valu hindamise tähtsus postoperatiivses õendusabis. Selles esses tahan arutleda postoperativsest valust. Eelkõige tahan kirjutada selest, mis on valu? Valu see on organismi kaitserefleks, mis annab impulsi meie ajju, et organismis on mingi viga. Valu on organismi koekahjustustega kaasnev ebameeldiv aisting või kogemus, mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. ( kirurgilise haige õendus) .Samuti see on enesekaitsemehhanism ning aitab elus püsida. Kui seda mehhanismi ei oleks, tekiks rohkem vigastusi ja varajane surm. Nagu räägitakse rahvas kui inimene tunneb oma valu see tähendab, et ta elab, siis kui inimene ei tunne valu siis tuleb surm
Vegetatiivset närvisüsteemi nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks, kuna selle tegevus ei allu tahtele. Vegetatiivne närvisüsteem korraldab siseelundite tööd. 19. Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. 20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmne...
annustes põhjustab gaasi eritusest tingitud röhitsusi. Maoseina venitus tekkivast gaasist võib maohaavandi korral esile kutsuda verejooksu. Neeru haiguste korral võib tekkida alkaloos Missuguse ainega (aine nimi) on söögiisu pärssivad ained sarnased nii keemiliselt koostiselt kui toimelt? Nimeta kõrvaltoimed! Amfetamiin. Tekitab ravimsõltuvust..põhjustab eufooria suurenemist, erutuvust, unetust ja rõhu kõrgenemist Mis on oksendamine? Defineeri! Oksendamine on füsioloogiline kaitserefleks, mille ülesandeks on vabastada magu ärritavast või organismile mürgisest sisust Mis seisundite puhul kasutatakse oksendamisvastaseid aineid (nimeta 5 seisundit)? Mao limaskesta ärritus, mere ja õhu haigus, rasedus iiveldus, oksendamine, kemoteraapia, operatsiooni järgne oksendamine, ROTA viirus Mis ravimid on oma olemuselt lahtistid? Soole motoorikat soodustavad ained, soole silelihaskonna toonust suurendavad ja peristaltikat aktiveerivad.
Rahvameditsiin soovitab kuristada kurku soolveega, teha saialilletõmmist (kurgu loputamiseks) või lisada poolele klaasile soojale veel taruvaigutinktuuri. Samuti inhaleerida auru, mis leevendab põletikku. 19. Miks on köharefleks oluline ja kuidas köha jaotatakse? Kuidas köharefleks organismi tasemel on reguleeritud (kuidas, mille vahendusel inimene köhima hakkab)? Millised ärritajad võivad köharefleksi esile kutsuda? Köha on kaitserefleks, mille füsioloogiliseks ülesandeks on eemaldada hingamistedest liigset sekreeti, võõrkehasid. Köha jaotus: produktiivsuse alusel (ebaprduktiivne ja produktiivne köha); kestvuse alusel (äge köha <3 nädalat; krooniline köha >8 nädalat) Köharetseptorid paiknevad neelu tagaseinas, kõris, trahheas, bronhides, pleuras. Köhaärrituse korral liigb ingo KNS-i, kus tekib köharefleks. (Ärritust kutsub esile mingisugune võõrkeha hingamisteedes) 20
retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaajju, kust edasi motoorsesse närvirakku, mis viib impulsi omakorda edasi lihastesse ja õpilane reageerib ärritusele. Alles siis jõuab info ajju. Eristatakse tingimatuid ja tingitud reflekse. Tingimatud refleksid sünnipärase vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida ning nad on tahtmatud. Tingimatud refleksid on näiteks toitumisrefleks ja kaitserefleks. Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines. Tingimatud refleksid aitavad reageerida hädaolukorras Tingitud refleksid niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. Need on teadmises, harjumused, oskused, kombed ja nii edasi. Tingitud refleksid on muutlikud ja võivad koguni kustuda. Tingitud reflekside kujunemine algab peale sündimist. Retseptoorne närv toob impulsi meeleelunditest ja motoorne närv viib käsu lihastele. Sellisel juhul
suhtumisele. Kainest peast inimene spontaanset tungi alkoholi järele sel staadiumil veel ei tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid annuseid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks alkoholi suure annuse toimel vallanduv okserefleks . Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge- ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite tegevuses
Suitsetamine mahajätmine suitsetaja leiab suitsetamise asemel rohkem aega ja hakkab sööma. Alkoholi tarbimine tugev alkoholi tarbimine organismi võitlus, ei tekita ülekaalu. Mõõdukas ületarbimine 7kcal 1kg. kehaline aktiivsus. Energiaallikad: süsivesikud (valdavalt maksas, 1600 kcal lihastes umbes 2000 kcal)see ei ole kõik kasutatav. Aju ja kesknärvisüsteem saavad suurema osa. Väike osa ringleb veres glükoosi näol. Kui maksas glükoos väheneb, siis tekib kaitserefleks kesknärvisüsteemile suhkrud. Lipiidid 1g 9kcal. Valgud energiaks ei tarvita. Nälja korral lihasvalgu lagundamine. Alkohol Ülekaaluliste liikumise iseärasused. Tavainimesest halvem vorm. See raskendab liikumist. Sagedased haigused .esimene eesmärk: ei ole panna dieedile, vaid suurendada energiakulu. Autot vähemaks. Oluline, et liikumise juures jääks hea enesetunne. Kui tekib liigsuur pingutus, siis see ei toimi. Ideaalne, et peaksime
Ta on tugev, vastupidav, võõraste vastu umbusklik, sageli tige koer. Ta pea on sarnane tüüpilise foksterjeri peaga. Ta silmad on väikesed, tumedad, asetsevad sügaval koljus hästi arenenud kulmukaarte all. Jahikoerad Saksa linnukoerad Saksa linnukoerad jaotatakse karvkatte pikkuse järgi lühi-, karmi-, ja pikakarvalisteks. Karmikarvaline saksa linnukoer See on üks vanimaid jahikoeratõuge. Koer on üle keskmise kasvu, tugevkuiva kehaehitusega. Sellel tõul on väga tugev kaitserefleks. Karmikarvalisele linnukoerale on iseloomulik habe, vuntsid ning karvapuhmad kulmudel ja ninajuurel. Ta karv on karm, sirge või veidi krässus. Lühikarvaline saksa linnukoer Koer on kõrge eeskehaga, proportsionaalse tugevkuiva kehaehitusega, tasakaaluka iseloomuga, väga liikuv. Ta on tugeva luustiku ja arenenud lihastega. Hambad on tal tugevad ja asetsevad tihedalt üksteise kõrval. Ta silmad on keskmise suurusega, pruunis või tumepruunid. Noortel koertel võivad olla ka silmad kollased
suhtumisele. Kainest peast inimene spontaanset tungi alkoholi järele sel staadiumil veel ei tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid ann useid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks alkoholi suure ann use toimel vallanduv okserefleks . Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite
Kainest peast inimene spontaanset tungi alkoholi järele sel staadiumil veel ei tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid annuseid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks alkoholi suure annuse toimel vallanduv okserefleks . Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge- ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja häired siseelundite tegevuses
keha pindmised osad) on temperatuur madalam ja sõltub suuremal määral väliskeskkonna temperatuurist. 21. Nimeta peaaju osad. *Piklikaju, tagaaju, väikeaju, keskaju, vaheaju, otsaaju. 22. Refleks: mõiste, liigid (näited) Refleks – kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. Liigid: toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 23. Mis on sünaps? Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. 24. Ökoloogilised tegurid: rühmitamine, näited. Organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid. Biootilised tegurid
viskoosne lima ja bronhospasm (nt astma korral). Striidor on ülemiste hingamisteede obstruktsioonist tingitud kare madalaheliline inspiratoorne heli, kuuldav ka distantsilt (Kallas jt 1999). Hingamipuudulikkuse tunnused on ninatiibade puhitus, düspnoe, hingamise abilihaste kasutamine ja rindkere retraktsioonid ehk sissetõmbed jugulumi ja roietevahelises ning diafragma piirkonnas, raskused söömisel ja rääkimisel. Köha on kaitserefleks, mis on suunatud tahtelisele ja tahtele allumatule kontrollile (Vasar 2004). Köha on kõige sagedasem hingamisteede elundite sümptom. Köhimine on bronhide ja hingetoru mehhaaniline puhastumine limast, samuti tolmust ja muudest ärritavatest teguritest, mis satuvad sissehingatavasse õhku väljastpoolt. Kuni 3 nädalat kestev köha on akuutne ehk äge köha, 3-8 nädalat kestev köha on
◦Paks kollane, roheline, pruun, halvalõhnaline viitab alumiste hingamisteede infektsioonile ◦Bronhiit, kopsupõletik ◦Läbipaistev, kollakas (straw-coloured) ◦Astma (rohkelt eosinofiile) ◦Verine röga e. veriröga (haemoptysis) ◦Võib muuta röga pruuniks ◦NB! Vajalikud uuringud ◦Dif.dgn ninaverejooks, suu, nina limaskesta vigastus? ◦Kopsu trombemboolia, tuberkuloos, bronhiit, kopsuvähk ◦Roosakas ◦Südamepuudulikkus Köhavastased ravimid • Köha on kaitserefleks, mille füsioloogiliseks ülesandeks on eemaldada hingamisteedest liigset sekreeti. • Köharetseptorid paiknevad neelu tagaseinas, kôris, trahheas, bronhide bifurkatsiooni piirkonnas ja pleuras. • Köhavastased ravimid jagunevad: b) Köhakeskust otseselt pidurdavad (Narkootilised analgeetikumid. Mittenarkootilised köhavaigistid) c) Hingamisteede pôletikulise limaskesta ärritust vähendavad (Ekspektoransid ehk rögalahtistid) Köha ravi:specialconsiderations
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
18. Mediaator aine, mille abil antakse närviimpulss üle ühelt närvirakult teisele. Nt. adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin. 19. Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. 20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata
rohkem toksilisi lisaaineid. Nendeks on piirituse või veini tootmise käigus tekkinud kõrvalsaadused, mis annavad igale joogile iseloomuliku välimuse. Alkohoolsete jookide koostises on sageli türamiini, mis võib tekitada peavalu. Purjuspäi magades on une kvaliteet halvem kui kaine peaga, mistõttu võib ärgates esineda magamatuse tunne. Oksendamine kui enesekaitse Elu esimesed alkoholipruukimised lõpevad enamasti varsti pärast joomist iivelduse ja oksendamisega. See on organismi kaitserefleks, mis tühjendab mao sisu koos seal leiduva alkoholiga. Alkohooliku oksendamine jääb järgmisse hommikusse ning on erilise iivelduseta, limase eritusega maokramp. Kui pohmeluse käes vaevlev mittesõltlane ei suuda üldjuhul alkoholi lõhnagi taluda, siis alkohoolik ei saa ''tervist korda'' enne, kui ta on peaparanduse ehk teatud annuse alkoholi saanud. [3] Kuidas pohmelli vältida? Pohmelli vältimiseks tuleks enne alkoholi tarvitamist kõht täis süüa. Toit aitab alkoholi siduda
rohkem toksilisi lisaaineid. Nendeks on piirituse või veini tootmise käigus tekkinud kõrvalsaadused, mis annavad igale joogile iseloomuliku välimuse. Alkohoolsete jookide koostises on sageli türamiini, mis võib tekitada peavalu. Purjuspäi magades on une kvaliteet halvem kui kaine peaga, mistõttu võib ärgates esineda magamatuse tunne. Oksendamine kui enesekaitse Elu esimesed alkoholipruukimised lõpevad enamasti varsti pärast joomist iivelduse ja oksendamisega. See on organismi kaitserefleks, mis tühjendab mao sisu koos seal leiduva alkoholiga. Alkohooliku oksendamine jääb järgmisse hommikusse ning on erilise iivelduseta, limase eritusega maokramp. Kui pohmeluse käes vaevlev mittesõltlane ei suuda üldjuhul alkoholi lõhnagi taluda, siis alkohoolik ei saa ''tervist korda'' enne, kui ta on peaparanduse ehk teatud annuse alkoholi saanud. [3] Kuidas pohmelli vältida? Pohmelli vältimiseks tuleks enne alkoholi tarvitamist kõht täis süüa. Toit aitab alkoholi siduda
(pärsitakse AC). Toksilisus: kõhulahtisus, spasmid seedetraktis, abordi oht – raseduse korral vastunäidustatud!!!!!!!!!!!!!!!! Kasutamine: Väheefektiivne. NSAID-st tingitud haavandite preventsioon 1.5. Helicobacter pylori infektsiooni raviprintsiibid. 2. Maomotoorikat mõjustavad ained 2.1. Oksendamist esile kutsuvad ained: apomorfiin, oksejuure preparaadid. Ainete toimemehhanism, kasutamisnäidustused. K. Vahenõmm 2018 Oksendamine: • Kaitserefleks – Mehhaanilise ärrituse korral • Patoloogiate korral – Migreen • Füsioloogiliste seisundite korral – Rasedus • Ebasoovitav kõrvaltoime – Toksilise aine liigsel manustamisel; Kemoteraapia • Reguleeritakse – Oksekeskus – Trigger tsooni kemoretseptorite ärritus, mis on tundlik keemilistele ärritajatele ja antiemeetilistele ravimitele.
hukkamõistavale suhtumisele. Kainest peast inimene spontaanset tungi alkoholi järele sel staadiumil veel ei tunne. Teiseks tunnuseks sellel staadiumil on tolerantsuse ehk taluvuse tõus alkoholi suhtes. Inimene hakkab taluma senisest suuremaid annuseid alkoholi, need ei põhjusta endise raskusega joovet. Taluvus võib tõusta väga kõrgele, on kirjeldatud alkohoolikuid, kes ööpäeva jooksul joovad mitu liitrit viina, ilma et kujuneks rasket joovet. Esimeses staadiumis kustub organismi kaitserefleks alkoholi suure annuse toimel vallanduv okserefleks. Alkoholismi esimeses staadiumis hakkab esinema ka üksikuid mälulünki . Kujunevad muutused inimese psüühilistes võimetes ja funktsioonides. Inimene muutub loiumaks, initsiatiiv ja energia kahanevad. Töövõime langeb. Sageli kaasneb psüühiline ebamugavustunne: seesmine pinge- ja ärevustunne, rahulolematus enesega ja ümbrusega ning meeleolulangus. Alkoholismi esimeses staadiumis kujunevad välja 9
Ärritus lihasele. Enamasti max kontraktsioon, tugevam. Summaarne kontraktsioon-teetanus. Teetanus. Lihaskramp. Haigustekitaja, ei lase lõõgatuda. Kesknärvisüsteemi erifüsioloogia. Seljaaju. Juhtefunktsioon. Kõik ärritusimpulssid. Reflektoorne funktsioon. Refleksid mis on vajalikud et organism suudaks elus olla. Kõõluse refleksid. Piklik aju. Säiliks elu, hingamiskeskus, südamekeskus, seedetalitlusetoonus keskus. Refleksid. Imemisrefleksid-imemisliigutused. Kaitserefleks, mälumisrefleks. Toimub orienteerumine. Keskaju. Teostab optilisi orienteerumisrefleks-valgusärritajad. Pupillirefleks-kujutis õigesti. Akommodatsioon-näeme lähedal ja kaugel olevaid esmeid teravalt. Konvergents-koondumine. Vaatame kahe silmaga, näeme ühte objekti. Valvsusrefleks- pole suuteline reageerima. Mustsubstans-reguleerib plastilist toonust. Ajutüvi. Staatilised. Staatilis-geneetilised. Retikulaarformatsioon. Eri suurus, eri tüüpi närvirakud. Loovad erinevaid nk omavahel
- Horisontaalselt (kummalgi kehapoolel): õlad, puus, põlved, hüppeliigesed 17. Motoorika põhimõisted: Motoorika - organismi liikumise ja kehahoiakuga seoses olevate nähtuste kogum Motoorika koordinatsioon - liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Toimivad tingimatud refleksid- orienteerumis-, kaitserefleks jt. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused, mis on kordamise järel muutunud automaatseteks. Selle juhtimisest võtavad osa aju tüve tuumad: punatuum, vestibulaartuum. Sihtmotoorika- kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Juhtroll suuraju poolkerade koore motoorsed väljad (kõrgemad integratsioonipiirkonnad). Tetaaniline kontraktsioon- tagab lihaste kiire ja suure jõuarenduse. Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel
Totalitarismi kriitikud o Ideoloogia politiseerumine jõuab äärmuseni 20. sajandi 30. ja 40. aastatel, mil ilmuvad riiklikule massiterrorile tuginevad totalitaarsed ideoloogiad. o Hannah Arendt – äärmusparempoolsete ideoloogiate, sh. fašismi kriitik (sekulaarsed religioonid), o Karl Popper – äärmusvasakpoolsuse (strukturalismi), sh. kommunismi kriitik. Ideoloogia depolitiseerimine o Karl Mannheim (‘Ideoloogia ja utoopia’, 1929): - ideoloogia kui kaitserefleks, - partikulaarne (mikro-) ja totaalne (makro-)ideoloogia, - normativism, visioon ühiskonna arengust läbi radikaalse muutumise. o Michael Oakeshott – ideoloogia on valikuline, seletab vaid imeväikest osa maailma paljususest, o Daniel Bell – ideoloogia lõpp, heaoluühiskonnas kaotab ideoloogia (nagu ka religioon) oma tähtsuse. Kõige tähtsam on majanduskasv. Konservatism o Selleks, et mõista tuleks paigutada Briti-Prantsuse vastuolusfääri
· Isla- Taruvaiku, islandi käokõrva jmt sisaldavad preparaadid. · Curamed ternespiimaga imemistabletid (laste ja täiskasvanute preparaadid). · Lubatud lastele ja rasedatele. · Propolki imemistabletid 20. Miks on köharefleks oluline? Kuidas köharefleks on organismi tasemel reguleeritud(kidas, mille vahndusel inimene köhima hakkab)? Millised ärritajad võivad köharefleksi esile kutsuda? Kuidas köha jaotatakse? Köha on organismi kaitserefleks, mille ülesandeks on eemaldada hingamisteedest liigset sekreeti ja võõrkehasid. Köharetseptorid on neelu tagaseinas, kõris, trahheas, bronhides ja pleuras. Köhaärrituse korral liigub info KNS-i, kus tekib köharefleks. KÖHA JAOTATAKSE: · Produktiivsuse alusel: *ebaproduktiivne köha kasutu; *produktiivne köha - aktiivselt eemaldab hingamisteedest sekreeti, võõrkehasid. · Kestvuse alusel:
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnika...
see energia peaks saama inimeses liikuda. Tehakse mitmesuguseid harjutusi, massaaze selleks, et seal energiat korralikult liikuma saada. Selle tagajärjel inimese vaim, tervis ja psüühika muutuvad tervemaks. Sellel suunal on olnud palju edasiarendajaid ja see on andnud väga häid tulemusi. Keha raudrüü/soomusrüü mõiste inimese kehal on kalduvus tekitada neid blokeeringuid, mida tema nimetab keha raudrüü elementideks. Kaitserefleks mingisugusele aistingule. Näiteks: Õpetaja, kes õpetab koolis kuuendas, seitsmendas klassis seitse kuni kaheksa tundi päevas, puutub iga päev kokku sellega, et terve klass on jõdunud korraga õitsvasse puberteediikka. Palju energiat läheb distsipliini ja korra peale. Tunni jooksul jõuab ta mitu korda taluvusvõime piirile. Samas peab ta seda maha suruma, sest ta on õpetaja. Alati see ei õnnestu, aga enamasti
Lisaks pidid need kaitsma ka tuumarünnaku eest. Tänapäeval on ta uuesti tuntuks saanud. Kehale suunatud psühhoteraapia, mis sisuliselt tähendab seda, et energia peaks saama inimeses liikuda, selleks tehakse mitmesuguseid harjutusi, massaaze. Keha raudrüü/soomusrüü mõiste Kaitserefleksiks mingisugusele aistingule on kehal kalduvus tekitada blokeeringuid, nt õpetajal tekib peavalu, kuna ta on tihti pinge all. Keha soomusrüü- keha kaitserefleks valuaistingule. Kaelalihased tõmbuvad pingesse ning peavalu ei ole enam terav, kuid samuti muutub inimene tuimaks ja ükskõikseks, kuna blokeerib ka keha tundeid. Kehale suunatud teraapia aitab neid blokeeringuid või pingete kohti leevendada. 7 piirkonda inimese kehas, kus kõige sagedamini need pinged tekivad. Need on keha segmendid: · silmad, kulmud, laup · suu, lõug · kael, kurk, õlgade ülaosa · rindmik, selg · diafragma · kõhupiirkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
