Tunnused. Kübar 3-10 cm, rebukollane, mõnikord kahvatukollane, algul kergelt kumer, hiljem lehtrikujuline, paksult lihakas, alusküljelt kaetud eoslehekesetaoliste tugevate voltidega; jalg kollane aluselt ahenev; seeneliha kahvatukollane, iseloomuliku tugeva puuviljalõhnaga, toorelt kibeda maitsega Kasvukoht: igasugustes metsades, arvukamalt männi-segametsades Esinemisaeg: juunist novembrini Tavaline kõikjal Eestis, kohati massiline. Harilik kukeseen on üks neid söögiseeni, mida iga seeneline eksimatult ära tunneb. Metsas leida ei ole aga teda igakord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab
helekollane, vahel roosakas, läikiv, (enamasti 17 – 18 (enamasti 22 – 23 SALU-VÖÖTTIGU 0-5 pruuni vöödiga keermetel. mm) mm) Väga varieeruva värvusega liik. Teo keha värvus on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. 10 – 17mm (enamasti 14 – 22 mm VÕSA-VÖÖTTIGU Sarnaneb salu-vööttigu välimusele. 15 – 16 mm) (enamasti 19 – 21 5 kuni 5,5 keermega läikiv kollane mm) koda on kuni viie pruunika vöödiga. Vöödid võivad ka täiesti
Arvatavasti on astaat Maal leiduvast 93 elemendist üldse kõige vähem levinud element. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites kirjutatakse neid : F2, Cl2,Br2, I2 Halogeene iseloomustavad järgmised omadused: Madalad keemistemperatuurid Fluor ja kloor on toatemperatuuril gaasid Jood on tahke Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall Fluor on kahvatukollane Kloor kollakasroheline gaas Broom on punakaspruun kergesti lenduv vedelik Jood on hallikasmust metalse läikega kristalne aine, mille kuumutamisel eraldub lillakate aurudena. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Fluor F+9|2)7)
FLUOR ÜLDANDMED Füüsikaline olek tavatingimustes: kahvatukollane gaas Aatomnumber: 9 Aatommass: 18,9984 Elektronegatiivsus: 3,98 Leidumine maakoores: 950 g/t Sulamistemperatuur: 219,6 oC Keemistemperatuur: 188,1 oC Tihedus: 1,516 g/cm3 (keemistemperatuuril) LEVIMUS, AVASTAMINE, SAAMINE Levinuim halogeen maakoores, üldse 13. kohal. Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan
lendub. Järele jääb põletatud(kustutatud) lubi kaltsiumoksiid. Kasutavad ehitajad ning põllumehed.Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust. Kaltsiumoksiidi toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Kaltsiumoksiidi on kasutatud ka klaasi tootmisel. Kaltsiumoksiidi saadakse : Ca+O2=CaO Keemiline valem on CaO. Molaarmass 56,08 g/mol Normaaltingimustel tahke .Värvuselt valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund.Kaltsiumoksiid on kristalne aine. Sulamistemperatuur on 2572 °C.Keemistemperatuur on 2850 °C. Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Kaltsiumoksiid on sööbiv. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiumoksiid http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=43&Itemid=3
CaCO3 CaO + CO2 Laboratoorselt valmistatakse kaltsiumoksiidi samuti peamiselt kaltsiumkarbonaadi termilisel lagundamisel. Väikesi koguseid saab valmistada ka kaltsiumi oksüdatsioonil, kaltsiumhüdroksiidi termilisel lagundamisel ja muul teel. Võrrand: Ca + O CaO Valem: CaO Molaarmass: Mr(CaO) = 40 + 16 = 56g/mol Olek: Tahke. Omadused: · Kaltsiumoksiid on sööbiv. · Valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. · Kristalne aine. · Lahustub hästi vees. · Ei lendu ning on lõhnatu. · Sulamistemperatuur on 2572 °C. · Keemistemperatuur on 2850 °C. · Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 · Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3
Tähtvili Urve Varik 10.A Vilja kirjeldus • Tähtvili on 3–6 cm pikk, 3–6 cm läbimõõduga ning kaalub umbes 100 g. • Viljal on omapärane kuju. • Tähtvilja läbilõige on tähekujuline, selle järgi on vili ka oma nime saanud. • Vilja vahajas õhuke koor on läbipaistev ja kahvatukollane ning muutub vilja küpsedes kuldkollaseks. Vilja maitse • Viljaliha on karge, mahlase ja pisut hapuka maitsega • Küpsel viljal väga aromaatne maitse. Peamised kasvupiirkonnad • Tähtvili kasvab troopikas ja lähistroopikas. • Peamised kasvupiirkonnad on Costa Rica, Peruu, Columbia, Ecuador, Guyana, Brasiili, Ameerika ühendriikides - Lõuna-Floridas ja Hawail. Tähtvilja kasutamine • Tähtvilja võib süüa toorelt või
kasutatakse. 1. H2O – joomiseks 2. Li2O – kasutatakse patareides 7. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. SO2 + 2 LiOH = Li2SO3 + H2O K2O + 2 HCl = 2 KCl + H2O K2O + SO2 = K2SO3 8. Milliseid oksiide iseloomustavad järgmised laused. a) tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite põlemisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel – CO2 b) rahvapärase nimetusega kustutamata lubi, on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall kristalne aine. See oksiid on sööbiv, ta ärritab nahka ning võib tekitada nahapõletust, eriti märjal või niiskel nahal - CaO
Naha pigment must Karvkate kehal kollane, kollakas /tumekollane Jalad, lakk ja saba mustad Esineda võivad ulukmärgised Erinevad varjundid Helevõik Tumevõik Võik Helevõik Tumevõik HIIRJAS Naha pigment must Keha karvkate hiirekarva Lakk, saba ja jalad tumedamad Ulukmärgised kehal Hiirjas KOLLANE Naha pigment must Karvkate kuldkollade või kollane Lakk ja saba valkjad Kollane CREMELLO Nahk väga vähese pigmendiga (roosakas) Karvkate on kahvatukollane, kreemikas, peaaegu valge Cremello KIMMEL Naha pigment must Kehal põhivärvusega karvad segunenud valgete karvadega Nägu ja jalad on põhivärvuse värvusega Erinevad varjundid: mustjaskimmel raudjaskimmel kõrbkimmel Raudjaskimmel Kõrbkimmel Mustjaskimmel HALL Naha pigment must Erinevad värvused võivad üle minna halliks – nt varss sünnib mustana ja vananedes läheb helehalliks Kattekarvas on hallid, valged, mustad või pruunid
ta Eestis levinud saartel ja PõhjaEestis ning mujal ainult vähestes kohtades. 3. SALUVÖÖTTIGU on väga silmapaistva kojaga liik. Koja laius 1825 mm (enamasti 2223 mm) ja kõrgus 1222 mm (enamasti 1718 mm). Koda on 5,5 keermega, harilikult särav või helekollane, vahel roosakas, läikiv, 05 pruuni vöödiga keermetel. Väga varieeruva värvusega liik. Suue on pisut välja venitatud, ovaalne. Suudmeserv on pruun, huul punakaspruun. Naba on suletud. Teo keha värvus on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. See tigu elab enamasti lopsaka taimestikuga parkides, aedades, metsades, ronib sageli puudel. Eestis on ta üsna haruldane. 4. VÕSAVÖÖTTIGU sarnaneb eelmise liigiga. 5 kuni 5,5 keermega koja laius on 1422 mm (enamasti 1921 mm) ja kõrgus 1017 mm (enamasti 1516 mm). Läikiv kollane koda on kuni viie pruunika vöödiga. Vöödid võivad ka täiesti puududa. Kodade värvus ja muster on väga varieeruv nagu eelmiselgi liigil. Suue
Keemia igapäevaelus ja tööstuses CaCO3 CaO Ca(OH)2 1. a) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat sool CaO Kaltsiuoksiid oksiid Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid alus b) CaCO3 Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. CaO Põletatud lubi ehk kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Ca(OH)2 Kustutatud lubi ehk kustutatud lubi, mida kasutatakse mördii ja krohviseguu koosseisus kivistumisee kiirendamiseks. Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks. Lubjakivi kustutamat lubi kustutatud lubi. Lubjapõletamine ehk lubjakivi põletamine:
Hink Hink on kala kohta ebahariliku välimusega. Ta on pikliku, veidi paksu ja lühikest madu meenutava kehakujuga. Ta ei ole suur kala: kehapikkus on 7...14 cm ja kaal kuni 58 g. Keha näib paljana, sest soomused on väga väikesed ja ainult luubiga nähtavad. Värvus sõltub elupaigast - nimelt võib hink muuta oma värvust vastavalt veekogu põhja värvusele, kus ta parasjagu asub. Üldiselt on ta kahvatukollane (liiva värvi), ja kaetud tumepruunide laikudega. Selline maskeering teeb ta nähtamatuks, sest hink elutsebki just veekogude liivasel või savisel põhjal. Ta asustab selgeveelisi ja madalaid järvi ning aeglase vooluga jõgesid, mõnikord ka riimveelisi merelahtesid ja lahesoppe. Eestis on hinku leitud vaid paiguti, sest korraga tabatakse vaid üksikuid isendeid. Teda on leitud vaid vähestest järvedest ja jõgedest ning Matsalu lahest ja Kihnu lähistelt.
Fluor 1. Fluor, elemendi tähisega F, on levinuim halogeen maakoores. See on värvuselt kahvatukollane. Fluor on õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. 2. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega v.a. lämmastik, heelium ja argoon. Fluoris süttivad peale metallide ja mittemetallide veel põlema puit, paber, grafiit, väävel ning isegi ka sellised tulekindlad matrjalid nagu asbest ja tellis
valmistamisel ning joogivee ja heitvee puhastamisel. Kivisöel töötavate elektrijaamade heitgaase puhastatakse samuti kustutamata lubja abil. Omadusi Keemilised omadused Reageerib veega. Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid ja ta reageerib happega ja happelise oksiidiga. Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Füüsikalised omadused - Kaltsiumoksiid on valge , hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine. Tähtusus - Ta on neutraliseerijana, mida kasutatakse vee ja reovee happelisuse vähendamiseks. Leidumist looduses ja organismides info puudub Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid. Igapäevaelus seda ühendit nimetatakse kustutatud lubjaks.
CaO ehk kustutamata lubi Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid. Toidulisandina (happesuse regulaator) on aine koodiks E529. Füüsikalised omadused Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Keemistemperatuur on 2850 °C (3123 K). Tihedus on 3,37...3,38 g/cm³. Aur on veeaurust 1,9 korda tihedam. Auru rõhk on 1455 °C juures 1,8×106 mmHg.
Väävel lihtainena S on nii oksüdeerija, kui redutseerija Väävli kõige madalam oksüdatsiooniaste on II. See esineb metalliühendites (sulfiidid) ja vesinikühendis (divesiniksulfiid) Väävli kõige kõrgem oksüdatsiooniaste on + VI (sulfaadid, väävelhape, vääveltrioksiid) Vahepealse oksüdatsiooniastmega (+IV) ühendid on nii oksüdeerijad kui ka redutseerijad. Siia kuuluvad vääveldioksiid ja sulfitid FÜÜSIKALISED OMADUSED Aatommass: 32,064 Tavatingimustes kahvatukollane (rohekas, punakas) lõhnata rabe rombiline kristalne aine Vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites (benseen ja etanool) Halb elektri- ja soojusjuht Madal sulamistemperatuur (119°C) Temperatuuril 150º - 200ºC värvub pruuniks Keemistemperatuur 445ºC Tihedus 1,96 g/cm³ VÄÄVLI TUNTUMAD ÜHENID Väävlishape H2SO3 - keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega. Väävlishapet kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks.
FLUOR 10.klass Tähis - F - Fluorine Mittemetall, halogeen VIIA rühma element Järjenumber on 9 Aatommass: 18,9984 +9|2)7) OMADUSI Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Sulamistemperatuur on -219,6 oC ja keemistemperatuur -188,1 oC Fluori tihedus keemistemperatuuril on 1,516 g/cm3 Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere - "voolama". Aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem element. Reageerib paljude lihtainete ja ühenditega väga Kokkupuutel vaba fluoriga süttivad ka vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kõik keemilised elemendid (v.a He ja Ne) moodustavad
Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. Keemis- ja sulamistemperatuurid on madalad. Vaba fluoriga kokkupuutel süttivad vesi, asbest, tellis ja paljud metallid. Kloor Keemiline element järjenumbriga 17. Oksüdatsiooniaste -1. Oksiidid happelised. Vesinikuga moodustab vesinikkloriidi. Rohekaskollane gaas. Reageerib kõigi metallidega ja enamiku mittemetallidega. Looduses vabas olekus ei leidu. Kõige enamlevinud ühekdiks keedusool. Broom Keemiline element järjenumbriga 35.
ja lastud hallitama, kuid mitte pressitud ja soolatud. Juustul on sile koorik ning see sisaldab 50-60% niiskust ja rasva 20-26% Pealtvalminud pehme juust (kaetud hallituskihiga, intensiivse maitsega) : Camembert, Brie, Coulommiers Seestvalminud pehme juust ( hoitakse soolvees ja laagerdatakse veinis või õlles. Hea maitsega ja tugeva lõhnaga): Münster, Livarot Poolkõva juust ... on pressitud ja laagerdatud kaua vähese niiskusega ruumis. Ta on värvuselt kahvatukollane, kaetud vahaga / või ilma Sordid : Gouda, Edam, Cantal, Monterey Jack, Cheddar, Fontina, Tilsiter Kõva juust Kuumutatakse vähemalt 1 tund, laagerdub 4-12 kuud. Juustu sisse tekib süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustuvad juustuaugud. Värvus kollane Sordid: Emmental, Gruyere, Parmesan, Raclette, Beaufort, Romano Sinihallitusjuust Seda juustu ei kuumutata ega pressita. Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse,
● võra on ümar ● jämedaim teadaolev greibipuu tüvi on olnud 2,4 meetrise läbimõõduga ● noored oksad on kaetud ogadega ● munajad lehed on nahkjad ja läikivad, tumerohelised, õhukesed ja kuni 15 cm pikad ● õied on valged, nelja kroonlehega. Vili ● sarnaneb väliselt apelsiniga, kuid on suurem ja kollasem ● kujult ümmargune, lapik või pirnikujuline ● läbimõõt tavaliselt 10–15 cm, koor 1 cm paks, kahvatukollane või roosa ● keskelt võib vili olla kas täis või poolõõnes ● viljaliha asub 11–14 mõrkja kilega eraldatud segmendis, lõhnav, väga mahlane, kollane, roosakas või punakas, maitselt hapukas, magus või mõrkjas ● Kasvatamine ● saab kasvatada igal kontinendil, välja arvatud Antarktika ● Kasvamiseks vajab soojust, valgust, niiskust ja toitaine ● kasvatatakse greibipuud peamiselt Ameerika Ühendriikide
· Br2(l) + I2(s) 2IBr(s) · At2 + Br2 2AtBr Br-i reageerimine · HBr - gaasiline aine, vees hästi lahustuv, vesilahus on tugev hape.Tugevam redutseerija, kui HCl. Saadakse vastavatest happelistest binaarsetest ühenditest P4 + 6Br2 4PBr3 PBr 3 + 3H2O H3PO4 + 3HBr · Br2O- Tugev oksüdeerija · Broomi reageerimine alumiiniumiga 2 Al + 3 Br2 2 AlBr3 Br-i ühendid · AgBr kasutatakse fotograafias. Ag+ + Br- AgBr (kahvatukollane sade) · Broomi binaarsed ühendid on väga ebapüsivad HBrO BrO Broomi oksüdatsiooni astmed -1 HBr 0 Br2 +1 BrCl +3 BrF3 +5 BrF5 +5 BrO-3 +7 BrO-4 Trantsport · Broom tuleb hoida suletud anumas ( enamasti klaas) · Broomi ei saa hoida ega transportida raudnõudes, kuna ta söövitab rauda, kuid teda võib keemiliselt siduda
Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik kübar on põhivärvuselt kollakas- punakasoranz,seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks Pomerantspuravik Kübar on kollakas-punakasoranz. Seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks. Jalasoomusd on nõgimustad. Kukeseened Rebukollane, mõnikord kahvatukollane seen. Tarvitatakse peamiselt praetult, kupatamata. Mürkseened Eestist on leitud umbes 15 seeneliiki, mis võivad inimesel mürgisust põhjustada. Surmava mürgituse võib esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen.Vähem mürgine on punane kärbseseen. Neid seeni ei tohi korjata ega süüa. Punane kärbseseen Kübar on veripunast värvi kaetud valkjate täpikestega.Vars on valge. Vart ümbritseb sakiline krae.
Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik kübar on põhivärvuselt kollakas- punakasoranž,seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks Pomerantspuravik Kübar on kollakas-punakasoranž. Seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks. Jalasoomusd on nõgimustad. Kukeseened Rebukollane, mõnikord kahvatukollane seen. Tarvitatakse peamiselt praetult, kupatamata. Mürkseened Eestist on leitud umbes 15 seeneliiki, mis võivad inimesel mürgisust põhjustada. Surmava mürgituse võib esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen.Vähem mürgine on punane kärbseseen. Neid seeni ei tohi korjata ega süüa. Punane kärbseseen Kübar on veripunast värvi kaetud valkjate täpikestega.Vars on valge. Vart ümbritseb sakiline krae.
teine mingi muu aine. Oksiidi molekulis puudub hapnikuaatomite vahel keemiline side. On olemas metallioksiidid ja mittemetallioksiidid. Kaltsiumoksiid Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Selle oksiidi sulamistemperatuur on 2572 C° ja keemistemperatuur 2850 C°. Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Ta on kristalne. Normaaltingimustel on ta tahke. Molaarmass on 56,08 g/mol. Lahustub hästi vees ja on lõhnatu. Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta võib ärritada nahka ja tekitada sügavaid haavandeid. Suurtes kogustes sissesöömisel võib olla surmav. Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi terase, magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks. Kustutamata lupja kasutatakse ka klaasi valmistamisel. Toidulisandi
voolu:päikesepõimiku chakra kollast värvi. See annab võime saavutada oma eesmärk ning tagab kõrge enesehinnangu. Kollane suunab teadlasete tööd-talle on iseloomulik teadushimu. Ta toob esile sündmuste sügavamad põhjused ning aitab ületada raskusi. Kollane on eredam spekrivärv. Paindliku ja kohanemisvõimelisena tungib see kõikjale. Kollane kiir võimaldab meil jõuda probleemi allikateni. Islami traditsioonis tähistab kuldkollane tarkust ja head nõuannet, kahvatukollane aga petmist ja reetmist. Egiptuses kadeduse ja häbi värv. Euroopas seostub argpükslusega, samal ajal Hiinas kuninglik värv.Kollane on kõige paremini nähtav värv ja seda kasutatakse rahvusvaheliselt hoiatuste edasiandmiseks. Kuldkollases on tõelise kulla väärikus. See on kõrgema tarkuse värv. Pühakute ümber on ju kuldne oreool.Keskajast alates on Euroopas tähistanud ka reetlikkust ja äraandmist. Värvi optiline mõju
Nad on oksüdeerijad, reageerivad liht- ja liitainetena, mille tulemusena tekivad vastavate elementide oksiidid. 2Mg + O2 = 2MgO CH4 + O2 = CO2 + H2O hapnikku kasutatakse energeetikas, ehk põhiliselt põlemisreaktsioonide läbi viimiseks. osooni kasutatakse vee desinfitseerimiseks ehk saadakse lahti bakteritest. veel kasutatakse seda väga ägedate kopsuhaiguste raviks. HALOGEENID ..on 7a rühma elemendid Cl, Br, I, F. lihtainena on kõik 2aatomilised molekulid Fluor on kahvatukollane Kloor on rohekaskollane Broom on punakaspruun vedelik Iood on hallikas must aine, lilla auruga Füüsikalised omadused: rühmas ülevalt alla värvus muutub tumedamaks F, Cl on toatemperatuuril gaasid Br vedelik toatemperatuuril I on tahke keemistemp. ülevalt alla suurenevad vees lahustuvus samas suunas väheneb lihtained on kõik mürgised ioonidena ja mikroelementidenaa on nad meile vajalikud Keemilised omadused: keemiline aktiivsus väheneb rühmas ülevalt alla
Suveseen, esinemisaeg: juuni- juuli. Kevadseen, esinemisaeg: mai-juuni VÄGA HEA SÖÖGISEEN VÄGA MÜRGINE, MÜRGISUS EI KAO KUPATAMISEL. Suur sarvik ja kuldharik Põõsasjad, kollasetoonilised, kasvavad okasmetsades. Värvus oranžkollane. Põõsasjas, lihakas. Värvus kahvatukollane. Seeneliha sitke ja elastne. Põõsasjas-koraljas Kasvab kõduneval Kasvab okas-ja segametsades, okaspuupuidul,-tüvedel ja – eriti nõmme-ja loomännikutes. kändudel, vahel näivalt maaapinnal. MITTESÖÖDAV NOORELT VÄRSKELT SÖÖDAV Kasutatud allikad Raitviir, A.,Liiv, V. Maalehe väike kevadseeneraamat. Tallinn 2013 Raitviir, A. Maalehe väike seeneraamat. Eesti Ajalehed 2010.
a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi Leidumine: Lubjakivi sees Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Kasutamine: Kustutatud lubja valmistamine, klaasi tootmisel, terase ning magneesiumi,
paar-kolmkümmend täiskasvanud sinilammast. . VÄLIMUS Irbis on umbes leopardi suurune: tüvepikkus 120150 cm, mass 2341 kg. Kõige enam iseloomustab irbiseid eriti pikk saba (pikkus 90cm), mis aitab neil kividel turnides tasakaalu säilitada ning loomulikult paistavad välja ka mustad laigud, mis ta karval laiutavad. Irbise karvastik on väga tihe, kohev ja pehme ning see kaitseb hästi ka külma eest. Karvastiku põhivärv on suitsuhall või kahvatukollane, aga kõhualt on see valge. Irbisel on lühike koon, kumer nägu ja ebatavaliselt suured ninaõõnsused. See kohastumine aitab loomal hingata mägede hõredat külma õhku. Ning lisaks aitavad tal kõrgel paiknevad silmad oma varjupaigast saaklooma märgata. LÜHI KOKKUVÕTTE Leopardid ehk irbised on Himaalajas, Tiibetis, Kesk-Aasia ja Lõuna- Siberi mägedes , Altai, Tõvani ning Mongoolia mägedes elav kaslane kes on ,aga kahjuks
Söödavad kübarseened Harilik kukeseen · Viljakehad: sitkelihakad, rebukollased · Kübar: lai- kuni lamelehterjas, keskpaigas kinnine, püsivalt sisserullunud hõlmise servaga, kuni 10 cm · Voldid: tugevalt arenenud, ristliistakutega, harunenud, pikalt jalale laskuvad · Seeneliha: kahvatukollane, paks · Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga · Metsades, puisniitudel, võsastikes, väga sgeli, kohati massiliselt ja suurte kogumikena; üks tavalisemaid Eesti seeni. Juunist kuni novembrini. Viimastel aastatel leitud korduvalt jõulude ajal, kannatab nõrku öökülmi. Hinnatav söögiseen värskelt. Austerservik · Kübar: hallikas-, oliiv- kuni
Ei kahjusta limaskestasid. Melaleuca alternifolia eeterlikku õli toodetakse ainult Austraalias. Kus kasvab teepuu? Melaleuca alternifolia ehk teepuu kasvab Austraalia subtroopilistel rannikualadel. See on madalakasvuline taim, mis kasvab harva kõrgemaks kui kuus meetrit. Teepuul on rohelised nõeljad lehed ja valkjad õied. Teepuuõli destilleeritakse taime lehtedest ja noortest võrsetest. Õli on värvitu või kahvatukollane ning terava, kamprit või eukalüpti meenutava aroomiga. Koostis: Monoterpeenid 35-70% (gammaterpineen 10-28%) ,fenoolsed alkoholid 25-40% (terpineen-4-ol 25- 40%), seskviterpeenid 8-20%, oksiidid 5-18% ( 1,8 tsineooli 1-14%). Sobivus teiste eeterlike õlidega: Segunebhästi lavendli, salvei, rosmariini, männi, kananga, geraaniumi, majoraani, nelgi, muskaadi jm õlidega. Kasutamine: Toimib aktiivselt kõigi kolme tüüpi haigustekitajate vastu:
tortiljasid, maisikrõpse. 32 · Maisijahu saadakse idutatud maisiteri peenelt jahvatades. Küpsetatakse kooke, muffineid, leiba (gluteenisisaldus väike segatakse nisujahuga). · Maisiidu (embrüo) väga toitaineterikas. 46% moodustavad rasvad. Idusid võib süüa piimaga, lisada salatitesse, hautistesse. 33 · Maisiõli rafineerimata kujul tumekollane, rafineeritult kahvatukollane. · Maisihelbed populaarne hommikueine. · Maisist toodetakse ka alkohoolseid jooke õlut, viskit, dzinni, chichat (L- Ameerika indiaanlaste seas populaarne kääritatud jook). 34 Erinevatest maisiteradest valmistatud produktid 35 TÄNAN TÄHELEPANU EEST! 36
Must pähklipuu (lad k. Juglans nigra), teise nimega Ameerika pähkel on üks haruldasemaid ja hinnatumaid lehtpuid. Ameerika pähkel kasvab tavaliselt 20-27 meetri kõrguseks, parimates kasvukohtades isegi 40 meetri kõrguseks. Ilma oksteta silindrilise tüve kõrgus on 8-18 meetrit. Tüve läbimõõt on tavaliselt 0,6-1,2 meetrit, kuid heades kasvutingimustes võib ulatuda kuni 2 meetrini. Lülipuit on tavaliselt tume šokolaadipruun, tihti lillaka või punaka varjundiga. Maltspuit on hele (kahvatukollane) kuid aurutades muutub peaaegu sama tooni lülipuiduga. Must pähklipuu on sitke, mõõdukalt vastupidav, kerge sillerdava läikega puit. Ta on ühtlase jämeda tekstuuriga, kiud on enamasti sirged kuid võivad olla ka lainelised. Aastarõngad on selgesti eristatavad. Säsikiired ei ole silmaga nähtavad. Kasvutingimused Must pähklipuu kasvab segametsades tempera- tuuridel vahemikus 7°C põhjapool kuni 19°C lõunas. On teada juhuseid, kus must pähklipuu
Keemia CaO - Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi Kaltsiumoksiid reageerib ägedalt veega, nii et tekib kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi Ca(OH)2 Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks. Kaltsiumoksiidi omadused: on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. On kristalliline. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Molaarmass on 56,08 g/mol. CaO reageerimine veega on eksotermiline reaktsioon. CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Kaltsiumoksiid on sööbiv
battarrae Põdranapsik Pluteus cervinus Soomusnapsik Pluteus petastus Sgk Schizophyllaceae Lõhislehik Schizophyllum commune Sgk Strophariaceae Sälk-kollanutt Hypholoma fasciculare Harilik kännumampel Kuehneromyces mutabilis Leekmampel Pholiota flammans Kahvatukollane mampel Pholiota gummosa Viha tulinutt Gymnopilus penetrans Põdravärvik Stropharia alcis Prk Hebeloma - Hebel sp. Prk Gymnopilus - Tulinutt sp. Sgk Tricholomataceae Nuijalglehtrik Clitocybe clavipes Tavalehtrik Clitocybe gibba Kimpkõrges Connopus acervatus
a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi. Toidulisandina (happesuse regulaator) on aine koodiks E529. Leidumine( tootmine): Kaltsiumoksiidi (CaO) toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Põletatakse lubjakivi Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Keemistemperatuur on 2850 °C (3123 K). Tihedus on 3,37...3,38 g/cm³. Aur on veeaurust 1,9 korda tihedam. Auru rõhk on 1455 °C juures 1,8×10-6 mmHg
tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektroluusil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Paiknemine: Fluor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 2. perioodis, järjenumbriga 9 ja aatommassiga 19 Sümbol: F Omadused Keemilised omadused: Kõige aktiivsem mittemetall Reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega Füüsikalised omadused: Kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Sulamistemperatuur 219,6°C Keemistemperatuur 188,13°C Fluor looduses Looduses leidub fluori ainult ühenditena, teda sisaldavad mitmesugused mineraalid. Fluori saadakse sulatatud kaaliumvesinik- fluoriide elektrolüüsides Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse üldiselt fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad Fluoriit
Karamboola ehk tähtvili on karamboola-averroa vili. Ajalugu: See dekoratiivne tähtpuuvili on arvatavasti pärit Malaisiast ja Tänaseks kasvatatakse teda troopilistes maades. Välimus: Tähtpuuvilja tunneb kergesti ära tema ebatavalise viienurgalise kuju poolest. Ta näeb välja nagu kollane täht ja sellepärast kutsutakse teda tähtpuuviljaks. Vili on 3-6 cm pikk, sama läbimõõduga ning kaalub umbes 100g. Vilja koor on läbipaistev ja kahvatukollane. 2-12 seemet asuvad vilja ribides. 14 Maitse: Viljaliha on mahlakas ja meenutab kurki ning maitseb sama värskelt kuid on palju hapukam. Valmimata vili on heleroheline ja valmis vili kollane. Kuid vilja valmimist pole vaja oodata, kuna valmimata vili maitseb täpselt samamoodi kui valmis vili. Sisaldus: Tähtviljas on palju antioksüdante ja C-vitamiini ning vähe suhkruid ja naatriumi.
"seenevälimusega". Meie lehikseente hulgas on umbes 400 söödavat, ligi 200 suuremal või vähemal määral mürgist ja raviomadustega seeni ligi 150 liiki. Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks, seeneteadlasi mükoloogideks. Harilik kukeseen Viljakehad: sitkelihakad, rebukollased Kübar: lai- kuni lamelehterjas, keskpaigas kinnine, püsivalt sisserullunud hõlmise servaga, kuni 10 cm Voldid: tugevalt arenenud, ristliistakutega, harunenud, pikalt jalale laskuvad Seeneliha: kahvatukollane, paks Jalg: säsiskas, alusel ahenenud, kuni 6x2 cm, puuviljalõhnaga Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias. Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude
Soraal soreedide kogumik matseedium nööpnõelakujuline apotseetium, milles eoskotid on varakult purnunenud ning eosed paiknevad vabalt apotseetiumi pinnal lürell hulknurkse või kriipsja kujuga apoteetsium fakultatiivne samblik lihheniseerunud seened, kes soodsate keskkonnatingimuste korral toituvad saprotroofselt ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku atranoriin tuntud koorkihi aine usniinhape samblikuaine, mille tõttu on samblike tallus kahvatukollane. Tugeva antibiootilise toimega. lihhenomeetria - substraadi ligikaudse vanuse määramine samblike suuruse põhjal
Halogeeniühendite kasutamine Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom või aatomid on seotud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Halogeenideks on VII A rühma elemendid. · fluor · kloor · broom · jood · astaat Fluor (F2) on kahvatukollane gaas. Kloor (Cl2) on rohekaskollane gaas. Broom (Br2) on pruunikaspunane vedelik. Jood (I2) on purpurmust tahkis. Astaat on radioaktiivne mittemetalliline tahkis, mida leidub maakoores väga vähe (mõnikümmend milligrammi) küll aga võib teda saada tuumareaktorites. Arvatavasti on astaat üldse 93st maal leiduvast elemendist kõige vähem levinud. Ja kuna astaadi omadusi tuntakse veel suhteliselt vähe, siis ma teda rohkem halogeenide ja seega ka halogeeniühendite hulgas ei käsitle.
Püha punane märtrite mälestusmissat peab preeester punases rüüs, mille värv sümboliseerib valatud verd. ORANZ sümboliseerib leeke, luksust ja hiilgust. Hiinas ja Jaapanis seostub armastuse ja õnnega. Noorte budistide safranikarva rüü osutab, et nad on andnud alandlikkuse ja loobumise tõotuse. KOLLANE kuld, valgus ja päike. Kollane on valguse värv, vallatute mõtete ja intelligentsi sümbol. Islami traditsioonis tähistab kuldkollane tarkust ja head nõuannet, kahvatukollane aga petmist ja reetmist. Egiptuses kadeduse ja häbi värv. Euroopas seostub argpükslusega, samal ajal Hiinas kuninglik värv. Kollane on kõige paremini nähtav värv ja seda kasutatakse rahvusvaheliselt hoiatuste edasiandmiseks. Kuldkollases on tõelise kulla väärikus. See on kõrgema tarkuse värv. Pühakute ümber on ju kuldne oreool. Keskajast alates on Euroopas tähistanud ka reetlikkust ja äraandmist. Hiinas seostub kollane meheliku algega ja päikesega. Chingi
O2 + S à SO2 Põleb õhus vaevumärgatav sinine leek Monokliinne kristallvõre sõlmpunktides molekulid S8. Erineb Kahvatukollane, seismisel S8 muutub rombiliseks rombilisest vaid kristallide ehituse poolest niitjad , nõeljad kristallid , kõige lihtsam saada lahustamisel St üle 119 C, tihedus alla orgaanilistes lahustites ja kuumutamisel üle 96 C 0 1,98 g/cm3, Püsiv üle 960 C
Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega (v.a. lämmastik, heelium ja argoon).Fluori ja vee
aluse hilisemasele klassikalisele meesteülikonnale. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese.Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld-, hõbe-, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eelkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid kaduma ning mehed eelistasid pahkluuni ulatuvaid pükse. Garderoobi kuulusid ka pikk-kuub, tärgeldatud kraed, lühikesed
Akrüülid on soolad ja estrid. Copolymer polümeer, mis on saadud kahe(või enama) monomeersed liigid, mitte homopolümeer, kus ainult üks monomeer on kasutatud. Amyl cinnamal kahvatukollast värvi vedelik mis viitab lõhna poolest jasmiini õiele. Benzyl benzoate ester ja bensüülalkohol ja bensoehappe. Benzyl termin, mida kirjeldatakse asendaja või molekuli fragmenti. Salicylate tuntakse ka salitsülaati talumatus, on igasugune kahjulik mõju. Citral kahvatukollane vedelik, millel on tugev sidruni lõhn, tekib eeterlike õlide taimedest. Citronellol lineaarne terpeeni esinev looduslikult tsitrusviljade taimed. Geraniol Peamine osa on roosiõli, palmarosa õli ja citronella õli. Esineb ka väikestes kogustes geraaniumi, sidrunit ja ka teisi eeterlike õlisid. Hexyl cinnamal looduslik aroomi lisaaine. On loomulik koostisosa parfümeeria- ja muudes kosmeetikatoodetes lõhna lisaainena. On saadud kummeli õlis.
Meie looduse võõrasemasid ei nimetata aga võõrasemadeks, vaid kannikesteks. Sageli on kannikesed tuntud ka käoorvikute ja vaeselapsesilmavetena. Põldkannike on meie looduslikest kannikestest kõige tavalisem. Kuna ta kasvab enamasti põldudel, siis on talle nimeks pandud ka põlluvõõrasema. Põldkannikest tuleb enamasti pidada umbrohuks, mitte põllukaunistajaks. Tema õied on pisikesed ja vähe silmatorkavad. Nende läbimõõt küünib harva pooleteise sentimeetrini ja värvus on kahvatukollane kuni peaaegu päris valge. Kui põldkannikese õis sõrmede vahele võtta ja teda lähemalt uurida, kasvõi luubi abil, siis tuleb ilmsiks tema ilu. Näete, et ka see väike õis on samasugune nagu suur võõrasema ehk aedkannikese õis. Tema alumisel kroonlehel on olemas ka ilus kannus. Ning õite värvuski ei ole vaid üksluine valkjaskollane: mitmetel kroonlehtedel leidub sageli ka lillakaid laike ja tumedamaid jooni. Umbrohtudele omaselt on ka põldkannikesel hästi arenenud paljunemine
Süsinikdioksiid CO2 Juhtida lubjavette. Lubjavesi muutub häguseks. Vesinik H2 Panna süüdatud pird Põleb plõksudes. anumasse, milles on vesinik. Anioonide tuvastamine Neid määramismeetodeid kasutatakse ühendite koostises olevate anioonide kindlakstegemisel. Anioon Sümbol Määramismeetod Tulemused Bromiid B- Aine lahusele lahjendatud Kahvatukollane sade, mis lämmastikhappes lisada lahustub vähesel määral hõbenitraadi lahust. ammoniaagi vesilahuses. Jodiid I- Aine lahusele lahjendatud Tekib helekollane AgI lämmastikhappes lisada sade,mis ei lahustu ei hapetes hõbenitraadi lahust. ega ammoniaakhüdraadi
Kollased lilled interjööris elustavad pruuni mööblit ja aitavad sünget ruumi muuta päikeselisemaks ja soojemaks. Kuldkollast värvust loetakse nii puhtaks ja määrdumatuks, et seda loetakse vaimse valgustatuse ja lunastuse värvuseks ning seda kasutatakse religioosse värvina. Kollane on ka rikkuse ja võimu tähistajaks. Kahvatut kollast on loetud armukadeduse ja vihkamise, kadetsemise ning klatsimise värviks. Kollast kutsutakse varjudeta värvuseks. Koos terava rohelisega mõjub kahvatukollane mürgiselt. Temperamenditüüpidest sobib kollane sangviinikule igiliikurile, ideede generaatorile. Kollase muusika tajumine on väga liikuv: dzäss (sving) ja flamenco. Valge Kõigi värvuste algallikas on päikesevalgus spektrivärvuste kogum ehk valge valgus. Valge on uue algava päeva, uu elu, puhtuse, süütuse, saladuse ja vaikimise sümbol. Valge on vaimne kaitsja, see innustab ja paneb end maksma. Valges peitub usk tulevikku, see ei ole pimedast
Kirjeldus Tallus põõsjas, 5-15 cm kõrge, kollakas- või valkjashall, ümmargused harud. Viljakehad esinevad harva, vegetatiivse paljunemise vahendid puuduvad. Kuplitaolised põõsakesed koosnevad peenikestest ja tipuosas tugevasti jagunevates harudest koosnev tallus. Nendest kuplitaolistest põõsakestest tuleneb ka taime nimetus, need meenutavad eemalt vaadates justkui Alpi mägesid. Põdrasamblike tallused katavad maapinda ühtlase vaibana. Põdrasambliku liiki iseloomustab veel kahvatukollane värvus. Levik Alpi põdrasamblik on üks harva suhteliselt hästi tuntud samblikke. Kasvab maapinnal teiste põdrasamblike seltsis. Igapäevane kasutus Varasematel aegadel on põdrasamblikku koos teiste põõsjate tallustega samblikega kasutatud hoonete soojustamistel, nt palkide vahele toppimisel. Tänapäeval valmistatakse põdrasamblikku jõulukaunistuste ning kalmistupärgade valmistamisel. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 184)
annaabi.ee 
