Keemia igapäevaelus ja tööstuses (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Keemia igapäevaelus ja tööstuses
CaCO3 → CaO → Ca(OH)2
1.
a) CaCO3 → Kaltsiumkarbonaat sool
CaO → Kaltsiuoksiid oksiid
Ca(OH)2 → Kaltsiumhüdroksiid alus

CaCO3 → Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim.
CaO → Põletatud lubi ehk kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund.
Ca(OH)2 → Kustutatud lubi ehk kustutatud lubi, mida kasutatakse mördii ja krohviseguu koosseisus kivistumisee kiirendamiseks. Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks.
Lubjakivi → kustutamat lubi → kustutatud lubi.
Lubjapõletamine ehk lubjakivi põletamine:
CaCO3 → CaO + CO2 kaltsiumkarbonaat → kaaliumoksiid + süsinkidioksiid
Lubja kustutamine:
CaO + H2O → Ca(OH)2 kaltsiumoksiid + vesi → kaaliumhüdroksiid
Lubja kivistumine:
Ca(OH)2 + CO2 → CaCO3 + H2O kaltsiumhüdroksiid + süsinikdioksiid → kaltsiumkarbonaat + vesi
2.
NaOH → naatriumhüdroksiid ehk seebikivi → alus → tööstustes kasutatakse seda enamsasti tugeva keemilise baasi valmistamiseks. Näiteks paberi, tekstiili ja seebi valmistamikseks ning äravooli puhastamiseks. Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. Naatriumhüdroksiid lagunab ka loomse ja taimse päritoluga kudesid .
Na2CO3→ naatriumkarbonaat → sool → Naatriumkarbonaat ehk soda ehk kaltsineeritd soda ehk pesusooda . Kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Tööstuslikult valmistatakse klaasi koos silikaadi ja kaltsiumkarbonaadiga kuumutakse kõrgel temperatuuril ning jahtutatakse kiiresti, nii tekibki klaas. Võib esineda looduslikult kuivades piirkondades eriti vee aurustumisel.
NaHCO3 → naatriumvesinikkarbonaat → sool → See on maavarana lahustunud mineraalveeallikas. Kodudes tuntakse seda söögisoodana. Me kasutame naatriumvesinikkasbonaati pildevalt söögitegemisel.
NaCl → naatriumkloriid → sool → Tuntakse ka soola, keedusoola ja lauasoola all. Seda kasutatakse peaaegu igas valdkonnas. Naatriumkloriidi kasutatakse kaevanudstes ning looduslikku vett külmutades. Keedusoola kasutatakse ka meditsiinis füsioloogiliste lahuste valmistamiseks, samuti ka seebi- ja pesuainete tootmisel, keraamika - ja paberitööstustes ja veel paljudel muudel otstarvetel. Naatriumkloriidi leidub maakoores mineral haliidina ning samuti leidab seda ka lahustununa ka mere-ja soolajärvede veest.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

E.T Õppematerjali autor

Analüüsi protsesse: CaCO3 → CaO → Ca(OH)2
Ühendite keemilised nimetused ja põhiklass.
Nooltetaga peituv protsess.
NaOH, Na2CO3, NaHCO3, NaCl. Ühentite põhiklass, keemiline nimetus, kus seda igapäevaelus kasutatakse ja selle nimi igapäevaelus.

caco3 keemia

Sarnased õppematerjalid

docx

Kaltsiumiühendid

a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi Leidumine: Lubjakivi sees Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Kasutamine: Kustutatud lubja valmistamine, klaasi tootmisel, terase ning magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks, kuivatusainena, ammoniaagi labotatoorsel valmistamisel, flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel, heitgaaside ja heitvee väävlitustamiseks. Kaltsiumoksiidi abil eemaldatakse heitveest ka fosfaate ja muid lisa

Anorgaaniline keemia ii

docx

Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi

Nahale võivad tekkida sügavad haavandid. Kaltsiumoksiid ärritab silmi. Kokkupuude vedeliku või auruga põhjustab tugevat põletust. Kasutamine: Kaltsiumhüdroksiidist saab valmistada ka lubjapiima ja kloorlupja. Kaltsiumoksiidi on kasutatud ka klaasi tootmisel. Tänapäeval kasutatakse kaltsiumoksiidi terase ning magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks. Keemialaboratooriumides ja tööstuses kasutatakse kaltsiumoksiidi ka kuivatusainena. Samuti kasutatakse seda ammoniaagi laboratoorsel valmistamisel. Kaltsiumoksiidi kasutatakse kaltsiumkarbiidi tootmise lähteainena, lubimördi, lubikrohvi ja lubivärvi valmistamiseks. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel. Kaltsiumoksiidi kasutatakse ka heitgaaside ja heitvee väävlitustamiseks. Kaltsiumoksiidi abil eemaldatakse heitveest ka fosfaate ja muid lisandeid

Keemia

docx

Kaltsiumiühendid ( CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2 )

a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi. Toidulisandina (happesuse regulaator) on aine koodiks E529. Leidumine( tootmine): Kaltsiumoksiidi (CaO) toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Põletatakse lubjakivi Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol

Keemia

doc

Keemia igapäevaelus ja tööstuses

Keemia igapäevaelus ja tööstuses Kogu meie ümbrus koosneb ainetest. Paljudega oleme kokku puutunud ka igapäevaelus ja tööstuses. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril klatsiumkarbonaat ( CaCo3) laguneb ja süsihappegaas lendub. CaCo3 CaO + CO2 sool Järele jääb kustutamata lubi kaltsiumoksiid ( CaO ). Kaltsiumoksiidi leidub lubjakivis ja on kasutatud ka klaasi tootmisel. Seda kasutavad ehitajad ning põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happelisust. Ca + O2 = CaO oksiid

Keemia

doc

Keemia meie igapäeva elus ja tööstuses

Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel

Kategoriseerimata

doc

Rahvapärased nimetus ainetel

Rahvapärased nimetused 1. Kollane veresool, toodeti varem verest, värvus kollane, Fe 3+ iooni kindlaksmääramiseks - K4[Fe(CN)6] - kaaliumheksatsüaanoferraat(II) 2. Berliini sinine, so ajalooline nimetus Fe4[Fe(CN)6]2 - Fe3+ iooni kindlaksmääramisel tekkiv sinine sade 3. Punane veresool, Fe2+ iooni kindlaksmääramiseks – K3[Fe(CN)6] - kaaliumheksatsüaanoferraat(III) 4. Turnbulli sinine, so ajalooline nimetus Fe3[Fe(CN)6]2 - Fe2+ iooni kindlaksmääramisel tekkiv sinine sade 5. Sooda ehk pesusooda - Na2CO3*10H2O – naatriumkarbonaat, pesupulbrites 6. Söögisooda – NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat, on ka küpsetuspulbris ühe ainena: 2NaHCO 3→t Na2CO3+H2O+ CO2↑(süsihappegaasimullid kergitavad tainast) 7. Põdrasarvesool – NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat, kergitusvahend kontiitritööstuses, küpsetuspulbris ühe ainena: NH4HCO3→tNH3↑+H2O+CO2↑(eralduvad gaasid kergitavad tainast) 8. Salmiaak – NH4Cl – ammooniumklor

Keemia alused

doc

II A rühma metallid

1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda ker

Keemia

doc

Keemia

kiiruse muut. kat. toimel. Inh. on aeglustav kat. Eksoterm sooj. eraldub, endoterm neeldub. Keem. tasakaal on, kui kiirused on võrd. ja konts. ei muutu. El.lüüdid juh. elektrit. Diss. aste näit. ioonideks dissotsieerumise astet lahuses. Molarisats. on kui erinim. Ioonid kokkupõrk. liit. ja mood. molek. Hüdratats. on kui el.lüüt. lah. vees ja molek. ümbr. kat. ja anioonid. Hüdrolüüsiga tekib vähedissots. ühend (nõrk alus või hape) ning lahuse reakts. muut. Metallid Metallid igapäevaelus Metall on igapäevaelus asendamatu materjal. Metallid on suhteliselt hästi töödeldavad ning oma heade omaduste tõttu kasutatakse väga laialdaselt. Metalle toodetakse juba 6000-7000 aastat. Kaks levinumat metalli on: 1)alumiinium (kööginõud, konservikarbid, auto- ja lennukiosad, peeglid, värvid) 2) raud (tööriistad, ehitusmaterjalid, magnetid) Tuntud on veel vask (juhtmed, ehted, peenraha, tööriistad) ning hõbe ja kuld (ehted, nõud,

rekursiooni- ja keerukusteooria

Rohkem sarnaseid