Auru rõhk on 1455 °C juures 1,8×106 mmHg. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Soojuspaisumistegur on 3,92...6,73×105 /K. Keemilised omadused Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Kasutamine Kustutatud lupja kasutatakse muuhulgas lubjakivi alternatiivina heitgaasidest väävli eemaldamisel. Seda läheb kõrge reaktiivsuse tõttu tarvis 1,8 korda vähem kui lubjakivi. Kipsi (kaltsiumsulfaati), mida seejuures kustutamata lubjast saadakse, saab järgnevalt kasutada muuks otstarbeks. Puuduseks võrreldes lubjakiviga on märgatavalt kõrgem hind. Kaltsiumoksiidi on kasutatud ka klaasi tootmisel.
a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi. Toidulisandina (happesuse regulaator) on aine koodiks E529. Leidumine( tootmine): Kaltsiumoksiidi (CaO) toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Põletatakse lubjakivi Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Keemistemperatuur on 2850 °C (3123 K). Tihedus on 3,37...3,38 g/cm³. Aur on veeaurust 1,9 korda tihedam
a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi Leidumine: Lubjakivi sees Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Kasutamine: Kustutatud lubja valmistamine, klaasi tootmisel, terase ning magneesiumi,
kaltsiumsulfaadina (kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Kaltsium on läikiv, hõbedase värviga metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime. Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga. Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega. Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis. Ta reageerib veega ning põleb punakas-kollaka leegiga. Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid. Kaltsium kasutamine Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal. Kaltsium on üks vähestest elementidest, mis ümbritseb meid absoluutselt igal pool. peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon,
Keemia CaO - Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi Kaltsiumoksiid reageerib ägedalt veega, nii et tekib kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi Ca(OH)2 Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks. Kaltsiumoksiidi omadused: on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. On kristalliline. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Molaarmass on 56,08 g/mol. CaO reageerimine veega on eksotermiline reaktsioon. CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta ärritab nahka ning võib tekitada nahapõletust, eriti märjal või niiskel nahal
Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile: CaCO3 CaO + CO2 Laboratoorselt valmistatakse kaltsiumoksiidi samuti peamiselt kaltsiumkarbonaadi termilisel lagundamisel. Väikesi koguseid saab valmistada ka kaltsiumi oksüdatsioonil, kaltsiumhüdroksiidi termilisel lagundamisel ja muul teel. Võrrand: Ca + O CaO Valem: CaO Molaarmass: Mr(CaO) = 40 + 16 = 56g/mol Olek: Tahke. Omadused: · Kaltsiumoksiid on sööbiv. · Valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. · Kristalne aine. · Lahustub hästi vees. · Ei lendu ning on lõhnatu. · Sulamistemperatuur on 2572 °C. · Keemistemperatuur on 2850 °C. · Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 · Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik ning teine mingi muu aine. Oksiidi molekulis puudub hapnikuaatomite vahel keemiline side. On olemas metallioksiidid ja mittemetallioksiidid. Kaltsiumoksiid Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Selle oksiidi sulamistemperatuur on 2572 C° ja keemistemperatuur 2850 C°. Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Ta on kristalne. Normaaltingimustel on ta tahke. Molaarmass on 56,08 g/mol. Lahustub hästi vees ja on lõhnatu. Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta võib ärritada nahka ja tekitada sügavaid haavandeid
elektrolüüsi teel. Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, leelismuldmetall. Stabiilseid isotoope on kaltsiumil 6: massiarvud 40, 42, 43, 44, 46, 48. Elektronskeem: Ca:+20 | 2)8)8)2) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s2 Prootonite arv: 20 Elektronide arv: 20 Neutronite arv: 20 Aatommass: 40 Tuumalaeng: +20 Elektronkihtide arv: 4 Rühma nr: IIA Ta on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul. Tema oksüdatsiooniaste ühendeis on +2. Kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi on aluseline oksiid. Kaltsiumi tihedus normaaltingimustel on 1,55 g/cm³ ja sulamistemperatuur 848°C. Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime. Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga. Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega. Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis. Ta
Kõik kommentaarid