Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Greip (0)

1 Hindamata
Punktid

Greip
Toila Gümnaasium
11.klass
Annika  Palmi
 
 
Kirjeldus

 sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem

seemned ja koor moodustavad  greibi  massist 49%


 väärtuslik puuvili, eriti suure C-vitamiini sisalduse poolest, sisaldab ka 
B-vitamiini
 
 
Välimus

puu kasvab 7–10 meetri kõrguseks

võra on ümar

jämedaim teadaolev greibipuu tüvi on olnud 2,4 meetrise läbimõõduga

noored oksad on kaetud ogadega

munajad  lehed on nahkjad ja läikivad, tumerohelised, õhukesed ja kuni 
15 cm pikad

õied  on valged, nelja kroonlehega.
 
 
Vili

sarnaneb väliselt apelsiniga, kuid on suurem ja kollasem

kujult ümmargune,  lapik  või pirnikujuline

läbimõõt tavaliselt 10–15 cm, koor 1 cm paks, kahvatukollane või  roosa

keskelt võib vili olla kas täis või poolõõnes

viljaliha asub 11–14 mõrkja  kilega  eraldatud segmendis,  lõhnav, väga 
mahlane, kollane, roosakas või punakas,  maitselt  hapukas, magus või 
mõrkjas

 
 
Kasvatamine

 saab kasvatada igal kontinendil, välja arvatud  Antarktika

 Kasvamiseks vajab  soojust, valgust, niiskust ja  toitaine

 kasvatatakse greibipuud peamiselt Ameerika Ühendriikide 
lõunaosas, kust tuleb ligi 70% maailmatoodangust

 1971. aastal toodeti maailmas 3,1 miljonit tonni greipe

  kasvatatakse  lisaks nende algkodule Lääne-India saarestikus 
veel Jaapanis , Ees-Indias ja mujal

 kasvatatakse nii seemnetega kui seemneteta sorte

 ühes viljas võib olla kuni 90 teravatipulist kuni 1,25 cm pikkust 
seemet ,  kasvavad  kobarates
 

On leitud isegi kuni 20 viljast   
koosnevaid kobaraid.
Piisav  soojus

Soojemas paigas võib kasvada 7-8 kuud

Külmemas kuni 13 kuud

Ei ole võimeline kasvama, kus  maapind  külmub ja kus 
temperatuur jääb alla 50 C pikemat aega

 ellu jäämiseks piisav temperatuur on kuni 20 C

puude kasvu võib kaitsta külmumise eest   tekid   neid tuleb 
laotada maapinnale puu alla 
 
 
Piisav valgus ja sademed

millel on vähemalt  seitse  tundi päevavalgusega

päikesepõletus võib olla probleemiks päikesepaistelistel 
päevadel , kui temperatuur läheb üle 80C

sademete hulk ühtlane terve aasta jooksul

Ideaalne valik on 36-44 tolli (91,4-111,7 cm)

 
 
 Piisavalt ruumi

 puu  juurestik  kasvab  kogu taime eluiga

 kaugus märgistatud maha pandud 
seemnest või  puust  peab olema 
vähemalt 15 jalga (4,57 m), kõigis suundades
 
 
 
Kasutamine

enne kasvatati greibipuusid üksnes ilu pärast

 peamised greibipuude istandused asuvad Floridas,  Texases
Arizonas ja Californias.

 hinnatud Ameerika Ühendriikides, kus sellest  pressitakse  haput 
mahla, mida kasutatakse nii värskelt kui konservitult.

tsentrifuugi abil eraldatakse eeterlik õli viljamahlast nagu koor 
piimast

 pressimisjäätmeid kasutatakse loomasöödaks.

vilja koor sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid

 koorest toodetakse söögiisu tõstvat mõruainet limoliini ja pektiini
 

 koor on juba  ammu  tuntud is  
eäraliku lõhna poolest. 
Greibikooreõli kasutatakse lõhnaravis.
Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline 
koostis

andmed greipide ja pomelite kohta koos. 2012. aastal toodeti 
maailmas 8,0 miljonit tonni greipe ja pomeleid, istandike 
kogupindala oli 289  tuhat  hektarit.

 
 
Tänan  Kuulamast!
 
 

Document Outline

  • Title
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Long- term Goal
  • Customer Wishes
  • Fulfilling Customer Needs
  • Cost Analysis
  • Strengths and Advantages
  • Next Steps of Action
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Greip #1 Greip #2 Greip #3 Greip #4 Greip #5 Greip #6 Greip #7 Greip #8 Greip #9 Greip #10 Greip #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sweet199814 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tsitrusviljalised
11
doc

Tsitrusviljalised

KOKK Kaisa Kotter, Merilin Karen, Pirgit Selart, Ingrit Nikkel Tsitrusviljalised Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TSITRUSVILJAD................................................................................3 2. APELSIN.......................................................................................... 4 3. GREIP...............................................................................................5 4. MANDARIIN.......................................................................................6 5. SIDRUN.............................................................................................7 6. LAIM................................................................................................8 7. POMELO.........................................................................

Toiduainete õpetus
Puuviljade iseloomustused
7
doc

Puuviljade iseloomustused

puuviljadega salatina serveerida. Maitset võib parandada sidruni- või apelsinimahla, vaniljekastme, vaarikaessentsi või vahukoore lisamisega. Seibideks lõigatud kiivit kasutatakse rohkesti mitmete roogade garneerimiseks. Kiivi leiab kasutamist mitmete karastusjookide, nagu limonaadi, puuviljamahlade, vitamiinijookide, likööride jne. tootmisel. Temast valmistatakse ka marmelaadi, zeleed, kompotte, essentse GREIP :. Greip ehk greipfruut ehk kreebu on greibipuu vili.Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem.Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru. Greipfruut on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B-vitamiini. Väga hinnatakse teda Ameerika Ühendriikides. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab

Kokandus
Referaat Puuviljad
19
doc

Referaat Puuviljad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

Toitumisõpetus
PUUVILJAD KULINAARIAS
19
doc

PUUVILJAD KULINAARIAS

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

Eesti keel
Puuviljad ja pähklid
26
docx

Puuviljad ja pähklid

väga mitmeti. Põhiliselt tarbitakse siiski värskelt ja mahlana. Apelsinikoortest toodetavad eeterlikud õlid on hinnatud tooraine toiduainetööstuses, samuti sobiv koostisosa paljudele parfümeeriatoodetele. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:15-17) Greipfruut Greibipuu arvatakse olevat tekkinud pomelipuu ja apelsinipuu looduslikul hübridiseerumisel või pomelipuu muteerumisel Kariibi mere saartel 18.sajandil. (Kalju,K. 2007:27) Greipfruut ehk greip on pärit Lääne-India saarestikust. Tänapäeval on greip üsna soositud puuvili ja teda kasvatatakse kõikjal seal, kus teisigi tsitrusvlju. Ulatuslikumalt viljeldakse USAs (eelkõige Floridas, Texases, Kalifornias, Arizonas), samuti Iisraelis. Umbes 60% maailmatoodangust tuleb USAst. Vähemal määral viljeldakse ka Vahemeremaades, Türgis, Hiinas, Argentiinas, Brasiilias, Mehhikos, Kuubas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas. Greipfruudipuu kasvab 12-15 m kõrguseks

Bioloogia
Toiduained
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus
Dendroloogia
73
doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia
Dendroloogia eksami konspekt
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso

Dendroloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun