Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE - sarnased materjalid

kaevandus, levkivi, kaevandused, ttev, gavus, liigniiske, elektrijaam, hemalt, metsamaa, barj, maavara, kivis, tarettev, allmaakaevandus, ttele, ksnes, mullu, maantee, kalina, illuka, ljal, pumbata, rtus, maap, tuhka, poolkoksi, rohkes, tehnoloogia, steem, henenud, aspektist, naabruses, rahvamajanduse, struktuurid, documents, loomulikud, stika, vanake
thumbnail
4
docx

Kaevandused ja keskkonnaohutus

Kaevandused: Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Inimtegevuse mõju keskkonnale

osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Inimtegevuse mõju keskkonnale

borellioos jm).  • Keskmine temperatuur tõuseb - hoogustub kõrbestumine (nt Sahhara levib lõunasse u 6 km aastas). Pinnasse saastumine Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. Vee saastumine Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt

Üldbioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Inimese mõju keskkonnale

tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt.

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. Pinnase saastumine Pinnast saastavad mürgised või kahjulikud ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad keemilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil. Reostusest lahtisaamiseks tuleks pinnast kobestada ja pinnast väetada loodulike väetistega ( sõnnik, muld ja saepuru), et kiirendada jääkide lagunemisprotsessi. Praegusel hetkel hävinevad paljud taimed pinnase reostuse tõttu ning ka põhjavesi on ohustatud.

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

Horisontaalse põhjaveepinna puhul on tegemist seisva põhjaveega, teatud nurga all esineva põhjaveepinna korral aga liikuva põhjaveega. Liikuvad põhjaveed on seisvate põhjavetega võrreldes alati mineraalaineterikkamad, mistõttu on nende mõjul tekkinud soostunud ja soomullad on alati toitaineterikkad. 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid Maaparandus e. melioratsioon on teadus- ja majandusharu, mis tegeleb viljelus- ja metsamaa pinnase ja maastiku ning klimaatiliste, hüdroloogiliste ja muude olude püsitoimelise parandamisega majanduslikel, keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel. Melioratsionil on aastatuhandete pikkune ajalugu. Juba ürgkogukondliku korra ajal parendati maad aleviljeluse abil. Kuivadel lähistroopilise kliimaga aladel alustati niisutustöödega 5000-6000 aastat tagasi. Koos põllunduse levimisega põhjapoolsematesse niiskema kliimaga piirkondadesse alustati

Geoloogia
94 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Energiamajandus

majandus harusid, eksportiv ­ kui nafta hind tõuseb, suurenevad ka tulud, import ­ Usa, Jaapan, Saksamaa, eksport ­ Saudia Araabia, Norra, Iraan, maagaas ­ pumbatakse mööda torujuhtmeid, fossiilsetest kütustest kõrgema kütte väärtusega, import ­ Saksamaa, Usa, Jaapan, eksport ­ Venemaa, Kanada, Saudia Araabia, kivisüsi ­ eksport ­ Austraalia, Hiina, Lav, import ­ Jaapan, Suurbritannia, Lõuna Korea, kaevandus ­ eelis: ei pea pinnast koorima, uued kaevandused hästi mehaniseeritud, puudus: varingu oht, põhjavee reostus, karjäär ­ eelis: odav, kulub vähe tööjõudu, puudus: õhusaaste, maastiku rikkumine, vee reostus, suured varud, kõrgema kütte väärtusega tahketest kütustest, hüdro ­ rajatakse suure languga jõgedele, rajatakse veerikaste ja tugeva vooluga jõgedele, voolu hulk ­ veekogus, mis teatud ajaühikus läbib jõe ristlõiget, sõltub

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Energiamajanduse kordamisküsimused

tootlikust + põhjavesi võib reostuda – b) ALLAMAAKAEVANDUS i) Pääseb sügaval v) Ohtlik kaevuritele – asuvate/lasuvate vi) Väga kulukas (maa alla maavaradeni + tuleb rajada ii) Kaevandamine ei sõltu kommunikatsioonid) – ilmastikuoludest + (1)Kaevanduskäigud iii) Sugavad kaevandused ei (2)Valgustus hävita metsa- ja (3)Veepumbad (välja) (4)Trantsporditeed põllumaad + (5)Sideliinid iv) Müra ja tolm ei pääse maapinnale + 10) Miks kasutavad tuumaenergiat vaid arenenud riigid? (3)* a) See nõuab väga suuri kapitalimahutuse b) Nõuab arenenud teadust

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Energiamajandus

Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki taastumatu puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. keskkonnasõbralik kütus. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad, kivisüsi, mehhaniseeritud kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid pruunsüsi, rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas põlevkivi, turvas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike

Geograafia
218 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Energiamajandus ja energiavarade uurimine

Leiupiirkonnad: Poola, Sileesia, Inglismaa, Venemaa, Hiina, Indoneesia, India, Austraalia, LAV, Kanada, USA Põlevkivi Leidub: Austraalias, Ameerikas, Eestis Puudused: Väike kütteväärtus, elektrijaamades ei tarvitata (va Eesti), taastumatu maavara, reostab (palju CO2-kasvuhoonegaasid-kliima soojenemine) Tegurid, mis mõjutavad maavarade hinda: 1. Leiukoha paiknemine: reljeef, kliima tingimused, kaugus inimasustusest, tööjõud 2. Varude suurus: Vanad kaevandused, uued kaevandused 3. Maavarade keemiline koostis 4. Kivimite koostis ja struktuur

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Energiamajandus | Geograafia 10. klass

Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas Karjäärid rikuvad maastikke. *taastumatu Transport mahukas ja kulukas. Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki.

Geograafia
91 allalaadimist
thumbnail
29
doc

EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS-i NARVA KARJÄÄRI TÖÖTAJATE VEOTEENUSE TELLIMINE

EESTI ENERGIA AS HANKEDOKUMENDID EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS-i NARVA KARJÄÄRI TÖÖTAJATE VEOTEENUSE TELLIMINE Hanke nr 1189 TALLINN 2013 SISUKORD 1.Hanke nimetus ja hankelepingu eseme lühikirjeldus................................................ 3 2.Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ja nõutavad dokumendid............................. 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise ja vormistamise juhised........................................... 4 4. Läbirääkimised.......................................

Ainetöö
9 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Energeetika, Kaevandused ja kaevandustehnika eestis, Mehhatroonika

- KÜTUSTE HINNAD - Ilmastikuolud, seejuures hüdroreservuaaride olukorrad Norras ja Rootsis, sademetehulk Lätis, tuul ja temp - Kliimapoliitika: kekskkonnamaksud ja CO2 hind, sellest sõltuvalt kaasnevad kulud - Tarbimise hulk Päevas toodab jaam 200 MW * 24 h * 50% = 2400 MWh elektrienergiat. Kütust ja CO2-te peab aga selleks kulutama/paiskama siiski 4800 MWh. Seega päevas kulub (15 € + 4 €)*4800 MWh + 2400 € = 93600 € Selle tasateenimiseks peab elektrijaam teenima 93600 € 2400 MWh elektrienergia eest, seega peab 1 MWh eest peab elektrijaam teenima 93600 € / 2400 MWh = 39 € / MWh. Turupakkumine tehakse seega hinnal 39 € / MWh (või võimalusel rohkem et kasumit ka teenida) 3) Elektrienergia ülekanne ja jaotamine Elektrisüsteem koosneb: Kõrgepinge - (eestis kasutatavate pingeklasside kohaselt) 110 kv ja 220 kv Plussid - Väiksemad võimsuskaod Miinused - Vajab enam materjali isolatsiooniks, Kallimad seadmed, Visuaalne reostus,

Elektrijaamad
5 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

tagajärjel paiskub õhku palju süsihappegaasi, soodustades kasvuhooneefekti ning tõstes maa keskmist temperatuuri. Külmutusseadmetest ning aerosoolidest õhku paisatud freoonid lagundavad atmosfääris olevat osooni. Fosiilsete kütuste massiivse kaevandamise ja põletamisega muudab inimene ka litosfääri koostist. Oma tegevusega mõjutab inimene vägagi palju biosfääri, kuna inimtegevuse tagajärel on oluliselt vähenenud metsamaa pindala ning loomade liigirikkus jne. Väetamise ning muude jäätmetega rikastub muld keemilistest elementidest ning oma tegevusega võib inimene soodustada ka muldade hävimist. JNE Atmosfääris toimuvad protsessid, mis moodustavad ilma, mõjutavad inimtegevust- põlluharimist, karjakasvatust, astustustihedust jne 32. 33. Näiteid: Inimene raiub metsa maha, ulatuslikud prügimäed, tehased ja tööstused, uute

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Energiamajanduse mõisted

Lihtne toota, ei vaja töötlemist, ökonoomne transportida. Tarbivad peamiselt Põhja riigid. Suurimad tootjad on Venemaa, USA, Kanada. Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Kivisüsi- Suured varud. Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. Karjäärid rikuvad maastikke. Transport mahukas ja kulukas. OPEC- Naftat eksportivate riikide organisatsioon, mis kehtestab liikmesriikide nafta toodangu ja ekspordimahu, reguleerib toornafta hindu maailmaturul. OPEC-i riigid: Saudi-araabia, Iraan, AÜE, Alzeeria, Angola, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Venezuela

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Energiamajandus

transportida(kallis ja ohtlik), torujuhtmetega odav ja tõhus. Peamised tootjad: USA, Venemaa, Kanada, Suurbritannia, Indoneesia. Varud paiknevad: Venemaal, Iraanis, Kataril. Eksportijad: Lähis-Ida, L-A, Aafrika. Importijad: USA, Jaapan, Lõuna-Korea. · Tahked kütused- Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. Taastumatud, suured varud, transport mahukas ja kallis, kaevandused rikuvad maastiku, saastus(kasvuhoonegaasi, happevihmad). Peamised tootjad ja eksportijad: Hiina, USA, India, Austraalia, LAV. Kaevandamis paigad: Apalatsid Ruhr, Siber. · Vee-energia- taastuv energiaallikas, vee omahind on väike, saatet ei teki, aitavad ühtlustada vee taset, vähendavad üleujutuste ohtu, ühtlustavad vee äravoolu. Kuid takistavad kalade liikumist ja setete edsaikandumist. Suurte liinide kaudu ei tasu kaugele vedada.

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Jamaica majandusgeograafiline ülevaade.

Mõlemand nendest jaamadest on koduks Jamaica oma lennufirmale Air Jamaica. Energiamajandus Jamaica sõltub nafta impordist, et rahuldada oma rahvuse energia vajadust. Paljud organisatsioonid on otsinud Jamaicalt naftat kuid kasutamiseks vajalikku kogust pole leitud. Enamik import kütusest imporditakse Mehhikost ja venetsueelast. Jamaica elektrienergia toodetakse diisel-generaatoritega Old Harbouris. Teised väiksemad elektrijaamad toetavad saare elektrisüsteemi:Jaht Laht Elektrijaam , Bogue Elektrijaam , Rockfort Elektrijaam ja väiksed hüdroelektrijaamad järgmistes asukohtades:Valge Jõgi, Rio Bueno, Morant Jõgi, Must Jõgi (Maggotty) ja Roaring Jõgi. Tuule farmid on asutatud Wigtonisse ja Manchesteri. Jamaica impordib umbkaudu 80000 barrelit nafta energia tooteid aastas, kaasaarvatud asfalt ja määrde õlid. 20% imporditud kütustest kasutatakse maantee transpordiks, üle jäänud osa kasutatakse elektri tootmises, lennunduses ja tööstuses.

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Geograafia küsimused eksamiks

ringkäimine viib elektrigeneraatorisse ja tekkibki energia. Selle kaigus tekkivad energia kaod. See tekkib jaaksoojus, ilma selleta ei saa. Kõik sõltub sellest kui efektiivselt me saame seda energia ära kasutada. Tuul või vesi mis ajavad kohe turbini või propelleri ajavad ringi. Sellisel juhul kadusid ei tekkis, kui meil on vaja vee üleskütta või maha jahutada. Kuskil me peame saada jahutamis vesi, selleks näiteks elektirijaama paigaldakse veekogude juures. Sütt kasutav elektrijaam on umbes sama, sisaldab: boilerit, turbiin, generaator. Vajab jahutussüsteem. Aga vaja organeseerida süsteem kuidas sütt juurde anda ja kuhu jäätmed paigaldada. 32. Fossiilsete ja biokütuste kütteväärtused Fossiilsete kütteväärtused on suuremad kui biokütuste. Näiteks maagaasi kütteväärtus on rohkem kui 40 MJ/kg, Biokütuse (puud) kütteväärtus on väiksem kui 20 MJ/kg. 33. Eesti põlevkivitööstuse ökoloogiline jalajälg

Geoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kohtla-Järve

ehitusorganisatsioonid. 1990. aastatel konkurentsivõimetuks osutunud suurettevõtete rekonstrueerimine tõi kaasa töökohtade vähenemise ja tööhõive languse. 1989. aastal oli tööga hõivatud 54%, 2000. aastal oli hõivatuid ainult 35% linna elanikest. Kohtla-Järve elanike põhiosa on rakendatud töötlevas tööstuses (eriti keemiatööstuses) ja mäetööstuses (põlevkivi kaevandamisel). Kohtla-Järve elanike suurim tööandja on Eesti Energia Kaevandused AS (AS Eesti Põlevkivi; 2003. aastal 4708, 2010. aastal ligi 3000 töötajat). Keemiatööstusettevõtete seas on suurimad põlevkivist mitmesugust toodangut valmistav Viru Keemia Grupp AS (2009. aastal 1312 töötajat), mineraalväetisi tootev AS Nitrofert ja bensoehapet valmistav Eastman Specialties AS (endine Velsicol Eesti AS). Traditsiooniliselt on Kohtla-Järvel olnud tugev ehitusmaterjalide tööstus (põlevkivituhast ja liivast seinaplokke tootis pankrotistumiseni 2010

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia
106 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

Geograafia
152 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Energiamajandus

all, teda pole vaja pumbata *Pole vaja puhastada ega ümber töödelda *põletamisel tekib vähe saasteaineid 3.TAHKED KÜTUSED *Siiani on olnud *Saastatus-põhjustavad tahkete 20% (kivisüsi, suured varud kütuste põletamisega pruunsüsi, põlevkivi, *Kaasaegsed kaasnevad turvas) kaevandused on hästi kasvuhoonegaasid(C02 e. Taastumatu, mehaniseeritud süsinikdioksiid, traditsiooniline happevihmad(SO2 e. Vääveldioksiid) *Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik *Karjäärid

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Geograafia - üldmaateadus

Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). 2) MILLINE? - Vasta

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
20
docx

GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- ja maavarade haldamisel Referaat Koostaja: Ketlin Bergmann Juhendaja: Anne Kull Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. GIS kasutamine metsanduses 4 1.1 Metsaressursi hindamine 4 1.2 Metsa majandamine 5 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7 3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia-, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks, vaatamiseks ja analüüsimiseks. Selleks, e

Metsandus
8 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

teralise struktuuriga. killustuk BASALT On vulkaaniline kivim, Väga hea ehitus materjal tumeda värvusega g) Maavarade kaevandamisega seotud sotsiaalsed ja keskoonna probleemid (karjäärid, allmaakaubandus) KARJÄÄRID ALLMAAKAUBANDUS SOTSIAALSED PROBLEEMID KESKKONNA -võetakse maha metsa et rajada PROBLEEMID kaevandused h) Maalihete tekke põhjused ja võimalikud tagajärjed Maalihe tekib kui terved settekehad või kivimiplokid nihkuvad mööda kindlat lihkepinda nii, et kivimiplokkide endas suuri muutusi ei teki. (Maalihte tagajärel tekiks nagu trepp.) Maalihte tekkimist põhjustab: kallakus maapinnal,kivimikihtide vahel olev vett mitte läbi laskev kiht mis niiskust sades tekitab libisemist, inimtegevus (raskuste rajamine nõlvadele- autoteed, majad)

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

· 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa (huumus) · Gaasiline osa ( mulla õhk ) Mullatekke tegurid · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). · Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. · Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. · Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas.

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid puhastamist. - ei vaja ümbertöötlemist. - põletamisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus - transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked - suured varud, kütused - uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud kivisüsi, - saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad, pruunsüsi, - kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, põlevkivi, - karjäärid rikuvad maastikke, turvas - transport mahukas ja kulukas Taastumatu Vesi -jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike. -saastaineid ei teki; taastuv -veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset.

Geograafia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun