Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käänamise tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nimisõna, asesõna, ainsus, käänded, kesksoost, naissoost, kaash, häälikud, elusolendid, millena, mitmus, kiuste, lootma, trantsport. 2. , , : , .Ameti, sotsiaalset seisundit,rahvusi ja loomi nimetavatest meesoost sõnadest saab moodustada vastavate järelliidete abil naissoost sõnu. . Nimisõna sugu. . . . 1 Meessoost sõnad. Naissoost sõnad. Kesksoost sõnad. - 1. 1.Naissoost sõnade lõpus on Kesksoost sõnade lõpus on --a, - või - -o,-e või - Meessoost sõna tüvi lõpeb - , - kaashälikuga või ,, - , -, - ,,,, , ,, ,, ,,, . ,, ,, . ,. 2. . 2. .
Isikuline tegumood 47 Umbisikuline tegumood 48 Passiivi mineviku kesksõna lühivormid 49 KÜSISÕNAD 50 EESSÕNA 51 Ruumi väljendavad eessõnad 51 Aega väljendavad eessõnad 53 Märkus: Õpikus kasutatud lühendid: M meessoost sõna N naissoost sõna K kesksoost sõna Mitm mitmus 3 NIMISÕNA u Nimisõnade sugu Vene keele nimisõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Alljärgnevalt mõned näited tüüpilistest ainsuse lõppudest: Meessoost nimisõnad Naissoost nimisõnad Kesksoost nimisõnad filiaal firma koht dokument hind kvaliteet
(ainsus) (mitmus) Küsimused Käänded Eessõnad (meess.) (kesks.) (naiss.) - (nimis.) - - - - - - . - - - . . . . . . (om.s) . kes? - - - - -
Единственное число (ainsus) (mitmus) Множественное число Вопросы Küsimused Падежи Käänded Eessõnad Мужской (meess.) Средний (kesks.) Женский (naiss.) При- Существительное (nimis.) Предлоги При- Суще- При- Суще- При- Суще- лаг. Муж- Сред- Жен-
7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? raamatule raamatu / te / le 8. Alalütlev kellel? millel? kus? raamatul raamatu / te / l 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? raamatult raamatu / te / lt 10. Saav kelleks? milleks? raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena? raamatuna raamatu / te / na 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? raamatuta raamatu / te / ta 14. Kaasaütlev kellega? millega? raamatuga raamatu / te / ga Olulisim kääne on OMASTAV. Kõik ülejäänud käänded moodustatakse omastava käände abil. nt õpik (nimetav) õpiku (omastav). Sisseütleva moodustamiseks võetakse omastav kääne ÕPIKU ja lisatakse sisseütleva lõpp SSE ÕPIKUSSE
u Umbmäärane artikkel Nimisõna kasutatakse enamasti umbmäärase artikliga, kui räägime mingist esemest või olendist esmakordselt: EIN Kuli (meessoost nimisõna) (üks) pastakas EINE Blume (naissoost nimisõna) (üks) lill EIN Buch (kesksoost nimisõna) (üks) raamat Umbmäärane artikkel muutub vastavalt nimisõna käändele järgmiselt: Ainsus Meessoost Naissoost Kesksoost nimisõna (M) nimisõna (N) nimisõna (K) Nominatiiv ein Mann eine Frau ein Kind kes/mis? (üks) mees (üks) naine (üks) laps Genitiiv eines Mannes einer Frau eines Kindes kelle/mille? (ühe) mehe (ühe) naise (ühe) lapse Daativ einem Mann einer Frau einem Kind kellele/millele? (ühele) mehele (ühele) naisele (ühele) lapsele
• kuhu? • õnnelikku lamba/sse • seesutlev kelles? milles? kus? • õnneliku/s lamba/s • seestütlev • kellest? millest? • kust? • õnneliku/st lamba/st • alaleütlev • kellele? millele? • kuhu? • õnneliku/le lamba/le • alalütlev kellel? millel? kus? onneliku/l lamba/l onnelike/l lamba/i/l • alaltütlev kellelt? millelt? kust? õnneliku/lt lamba/lt • saav kelleks? milleks? onneliku/ks lamba/ks • rajav kelleni? milleni? õnneliku/ni lamba/ni • olev kellena? millena? õnnelike/na lammas/na • ilmaütlev kelleta? milleta? õnnelikku/ta lammas/ta • kaasaütlev kellega? millega? õnnelikku/ga lamba/ga 1.Nimisõnad - 2.Omadussõnad - 3.Arvsõnad - 4.Asesõnad - a.parem, tornikõrgune, ilusamad, eestikeelne. s.tol, sellega, kummast, seda, mitu, tema, oma. d.headusele, saakidele, Inglismaal, aster. f.surmtõsine, tangud, veidral, tibatillukest, kakskümmend kaks. g
Genitiivi kasutatakse saksa keeles väga palju - eesti keele vastena sobib siin sageli omastav kääne. das Buch der Proffessorin professori raamat das Bild des Mannes mehe pilt Genitiivil on palju eesõnu ja neid tuleb veel juurde - "Genitiv ist Genitiv." Lohutuseks - saksa keeles on a i n u l t neli käänet. Kurvastuseks - kõik nimisõnad t u l e k s koos artikli ja mitmusega ekstra pähe õppida. Õnneks on meesoost ja kesksoost sõnade datiiv ja genitiiv t ä i e s t i ühtemoodi. KÄÄNDED JA EESSÕNAD (Kasus und Präpositionen) Eessõnade ja nende kasutamisviisi tundmine saksa keeles on väga oluline. Seal, kus me eesti keeles saame sõnadevahelisi seoseid väljendada käände abil, tuleb saksa keeles enamasti kasutada eessõna. Kuid sama lugu on teistes teile tuttavates keeltes, näit. inglise ja vene keeles. Eessõnad akusatiiviga.
8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Tüdrukult Tüdrukutelt 10. Saav Kelleks? Milleks? Tüdrukuks Tüdrukuteks Ni-na-ta-ga 11. Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni käänded 12. Olev Kellena? Millena? Tüdrukuna Tüdrukutena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Tüdrukuga Tüdrukutega 7.Tegusõna vormistik a) Tegusõna käändelised vormid. ma-tegevusnimi da-tegevusnimi Kesksõnad Teonimi Tegija
Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid teie olete Sie sind nemad on 2 Omastavad asesõnad Mein minu oma Dein sinu oma Sein/ihr/ihr tema(ms,ks,ns) oma Unser meie oma Euer teie oma Ihr nende oma Nimisõna käänamine Kääne Maskulin(meessugu Neutral(kesksugu Feminin(naissugu Plural(mitmius) ) ) ) Nominativ- Der Mann Die Frau Das Kind Die Bücher wer?was? (mees) (naine) (laps) Nimetav-kes? mis? Genitiv Des Mannes Der Frau Des Kindes Der Bücher Wessen?
adessiiv kellel? millel? alaltütlev siili/lt 9. konkreetsed ehk semantilised käänded ablatiiv kellelt? millelt? saav siili/ks 10. translatiiv kelleks? milleks? rajav siili/ni 11. terminatiiv kelleni? milleni? olev siili/na 12. essiiv kellena? millena? ilmaütlev siili/ta 13. abessiiv kelleta? milleta? kaasaütlev siili/ga 14. komitatiiv kellega? millega? Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada ka viisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt paljajalu, lehvivi hõlmu. Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva 1
Millal? - - -() .. (koos), (kohal), (all), (taga), ? Kelleks? - - - - - - - - (ees), (vahel) Kellena? - - - - - - - - ? Milleks? -() Millena? - - .. (sees), (peal), () (kellestki, ? - - - - - - - - o millestki) ? - - - - -() - - o ? o
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni). Mo
ja loomi nimetavatest meesoost sõnadest saab moodustada vastavate järelliidete abil naissoost sõnu. Родовые окончания существительных. Nimisõna sugu. Мужской род. Женский род. Средний род. 1 Meessoost sõnad. Naissoost sõnad. Kesksoost sõnad. - 1.без окончания – они 1.Naissoost sõnade lõpus on Kesksoost sõnade lõpus on оканчиваются на твёрдый --a, - я või -ь -o,-e või -ё согласный или – Й Meessoost sõna tüvi lõpeb - А, - Я kaashälikuga või – й школа,книга, - О, -Е, -Ё стол,лес,дом,город, брат, полка,земля, окно,озеро,
millele? kuhu? raamatule raamatu / te / le 8. Alalütlev kellel? millel? kus? raamatul raamatu / te / l 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? raamatult raamatu / te / lt 10. Saav kelleks? milleks? raamatuks raamatu / te / ks 11. Rajav kelleni? milleni? raamatuni raamatu / te / ni 12. Olev kellena? millena? raamatuna raamatu / te / na 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? raamatuta raamatu / te / ta 14. Kaasaütlev kellega? millega? raamatuga raamatu / te / ga Olulisim kääne on OMASTAV. Kõik ülejäänud käänded moodustatakse omastava käände abil. nt õpik (nimetav) õpiku (omastav). Sisseütleva moodustamiseks võetakse omastav kääne ÕPIKU ja lisatakse sisseütleva lõpp SSE ÕPIKUSSE
OMADUS - JA NIMISÕNADE KÄÄNAMINE AINSUS MITMUS Kääne Küsimused Eessõnad MEES SOOST KESK SOOST NAIS SOOST Oma- MEES- KESKSOOST NAISSOOST () () () dus- SOOST omadus nimi- omadus- nimi- omadus nimisõn sõnad -sõna sõna sõna sõna -sõna a ?(kes)
v Kust? 7. Alaleütle Kellele? Millele? Tüdrukule Tüdrukutele v Kuhu? 8. Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Tüdrukul Tüdrukutel 9. Alaltütle Kellelt? Millelt? Tüdrukult Tüdrukutelt v Kust? 10 Saav Kelleks? Milleks? Tüdrukuk Tüdrukutek . s s 11 Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni . 12 Olev Kellena? Millena? Tüdrukun Tüdrukuten . a a 13 Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta . 14 Kaasaütl Kellega? Millega? Tüdrukug Tüdrukuteg . ev a a 7) Tegusõna vormistik Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu
6. Rõhk tagant kolmandal silbil sõnades músculus, língula, tubérculum, vítreus, gástricus, fácilis jt. Nimisõnadel on kolm sugu: 1. meessugu genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus us (musculus ,lihas', gallus ,kukk') või er (cancer ,vähk'); 2. naissugu genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp a (vena ,veen', gallina ,kana' etc); 3. kesksugu genus neutrum (n) sõnalõpp um (erratum ,viga') NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ,skelett', cranion = cranium `kolju', bakterion = bacterium 'bakter'. Loengutes kasutatavad terminid: · (NIMI)SÕNA ALGVORM · SÕNA TÜVI · KÄÄNDELÕPP · KÄÄNDKOND · KÄÄNDTÜÜP · KÄÄNE nimisõna Tunica, ae f omadussõna Mucosus, (mucos)a, (mucos)um Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna
Zu – juurde Entgegen – kellelegi vastu minema Gegenüber - vastas Die Präpositionen mit dem Akkusativ- Kuhu? Durch – läbi Für – jaoks Ohne – ilma Um – ümber Gegen - Vastu Bis – Kuni Entlang – piki Die Präpositionen mit dem Dativ oder Akkusativ An – ääres (Dat) Auf – peale (Akk) Hinter – taga (Dat) Neben – kõrval (Dat) In – sees (Dat) Über – kohal (Dat) Unter – all (Dat) Vor – ees (Dat) Zwischen – vahel (Dat) Das Personalpronomen-isikuline asesõna Nominativ ICH- DU- ER- SIE- ES- WIR- IHR- SIE- SIE-Teie mina sina temaMS temaNS temaK meie teie nemad S Dativ- MIR DIR IHM IHR IHM UNS EUCH IHNEN IHNEN Kellele? Akkusativ- MICH DICH IHN SIE ES UNS EUCH SIE SIE Keda
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe-
Under Kellegi/millegi all, alla Until Kuni Up Üles, ülal, juurde, ligi, lõpuni With Kellegi/millegi kaasas, ühes, abil Without Ilma 8 Kesksõnad 1. Oleviku kesksõna Moodustatakse ing abil. Seda kasutatakse kestvate ajavormide moodustamiseks. washing (pestes) writing (kirjutades) singing (lauldes) Oleviku kesksõna võib asendada siduvat asesõna ja tegusõna aktiivis. Do you know the girl who/that is wearing the blue pollover? Oleviku kesksõna võib mõnikord kasutada ka nimisõna ees, siis on sellel aktiivne tähendus: sleeping mice 2. Mineviku kesksõna Moodustatakse reeglipäraste tegusõnade puhul lõpuga ed. Ebareeglipäraste tegusõnade puhul tuleb need vormis lihtsalt ära õppida. Mineviku kesksõna abil moodustatakse Present Perfect, Past Perfect, samuti passiiv. washed (pesnud) written (kirjutanud) sung (laulnud)
Under Kellegi/millegi all, alla Until Kuni Up Üles, ülal, juurde, ligi, lõpuni With Kellegi/millegi kaasas, ühes, abil Without Ilma 7 Kesksõnad 1. Oleviku kesksõna Moodustatakse ing abil. Seda kasutatakse kestvate ajavormide moodustamiseks. washing (pestes) writing (kirjutades) singing (lauldes) Oleviku kesksõna võib asendada siduvat asesõna ja tegusõna aktiivis. Do you know the girl who/that is wearing the blue pollover? Oleviku kesksõna võib mõnikord kasutada ka nimisõna ees, siis on sellel aktiivne tähendus: sleeping mice 2. Mineviku kesksõna Moodustatakse reeglipäraste tegusõnade puhul lõpuga ed. Ebareeglipäraste tegusõnade puhul tuleb need vormis lihtsalt ära õppida. Mineviku kesksõna abil moodustatakse Present Perfect, Past Perfect, samuti passiiv. washed (pesnud) written (kirjutanud) sung (laulnud)
eesosa tagaosa Vokaali trapetsil nähtub, et vokaalid jagunevad suhteliselt sümeetriliselt, st vokaalid ei kuhju trapetsi ühte piirkonda, sest muidu oleks raske eristada neid. Kõige lihtsam skeem on 3 vokaaliga. Näide: eskimo keel (a, e, u), hispaania keelele 5 vokaali (a, e, i, o, u). 3 Kaashäälikud ehk konsonandid on sellised häälikud, mille hääldamisel on õhu väljapääs kopsudest, kas rohkem või vähem takistatud. Takistus moodustub kas huulte või keele abil. Konsonandid võivad olla helilised või helitud (g, b, d, k, p, t, f, s, s, h, z, z). Konsonante on keeles rohkem kui vokaale. Konsonandi hääldamisel võib takistus olla osaline või täielik. Osaline tähendab, et osa õhku pääseb läbi ja täielik tähendab, et õhu vool on täielikult takistatud. Õhuvoolu täieliku sulgemisega
Vene keele käänete tabel Пад Предлоги Вопросы Единственное число Ainsus Множественное число Mitmus еж Eessõnad Küsimused Мужской Средний Женский Прилаг Существительное Kää Meessugu Kesksugu Naissugu Oma- Nimisõna
2. Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) 3. Muutumatud sõnad (neid ei saa käänata ega pöörata): a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes
paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni Olev kalana kaladena Ilmaütlev kalata kaladeta Kaasaütlev kalaga kaladega Käändsõna formatiivivariandid
nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõna e substantiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Nimisõnad - iseseisvad täistähenduslikud käändsõnad, mis muutuvad lauses käändes ja arvus ning tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis? Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat. Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu).
KÜSISÕNAD 86 44 KUULA & KORDA ARTIKKEL Hispaania keeles on kaks artiklit: 1) umbmäärane artikkel - UN või UNA 2) määrav artikkel – EL, LA Umbmäärane artikkel - UN / UNA Esemete või olendite esmamainimisel kasutatakse tavaliselt artiklit UN või UNA. UN (mitmuses UNOS) kasutatakse meessoost sõnade puhul. UNA (mitmuses UNAS) kasutatakse naissoost sõnade puhul. un bolígrafo (üks) pastakas unos bolígrafos mõned pastakad una pila (üks) patarei unas pilas mõned patareid Määrav artikkel – EL, LA Rääkides kuulajale teadaolevatest asjadest või olenditest, kasutatakse nimisõna ees artiklit EL (LOS) või LA (LAS), mis tähendab ‘see’ või ‘need’:
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides:
vaba, tule, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem. Jäänukmorfeem – aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja =
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, tornikell, rongipilet
keeled on enamasti postpositsiooni-keeled Võimalikke põhjuseid: mingid keeled on omavahel suguluses (üks keel on teisest eeskuju võtnud), ilma täishäälikuteta ei oleks võimalik rääkida 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator
annaabi.ee 
