Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*C.Juulis rannikul 16*C, Ülem Reini madalikul 20*C, ida- osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Loodusvarad (sh. energiavarad) Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi
Saksamaa Maavarad ja nende kasutus Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsas on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad
Läti majandus MAJANDUSGEOGRAAFILISED EELDUSED * asend Läänemere ääres arenenud merekaubandus, võimaldab transiitkaubandust, parem võimalus välissidemeteks, aitab kaasa turismi arengule * asukoht Ida- ja Lääne-Euroopa vahel arenenud transiitkaubandust, läbi Läti veetakse Euroopasse näiteks Venemaalt naftat ja Valgevenest kaalisoola * suhted naaberriikidega majandussuhted Leedu, Eesti, Rootsi ja Soomega on head, Venemaaga on kehtestatud tollipiir Negatiivselt mõjutavad majandust * kaugus euroopa tööstustuumikust toob kaasa suured transpordi- ja sidekulud * maavarade vähesus LOODUSLIKUD EELDUSED * maavarade vähesus - peale turba ei leidu seal mingeid kütuseid * tähtsaim loodusvara on mets tervelt 45% Läti pindalast moodustavad metsad
Sektor Osakaal Põllumajandu Põllumajandus 2,4% 0,9% s Tööstus 29,7% Tööstus 26,8% Teenindus 67,8% Teenindus 72,3% MAJANDUS Loodusressursid Majandusressursid Kivi ja kaalisoola Arenenud tehnika Rauamaak Rikas riik Vasemaak Niklimaak Maagaas Nafta Uraan Inimressursid Kirjaoskus 100% Tööealiste suur osakaal TÄNAME KUULAMAST!
Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pealinn on Berliin. Pindala on 356 910 km2. Rahaühik on euro. Riigikeel on saksa keel. Saksamaa asub parasvöötmes ning kliina on seal jahe, pilvine, seal on niisked ja vihmased talved ning suved, vahetevahel on seal soe ja troopiline tuul ja ka suhteliselt kõrge niiskustase. Usunditeks on protestantism ja katoliku usk. Rahvaarv on 82 071 000 inimest. LOODUSVARAD Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, vesi, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsad on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein. Suurimad jõed on omavahel ühendatud laevatavate kanalitega. Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suuremas osas ammendatud. MAJANDUSHARUD Saksamaa majandus moodustab EL majandusest 20% ning on maailmas
• Olulisemad keemiatööstuse ettevõtete tooted lisaks põlevkivitoodetele on tsement, lubi, väetised, klaas, paber ja tselluloos ning pesuvahendid. Pilte keemiatööstusest ja mõned näited • Kiviõli Keemiatööstuse OÜ • Krimelte OÜ • KemiMet International OÜ • pildil kiviõli keemiatööstus Keemiatööstuse ajalugu • Esimene asi mida hakati keemiliselt tootma oli seep 12. saj algul. • Keemiatööstuse vanad harud on kaalisoola , fosforiidi kaevandmine, mineraalväetiste valmistamine jne. • Keemiatööstuse uusimad harud: geeni -tehnoloogia, biokeemia, ravimi- ja kosmeetikatööstus. Keemiatööstuse tugevad küljed • Edukus niššturgudel. • Unikaalsed teadmised ja oskused haruldaste muldmetallide tehnoloogiate valdkonnas. • Põlevkivivarud põlevkiviõli ja -peenkeemia tootmiseks. • Hea tööjõu hinna ja kvaliteedi suhe. • Kõrgem tootlikus võrreldes teiste tööstusharudega.
ei nõuta kvalifikatsiooni paigutust mõjutab tooraine ja tööjõukulud. Masinatööstus (MT) MT uued harud on : autotööstus ,kodumasinate tootmine Tänapäeval põhiline koopereerumine ja spetsialiseerumine Toodangu alusel jagatakse (aparaadi-/ elektroonika jm tööstus) või eristatakse transpordivahendite tootmist (nt laevaehitus) Maailma suurim tööstusharu Keemiatööstus (KT) Eelkäijaks nt.seebi valmistamine 12saj. KT vanad harud on: kaalisoola , fosforiidi kaevandmine, mineraalväetiste valmistamine jm. KT uued harud: lahustite, kummi, kunstkiu valmistamine KT uusimad harud: geeni -tehnoloogia,biokeemia, ravimi-ja kosmeetikatööstus Laevaehitus Tööstusharuks kujunes XIX sajlaevadel metallkorpus, aurumootor (SB, USA, Saksamaa, hiljem Skandinaavia maades) Paikneb sadamates oluline tooraine lähedus ja odav tööjõud Hiilgeaeg oli 1970a. (naftatankerid) Laevaehitus 1975 a-l hõlmasid
Looduslikud tingimused Lähistroopiline kliimavööde( 2 aastaaega) Pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud(Püreneed) Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood Üks kuivemaid riike Euroopas(aastas 200- 300mm/m²) Maavarade poolest leidub kivi sütt, raua-, tsingi, tina-, vase-, plii- ja uraanimaaki, elavhõbedat, pruunsütt ja kaalisoola Rahvastik 2007.aasta juulikuu seisuga - rohkem kui 40 miljonit inimest (80% hispaanlased, ülejäänud katalaanid, galeegid ja baskid) Portugallased ja mustlased (peamiselt Andaluusias) Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne-Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka Majandus Tööstus-ja põllumajandusmaa Tööstustoodangu mahult on Lääne-Euroopas 5. kohal
Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA-s ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. USAs on suur põllumajandus: kogu pinnas on 47% haritav maa. Peamised põllumajandussaadused on mais, riis ja nisu, mis moodustavad 91% kõigi teraviljade kogutoodangust maailmas. Enamus loomi kasvatatakse liha, piima, munade ja muude toodete jaoks. Erinevates USA regioonides toodetavad põllumajandussaadused varieeruvad tugevalt USA unikaalselt mitmekesiste looduslike olude ja kohaliku turu eripärade tõttu. Nii on kirde
Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. KLIIMA Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjaosas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600..800 mm/a. RAHVASTIK Saksamaa on rahvastikult Euroopa suurim riik (kui mitte arvestada Venemaad)
Põhilised ekspordiartiklid masinad ja varuosad Sõidukid Kemikaalid Metallid Toidukaubad Tekstiilid Ekspordipartneriteks Prantsusmaa 10,2%, Ameerika Ühendriigid 6,7%, Holland 6,7%, Suurbritannia 6,6%, Itaalia 6,3%, Austria 6%, Hiina 4,5%, Sveits 4,4% (2009). Tööstusharud, põllumajandus, maavarad 4750 km² niisutamata maa 7798 km² kaetud veega 33% on põllumaa, 31% on kaetud metsadega, 15% on karjamaaks Rikkalikult leidub kivi ja pruunsüsi ning kivi ja kaalisoola, vähem raua, nikli, vase, uraani jmt metalli maaki, naftat ja maagaasi. Pruunsöe kaevandused LeipzigiHalle ja Kölni piirkonnas Haritavat maad 51% riigi pindalast Põllumajandusega tegeleb 3mln inimest, mis on arenenud põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti LõunaSaksamaa spetsialiseerunud karjakasvatusele Reinimaa Pflazi liidumaa orgudes on viinamarjakasvatus Saksamaa peab oluliseks maaasulastiku aastasadade jooksul kujunenud
*Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Es iive on positiivne. (0..0,4%). Majandus: Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaksi, volframaaki, püriiti, vasemaaki. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust, jt. Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on
katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Põllumajandus Hispaania ainus suurem lauskmaa asub Andaluusias, Lõuna-Hispaanias. Madrid on Euroopa kõige kõrgem pealinn. Hispaania rannikul leiab rohkem kui 2000 randa, mis meelitavad Hispaaniassse miljoneid turiste. Riigi tähtsamaks sissetuleku allikaks ongi turistid.
katoliiklased. Teised usulahud on riigis väga vähe levinud. · Hispaania loodusvarad ( loodustingimused ) Maavarade poolest on hispaania eriti rikas metallimaakidest. Seal leidub kivisütt, rauamaaki, tsihimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki ja elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania on tõõstuse- ja põllumajanduse maa. Oma tarbeks kasvatatakse suhkrupeeti, tsitruselisi puuvilju, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas. Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses tsitruselised puuviljad, oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja
30%, enamus sellest on mägedes -- looduslikult tamme-, pöögi- ja nulumetsad, istutatud on kõige rohkem männikuid. Saksamaa sega- ja lehtmets 10 Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. Saksamaa raba 11 MAJANDUS Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Juura Juura oli Mesosoikumi teine ajastu; algas 205,1 miljonit aastat tagasi ja lõppes 142 miljonit aastat tagasi; järgnes Triiasele ja eelnes Kriidile. Maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed . Jättis maha rohkesti maavarasid, eeskätt kivi ja pruunsütt, põlevkivi, naftat, rauamaaki, kivi ja kaalisoola, kulda. Juura Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kriit Kriit oli Mesosoikumi viimane ajastu; algas 142 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Juurale ja eelnes Kainosoikumi ehk Uusaegkonna Paleogeeni ajastule
mererannik. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://www.reisiguru.ee/riikID/65 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/saksamaa_harminkikkas.htm http://www.germany.travel/ee/reiseiinfo/saksamaa-uehe-pilguga/saksam
Bingeni linnas kuristikku läbi Reini Kiltkivimäestikku. Koblenzis ühineb ta vasakpoolse lisajõe Moseliga. Bonnis väljub ta kuristikust ja läbib siis Kölni ja Ruhri. Edasi voolab Rein Hollandisse, kus hargneb. Harude seas on ms. Lek. Kõik harud suubuvad Põhjamerre. Rein on rahvusvaheline veetee. 4 Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Inimesed Saksamaal elab ligikaudu 82 milj. inimest (234 inimest / km²). Umbes 10% elanikest on välismaalased. Saksamaa on üks suuremaid majandusriike maailmas. Tööstustoodang annab 33%, teenindussektor 35% aastasest kogutoodangust. Põllumajandus mängib väga piiratud rolli (1,1%)
välisemaalased tulevad seda vaatama. Põllumajandust selline pinnas aga ei soodusta. Palju vaeva tuleb näha kõrbete niisutamisega, et need harimiskõlblikeks muuta ning samuti ei ole just kõige lihtsam põlde rajada mäestikele ja mägedele. Trantspordi suhtes muudavad mäed teede rajamised veidi raskemaks, kuid samas on ilus sõita sellisel maastikul ja seda imetleda. Etioopia on maavarade suhtes üpris rikas. Seal leidub raua-, mangaani-, nikli- ja vasemaaki, kulda, plaatinat, keedu- ja kaalisoola, väävlit, pruunsütt, ehituskivi jne. Etioopia painkeb Aafrika laama idapoolsel ääreosal. Ida poolt lahkneb Aafrika laam Araabia laamast. Selle tulemusena tekivad maavärinad, vulkanism ja tekib ka uus ookeaniline maakoor. Inimtegevusele mõjuvad vulkaanid positiivselt turistide sissetuleku tõttu, muidu mõjuvad vulkaanid ja maavärinad hävitavalt. Vulkaane on seal palju, kuid üks neist on näiteks Erta Ale.
keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metallimaake, naftat ja maagaasi. Suurimad linnad on pealinn Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt. Saksamaa asend ja tema piiririigid Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht.
Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud 2 happevihmad. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. Loodeosas on palju rabasid ja nõmmi. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Rahvastik Saksamaa elab üle 80 000 000 inimese. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive
Metsa on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. Loodeosas on palju rabasid ja nõmmi. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Rahvastik Saksamaa elab üle 80 000 000 inimese. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive
otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). 4 Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala.
Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. · Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid?Iseloomusta nende mõju. Saksamaa asub alas, kus on mõõdukas kliima. Kliimat mõjutavad Atlandi ookean, kui loodetuuled saavad kokku kirde jahedad
olukorraga rahul. 2003. aastal oli see näitaja 44,2% ja 2002. aastal 40,4%,. Iga viies inimene pole oma tööga rahul. Tööstusharud ja keskused. Itaalia tööstus valmistab u. 5% kapitalistlike tööstusmaade kogutoodangust. Kohaliku kütte- ja toorainenappuse tõttu on eelisarendatud selliseid tööstusharusid, mis vajavad vähe toorainet ja kütust. Hankiva tööstuse peaharud on maagaasi tootmine ning tsingi-, pliimaagi, elavhõbeda, püriidi, marmori, graniidi, väävli ja kaalisoola kaevandamine. Itaalia impordib: liha ja kala, masinaid, energiaseadmeid, kütust Ekspordib: elavhõbedat, marmorit, veondusseadmeid, rõivaid ja jalatseid ja veini. Ülekaalus on rasketööstus ja selles esikohal masinatööstus. Jõudsalt on arenenud ka elektrienergeetika, nafta töötlemine ja keemiatööstus. Odava tööjõu tõttu on Itaalial tähtis koht Euroopa Majandusühenduse kergetööstuses ta on selle rühmitise suurimaid tekstiilitoodete ja jalatsite väljavedajaid.
mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Energiavarad Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri kesosa basseinid Tease, Oklahoma ja Louisiana osariigist.
Kalavarud on veekogudes tühised. Jõgesid kasutatakse tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on Doonau (Donau; 2852 km), Rein (Rhein; 1320 km), Elbe (1165 km), Odra (866,12 km), Mosel (545 km), Main (524 km), Inn (510 km), Weser (433 km), Saale (413 km), Spree (382 km). V maavarad Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola, vähem raua-, nikli-, vase-, uraani- jm. Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. VI vaatamisväärsused Põhilised Saksamaa vaatamisväärsused asuvad Berliinis. Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (1871. a.) välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis
(Schild und Schwert der Partei). Majandus Saksa DV ala sai II maailmasõjas rängalt kannatada, kuid majandus ja ehitised taastati lühikese ajaga. Saksa DV kuulus tööstuse taseme poolest maailma 10 esimese riigi hulka. Tööstustoodangult ühe elaniku kohta oli ta sotsialistlike maade seas esikohal. Tööstuse põhiharu oli masinatööstus, mis paiknes peamiselt riigi lõunaosas. Tähtsuselt teine oli keemiatööstus, mis töötles pruunsütt, kivi- ja kaalisoola ning NSV Liidust naftajuhet pidi saadavat naftat. Suuremad keemiatehased asus Halle ja Leipzigi ringkonnas ning naftat töödeldi Schwedtis ja Leunas. Suurim musta metallurgia kombinaat asus riigi idapiiril Eisenhüttenstadtis. Põllumajandus oli kollektiivne, palju kasutati masinaid ja väetisi. Tähtsaim oli pimmakarja- ja seakasvatus. Kasvatati söödataimi, suhkrupeeti, põhjas rukist, lõunas nisu. Suurem osa kaubatranspordist käis mööda raudteid
vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. 2.5 ENERGIAVARAD Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja maagaasi leiukohti. Vanimad leiukohad riigi kirdeosas ja Californias on ammendunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri keskosa basseinid Texase, Oklahoma ja Louisiana osariigist.
Tooraine ja kütuse väljavedajast on saanud nende märkimisväärne sissevedaja. Maavarad. Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). Energiamajandus. 7 Kohalikud kütused ja hüdroenergia rahuldavad 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud osa rahuldatakse pms sisseveetud naftaga. Naftatöötlemistehaste (La Coruña, Bilbao, Huelva, Puertollano, Escombreras jt) koguvõimsus on üle 60 mln t. 1983 a tarbitud
Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Saksamaa pindalast on 55% põllumajandusmaa, metsa all on 30% protsenti ning liiklus- ja tööstuspiirkonnad hõlmavad 10% kogu pindalast. Maavarad Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola, vähem raua-, nikli-, vase-, uraani- jm. Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke
Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri kesosa basseinid Tease, Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi osariigis
kogu Hispaania pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). [9] 5.3 Maavarad Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). [4] 12 Tenerife ja Teide vulkaan 6.1 Tenerife Pindala: 2034 km2 Pealinn: Santa Cruz de Tenerife, u 200 000 elanikku Rahvaarv: 806 000; Playa de las Americas u 10 000 el. Kõrgeim mäetipp: Teide 3718 m, Hispaania kõrgeim mäetipp
Pindala üle 500 000 km2. Pinnamoes vahelduvad 25003000 m kõrgused ahelikud suuret omavahel ühenduses olevate nõgudega (nende põhi on keskmiselt 12002000 m üle merepinna, Surmaoru põhi kuni 85 m meretasemest madalamal). Suur nõgu on valdavalt äravooluta kuiv ala (sademeid umbes 200 mm aastas), poolkõrb ja kõrb (Mojave ja Gila kõrb). Leidub palju maavarasid vaske, polümetallilist ja elavhõbedamaaki, kaalisoola. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Suur Victoria kõrb SUUR VICTORIA KÕRB liivakõrb Austraalia lõunaosas, paikneb vahemikus 26 ja 30° ll. Pindala 350 000 km2. Pinnamoelt tasandik (kõrgus 150300 m), millel kuni 10 m kõrgused korrapäratu kuju ja suunaga luited.
merikrokodillid ja kilpkonnad (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/juura.html) Joonis 15. Olulised varase Keskaegkonna sündmused Rikkaliku elustikuga juura ajastu on maha jätnud ka rohkesti maavarasid, eeskätt kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat, rauamaaki, kivi- ja kaalisoola (Kesk-Aasia) , kulda (Kalifornia, Alaska) ja polümetalle (Kordiljeerid) (I. Arold, 1987) 3.3 Kriit Ajastu nimi pärineb talle tüüpilisest settest kriidist mis kujutab endas foraminifeeride ja mikroskoopiliste viburloomade kodade massilist ladestust (I. Arold, 1987). Kriit oli Mesosoikumi viimane ajastu; algas 142 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Juurale ja eelnes Kainosoikumi ehk Uusaegkonna Paleogeeni ajastule
puitu. 5.7 Peamised metsadega seotud probleemid Varem oli Etioopias päris palju metsa, aga nüüdseks on suurem osa Etioopia metsadest hävitatud ja selle tagajärjel on puude kaitseta jäänud pinnas kas minema puhutud või uhutud, mistõttu on läinud kaduma hulgaliselt hinnalist põllumaad. 6. Tööstus 6.1 Tööstuslikud toorained Etioopias leidub raua-, mangaani-, nikli- ja vasemaaki,kulda, plaatina, kivi- ja kaalisoola, väävlit, pruunsütt, naftat, maagaasi, vilku, asbesti ning msg. ehituskivi. 6.2 Tööstusharud Etioopia peamisteks tööstusharudeks on toiduainetööstus ja naftatööstus, kuid samuti toodab ka suhkrut, alkoholi, karastusjooke, sigarette, puuvilla, tekstiili, jalatseid, seepi, ja lupja. Tsemendi tootmine on samuti märkimisväärne. Tähtsal kohal on ka kaevandamine. 6.3 Suuremad tööstusettevõtted Suuremad tööstusrajatised on koondunud Addis Ababa ümbrusesse. 6
Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit.(1) Energiavarad Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või ammendumas. Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma
Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. RIIGI ARENGUTASE Arenguastme iseloomustamine USA kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka (OECD). Viimase 30 aasta jooksul on USA olnud stabiilselt OECD keskmisest 3-5% kõrgema arengutasemega. 2005 aasta seisuga on USA 10% arenenum kui Eesti. SKT inimese kohta on USAl ligi 3 korda suurem kui Eestil (41,420 vs 15,478). Laste suremus on sama (7 last/1000). Riigi arengutaset iseloomustavad indikaatorid: Puhta vee
MAAVARAD: Hispaania maapõue ei saa kuigi rikkaks pidada, kuigi mõne tooraine varud on väga suured, näiteks püriidivarud Sierra Morena lähistel on ühed suurimatest maailmas. Samas kohas leidub ka tsinki ja pliid. Almadenis on kolmandik maailma elavhõbedavarudest. Kantaabria mägedes leidub rohkelt kivisütt, samuti raua- ja vasemaaki, kaaliumkarbonaati ja pruunsütt. Lisaks eelnevale leidub Hispaanias magneesiumiti, uraani, kulda, hõbedat, marmorit, merglit, kaalisoola, volframimaaki, pisut ka naftat ja maagaasi. Mõndagi: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 45 061 300 (2006) Rahvastiku tihedus 85 in/km² Kuningas Juan Carlos I
kui mujal Kanadas. Suurtasandiku must- ja kastanmuldadega preeriad on valdavalt põllustatud. Maa põhjaosa hõlmab tundra, Kanada Arktika saarestikus on ka külmakõrbi. Metsa- ja tundraloomastik on liigirohke (karibu, grisli, baribal hunt, kobras siidisaba, rabakana). Loodusvarade poolest kuulub Kanada maailma rikkaimate maade hulka: leidub naftat, maagaasi, kivisütt, raua-, nikli-, vase-, tsingi-, plii- ja uraanimaaki, väärismetalle, asbesti, kaalisoola jm. (ENE 4, 1989) Loodusrikkuste jõudus hõlvamine on suurendanud looduse kaitsmise vajadust. Esimene rahvuspark (Banff) asutati 1885. Nüüdisajal on Kanadas 36 suurt rahvusparki. Neist suurim on Wood Buffalo rahvuspark, umbes 45 000 ruutkilomeetrit. Lisaks veel rahvuslikke reservaate ja palju ajaloolisi paiku, mida kaitstakse. Aastas külastab neid paika miljoneid inimesi. (Parks, 2009) 8 4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO 4
pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade 8 asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. 3.5.5Energiavarad Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri kesosa basseinid Tease, Oklahoma ja Louisiana osariigist.
Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda ja teiste värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Energiavarad Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja maagaasi leiukohti. Vanimad leiukohad Ühendriikide kirdeosas ja Californias on ammendunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri kesosa basseinid Texase, Oklahoma ja Louisiana osariigist
mikrobioloogilised protsessid, muutes mulda kobedaks. (Mägi, Niiberg 1999). Samuti segatakse augu täitemulla hulka väikesed mineraalväetise- ja lubjakogused. (Jaama 1971). Mineraalväetisteks on põhiliselt lämmastik-, fosfor- ja kaaliväetis. Mida vähem kasutatakse orgaanilisi väetisi ja mida toitainetevaesem on muld, seda rohkem tuleb anda mineraalväetisi. (Mägi, Niiberg 1999). Viljapuude istutusaugu täitemullale soovitatakse segada juurde 10 kg komposti või kõdusõnnikut, 70 g kaalisoola, 150 g superfosfaati ning raskematel muldadel juurdumise soodustamiseks anda suuremaid väetiskoguseid. Leetunud muldadel soovitatakse 60 cm sügavusse istutusauku anda 400 g superfosfaati või 600 g fosfaadijahu, 400 g puutuhka või 60 g kaalisoola või 50 g kaaliumkloriidi ning 300...400 g lupja. (Jaama, A., Jaama, E. 1990) Kandeealises ploomiaias antakse väetised kogu aia pinnale. Igal aastal tuleb anda ühele ruutmeetrile keskmiselt 2-3 kg sõnnikut või komposti ja 10-12 g NPK- väetisi
Vaatamisväärsused Sevillas: · Sevilla katedraal · Giralda Torn · Plaza de España · Maria Luisa park · Sevilla Kunstimuuseum · Sevilla Ülikool Hispaania maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: · Kivisütt · Rauamaaki · Tsingimaaki · Pruunsütt · Kaalisoola · Tinamaaki · Volfamimaaki · Püriiti · Vasemaaki · Pliimaaki · Uraanimaaki · Elavhõbedat Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania majandus Hispaanias on olnud aastate jooksul väga kõrge tööpuudus, tänu püsivale majandustõusule õnnestus Hispaanial saada tööpuudus mõneks ajaks alla 10% piiri. Praeguse majanduskriisiga on tööpuudus hüppeliselt tõusnud ning 2010.aasta algul oli tööpuudus juba 20%
Tiheda asustuse tõttu on looduslikku taimkatet vähe, mets katab 30% territooriumist; Põhjaosas peamiselt männikud ja mägialadel peamiselt pöögid. Saksamaa kliima on rannikul pehme ja mereline, kuid muutub ida ja lõuna suunas liikudes mandrilisemaks, keskmine temp. u. 10oC ja sajab aasta läbi. Keskajast on kaevadatud Maagimäestikust hõbedamaaki ning 19.saj. võeti kasutusele kivisöe- ja pruunsöemaardlad. Samuti on kaevandatud rauamaaki ja kaalisoola. Saksamaa on majanduses üks juhtivaid riike, ta on USA ja Jaapani järel SKT poolest maailmas kolmandal kohal. Saksamaa on olnud üks Euroopa väikseima inflatsiooniga riike. Elektrienergiat toodetakse 27% tuumajaamades, 26% pruun- ja 23% kivisöest. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 miljonit tonni). Olulisemad tööstusharud on masinatööstus, elektri-, elektroonika-, keemia- ja toiduainetööstus. Haritavat maad on 33%
Vasekaevandusi leidub Poolas, Rootsis, Serbias, Portugalis. Elavhõbe on looduses haruldane aine, mis kuulub mitmete mineraalide koostisse. Elavhõbeda saamiseks kaevandatakse kinaveri, mille suurimad ja juba antiikajast tuntud leiukohad on Hispaania lõunaosas. Kinaveri leidub ka Itaalias. Alpi kurrutuse piirkondades (Ungaris, Kreekas) leidub suuri boksiidi leiukohti. Sellest alumiiniummaagist toodetakse alumiiniumi. Suurimad alumiiniumi tootjad on Norra ja Saksamaa. Leidub ka kaalisoola (Rumeenias, Saksamaal, Suurbritannias, Valgevenes) ja keedusoola (Saksamaal, Tsehhis, Slovakkias), väävlit (Itaalias, Poolas, Lääne-Ukrainas). ((Foto: Bernard-Koeneni saht 2 saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal.)) Küsimused 1. Millised on maagaasi, nafta, rauamaagi, kivi-ja pruunsöe leiukohad Euroopas? 2. Millised tekstis nimetatud maavaradest kuuluvad taastumatute maavarade hulka. Miks? 3. Millist mõju võib maavarade kaevandamine sinu arvates avaldada (või on juba avaldanud)
annaabi.ee 
