Kõrgahi Kõrgahi on vastuvoolupõhimõttel töötav sahtahi, milles toodetakse malmi. Kõrgahju ülaosas asub täiteseade, selle all ahjusuue, millele on kinnitatud kõrgahjugaasi ärajuhtimise torud. Suudmest allpool paiknevad allapoole laienev koonusekujuline saht, silindriline
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine
Raua ja tema sulamite tootmine Kõrgahju protsessis kulub väga palju õhku. Ühe tonni malmi tootmiseks kulub 4000 m³ õhku. Milleks vajatakse õhku kõrgahjuprotsessis? ........................................................................................................................... Rauamaakides sisalduvate lisandite (liiv, savi jne) ning koksi põlemisel tekkiva tuha kõrvaldamiseks viiakse kõrgahju räbusteid. Räbustina kasutatakse enamasti lubjakivi ja dolomiiti. Kirjuta nende kivimite peamiste mineraalide valemid ........................................................................................................................... Räbusti lagunemisel tekkivad kaltsium- ja magneesiumoksiid moodustavad aherainega (maagi sulamisjäägid) kergestisulava ühendi - räbu. Räbu tihedus on malmi tihedusest tunduvalt väiksem, mistõttu koguneb malmi pinnale,
Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Metallurgia......................................................................................................................4 3. Kõrgahjutehnoloogia.......................................................................................................6 4. Kõrgahju bilanss.............................................................................................................7 5. Kokkuvõte.......................................................................................................................8 6. Kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 Sissejuhatus
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika KEIO OLEV AT 109 Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 2 Sissejuhatus Selles referaadis on teemadeks metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia. Metallurgi eesmärk on metallide tootmine. Kõrgahju eesmärk terase tootmine Metalle toodetakse maakidest, kui kõikide metallide tootmiseks ei ole maake ja neid tuleb toota. Metallurgia jaguneb omakorda: · Rauametallurgiaks ehk ferrometallurgiaks, mis hõlmab raua ja selle sulamite tootmist. · Mitterauametallurgiaks ehk värvilismetallide mettalurgiaks. See hõlmab mitteraudmetallide tootmist.
redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. 4 Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel. keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi........................4 Kõrgahju materjalide bilanss..............................................................................6 Terase tootmine...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................9 Sissejuhatus Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena
2. Teadusharuna uurib metallurgia, kuidas toimub tootmise ja töötlemise tehnoloogia ning heidetakse pilku metallide ja nende sulamite omadustele. Et kõiki neid metalle saavutada, on meil tarvis kõrgahje, mille abil õigetest sulamitest tekivad ka erinevad metallid. Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahi töötab sisuliselt nagu vastuvool. Keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles, kõrgahju täidis aga ülevalt alla. Ülemine osa kõrgahjul on kõige madalama temperatuuriga ning see on ka rahvakeeli ,,soojendustsoon". Mida rohkem allapoole liikuda, seda enam kasvab ka teperatuur. Keskosas toimubki juba ka raua vaikne redutseerumine ,,käsnrauaks". Keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks lubjakivi toimel. Räbu kasutatakse ära näiteks tsemendi tootmiseks. Ahju allosas toimub juba raua rikastamine
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Martin Raba Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia Iseseisevtöö Helmo Hainsoo TARTU 2012 Martin Raba Sissejuhatus Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat,
Rauamaak Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab rauda (kevandamine on majanduslikult tasuv). Rauamaagiks nimetatakse ka rauda sisaldavat kivimkeha (kaevandamine ei ole majanduslikult tasuv). Eestis leidub rauamaaki Ida-Virumaal. Kõige rohkem leidub rauamaaki Hiinas (23.35%), Austraalias (18.34%) ja Brasiilias (18.34%). Raua tootmine Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Kõrgahju põhikamber täidetakse kindla koguse rauamaagi, koksi ja lubjakiviga. Kõrgahju põhjast puhutakse sisse kuum õhk. Kuum õhk süütab koksi ja tekib süsinikmonooksiid. Põlev koks kuumutab ahju põhjas oleva sisu enam kui 1600º C. Sellel temperatuuril reageerib raudoksiidis seotud hapnik süsinikmonooksiidiga, vabastades rauamaagist rauda. Vedel raud valgub ahju põhja ja lastakse välja iga kolme või nelja tunni järel. Lubjakivi reageerib rauamaagis olevate
Enamus maailmatoodangust on pärit Kongost (Zair) · Elektrometallurgia kaarleeksulatus on sisuliselt pürometallurgia meetod. Elekter kulub ainult kütteks, mitte redutseerimiseks. protsess on hästi juhitav ja kasutatakse teda raskestisulavate metallide ja kõrglegeeritud eriteraste tootmiseks Elektrolüüs Sulatiste elektrolüüs on ainus majanduslikult mõistlik meetod aktiivsete metallide tootmiseks. Väga palju toodetakse alumiiniumit ja magneesiumit. Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg · Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg
1.1. Õlivärvid 5.3.3. Põkk-keevitus 8.1.2. Pentaftaalvärvid 8.1.3. Kahekomponentsed 8.2. Galvaanilised katted 7. Sädetöötlemine 8.2.1. Tsinkkatted 7.1. Mahtsädetöötlemine 8.2.2. Vaskkate 7.2. Traatsädetöötlemine 8.2.3. Kroomkate 8.2.3. Nikkelkate Malmi tootmine Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse. Rikastamist tehakse põhiliselt kahel meetodil: veejoaga ja elektromagnetiga. Elektromagneti abil saab rikastada magnetiiti (Fe3O4 ). Maak, mis on paigutatud konveierlindile, liigub üle elektromagnetiga varustatud otsatrumli. Seega mittemagnetilised aheraineosakesed kukuvad
1.1. Õlivärvid 5.3.3. Põkk-keevitus 8.1.2. Pentaftaalvärvid 8.1.3. Kahekomponentsed 8.2. Galvaanilised katted 7. Sädetöötlemine 8.2.1. Tsinkkatted 7.1. Mahtsädetöötlemine 8.2.2. Vaskkate 7.2. Traatsädetöötlemine 8.2.3. Kroomkate 8.2.3. Nikkelkate Malmi tootmine Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada. Koks ja räbustid purustatakse enne kasutamist, rauamaaki aga rikastatakse. Rikastamist tehakse põhiliselt kahel meetodil: veejoaga ja elektromagnetiga. Elektromagneti abil saab rikastada magnetiiti (Fe3O4 ). Maak, mis on paigutatud konveierlindile, liigub üle elektromagnetiga varustatud otsatrumli. Seega mittemagnetilised aheraineosakesed kukuvad
Seejuures muudab ta oma värvi oraanzikas-pruuniks. Mida lisandivabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raud lahustub reageerides hapetega.Raua reageerimist hapniku ja veega nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Seejuures toimub keemilime reaktsioon: Fe2O3 + H2O Fe(OH)3 Raua saamine Tööstuses saadakse rauda rauamaagist, enamasti Fe2O3 ja Fe3O4. On olemas mitu võimalust raua saamiseks maagist. Kõige levinum on kõrgahju protsess. Raua saamiseks tuleb raudoksiid redutseerida vabaks metalliks. Redutseerijana kasutatakse kivisöe töötlemisel saadud sütt ehk koksi. Kõige levinum on rauamaagi redutseerimine kuni30 m kõrgustes erilistes ahjudes, koksi ja teiste vajalike lisanditega. Kõrgahjust kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena tekib koksist süsinikoksiid CO. Kõrgel temperatuuril käitub süsinikoksiid redutseerijana. Ta reageerib raua oksiididega, sidudes nendest hapnikku. Kõrgahjus toimuvate
Kordamisküsimused kontrolltööks (Õpik lk 51- 85) 1.Alkaanide mõiste. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega 2. Tuntumad alkaanid: Metaan - kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, ka valgustamiseks ja õli tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Metanool, ammoniaak. Etaan – Propaan - Kasutatakse kõrgahju kütusena, terase lõikamisel ja keevitamisel(segus hapnikuga) 3. Homoloogilise rea mõiste. Ainete keemistemperatuuri muutus homoloogilises reas Homoloogiline rida - samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida. Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilise rea liikmete tihedus, sulamis-ja keemistemperatuur, väheneb aga lahustuvus vees. 4. Alkaanide nomenklatuur - reeglistik nimetuste andmiseks.
M Loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine Värvuseta, Kütteks et koostis. Tekib looduses looma ja taime maitseta, lõhnata, (võrgugaasina) aa jäänuste anaeroobsel käärimisel. Tekib tihti õhust kergem, ei n märgadel aladel. Kaevandustes söekihtide lahustu vees, peal ja vahel. atmosfääris. Pr Looduslikus gaasis ja lahustamata naftas. Värvusetu, Kõrgahju op lahustumatu. kütusena, aa automootri kütus, n gaasigrillid.
lõhnata,õhust kergem gaas.vees ei lahustu.raskelt veeldatav.veekogudes moodustab vee molekulidega tahkeid kristallaineid-hüdraate.kasutus.valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse veel metanooli ja ammoniaaki.etaan:leidumine looduses on sama, mis metaanil.omadused:värvuseta, lõhnata, nõrgalt anesteetilise toimega, vees praktiliselt lahustumatu gaas.propaan:leidumine.looduslikus gaasis(sisaldus kuni 15%) ja lahustatuna naftas(töötlmise saadustes 2%).kasutus.segu propeeni ja butaaniga kõrgahju kütusena, segus hapnikuga aga terase lõikamisel ja keevitamisel.segu butaaniga on automootori kütus, mida balloonigaasi nimel kasut. ka koduses majapidamises.gaasigrillid.segu butaani ja isobutaaniga asendab aerosool pakendis osoonikihle ohtilkke freoone.omadused:värvusetu, vees praktiliselt lahustumatu, tugeva lõhnaga(väävliühendite 0,02% sisalduse lisamisel) gaas.veeldub kergesti.
malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem . Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal ka aktiivne lisand , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevat mineraalainet. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne, nad muudavad malmi väga hapraks.
Hästi töödeldav, suhteliselt kõva, magnetilised omaduses, keskmise aktiivsusega, niiskes õhus või vees tekib nende pinnale kohev roostekiht. KASUTAMINE: Sepisrauast väravad. Raud(III)oksiidi - keemilise püsivuse ja ilusa värvuse tõttu kasutakse seda värvipigmendina värvainete koostises. Segaoksiid Fe3O4 on musta värvusega ja magnetiliste omadustega püsimagneteid, magnetefonilintide jms valmistamisel. FeSO4 . 7H2O, raudvitriolin- taimekaitse vahendina. Malm kõrgahju saaduseks ei ole puhas raud, vaid rauasulam malm, mis sisaldab kuni 5% süsinikku (tavaliselt 3...4%), mõningal määral võib malm sisaldada ka teisi lisandeid. Valmistatakse n. kütteradiaatoreid, kanalisatsioonitorusid, pliidiraudu, tööriistu, masinaosi ja ehituskonstruktsioone jms. Teras sisaldab süsinikku alla 2%'i. Terase kõvadust on võimalik suurendada tema karastamisel selleks tuleb kuumutatud teras kiiresti jahutada. Kõvematest terasesortidest valmistatakse
2) metalli kaitsmine emaili-, värvi- või lakikihi abil 3) metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga 2. Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. 3. 1) redutseerimine CO või C-ga Maagi redutseerimist kõrgel temp süsinikuga nim karbotermiaks 2)redutseerimine alumiiniumiga Sellist tootmisviisi nim aluminotermiaks. Raua tootmine: 1) kaevandatud rauamaak peenestatakse 2) viiakse kõrgahju koos kivisöe ja lubjaliivaga. Segule juhitakse 900 kraadine kuum õhk 3) kõrgahjus tekib kõrvalsaadusena nn rabu ja sulametall(malm)tuleb alt välja 4.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 1) pliiaku 2)patareid 5. Elektrolüüs- redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel (elektrienergia abil). Elektrolüüs on endotermiline reaktsioon ! 6.Leelismetallid ja leelismuldmetallid 1
2.elektrometallurgiliselt 3.hüdrometallurgiliselt Kõrgahi Maailmas enim toodetava metalli raua, redutseerimine toimub kõrgahjus. Kihiti täidetakse ahi rikastatud maagi,koksi ja lubjakiviga. Koks on kütuseks, et saavutada vajalik temperatuur. Kõrgahju protsessil tekib raua sulam süsinikuga ehk malm, mitte puhas raud. Seda võib edasi töödelda erinevateks terasesortideks. Elektrometallurglised metallide tootmisviisid põhinevad kas sulatatud soolade või nende vesilahuste elektolüüsil. Aktiivseid metalle saab toota ainult sulatatud soolade
et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) redutserimine: metalli saamine maagis sisalduva metalliühendi redutseerimisel (aluminotermia, karbotermia) maagi rikastamine: maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikalise omaduste erinevust karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril (kõrgahju protsess reageerimine CO-ga) Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel Cr2O3 + 2Al = 2Cr + Al2O3 kõrgahi: Kõrgahi on vastuvoolupõhimõttel töötav sahtahi, milles toodetakse malmi. koks: süsinikuühend eriteras: Fe ja mitmesugused legeerivad lisandid nt: Roostevaba teras (+ Cr), Damaskuse teras, Samurai teras, Rootsi teras, Hadfieldi teras
Räbustina kasutatakse peamiselt spetsiaalses lubjakivi (CaCO3). rakises kärnkastis. Mudel Enamik toodetud malmist (ca 95%) toormalm on on lähtematerjaliks teraste tootmisel. varustatud kärnmärkidega, Väiksemat osa kõrgahju toodangust valumalmi mis kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. kujundavad vormis 28.Malmi,terase tootmise skeem toetuspinna kärnile. Kärn on kärnmärgi
Praegu on arvutite, interneti ja teiste telekommuni-katsiooni-tehnoloogiate põhjal tekkimas nn. globaalne informatsiooniline infrastruktuur. Kasvavad ülemaailmne multimeediatööstus, investeerimis-ja jaepangandus. võrgumüük ja teised uue majanduse harud. Iga tehnoloogiline uuendus on mõjutanud eri piirkondi ja majandusi erinevalt. Näiteks hakati rauda sulatama maagimägedes, kus oli ka metsa, millest sai puu-sütt maagi sulatamiseks. Kõrgahju ja raudtee kasutuselevõtuga paigutati rauasulatustehased söemaardlatesse ja rauamaak veeti sinna. Kui leiutati elektrometallurgia ja võeti kasutusele hiiglaslikud maagiveolaevad ja tankerid, suundus rauasulatus rannikutele, kuhu sai nii maagi kui ka tootmiseks vajaliku energia juurde vedada. Kui aga keskkonnanõuded karmistusid ja maailmaturule tuli arengumaade odav teras, hakati rannikutehaseid sulgema ning tootmist kasvatama arengumaades. Inimesed on
aurustumine võib põhjustada konstruktsioonis pragusid. Hüdrotehnilised betoonid jagunevad veepidavusmarkidesse. Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldust betoonis tuleb vähendada. Hüdrotehnilisebetooni norm tugevust võib määrata mitmel vanusel (28, 90 või 180 päeva järel). Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200ºC. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib olla samott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet (peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse portland-, räbu- või aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole. Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda kasta ei või
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). Väga habras
3) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on: dinas 4) Rauamaakidest suurima raua sisaldusega on: magnetiit 5) Malmi tootmisel peenestatud maak allutatakse aglomeerimisele. 6) Raua redutseerimine maagist tehakse: CO osalusel 7) Terase tootmisel malmist eraldatakse süsinik oksüdeerimisega. 8) minimaalne hapnikusisaldus on: rahulikul terasel. 9) Väävli ja terase eraldamine terasest tehakse: lubjakiviga 10) Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on: hapnikkonvertermeetod 11) Kõrgahju protsessi põhiprodukt on toormalm. 12) Toorvase saamisel on lõppetapiks õhuga läbipuhumine konverteris. 13) Al tootmisel kasut. elektrolüüdina: Al2O3 lahust krüoliidis. 14) Mg elektrometallurgias kasut elektrolüüdina: MgCl2 15) Al elektrolüüsil koguneb Al: katoodile. 16) Ti tihedus (g/cm3) on: 4,5 17) Titaani saamisel titaantetrakloriidi TiCl4 redutseerimine tehakse magneesiumiga. 18) Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt maagist.
3. Sulatamine, sulatamisel kasutatakse koksi, eraldi on Al tootmine, mida toodetakse hüdrolüüsi teel, vajab palju vett ja elektrit ehk ei sulatata kivisöega 4. Töötlemine, näiteks traadi saamine, torude tõmbamine jne, valsitakse rulle, mille tulemusena saab toode kindla kuju, aga stantsimine tähendab välja löömist, sulamite tootmine, paljud sulamid on isegi paremad Raua metallurgia Rauamaak, koks ja lubjakivi läheb kõrgahju sisse ja teisest otsast tuleb välja malm, kolmandast räbu. Edasise töötlemise käigus eraldadakse süsinik ja malmist saab teras. Teras on tõmbemele tugev. Rauamaaki on palju Hiinas, Brasiilias, Austraalias, Venemaa, Kasashastaan, Rootsi, India, USA. Sisse veab kõige rohkem Jaapan Austraaliast. Peale selle ostavad veel sisse Saksamaa, Prantsusma, Suurbritannia, Belgia, Luksemburg, Poola. Terast toodavab kõige rohkem Hiina, kellele järgneb Jaapan. USA, Venemaa, Saksamaa.
põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus – kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. 7 Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses – koksis – oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis – maak, koks, räbusti – viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt – vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 → Fe3O4 → FeO → Fe 8. Keragrafiitmalm Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest – mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur.
soojaisoleerimine. Räbuvill on tervisele ohtlikum ehitusmaterjal, kui tänapäevased villad. Räbuvill sisaldab väikseid klaasjaid nõelu, mis võivad sattuda läbi hingamisteede inimese kehasse. Räbuvatiga töötamisel, selle teisaldamisel jms tuleb kindlasti jälgida tervisekaitse nõudeid. St kasutada kaitseprille, tolmumaske, kindaid. Üldiselt on tootja poolt ära märgitud samad isikukaitsevahendid ka kõigi teiste villade puhul. Räbuvill: · Valmistatakse kõrgahju räbust. Põlevkivipoolkoks, telliskivijäätmed. · Kohtla-Järvel toodetud poolpehmed plaatide mõõt oli 50x500x1000 mm · Mahumass 100-150 kg/m3 · Soojaerijuhtivus 0,06-0,07 W/m. oC · Ekspluatatsioonitemperatuur kuni 600 oC. Võrreldes tänapäevaste mineraalvilladega, oli räbuvatt üpris madalakvaliteediga soojustusmaterjal. 1.11 Puistevill Viimaste aastate jooksul Eestis populaarsust kogunud puistevill on tooraine poolest
protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses – koksis – oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toormalm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust – valumalmi – kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. 28.Malmi,terase tootmise skeem 30.Koorikvalu Koorikvalu:toimub koorikvormides. Vormimaterjaliks on liiv. Temperatuurini 200-250 °C 29. Valamine liivvormi
kasutades. Järgmine etapp on metalli tootmine taandamise teel taandatavast metallist keemiliselt aktiivsemate metallidega Titaani puhul magneesiumi. 5.Sadestamis ja difusioonmeetodi vahe Sadestamismeetodil lisatakse räbusse jahvatatud koksi, lupja, ferrosiliitsiumi. Difusioonlõõmutusel kuumutatakse legeerterasest valandit kuni 1100 kraadini ja seisatakse 6- 30 tunniks- see põhjustab austeniiditera kasvamist. 6. Kaupperite ja furmide roll malmi tootmisel Kauperid on kõrgahju põlemisõhu eelsoojendid. Furm on gaasisisestustoru 7.Mg tootmine Mg toodetakse mineraalidest. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud magneesiumkloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Protsess sarnaneb Al tootmisele. 8. Al tootmisprotsess Peamine alumiiniumi maak on boksiit, mis sisaldab alumiiniumi hüdroksiide. Tootmisprotsess: 1) Al oksiidi saamine 2) AlO3 elektroluus Al saamiseks 3) rafineerimine 9. Keemisolemus terasel
Analoogselt protsessid on tsü. Ja nitreemine. Tsementiitimine süsinikuga rikastamine; Tsüaanimne CH rikastamine; nitreerimine lämmastikuga. 10. Nimetage materjalide töötlemise põhilised tehnoloogilised protsessid? Valatavus, Sepitatavus, Keevitatavus, Lõike töödeldavatus Puurimine, treimin, freesimine, hööveldamine, lihvimine RAUA-SÜSINIKUSULAMID, MALIMI 11.Millised sulameid nimetatakse malmiks ja kuidas neid liigitatakse? -rauamaak maakütus viiakse kõrgahju ja saadakse valge malm. Sellest põletatakse konventerites välja süsinikku (Bessemar, Thomas) ja saadakse malmi margid. 1)malm, 2)valge malm-vähem süsinikku, a)hallmalm-G-HB360-Rm30-Cr b)tempermalm-GG-HB-Rm-Kr, c)kõrgtugev malm-GGGA-HB-Rm-Br d)legeeritud malm-GGGL-HB-Rm-Ar (loetelu a-d on järjestatud süsiniku sisaldusest alates suuremast ja lõpetades väiksemaga. 12.Kuidas mõjutavad malmi mehaanilisi ning tehnoloogilisi omadusi lisandid: räni, mangaan, väävel ja fosfor
Materjali õpetus Sularaua ühinemisel süsinikuga saadaksegi malm. Kõrgahju protsessi juhtimisega saadakse, kas toormalm (valgemalm) või valumalm (hallmalm). Valgemalm On väga kulumis kindel äärmiselt kõva ja mehaaniliselt raskesti töödeldav. Murde pind on hele, valu omadused on viletsad, detaile valmistatakse äärmiselt harva. Kasutatakse lähtematerjalina tempelmalmi saamiseks. Hallmalm
(dibutüülatsetaat) , Koksikamber on kitsas, koksipatarei koosneb 10-100 3D GEO. kambrist, mida köetakse läbi küttekanalite seina. C -reovee aeroobne biopuhastus Kütteks kasutatakse kas lahjat kõrgahju-või kõrgekaloorset (0,2 -- 3,2 . ./. ), koksigaasi. Iga kamber töötab perioodses (batch) reziimis, patarei tervikuna aga pidevalt. . a 6.Põlevkivi poolkoksistamine Galoter seadmel + liht.skeem. Produktid
Kõrgelt hinnatakse ka fassaadiplaatide häid tehnoloogilisi omadusi, kuna nendega saab siluda soojustatava seina ebatasasusi. Kivivillaga soojustatud ja krohvitud seinad kuivavad kiiremini kui polümeersete materjalidega soojustatud seinad. Eestis on kõige enam levinud "Paroc-kivivill". Kas eelistada klaas- või kivivilla, on maitseküsimus, kuid kivivilla puhul on sageli takistuseks tema kõrgem hind. Mineraalvilladest toodetakse veel kõrgahju räbust räbuvilla ning peenestatud puistevilla, mis on ilma sideaineteta mineraalvill. Neid kasutatakse tunduvalt vähem - räbuvilla tema klaasjate nõelte tõttu, mistõttu tuleb jälgida tervisekaitsenõudeid ning puistevilla saab paigaldada ainult vastava puhuriga. Mineraalsetest soojaisolatsioonimaterjalidest leiavad harvemini kasutamist metallurgilised ja katlaräbud, samuti toodetakse klaasijäätmetest mullklaasi.
Väiksem soojaeritus sellepärast, et betooni kivistumisel kõrgeletõusev temperatuur ei põhjustaks intensiivset vee aurustumist betoonis, mis võib põhjustada konstruktsioonis pragusid. Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldus betoonis tuleb vähendada. Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200°C. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib-olla samott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet (peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse potland-, räbu-või aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole (survetugevus kuni 15mm²). Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda katsuda ei tohi
Hüdrotehnilised betoonid jagunevad veepidavusmarkidesse. Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldust betoonis tuleb vähendada. Hüdrotehnilisebetooni norm tugevust võib määrata mitmel vanusel (28, 90 või 180 päeva järel). Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200ºC. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib olla samott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet (peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse portland-, räbu- või aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole. Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda kasta ei või. Happekindla
Sõltuvalt survest jagatakse: kergeteks(sooja ja heliisolatsiooniks), poolrasketeks(vaheseinte tegemiseks), rasked (põrandatele). Ühe- või mitmekihilised, võivad ka olla lamineeritud. 9. Malmid TOOTMISE PÕHIMEETODID: Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak,koks ja räbustaja.Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Tähts.rauamaakide liigid on magnetiit; hematiit;limoniit jne.Maakide rauasisaldus võib olla kuni 75%. Kõrgahju kütuseks kasut. kivisöe kuivdestillatsiooni( 900-1100 C juures)saadavat koksi.Koks on samal ajal ka aktiivne lisand,mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis,mida täidetakse ülalt.Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub põhja,kust ta aeglaselt välja lastakse.Sulamalmi peale tekib räbukiht,mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu.Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat. tootmisel. OMADUSED
vahelist seost. 1852 Leon Foucault kasutab pendlit, näitamaks maakere pöörlemist. 1852 Elisha Otis leiutab esimese turvalise lifti. 1852 Joule ja Lord Kelvin teatavad, et gaase saab jahutada lastes neil paisuda. 1852 Foucault leiutab güroskoobi. 1855 Heinrich Geissler leiutab elavhõbeda vaakumpumba. 1855 Johann Balmer leiab valemi, et arvutada lainepikkusi vesiniku spektris. 1856 Henry Bessemer leiutab kõrgahju. 1856 William Henry Perkin valmistab esimese sünteetilise värvaine. 1857 James Clerck Maxwell näitab, et Saturni rõngad peavad sisaldama väikeseid osakesi. 1858 Charles Darwin ja Alfred Russel Wallace avaldavad looduslikul valikul põhineva evolutsiooniteooria. 1859 Richard Carrington avastab päikeseloited. 1859 Charles Darvin avaldab oma evolutsiooni käsitleva peateose "Liikide teke".
materjali paisumist ja sellele järgnevat kahanemist (pragunemise võimalus). Seetõttu kasutatakse ehituses tänapäeval põhiliselt kustutatud lupja. 4.6.2.2.Hariliku ehituslubja omadused ja kasutamine Toodetakse: - kustutamata tükklupja; - jahvatatud kustutamata lupja; - kustutatud lubjapulbrina (hüdraatlubi), milles võib ka mineraalseid lisandeid olla. Lubjas esinevad sageli mineraalsed lisandid nagu: kõrgahju ja kütuste räbud tahkekütuse tuhk kvartsliiv, vulkaaniline pimss ja tuff treepel, kipskivi. Lubisideaineid jaotatakse Eestis kehtiva standardi järgi[27]: kustutamata tükklubi kustutamata purustatud lubi; jahvatatud kustutamata lubi, kustutatud lubi; lubjapiim, sisaldab 50...55% CaO ja 50...45% mehaaniliselt seotud ja adsorbeerunud vett. Käesoleval ajal on Eestis kasutusele võetud standard EN 459-1,-2:2006 [27], milline eristab terminina ka "building lime" ehk "ehituslubi"so
- 48 - 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku- sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis 2.1. Metallurgia tilkadena kõrgahju koldesse valgub. Sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaske- avade kaudu. Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning Enamik toodetud malmist (ca 95%) toor- nendest pooltoodete tootmise tööstusharu.
Põhjamaades, sillaehituses: maantee- ja jalakäijatesildade ehitusel ja restaureerimisel. Eestis tootavad liimpuidust kandekonstruktsioonide elemente Liimpuit AS ja OÜ Peetri Puit, mõlemad asukohaga Põlvas. 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. Malme toodetakse kõrgahjudes. Tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka), mis on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis
vähem orgaanilisi ühendeid puidutöötlemismeetodid ei muutu pole vaiku, pinna viimistlus lihtsam, oksakohad ei nõua lakki ei lisata kemikaale, ei teki keskkonda võõraid aineid sisejõud vähenevad värvuse tumenemine survetugevus jääb samaks põlemisomadus ei muutu töötlemistolm kuivem ja peenem 8. Malmid tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak (looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks (ka kõrgahju kütuseks) ja räbustaja (mineraalaine lubjakivi, dolomiit , mis tekitab räbu ja seob endaga mineraalained maagist ja koksist) . 1. Valumalm (hallmalm): Murdepind on hall (kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel). Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem
Seda kõike rohkem kui kohalikud metsad pakkuda suutsid. Dud Dudley (1599-1684) ja Abraham Darby-junior (1711-1763) hakkasid tegelema puidupõua probleemiga ning esmakordselt saavutas Darby-junior rahuldava tulemuse 1735, kuid menetluse rakendamine piirdus veel pikkade aastate vältel ainult tema enese ettevõttega. Alles alates 1747 hakati söekoksi kasutama teistes Inglismaa metellurgiatehastes. Puidusöe tarvitamine malmisulatamisel lõpetati 1796, sellal tegutses Inglismaal 121 kõrgahju. Uuendused rauatööstuses Malmi toodeti nüüd aina rohkem, rabeduse tõttu oli selle kasutamine aga piiratud. Sitke raua saamiseks võeti eeskujuks 17. saj. Levinud peegelduva leegiga ahjust. Prantslased sulatasid sellega kirikukellade pronksi. Ahju tunti ka Rootsis ja Inglismaal. 1677 võttis Carroni rauatehase arstist omanik John Roebuch patendi leekahjule, kuid ei suutnud oma ideed ellu viia
Väiksem soojaeritus on vajalik seetõttu, et hüdrotehnilised ehitised on sageli väga massiivsed. Betooni kivistumise ajal võib konstruktsiooni sisemuses tõusta temperatuur liiga kõrgele. Sellega seoses hakkab betooni koostises olev vesi aurustuma. Tugev vee aurustumine võib tekitada konstruktsioonis pragusid. Kuumakindel betoon. Seda kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200ºC. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib olla šamott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali ka 115 mikrotäiteainet. Selleks on peenike mineraalpulber. Tsemendina kasutatakse portland-, räbu- või aluminaat-tsementi. Tulekindluse järgi jagatakse kuumakindlad betoonid kolme gruppi: kõrgtulekindlad betoonid, tulekindlad betoonid, kuumakindlad betoonid. Happekindel betoon
Põhietapid valmistamisel: kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Valmistatakse põhiliselt okaspuidust. Mändi kasut. kui detaili tuleb immutada. Kasutusala laialdane: tala-, raam- ja kaarkonstruktsioonid, postid, vahelae talad, sarikad jne. 11. Malmid - tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetaksekõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...11000C juures) saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest.Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained.Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja
(kN/m3) (0) betooni täitematerjalid (ENV 206) · kerged 20 30 · keskmised 20...30 30 · rasked > 30 30 kruus, jämeliiv (puistemahukaal) 15...20 35 paekillustik (puistemahukaal) 13...16 35 liiv (puistemahukaal) 14...19 30 kõrgahju räbu · tükid, kamakad 17 40 · graanulid 12 30 tellisepuru 15 35 ... tsement · lahtine 13...16 28 · kottides 15 - mineraal- ja räbuvatt 1...3 - . . . jne (Tabel A
ehitusel ja restaureerimisel. Eestis tootavad liimpuidust kandekonstruktsioonide elemente Liimpuit AS ja OÜ Peetri Puit, mõlemad asukohaga Põlvas 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...11000C juures) saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige
Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga (kile, ruberoid) ja jäetakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse
annaabi.ee 
