............................................................... 21 Viidatud allikad:.............................................................................................................. 22 Lisa 1. Protokoll 1........................................................................................................... 23 Lisa 2. Protokoll 2........................................................................................................... 24 Sissejuhatus Valisime oma töö teemaks Kärstna Põhikooli raamatukogu laenutusprogrammile üleviimise, kuna ühiskond areneb pidevalt ja enamus raamatukogusid tegeleb arvutipõhise laenutamisega. See muudab laenutusprotsessi selgemaks ja kiiremaks. Tänu laenutusprogrammile on olemas ülevaade kogus olevatest teavikutest, tagastustähtaegadest, lugejate andmetest ja statistikast. Kärstna Põhikooli raamatukogus on umbes 3000 raamatut, ligi 1000 metoodilist õpikut
Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Lõhavere Lembitu monument Avati 24. juunil 1926. aastal. Seal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Anrepi lõvi monument Austerlizi lahingust kindralleitnandina väljunud, hiljem 1807.a. langenud Reinhold von Anrepi monument Kärstna Kabelimäel. Martin Kleini monument Asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Viljandimaa mõisad: Heimtali mõis Heimtali mõisakompleks asub Raudna ürgoru lõunaserval. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsistlik peahoone, valitseja-maja, ringtall- maneez ja viinaköök. Kärstna mõis 19. sajandi keskpaiga
Kärstna Põhikool IX klass OSMIUM Koostas: Marek Ungerson Juhendaja: Õp. Märt Tomp Kärstna 2008 Osmium Avastamine ja saamine. 1803. aastal analüüsis briti keemik Charles Tennant pärast plaattinamaagi töötlemist kuningveega allesjäänud aineid. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Samuti käitus ka looduslik mineraal, mida nüüdisajal nimetatakse osmiriidiumiks. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli osmiumi ja iriidiumi ning
ELULUGU: Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus. Tema isa oli rätsep. 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis ning 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastal 1911 töötas ta õpetajana Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis, 19121918 õpetajana ja juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa"
Hendrik Adamson Elulugu Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus · 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis · 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris 1919 asus Kärstnas koolijuhataja kohale , kus hiljem sai temast kutseline kirjanik Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige Kasutas varjunimesi: As Vosdam,Coco Mulgi murdes luuletused ,, Mulgimaa '' Esimesed riimid pani kirja tänu külarahvale. Esimeseks ajakirjanduses avaldatud kirjutis on "Pühapäeva hommik" (1913) Esimese ajakirjana avaldas "Meie Mats" Kirjutanud on ka esperanto keeles "Literature mondo"
.....................................................................................11 Maardina talu...................................................................................................................12 Riidaja mõis ja kabel.......................................................................................................12 Lõve.................................................................................................................................12 Kärstna ja kabelimägi......................................................................................................12 Tarvastu kirik...................................................................................................................13 Mustla..............................................................................................................................13 Vana-Võidu..........................................................................................
praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood.Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid. Pandivere kõrgeim tipp Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit on voor. Emumägi on PõhjaEesti kõrgeim tipp. Sakala kõrgustik asub LõunaEestis Pärnu madaliku ja Võrtsjärve vahel. Lõunaosa ulatub Lätisse, kus madaldub LoodeVidzeme lavamaaks. Kõrgem on lõunaosa, kus asub kõrgustiku kõrgeim koht, Rutu mägi (146 m). Seal asub veel Kärstna Kabelimägi 136 m ning Taageperas Pika ja Saarde mägi, kumbki 125 m. Põhjaosas ulatub Sürgavere mägi 128 m üle merepinna. Sakala kõrgustik on devoni liivakividest tuumikuga kõrgustik. Sealset lainjat moreenmaastikku liigestavad sügavad laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste jmt.), mille põhjas leidub järvi (Õisu, Viljandi, Sinialliku). Oruveerudel kõrgub liivakivipaljandeid, nn. põrguid. Viljaka pinnasega Sakala kõrgustikul on tihe asustus
Samas ta vend läks punaste poole üle. Ta ei tahtnud tegelikult üldse, et sõda tuleb venelaste ja eestlaste vahel. Õppis siiski eestimaal. 5. Ta läheb eestlaste poolele üle, kuna ta pidas seda ainuõigeks otsuseks. 6. Nad ei kartnud venelastele vastu hakata. Olid julged ja tugevad. ( Alguses kardsid. Ntx Ahas jooksis hirmust paari poisiga ära aga hiljem võitlesid julgelt) 7. Poiste esimene lahing oli Kärstna alla. Seal said poisid võidu. Kohlapuu sai haavata. Ei tahtnud teisi lasta, kui tema pihta lasti ja ta kivikesega näkku sai. Ahast seal lahingus ei olnud. 8. Kuperjanovi pataljon 2 üksus. 9. Rahvas oli väga vaene . Inimestel ei olnud raha. Olukord oli ka väga kehv. Väga paljudel ei olnud oma maid ning nad orjasid mõisas. Asju ei olnud üldse saada. 10.Enn Ahase pere oli väga vaene. 11.Paljud neist poistest said lahingus surma . Ahas sai õlga haaavata(kuulihaava)
palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m. Pinnamood Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude
Oma elujõudu ei paista kadakas veel niipea kaotavat. Kadakase Saaremaa jämedaim on Oidika kadakas Hindu külas. Temagi tüvi haruneb, ent ümbermõõt pisut madalamal, rinnakõrgusel, küünib 166 cm-ni. Kõrgus 10 m. Kadakas kasvab kiviaial, kuid nigelast kasvupinnast hoolimata pole tal kuivanud oksi. Harjumaal Suurekõrve külas TihualuseTubademetsa tee läheduses kasvavast kolmest kadakast on üks kuivanud. Kahest jämedam on 150 cm-se ümbermõõduga, kõrgus 8,5 meetri. Kärstna kadakas kasvab Võrumaal, Lasva vallas PaidraJoosu tee ja Kärstna järve vahel põllul, Reinu pere lähedal. Varem olnud ta kaitstud taraga. Puu ümbermõõt on 139 cm ja kõrgus 13,5 m, seega peaks ta olema Eesti kõrgeim kadakas. Püramiidjas võra on veel täiesti elujõuline. Kadaka ümbermõõduks 145 cm. Puu arvatavaks vanuseks on 100-150 aastat, mida loetakse kadakale keskmiseks vanuseks. Kadaka võra on ilusa püramiidja kujuga.
HOLLAND Marek Ungerson Kärstna Põhikool 9. klass Asukoht Holland asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Lääne- Euroopas. Põhjast on Holland ümbritsetud Põhjamerega. Soodne asukoht kalanduseks, kaubanduseks ja kõrgel elujärjel püsimiseks. Üldandmed Pindala: 41 600 km² . Rahvaarv: 16 366 600 inimest. Rahvastiku tihedus: 390 in/ km². Lipp: punane-valge-sinine. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Naaberriigid: idas Saksamaa, lõunas Belgia, põhja- ja läänerannikut uhub Põhjameri. Riigipiiri kogupikkus: 1027 km. Rannajoone kogupikkus: 451 km. Rahaühik: euro. Valitseja: kuninganna Beatrix. Pealinn Pealinn: Amsterdam, rajatud 1725. aastal. Elanike arv: 743000. Asukoht: Põhja-Hollandi provintsis. Vaatamisväärsused: renessansiaegne kirik Westerkerk, kunstimuuseum Rijksmuseum, Rembrandti maja. Olümpia: 17. mai 12. august 1928. ...
igä peremehe ja popsi poolõ. Kõigiga tegi konstaabli juttu, kül maast ja ilmast, ja egas küsümäta jäetü, et mis tuu Juurõ August sul takan sõit? „A August. No August vii Kribulõ varastõt vahtsit vankrirattid tagasi.“ P.S Kohanimeq ja inemiste nime omma muudõtu, selle et mi külan viil inemise elässe, kelle esä noid rattid ostsõ. Lugu om kirjä pantu Oskar Leoki mäletämise järgi ja joba 15 aastat tagasi. Küläl om kah uus nimi, vanstõ oll Kärstna , nüüd Antsu (Saarõ Evar tiid). Ja lugu om vana, juhtu inne tõist ilmasõta. Kroonmäe Aivar 5061253 [email protected]
http://www.newyorksocialdiary.com/contributors/artset/images/2.27.06/portraits/06_Pare nts.jpg http://www.scituate.k12.ma.us/docent/Vincent%20Van%20Gogh,%20self-portrait.jpg http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/hispaania/pilt/7_velazquez_meni nas.jpg http://www.bestpriceart.com/vault/landseer3.jpg http://thestyleofliving.files.wordpress.com/2008/07/anthonyvandyckqueen-henrietta.jpg http://www.theartwolf.com/imagenestAW/hals_isabella_coymans.jpg Kärstna Põhikool PORTREEKUNST Koostas: Marek Ungerson Juhendas: Õp. Merike Kiivit Kärstna 2009
Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Pihkva korpus.1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Eesti väed ja Martin Ekströmi ning Hans Kalmi Soome vabatahtlike pataljon asusid 7. jaanuaril vastupealetungile. Tapa vabastati 9., Rakvere 12., Jõhvi 17. jaanuaril, Narva vabastamiseks tehti 17. jaanuaril Utria dessant.Soomusrongide nr 1 ja 2 eduka pealetungi tulemusel kanti sõjategevus üle Lõuna-Eestisse: 6. jaanuaril vabastati Öötla, Kärstna ja Taagepera mõisa; 7. asusid Eesti väed üldpealetungile Viru rindel - 9. vabastati Tapa ja Lõunasuunal vabastati Jõgeva ja Ruhja. 11. jaanuaril vabastati Viru rindel Kunda, 12. jaanuaril Rakvere, 13. jaanuaril Lõuna- Eestis Kaarepere raudteejaama ja 14. jaanuaril vabastasid soomusrongid ja Tartumaa kaitsepataljon Tartu linna. 15. jaanuaril, Eesti väed vallutasid Vasknarva ja Jõhvi, 16. jaanuaril peatus soomusrongide pealetung lõhutud Elva silla juures, kuid 17
Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega. Peale EPA- t asus Uno Anton tööle Vambola kolhoosi osakonnajuhatajaks, hiljem töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana. 1973. a. määrati ta Kärstna kolhoosi peaagronoomiks. 1976-1981 töötas ta Kärstna kolhoosi esimehena, misjärel viidi ta üle Tarvastu kolhoosi esimeheks, kellena töötas 1990. aastani. 1990. a valiti Uno Anton ENSV Ülemnõukogu saadikuks. Saadikuvolituste lõppemisel 1992. a asus tööle Tarvastu metskonda, kust jäi 2000. a pensionile. Uno Anton on olnud Tarvastu külanõukogu ja Tarvastu vallavolikogu liige. Oma kodu ehitamist alustas ta 1982. aastal.
Valgamaa Kuutsemägi 217 Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m), Väike Munamägi (207,5 m) Viljandimaa Rutu mägi 146 Sakala kõrgustik (Kärstna mägi, 136 m), Sürgavere mägi (128 m) Võrumaa Suur-Munamägi 318 Vällamägi (304 m), 5 Kuksina mägi ( 213 m) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org http://leht.aripaev.ee/
Vastus: Ei olnud kohustuslik. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult puudumise põhjuseks? Vastus: Rahalised kulutused leppisime klassikaaslastega kokku, igaüks tõi teatud rahalise summa klassijuhatajale. Mõnedele õpilastele vb oli majanduslik seis takistuseks, miks ei saanud klassiõhtult osa võtta. Kui sageli toimusid klassiõhtud? Vastus: Oma koolis ja ka teistes koolides. Mäletan oli vist üks neist Kärstna kool. Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused? Kas jagati ülesanded ja vastutusalad? Kes juhtis ettevalmistusi? Kas ja kes oli üldvastutaja? Vastus: Ülesanded jagati laiali. Alati oli meil üks õpilane, kes oli aktiivsem ja võttis ülesannete jagamise juhtimise üle, kuid üldvastutaja oli siiski klassijuhataja. Kas teie aja klassiõhtud sarnanevad tänapäevastega? Vastus: Ma ei usu, et need väga erinevad. Vb siis ainult muusika valiku
punaste lubadused olid väga suured ja võimsad. 11. Eestlased oli juba valmis taganema ning vastu võtma kaotust, kuid pidasid veel vastu raskustes. Eestlased nägid äkitselt vaenlast taganemas ning karjusid vaenlasele eesti keelseid sõimusõnu, Eestlastel polnud aimugi miks vaenlane taganeb, kuni nad nägid endast möödumas abiväge mis suundus otse vaenlase poole. Tänu sellele suudetigi punaarmee pealetung peatada. Suurimad lahingud toimusid Kehra, Aidu ja Kärstna all. 12. Ahas tundis kuidas oleks nagu koorem südamelt langenud. Ta oli rõõmsa meeleoluga. Ta sai lõpuks aru ning tuli järeldusele, et ta soovib just võidelda Eesti poolel ning, et ta on väga õnnelik, et saab olla Eesti kodanik. 13. Ahasel oli häbi sellepärast, et ta ei olnud veel korda saatnud midagi olulist, ega meeldejäävat mis jääks ajalukku. Ta mõtles endast, kui arast poisikesest, kes pole veel piisavalt mehine ning elukogenud, et asjadega toime tulla.
VILJANDIMAA 421,87 - Aia 1, Kolga- 472,95, Kolga-Jaani Hooldekodu Jaani Aia 1, Kolga- sotsiaalkorter Jaani 255,65 351,53 - 383,48 Kärstna, Tarvastu (oma valla Kärstna Hooldekodu vald Kärstna, Tarvastu elanikele), vald 447,40 Kõpu Hooldekodu Kõpu,Kõpu vald Kõpu,Kõpu vald 415,43 Viljandi mnt 4 Viljandi mnt 4 Mulgi Häärber OÜ Halliste Halliste al 415
ühelt poolt piiratud Võhandu jõe ning teiselt poolt Räpina paisjärvega. Pargi täpsed rajamise aastad pole kahjuks kindlalt teada. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park, prantsuse park ja metsapark. (Sillapää mõisapark.www) Joonis . Sillapää mõisapark (sillapää mõisapark.www) Lossipargi autoriks sai tuntud baltisaksa aednik Moritz Aleksander Walter von Engelhardt, kelle kujundatud on peale Räpina Sillapää veel Õisu, Luua, Pühajärve, Kärstna ja hulk teisi Liivimaa mõisaparke. Põhja-Lätis on umbes 40 tema kujundatud parki. Walter von Engelhardti loomingut hinnatakse Euroopas kõrgelt ja teda peetakse Saksamaal Düsseldorfi aiakunstnike koolkonna rajajaks 20. sajandi algul. Nimelt siirdus ta 1905. aastal Baltikumist Düsseldorfi linnaaednikuks. Pargi hooneesisele osale jääb avar ja pikk pargiaas, mis lõpeb eemal jõe veepeegliga. Optiliselt jätkub pargiaas sealt edasi maastikupargile iseloomuliku aknaga pastoraalsesse
organiseerisid Treffneri gümnaasiumi ja Kommertskooli õpilased oma õpetajate-ohvitseride juhtimisel mõlemasse kooli eraldi kaitseliidu salgad. Novembri lõpul varustati kõik õpilased- kaitseliitlased Kaitseliidult saadud relvadega. Õpilaste salku kasutati linna korravalves, väejooksikute püüdmiseks ja peidetud relvade otsimisel kohalike enamlaste juures. 1919. aasta jaanuari algul oli pataljonis 220 meest. 6. jaanuaril võttis pataljoni 1. rood koos 3. polgu osadega osa lahingust Kärstna mõisa juures. 1919. aasta 13. jaanuaril alustas pataljon pealetungi piki Võrtsjärve idakallast, vallutades 16. jaanuaril Rannu mõisa, kus kandis esimesi kaotusi. Järgnenud päevadel toimusid lahingud Valguta lähistel. Sinna toodi juurde vabatahtlikke kooliõpilasi. Jaanuarikuu lõpul oli pataljonis juba umbes 400 meest. Kaks nädalat kestnud lahingutes langes pataljonis 6 ja said haavata 18 õppursõdurit.
Selles majas töötasid vennad 30 aastat. Seejärel palusid vennad Lõve mõisnikul R. A. von Anrepil ja Maidla mõisnikul Stackelbergil vendade eest kosta, et neil lubataks ehitada Helme mõisalt renditud krundile vennastekoguduse palvemaja, millel oleks keiser Aleksander I poolt antud õigused. Luba antigi. Ehitustöödeks paluti mõisnikelt ja taluperemeestelt annetusi. Annetusi tuli rohkesti. Nurgakivi pandi 1847. a maikuus. Selle õnnistas Karl Schubbe. Ehitustöid juhatas Kärstna mölder Andres Ilisson. Sügiseks valminud palvemaja õnnistas sisse Karl Schubbe koos vennastekoguduse hoolekandja Kesleriga 3. (uue kalendri järgi 15.) novembril 1847. 1918. a tungisid enamlased Helme- Tõrva maile ja keelasid palvetundide pidamise. Keelust üleastujaid ähvardati sõjakohtuga. Sõda oli muidugi tuline ja täis ärevust. Palvemaja sai kannatada. Enamlaste väljatõrjumisel võidi aga tegevust jätkata. Koosolekud toimusid, aga samal ajal remonditi ka palvemaja. 12
Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind madaldub ja on Läti piiri läheduses ligi 70-75 meetri kõrgusel. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku põhijoonis (www
õhuke pinnakate ja suht. lihtne geoloogiline ehitus), ürgorgudega liigestatud lavakõrgustik, st et pinnamoes domineerivad devoni liivakividesse ulatuvatest ürgorgudest liigestatud lavajad nõrgalt lainjad ja mitmes kohas väikeste voortega moreentasandikud. Sakala kõrgustiku oosid paiknevad sageli ürgorgudes. Künklikum on kõrgustiku lõunaosa, kus asuvad ka kõrgustiku kõrgeimad mäed Rutu mägi – 146 m ja Kärstna mägi – 136 m. Suurimad kõrgustevahed tulenevadki mitte mägede, vaid ürgorgude olemasolust. Sügavaimad ürgorud on nt Tänassilma-Viljandi-Raudna, Auksi-Võistre-Karula. Pandivere kõrgustik – jäälahkmeala kulutuskõrgustik (aluspõhjaline kõrgustik, õhuke pinnakate ja suht. lihtne geoloogiline ehitus). Pandivere kõrgustik on laugete nõlvadega, kus enamasti katab lubjakividest aluspõhja vaid 2-5m paksune moreenkate
Harju Ranna 84 26 269 1010 9484 Harju Arukula 85 24 169 1636 12722 Pärnu Edasi 85 30 140 1048 8849 Lääne-ViruIlumäe 85 18 172 401 7096 Põlva Kalev 85 18 153 1113 8196 Tartu Kingissepa 85 20 157 836 7340 Viljandi Kärstna 85 15 119 824 8123 Rapla Lokuta 85 11 144 549 7332 Lääne-ViruPärna nim. 85 19 113 895 9257 Saare Pöide 85 14 119 726 10202 Harju Riisipere 85 18 84 797 11378 Võru Ruge 85 10 83 1009 14489
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Eduard Kärstna INNOVAATILISED VÕIMALUSED VÄHENDADA UMMIKUID Referaat Õppekava TABB02/17 Tallinn 2018 2 SISUKORD 3 Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..............................................................................................................
mis muutusid koos Kuperjanovi partisanide pataljoniga meie eliitüksusteks. MURRANG SÕJATEGEVUSES. 3. jaanuariks 1919 olid eesti väed niivõrd täienenud, et võisid rindel ise initsiatiivi üles näidata. Punased, kes olid Põhja-Eestis Tallinnale ohtlikult lähedale, Jägala jõe - Valkla joonele, löödi meie jalaväe ja soomusrong nr. 1 ning Soome vabatahtlike poolt Aegviidu taha. Kesk- ja Lõuna-Eesti suunal suudeti Punaarmee peatada, vastavalt Kärstna ja Paide all. 7. jaanuariks oli lahingutegevuses sündinud otsustav murrang. PÕHJA - JA LÕUNA - EESTI VABASTAMISLAHINGUD. Ümberhaaramise taktikat kasutades otsustati vaenlane kiiremas korras Tallinna lähistelt Narva jõe taha paisata. Lahingutegevust arendati kolmest suunast. Rindel tungis otse itta 1. diviis kindralmajor Tõnissoni juhatusel koos soomusrongide ja suurtükiväega. Lõunast ahistas punaseid ratsavägi ning merelt pommitas taanduvat vaenlast ning teostas edukaid
1994. 24 4. Макальская М.Л., Фельдман И.А. Бухгалтерский учет, Москва, ВЫСШЕЕ ОБРАЗОВАНИЕ, 2005. 5. Tiik J. Finantsarvestus, Tallinn, VALGUS, 2003- 2008. 6. Ev raamatupidamise toimkond Hea raamatupidamistava 2007,Tallinn, AGITAATOR OÜ, 2007. 7. Kütt J. Sissejuhatus raamatupidamisse, Tallinn, KÜLIM OÜ, 2009. 8. Kärstna O. Pisiettevõtja käsiraamat, Tallinn, KIRJASTUS ILO, 2009. 9. Lehte A., Alver J. Finantsarvestus, Tallinn, DEEBET, 2009. 10. Бухгалтерский учет: просто о сложном , под ред. Г.Ю.Касьяновой, Москва, АРГУМЕНТ,2007. 25
· Karstumine, kõrgustiku kesosas u 1000 m2 veekogud puuduvad · Mõhnastikud Pandivere põhjaosas Sakala kõrgustik · Jalam 65 m kõrgusel · Pinnamoes domineerivad Devoni liivakividesse ulatuvad ürgorud: Tänassilma-Viljandi- Raudna, Auksi-Võistre-Karula, Ärma, Õisu-Rimmu, Kõpu, Loodi-Sinialliku, Halliste. Kõrgustevahed võivad olla ca 30 m. · Väikevoored ja oosid künklikum on Holstre, Hummuli, Tuhalaane ja Kärstna ümbrus. Väikevoored eelkõige kõrgustiku servaalal. Sinialliku oos asub ürgoru põhjas Haanja kõrgustik · Jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna · Valdab irdjääs kujunenud reljeef · Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud (tsorid) · Jää sulamisvee äravooluorud HAANJA KÕRGUSTIKUL ON AINULT ORUD (?); MITTE ÜRGORUD (Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa) · Kõrgem on keskosa, künagstikud Holstal, Meremäel, Luhamaal
Viljandi Kalju 85 17 155 262 1072 3792 995 Viljandi Kamara 85 11 121 224 1257 3634 2045 Viljandi Karksi 85 14 135 226 819 4373 210 Viljandi Kindel Tee 85 20 150 252 603 4726 881 Viljandi Kolga-Jaani 85 19 135 239 820 4388 1890 Viljandi Kpu 85 17 141 233 695 4258 1420 Viljandi Krgemäe 85 12 94 204 981 3581 1587 Viljandi Kärstna 85 15 119 288 824 3878 2546 Viljandi Lahmuse 85 16 174 217 935 3787 1114 Viljandi Leie 85 17 84 186 995 3557 2486 Viljandi Lembitu 85 13 102 202 810 4525 2805 Viljandi Olustvere ST 85 20 83 242 153 3993 1575 Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244 Viljandi Paistu 85 14 106 214 1439 3955 1604
Киселева Финансовая бухгалтерия , Москва, ИНФОСОФТ, 1994. 4. Макальская М.Л., Фельдман И.А. Бухгалтерский учет, Москва, ВЫСШЕЕ ОБРАЗОВАНИЕ, 2005. 5. Tiik J. Finantsarvestus, Tallinn, VALGUS, 2003- 2008. 6. Ev raamatupidamise toimkond Hea raamatupidamistava 2007,Tallinn, AGITAATOR OÜ, 2007. 7. Kütt J. Sissejuhatus raamatupidamisse, Tallinn, KÜLIM OÜ, 2009. 8. Kärstna O. Pisiettevõtja käsiraamat, Tallinn, KIRJASTUS ILO, 2009. 9. Lehte A., Alver J. Finantsarvestus, Tallinn, DEEBET, 2009. 10. Бухгалтерский учет: просто о сложном , под ред. Г.Ю.Касьяновой, Москва, АРГУМЕНТ,2007. 11.Балабанов И.Т. Основы финансового менеджмента. Как управлять капиталом, 2000. 12.Быстрова Е.Финансы предприятия
Viljandi Kalju 85 17 155 262 1072 3792 995 Viljandi Kamara 85 11 121 224 1257 3634 2045 Viljandi Karksi 85 14 135 226 819 4373 210 Viljandi Kindel Tee 85 20 150 252 603 4726 881 Viljandi Kolga-Jaani 85 19 135 239 820 4388 1890 Viljandi Kōpu 85 17 141 233 695 4258 1420 Viljandi Kōrgemäe 85 12 94 204 981 3581 1587 Viljandi Kärstna 85 15 119 288 824 3878 2546 Viljandi Lahmuse 85 16 174 217 935 3787 1114 Viljandi Leie 85 17 84 186 995 3557 2486 Viljandi Lembitu 85 13 102 202 810 4525 2805 Viljandi Olustvere ST 85 20 83 242 153 3993 1575 Viljandi Paala 85 24 190 206 557 4968 1244 Viljandi Paistu 85 14 106 214 1439 3955 1604
Edasi hõivati ka rida Aidu ümbrsuses olevaid külasid. Puurmanis Kuperjanovi partisanid, kuid seal olulisi muudatusi ei toimunud. Võrtsjärve-äärne rindelõik: Esialgne ebaedu oli paljuski seletatav sellega, et puudus keskne juhtimisskeem. 2.diviid keskusega Viljandis. Etteotsa Puskar, kes teadis PA tegelikku olukorda. Eesmärgiks jõuda Viljandi külje alt Läti piirini. Tõi kaasa pöördelahingud lahingud Kärstna mõisa pärast. Algasid 3.01 RV võttis mõisa enda kätte, kuid mitte kauaks, sest samal ajal paisati Lõ-Eestisse läti punaste küttide salgad. PA läks pealetungidega edasi. 3.01 õhtul mõis PA kätte tagasi. 4.01 toimusid võitlused, 5.01 hingetõmbeks ja 45 abi saamiseks. 6.01 löödi lõpuks vastane Kärstna mõisast välja. Valga-Viljandi vahelt PA enam edasi ei saanud.
ei saanud üksi hakkama ja jättis ka linna maha Kõige lootusetum olukord oligi Lõuna-Eestis, kus olid peremeheks sakslased. Eesti tsiviil ja sõjaväevõimude mõju oli pea olematu. Viivitus oli tingitud vaid sellest, et sakslased pidid enne enamlasi lahkuma. Võru ja Valga läksid üle ilma vastupanuta, ka mujal oli vastupanu üliväike. Saadi ka Tõrva ja Mõisaküla raudtee. Aastavahetusel kulges ringejoon üle Kehra, Paunküla, Mäo, Aidu, Puurmani, siis lääne poole Tarvastu, Kärstna, Kilingi-Nõmme. Otsene oht ähvarsas Tallinnat, Paidet. Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut Ka rahva seas oli üsna niru meeleolu. Jõukamad üritasid põgeneda või yolotasid kuskil restodes. Maanõukogu hindas olukorda katastroofiliseks. Hõigati Sb poole, et äkki saab abi. Eestimaa Töörahva Kommuun: väljakuulutamine, valitsemine, majandusreformid, terror. oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919, st 52 päeva
tagasi mitmed Punaarmee rünnakud, 5. jaanuaril aga hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama. Tekkinud segadus sundis enamlasi viieteistkmne kilomeetri võrra tagasi tõmbuma, ning tänu sellele avanes Rahvaväel võimalus edasitungiks. Kesk-Eestis seiskasid Rahvaväe allüksused Müüsleri-Mäo-Vodja ruumis vastase pealetungi Paidele ning Aidu mõisa all rünnaku Põltsamaale. Lõunarindel peatati enamlaste edasitung Pärnu suunal ning saavutati edu Kärstna mõisa piirkonnas. Soomusrongide tegevus ja meredessandid: Eestlaste peamiseks löögijõuks kujunesid soomusrongid, millega suutis Rahvavägi koguni domineerida. Ajal, mil soomusrongid tungisid peale piki Tallinna-Narva raudteed, teostas laevastik meredessante rannikul, ning rinde paremal tiival tungis sügavale vastase asetusse ratsavägi. 17. jaanuaril Utria rannikul maandus 1000-meheline meredessant Narva oli tagasi vallutatud ning asuti kaitsele.
annaabi.ee 
