Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Rai...
PÄRNU RAEKÜLA GÜMNAASIUM KONTSERT Pühademuusikat Raul Spilev 10-b klass Pärnu 2007 Esmaspäeval, 25. detsembril 2006 kell 17.00 toimus Pärnu kontserdimajas kontsert Pühademuusikat - PÄRNU LINNAORKESTER MAARJA-LIIS ILUS ja TÕNIS MÄGI. Pärnu linnaorkestrit dirigeeris Tarmo Leinatamm, kes muideks on ka Riigikogu liige . Kavas: Pühade viisid, Tõnis Mägi ballaadid Solistideks olid Maarja Liis Ilus ja Tõnis Mägi. Vanema generatsiooni laulja Tõnis Mägi laulis oma kirjutatud dramaatilisi ballaade, temast palju noorem Maarja- Liis Ilusa repertuaar koosnes valdavalt tuntud pühadelaule. Maarja-Liis Ilus Tõnis Mägi Kui solistid on Eestis ilmselt kõigile tuntud, siis Pärnu Linnaorkestri olemasolu ei aima vist enamus pärnakaidki. Seetõttu kirjutaks pisut meie linnaorkestrist. Pärnu Linnaorkester on tegutsenud aastast 1994. Orkestrit o...
Ooper „Carmen“ Käisin 28. novembril kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Georges Bizet’ ooperit „Carmen“. Selles etenduses olid osatäitjad järgmised: Carmen, mustlasneiu- Helen Lokuta Don José, kapral- Luc Robert Escamillo, toreadoor- Rauno Elp Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. H...
Minu muusikaelamus Neljapäeva õhtul 25.novembril käisin ma vaatamas balletti “Pähklipureja”, mis toimus Rahvusooper Estonias. Selle jõululoo teeb eriliseks muusika, mille on kirjutanud Pjotr Tšaikovski, kes oli 19.sajandi romantislik helilooja ja, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks. „Pähklipureja“ on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Lisaks on ta kirjutanud ka sümfooniaid ja oopereid. Estonias on “Pähklipureja” muusikaliseks juhiks Jüri Alperten, dirigendiks Risto Joost ja esitajaks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jüri Alperten, kes on sündinud 16. juunil 1957 on Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog. Risto Joost, kes on sündinud 22. juunil 1980on eesti dirigent ja laulja, kontratenor. „Pähklipurejas“ esitati instrumentaalmuusikat, puudus solist ja koor. Edasi räägin oma kogemusest ja elamusest. Otsustasin minna seda vaatama, et tekitada endas jõulutunne. Ma...
Ooper “Carmen” Georges Bizet’ 18. novembril 2018 toimus Rahvusooper Estonias Georges Bizet’ ooper “Carmen”. Esinesid Rahvusooper Estonia lauljad, koor, orkester ja poistekoor. Peaosades olid Kai Rüütel (Carmen) ja Luc Robert (Don Jose) ning kõrvalosades Jassi Zahharov (Escamillo), Elena Bražnik (Micaela) ja paljud teised. Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle maailma ning alates 1997 aastast on olnud Estonia teatri laulja. Elena Bražnik (Micaela) on sopran, kes on õppinud koorijuhtimist Kiievis ja laulmist Ukraina Muusikaakadeemias. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on tuntud Eesti pianist, muusikapedagoog ja dirigent. Kunstnikuks oli Liina Keeva...
"Nahkhiir" Johann Strauss Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... ...
Jaan Rääts 80 Mina valisin oma muusikasündmuseks tuntud ja hinnatud Eesti helilooja Jaan Räätsa 80 juubelikontserdi. Kontsert toimus Pärnu Kontserdimajas, 04.oktoobril. Laval oli Pärnu Linnaorkester, mille saatel esitasid Jaan Räätsa loomingut Lauri Väinmaa klaveril, Mari Poll viiulil, Indrek Vau trompetil ning tsellol mängis Marcel Johannes Kits. Dirigendiks oli Jüri Alperten. Teda vaadates sai näole alati meeldiva muige, kuna ta dirigeeris nii hoogsasti, et tema jalatallad vahel lausa õhku tõusid. Kuna peamiselt oli laval Pärnu Linnaorkester, siis uurisin natukene selle ajalugu. Pärnu Linnaorkester on loodud 1994. aastal. Linnaorkester on tihti reisinud nii Ungarisse, Soome kui ka paljudesse teistesse riikidesse ning on olnud sage esineja Eesti muusikafestivalidel. Pärnu Linnaorkester on kahel korral (2002. ning 2007. aastal) pälvinud Pärnu muusika aastapreemia. 1998. aastast on orkestri peadir...
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järv...
Pähklipureja Üldiselt Pähklipureja on Pjotr Tsaikovski ballett. Libreto on teinud Marius Petipa. On loodud E.T.A Hoffmanni ja Alexandre Dumas muinasjutu järgi. Lavastusmeeskond Koreograaf: Ben Stevenson Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigent: Risto Joost Kunstnik: Tom Boyd Lavastaja: Timoti O´Keefe. Video http://www.youtube.com/watch?v=cyVj5iV0lo&feature=player_embedded Sisukokkuvõte On jõulud, lapsed saavad kingitusi. Ühte kingitust Pähklipurejat ei taha eriti keegi. Üks tüdrukutest astub Pähklipureja kaitseks välja. Tüdruk kandub üle unenäomaailma, seal toimub võitlus, kui hiired tahavad maiustusi ära süüa ja pähklipureja asub võitlusse hiirte vastu ning selgub, et ta oli hoopis nõiutud prints. Siis tüdruk ärkab üles ja igatseb oma pähklipurejaprintsi järele, kuni tulevadki uued külalised ja nende poeg on täpse...
Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsed 26 aprillil toimus Pärnu Kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsert. Kontserd oli jagatud kolmeks osaks: Carl Maria von Waber 2. sümfoonia, Richard Wagner ,,Wesendonck-Leider" 1857-1858 (wesendoncki laulud) ja Richard Wagener ,,Siegfrid Idyll". Kontserdil mängis viiul, vioola, tsello, kontrabass, flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet ja triangel. Kontserdil dirigent oli Jüri Alperten, solist Heli Veskus (sopran) ja kontserdmeister Kristel Eeroja-Põldoja. Esimene osa oli C.M. von Weber 2. sünfoonia. C.M. von Weber 2. sünfoonia oli jagatud kaheks ,,Allegro" ja ,,Adagio ma non troppo". Muusika algus oli mitmekülgne ja värvirikka kõla, aga lõpu poole muutus muusika rütmikamaks ja lõbusamaks. Teine osa oli R.Wagner ,,Wesendonck-Lieder". ,,Wesendonck-Lieder" koosnes viiest laulust ,,Der Engel"(Ingel), ,,Stehe still"(Seisata), ...
Bizet'i ooper Carmen Konserdiarvustus nr.3 11p 14.01.18 KUS?MIKS?MILLAL? Ma olen varem teinud 2 konserdiarvustust, Tormise oma ja Terminaatori. Selle ooperi valisin sellepärast, et tunnis sain vihje, et Carmen on huvitav ning ma ei pidanud pettuma. Estonia ooperis, neljapäeval. 11.01 kell 19:00-22:35 Ooperi nimi ''Carmen'' Kava ülesehitus: algas mingi kindluse eest, jätkus kõrtsus (lemmik osa), siis oldi kuskil kaugel maal (mägedes) ja lõpuks oli härjavõitlus areeni ees, kus Carmen ka tapeti. Stiil oli Ooper ja hästi ilus lastekoor, ning võimas orkester. AJASTU oli Romantismi lõpp. Esitati Alexandre César Léopold Bizet'i loomingut. Rahvus- PRANTS Ajastu- mitte väga ammu. ESINESID: Rahvusooper Estonia koor, orkester ja poistekoor ning dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten. Konserdi tegi eriliseks see, et iga vaatuse alguses intro ajal ...
Ooper,,Tuhkatriinu" Käisin 15. mail Estonia kontserdisaalis vaatamas Gioachino Rossini ooperit ,,Tuhkatriinu". See on muinasjutt Tuhkatriinust, kelle unistused kõigi takistuste kiuste ühel heal päeval täituvad. Dirigendiks oli Jüri Alperten (Eesti Muusikaakadeemia õppejõud), Angelina ehk Tuhkatriinu rollis oli Helen Lokuta, printsi mängis Juhan Tralla, tema kannupoissi Aare saal ning Don Magnificot, Tuhkatriinu kasuisa, mängis Rauno Elp. Veel olid osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor. Tuhkatr...
Manon Lescaut Neljapäeval, 29. novembril 2012 kell 19.00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Puccini ooperit „Manon Lescaut“. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastas Andrejs Žagars, peategelast Manoni mängis Aile Asszonyi ning tema armastatud üliõpilast kehastas Mart Madiste. Esimene vaatus meeldis mulle väga: kõigil olid ilusad 60ndate pastellvärvides riided ning dekoratsioonidega saavutati laval lõunamaine õhkkond, mis unustada aitas, et väljas on külm ja lõikav tuul. Käis pidu ja kõik oli muretu. Järgmine vaatus oli kui kontrast esimesele ja ei tekitanud minus ausalt öeldes mingeid emotsioone. Aile Asszonyil oli väga võimas hääl, aga ükski meessolist ei suutnud temaga sammu pidada, selles suhtes, et kui orkester saavutas haripunkti ja muusika väga valjuks läks, kadusid meeste hääled alati ära, aga Aile lõikas vabalt läbi. Kolmas vaatus oli jälle vaadatavam, toimus mäss ja oli vähemalt põnev järgi...
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tants...
SILVA Kuulatud kontserdi pealkiri oli Silva. Käisin etendust vaatamas 2012.aasta kevadel Rahvusooper Estonias Tallinnas. Operett põhines armastusel, mille keskmeks on üldiselt Silva, kelle ümber käib palju sehkeldusi, kuid lõpuks saavad siiski õiged paarid kokku. Rõhutatakse, et ilma naisteta on kurb maailm. Teoses esitati vokaalmuusikat ning ka orkestrimuusikat. Muusika autor on Imre Kálmán, kes on ungari helilooja. Selles etenduses esinesid Eesti näitlejad ja muusikud, nt Janne Sevtsenko, Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli näha, et neil on lavaline kogemus olemas. Teos polnud keeruline vaid küllaltki häs...
TOSCA 9.b • Ooperi nimi on Tosca. See on kolmes vaatuses. • Tosca on Põhja-Ameerikas enimmängitud ooperite edetabelis kaheksas. • Helilooja on Giacomo Puccini. Ta on itaalia helilooja. • Teos põhineb Victorien Sardou' draamal "La Tosca„. AJALUGU • Näidendi kirjutas Victorien Sardou. • See valmis 1887. aastal Pariisis. • Puccini nägi seda samal aastal Milanos. • Ta palus kohe osta õigused kasutada seda materjali, kuid 1893. aastal müüdi need hoopis kellelegi teisele. • Pärast mitmeid kuid teatati Puccinile, et teised ei suutnud näidendile muusikat kirjutada ning paluti tal seda teha. Puccini oli endiselt pettunud ning nõustus seda tegema alles siis, kui ta ees oldi vabandatud. • Puccini asus seda kirjutama 1896. aastal. ESILINASTUSED • Esilinastus toimus Roomas Costanzi teatris 14. jaanuaril 1900. • Esietendus Ra...
Kontserdi analüüs `'Cosi fan tutte'' `'Nii teevad kõik naised ehk Armastajate kool'' Mina käisin vaatamas `'Cosi fan tuttet'' 25. oktoobril. Peaosatäitjateks olid Aile Asszonyi(sopran), Helen Lokuta(metsosopran), Rauno Elp(bariton), Oliver Kuusik(tenor), Mart Laur ja Kristina Vähi. `'Cosi fan tutte'' on W.A. Mozarti koomiline ooper. See valmis koostöös Lorenzo da Pontega. `'Cosi fan tutte'' liberto sündis 1749. aastal Veneetsias. `'Cosi fan tutte'' oli üks kolmest ooperist, mis nad koos tegid. Teised olid `'Figaro pulm'' ja `'Don Giovanni''. Ooper toimus kahes vaatuses ja kestis 3,5 h. Lauldi itaalia keeles. Subtiitrite abil sain teada, millest lauldi. Dirigendiks oli Arvo Volmer, kes on ka muusikaline juht. Ooperi teema oli huvitav. Üks mees, Don Alfonso, üritas kahele mehele selgeks teha, et naised ei ole truud ning ta tahtis neile seda tõestada, nad vedasid ki...
Kontserdi kirjeldus . ,,Minu Veetlev Leedi" Selle aasta üks parim ja huvitavaim muusikaline elamus minu jaoks oli F. Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõ...
Pille Lill on eesti laulja (sopran) ja Muusikute Fondi looja (PLMF). Pille Lill alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on ta lõpetanud kahel erialal - muusikapedagoogika ja ooperilaul. Oma haridusteed jätkas ta Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris ning magistrikraadi kaitses Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s prof. Jaakko Ryhäneni juhendamisel ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i lied klassis. Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio...
Minu muusikaelamus Käisin vaatamas muusikali "Nahkhiir" Tallinnas 13. mail Rahvusoopris Estonia. Esmamuljed olid väga head, istusin saali rõdul viimases reas kus oli vapustav vaade lavale ja orkestrile. Muusikali ei tulnud vaatama ainult eestlased, seal oli ka väga palju välismaalasi. Panin tähele, et enamik inimesi olid vanemas eas. 1874. aastal Viinis esietendunud ,,Nahkhiir" on tänu meeldejäävatele meloodiatele, kaasahaaravatele tantsunumbritele ja peadpööritavale sisule kogu maailmas väga populaarne tänapäevani. See on seotud sündmusega, mis leidis aset enne opereti algust: Eisenstein ja Falke olid head sõbrad, kuni Eisenstein mängis Falkele vembu, jättes purjus sõbra maskiballilt tulles nahkhiire kostüümis parki magama. Falke on pärast seda õhtut otsinud võimalust Eisensteinile kätte maksta ja see kättemaks ongi opereti sisuks. Lühidalt ja naljatades võiks öelda nii: esimene vaatus kõigil on ming...
"Maskiball" Giuseppe Verdi Käisin kolmapäeval, 20. mail 2009 Rahvusooper Estonias vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "Maskiball". Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 9. või 10. oktoobril (täpne sünnikuupäev pole teada) 1913. aastal Le Roncole külas (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal. Ta oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse,...
Muusikateose retsensioon Georges Bizet´"Carmen" 29.jaanuaril käisin Estonia Ooperimajas kuulamas Georges Bizet´ooperit ,,Carmen", mille hooaeg on Estonias järjekorras juba kümnes. Ooperi peaosatäitjaks oli Carmenit mänginud noor metsosopran Juuli Lill, kes on mänginud näiteks Brangäne'i Wagneri ,,Tristan und Isolde"´s. Don José'd mängis Mart Madise, Escamillot Rauno Elp. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, dirigentideks Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Ooper koosnes omavahel põimitud orkestri-, soolo-, koorimuusikast ning mõningastest dialoogidest. Ooperi jooksul kõlas mitu korda ,,Habaneera", mida esitas Carmen, keda kohati toetasid teised esinejad ning orkester. ,,Habaneera" on aaria armastusest, mille korduvaks mõtteks on ,,armastus on mustlaslaps, kes ei allu seadustele"('amour est un oiseau rebelle, Que nul ne peut apprivoi...
Kool Nimi klass NAHKHIIR Retsensioon Tallinn aasta 6. oktoobril toimus Rahvusooperis Estonia Johann Straussi operett " Nahkhiir". Opereti lavastajaks ja kunstnikuks on tuntud hollandlane Michiel Dijkema, kes on tuntud ka Gioachino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" lavastajana. Opereti "Nahkhiir" dirigendiks oli Jüri Alperten. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002-2004. Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski "Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala...
Noor pianist Mihkel Poll Paide Ühisgümnaasiumis Käisin neljapäeval 11. aprillil Paide Ühisgümnaasiumi aulas kuulamas üht noorimat Eesti pianisti, Mihkel Polli, kes esitas kuulsate heliloojate Ferenc Liszti, Fryderyk Chopini tuntud repertuaare. Toimunud kontserdi oli väga meeldiv kuulata, sest saalis valitses vaikus ning kõik kuulasid ja vaatasid, kuidas nii andekas pianist mängib. Ära võib märkida ka selle, et kuulsa ja andeka pianisti kontserdis veendusin alles kontserdi alguseses, mis hämmastas mind väga. Kontsert algas F. Liszti repertuaariga ballaad nr-2-ga. Muusikapala oli rahulik, vahel ka rütmikas. Võis näha rütmilist klahvivahetust, mis andis antud ballaadidel veel rohkem jõudu juurde. Lisaks võib öelda, et see on jutustus rüütliaegedest. Teiseks esitati F. Chopini teost nr. 4 Scerto e- duur. ( scerto tähendab otsetõlkes nalja). Teos oli kiirete meeleoludega ning hästi tundeline. Kolmandaks esitati samuti F. Chopini muu...
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "M...
,,Tuhkatriinu" 02.02.2008 laupäeval õnnestus mul külastada ooperit nimega ,,Tuhkatriinu". Lühidalt ,,Tuhkatriinu" sünnist. ,,Tuhkatriinu" kirjutas Gioachino Rossinit, kes sündis 1792.aastal. Teda peetakse 19. Sajandi esimese poole üheks olulisemaks ooperiheliloojaks. Ooperi valmimise tähtajaks oli 26. Detsember 1816. Mitmete asjaolude tõttu, millest peamisena tuleks mainida ooperi aluseks valitud kirjandusteose ärakeelamist tsensuuriametnike nõukogus, ei olnud rossinil veel nädal enne tähtaega uut teematki, rääkimata libretost ja muusikast. Kuigi Teatro Valle andis pikendust, oli selleks vaid üks kuu, mille sisse pidi uue ja rangema lepingu kohaselt mahtuma nii komponeerimise kui ka kõik proovid ja muud ettevalmistused teatrimajas. 23.detsembril 1816 kohtus Rossini hinnatud libretisti Jacopo Ferrettiga, et kiiresti leida tellitud ooperile teema. Miski ei sobinud maestrole ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most Holy Mother of God" ja ,,Which Was the Son of...". Kõik olid eriilmelised. Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloom...
Ooperiretsensioon 20. mail käisin Estonia teatris vaatamas Giuseppe Verdi ooperit ,,Maskiball'' Giuseppe Verdi oli Itaalia helilooja. Ta sündis 1813. aasta oktoobris Le Roncole külas. Lapsepõlves õppis ta kohalike preestrite juures, sealhulgas ka muusikat. Juba üheksa aastaselt saab temast St. Michele kiriku organist. 1842. aastal esietendus ülimalt menukas ooper ,,Nabucco'', mis avas talle ukse Milano kõrgeimasse seltskonda. Pärast seda kirjutas ta üheteistkümne aasta jooksul kokku 16 ooperit. Tema tuntumaid oopereid lisaks ,,Maskiballile'' on ,, La traviata'', ,,Rigoletto''. ,,Maskiball'' on kirjutatud kummalistes oludes. Oma nõudlikkuse tõttu sattus Verdi olukorda, kus oli vaja kirjutada kiiresti uus ooper. Valik langes juba olema olevale libretole ,,Gustav III, ou Le bal masque'', millest oli juba varemgi oopereid kirjutatud. Kuna ooperi teemaks oli atentaat reaalselt elanud kuninga vastu, polnu...
Kool Nimi Klass MEES LA MANCHAST Retsensioon Linn aasta Muusikal "Mees La Manchast" toimus 8. novembril 2013 aastal, algusega kell 19:00 Eesti Rahvusooperis Estonia, Tallinnas. "Mees La Manchast" muusika kirjutas Mitch Leigh'. Eesti Rahvusooperi etenduse lavastas Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle kaheksakümmne ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal. Ta on pärit Kilingi-Nõmmelt. 2013 suvest tegutseb ta vabakutselisena. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten ja Mohhail Gerts. Lavakujunduse tegid Ott Evestus ja Neeme Kuningas. Kostüümid kujundas Grete "St...
Sülfiid (La Sylphide. The Sylph of the Highlands) Käisin 28. märtsil Rahvusooper Estonias vaatamas August Bournonville'i balletti. Bournonville on Taani balletitraditsiooni looja, ta stiil on bravuurikas ja väljendusrikas. ,,Sülfiidi" peetakse esimeseks romantiliseks balletiks. Kuigi autor oli taanlane, siis sündmuspaik oli Soti mägedes. Balleti alguses mängis tükk aega orkester, suletud kardinatega. Orkestri koosseisus oli palju erinevaid pille: pasunaid, flööte, viiuleid, harf ja ka teisi. Lugu rääkis sellest, kuidas üks Soti noormees James pidi abielluma oma kihlatuga, kuid eelneval õhtul oli tuppa ilmunud ilus tütarlaps, kellel oli seljas valge õhuline kleit, õrnõhukesed tiivad olid seljal ning malbe naeratus näol. Ta tantsis väga graatsiliste liigutustega, poolvärisevalt, et ta paistaks võimalikult õrn ja hõljuv ta oli Sülfiid. Sülfiid tähendas hinge, un...
Kontserdiarvustus operetist „Silva“ 2. oktoobril käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas Mart Sanderi lavastatud Imre Kálmáni operetti „Silva“. Silva räägib varieteetähe Silva elust ja sellest, kuidas inimesed üritavad vaatamata sotsiaalsele klassile ikka oma armastatuga koos olla. Etenduses mängisid peaosi Janne Ševtšenko (Silva Varescu), Tõnu Kilgas (Vürst), Pirjo Levandi (Anhilte), Rene Soom (Edwin Ronald), Maris Liloson (Stasi), Urmas Põldma (Boni) ja Jassi Zahharov (Feri). Lisaks lõid etenduses kaasa Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett. Etenduse Dirigent oli Jüri Alperten. Operetis „Silva“ esitati Imre Kálmáni teoseid, mille hulgas olid näiteks sellised meloodiad nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“. Etenduse üldmeeleolu oli väga suursugune ja kaunis. Kogu õlesehitus sobis suurepäraselt ja oli väga professionaalne. Esimeses vaatuses toimus tegevus varietees Orpheum. Orpheum oli su...
Così fan tutte, ossia La Scuola degli amanti Nii teevad kõik ehk Armastajate kool W. A. Mozart Ooperi looja Mozart on kõigi aegade geniaalseim helilooja. Mozart sündis Salzburgis, kus tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse ja tema korraldas esinemisi Euroopa tähtsaimates keskustes ning toimetas trükki esimesed Mozarti teosed. 4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaal...
Õhtu ilu Üle-eelmisel pühapäeval neljandal novembril kell seitse õhtul toimus Paide Kultuurikeskuse väikeses saalis kontsert Õhtu ilu. Ürituse temaatikaks oli küünlavalgus ja vein. Kuulda sai Schuberti, Händeli, Bartholdy, Pescetti, Sinki, Caccini, Debussy, Charpentier'i, Pärti ja Guonod'i loomingut. Üksteist teost kandsid ette kontratenor Ka Bo Chan ja Eda Peäske harfil. Kontsert ei olnud väga pikk, kestis alla tunni. Meeleolu oli rahulik, õhtu koosnes vaid klassikalisest muusikast. Esmalt kõlas saalis F.Schuberti ,,Ave Maria"(palve Neitsi Maaria poole). Schubert oli Austrias sündinud helilooja, kes suutis oma lühikese eluea jooksul kirjutada üle tuhande teose. Järgmisena esitati G.F.Händeli Aldi aaria ,,O Lord, whose mercies numberless" ja F.M.Bartholdy Aldi aaria ,,Sei Stille dem Herrn". Händel oli saksa helilooja, kes veetis suurema osa oma elust Inglismaal. Bartholdy oli sa...
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)...
RAM Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997), Ants Soots (1994-2005, kunstiline juht 2008.a. sügisest) ning Kaspars Putnis (2005-2008).Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekandel (2003). Augustis 2005 esitas RAM Stockholmis III Läänemere Festivalil Sibeliuse "Kullervo", partneriteks dirigent Esa-Pekka Salonen ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkester. 2005. aasta novembris andis Eesti Rahvusmeeskoor kolm kontserti kultuurifestivalil "Eesti päe...
Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisin 6.oktoobril Rahvusooperis Estonia vaatamas ooperit ,,Carmen". Selle ooperi on lavastanud G. Bizet. Etendus oli neljavaatuseline. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud prantuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles. Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte ...
Kristian Kajak 10A Retsensioon Johann Strauss II ,,Nahkhiirele" 3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899. Enamasti kirjutab Strauss tantsumuusikat ja operette. Kokku on ta kirjutanud üle 500 eri...
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad, vanaaegsemad, huvitavamad; andsid parema ülevaate tolleaegsetest sündumstest. Tänapäeval on see ooper tehtud modernsemaks, mille tõttu jääb see üksluiseks ja raskelt arusaadavaks Wilhelm Richard Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja,...
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad, vanaaegsemad, huvitavamad; andsid parema ülevaate tolleaegsetest sündumstest. Tänapäeval on see ooper tehtud modernsemaks, mille tõttu jääb see üksluiseks ja raskelt arusaadavaks Wilhelm Richard Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja,...
Minu kooli nimi CHAR-LES GONOUD’ OOPER “FAUST” Retsensioon Nimi ja perekonnanimi klass õpetaja Tallinn 2017 Möödunud aasta 5.mail külastasin koos ema ja isaga Rahvusooper Estoniat, et oma silmade ja kõrvadega kogeda Charles Gounod’ klassikat, ooperit “Faust”. Ooper oli kahes vaatuses ning kirjutatud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ põhjal. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastajaks Dmitri Bertman ning peaosades astusid lavale Oliver Ku...
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULE...
,,Kolm musketäri" Retsensioon Ballett, mida etendati Rahvusooper Estonias kell 19:00 6. detsembril 2009. aastal, kandis nime ,,Kolm musketäri". Kontsert oli kahes vaatuses ning kestis 2 tundi ja 15 minutit, mille vahele mahtus üksainus vaheaeg. Tegemist oli armastuslooga, mille vahele mahtus ohtralt intriige ja põnevust, võitlust ning sõprust. Tegevus toimus XVII sajandi Pariisis, poliitiliste intriigide maailmas, kus kedagi ei saanud usaldada. Osades mängisid D'Artagnan Sergei Upkin, Athos Jegor Zdor, Porthos Aleksandr Prigorovski, Aramis Andrei Mihnevits, Constance Eve Andre, Leedi Winter Marika Muiste, Kuninganna Anna Nanae Maruyama ja paljud teised. "Kolm musketäri" sümboliseerib ustavust ning truudust. Müsketäride deviisina on tuntuks saanud ,,üks kõigi ja kõik ühe eest", mis lihtsalt rõkkab sõpruse ning vendluse järele. 16. - 18. sajandi Pr...
Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro oli Viini Rahvaooperi kunstilise kollektiivi liige aastatel 2000-2005. ...
Retsensioon: Shannon Rose Töö kirjutas: Esitajad Ballett Shannon Rose toimus 11.novembril kell 19.00 Estonia teatris. György Youri Vamose ballet. Muusika: Jean Sibelius Dirigent: Jüri Alperten Osades mängisid: Rose:Luana Georg Rose`i isa: Viktor Fedortsenko Õpetaja: Sergei Fedossejev Preester: Juri Mihhejev Tom,külanarr: Vladimir Klepinin Inglise ohvitser: Anatoli Arhangelski Mässajate juht: Daniel Kirsipuu Esietendus 1996 Baieri Riigiooperis Esietendus 17.märtsil 2005 Rahvusooperis Estonia. Muusikavalik Balletis on kasutatud alljärgnevaid Jean Sibeliuse teoseid: I vaatus 1.Tänaval Lemminkäineni süit,op.22, 1.osa 2.I visioon 3.Tänaval 4. II visioon 5.Mässajad 3.osa 6.Rose kaljudel 7.Pulmad 4.osa 8.Rose`i pulmatants Armastav,op.14 9.Rose`i pul...
Tõnu Kõrvits s. 9.04.1969 · poeetiline ja nägemuslik muusika, hüpnootilised rännakud looduse ja rahvapärimuse, inimhinge ja alateadvuse maastikel · lummavad meloodiad, tundlik harmooniakoloriit, polüfoonia ja heterofoonia, varjundirikkad orkestrivärvid, eesti rahvaviisi põhjatu allikas, eksootiliste kultuuride peegeldused · ansambli ja orkestrimuusika, teosed sooloinstrumendile, koorimuusika ja ooperid Õppis Nõmme Muusikakoolis. Lõpetas 1987. aastal TMKK Alo Põldmäe kompositsiooniklassi, 1994. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi ja omandas 1999. aastal samas professor Jaan Räätsa juhendamisel magistrikraadi. Õpingute ajal osales ta noorte arranzeerijate meistrikursust...
Kuldne klassika. Pärnu linnaorkester Tallinn 2011 Üllatusi täis Üllatussümfoonia Laupäeval, 15.oktoobril käisin vaatamas Kuldse Klassika kontserdisarja raames Pärnu Linnaorkestrit. Tegemist oli mu esimese sümfooniaga ja üllatuslikult oli see väga positiivne elamus. Toimus Estonia kontserdisaalis ja esitati Wolfgang Amadeus Mozarti ja Franz Joseph Haydn tesoseid. Esinesid sümfooniaorkester ja pianist. Kontserdi esitus jagunes kaheks pooleks: esimene pool kestis 40 minutit ja teine pool kestis 30 minutit. Vaheaeg oli 20 minutit. Kokku kestis kontsert veidi üle tunni ja poole. Esimeseks teoseks oli Wolfgang Amadeus Mozarti Avamäng ooperile "Figaro pulm". Selle esitas ainult sümfooniaorkester. "Figaro pulm " on väga kuulus Mozarti teos ja selle avamäng on väga tuntud. Ma olin seda samuti korduvalt enne kuulnud. Mozart kirjutas ooperi "Figaro pulm " aastal 1786 Viinis koos Lorenzo Da Pontega. See ko...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM Viini Veri Kontserdi analüüs 11b klass Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................3 OSATÄITJAD .........................................................................................3 AUTORID JA AJASTU ..............................................................................4 SISUKOKKUVÕTE ..................................................................................5 ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU .................................................................6 KOKKUVÕTE ........................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD... .......................................................................8 SISSEJUHATUS Reedel, 27. veebruaril 2009 kell 19:00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Strauss II o...
Kontserdiarvustus 10. märtsil 2018 käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ''Kuldse klassika'' sümfooniaid, mida esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost, Erki Pehk ja ka praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orke...
Nahkhiir (die Fledermaus) Retsensioon 11B Diane Parmas Johann Strauss (18251899) Johann Strauss noorem sündis 25. oktoobril 1825. Tema isa, kuni XIX sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem, ei soovinud näha oma poega mitte muusiku, vaid pankurina. Sellele vaatamata tegeles noormees salaja viiuliõpingutega. Alles siis, kui Johann vanema ellu tuli uus naine, sai 17-aastane noormees pühenduda ema toetusel täielikult heliloojakarjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni eramuusikakoolis, täiendades end helilooja Josef Drechsleri juures ning õppides viiulit Viini Hofoperis balletirepetiitorina tegutsenud Anton Kollmanni käe all. Juba eluajal pärjati ta tiitliga "valsikuningas" ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurem osa tänaseni populaarsed. Strauss noorema loomingus arenes valss armsast talupoeglik...
Muusika eksamiks ettevalmistus SUUR KINO Millal sündis filmikunst? Filmikunsti alguseks loetakse 28. detsembrit 1895. Siis toimus Pariisis esimene filmiseanss. Kinematograafia leiutasid vennad Louis ja Auguste Lumiére-d. Millal valmis esimene helifilm? Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Millist helisalvestamise põhimõtet kasutatakse filmis? Filmis kasutatakse heli fotograafilise salvestamise põhimõtet. Selle avastas Tartu arst A. Wikszemski 1889. aastal. Nimeta tuntumaid eesti filmimuusika loojaid. Olav Ehala (s. 1950) "Nukitsamees", "Eine murul", "Kapsapea". Erkki-Sven Tüür (s. 1959) "Vernanda", "Tants aurukatla ümber". Leo Sumera (s. 1950) "Suur Tõll", "Põrgu", "Vaatleja", "Kõrboja". Sven Grünberg (s. 1956) "Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti hotell", "Näkimadalad". Milliste filmide muusika on sulle eriti meeldinud? ... Tähtsamad punktid Filmikunsti algus ...
annaabi.ee 
