Iraani veekriis (0)

Iraani veekriis

Ebbe -Diisa Põld
Iraan on riik Lähis-Idas. Iraan piirneb Aserbaidžaani, Armeenia , Türgi, Iraagi, Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga. Põhjast on Iraanil ligipääs Kaspia merele , lõunast Pärsia lahele ja India ookeanile. 2005. aastal elas Iraanis 68 miljonit inimest. Kõige tihedamini on asustatud pealinna Teherani ümbrus ja riigi loodeosa. Iraani pindala on 1 648 195 km2. Iraani veekriis on islami maailmas üks raskemaid ning selle põhjenduseks on võimalik välja tuua mitmeid eri aspekte nii demograafilist plahvatust, vee ebapraktilist kasutamist kui ka halbu klimaatilisi tingimusi. Iraani veeprobleem on oluliselt võimendunud viimase 25 aasta ulatusliku elanike juurdekasvu tõttu – 1961aasta andmetel elas riigis 24,3 miljonit inimest, 2001 aga juba 66 miljonit inimest ka tuleviku prognoos ei näita langemise märke, nimelt analüüsid pakuvad 100 miljoni piiri täitumist 2021aastaks. Ka on rahvastiku paiknemine äärmiselt ebaühtlane – väga madal riigi lõuna ja ida osas, kõrge aga lääne ja põhja osas. Vee kättesaadavus on kehvem maa piirkondades, linnades on aga elanike suure juurdekasvu tõttu sama probleem aina sügavamalt maad võtmas. Kõik veeprobleemid pole aga inimtekkelised – ka on tõsiseks probleemiks põud. Põuad Iraanis on otses seoses sademetga – juhul kui esineb keskmine või keskmisest suurem sademete hulk ei teki ka põua probleemi. Viimased aastad on aga näidanud, et sademete hulk väheneb ja seega probleem süveneb. Põual on oluline mõju ka Iraani majandusele – nimelt on ligi 1/3 Iraani majandusest põllumajandus, ka on see suurim vee tarbija ja enim mõjutatud põudadest. Ligi kaudu 37 miljonit (ehk 50% tänapäeva Iraani elanikest) on põudadest tekitatud vee puudusest mõjutatud. Suurim mõju on põudadel just maapiirkondades, kus magevee hankimiseks kasutatakse põhjaveel baseeruvaid kaevusi. Põllumajandus on ka Iraani suurim puhta vee tarbija, mida üritatakse vähendada nii riigi siseselt kui ka ülemaailmse abi tasemel (92,8% vett tarbiti põllumajandus sektoris,vaid 1,2% tööstuses 2001 aasta andmetel). Lisaks saagi kaotamisele on põuad ka üks linnastumise mootoriks – põudade tõttu ei suudeta maal tööhõivet tagada ja seega kolivad inimesed keskustesse, mis toob aga seal esile probleemi nende puhta veega varustamisel. Valitsuse põhilised sammud veepoliitika ohjamisel on suund suuremale vee kokkuhoiule, mis pole aga erilist tulemust veel andnud. Lisaks sellele püüab Iraani valitsus astuda samme vee puhastamise tõhustamiseks. Nimelt on Iraanis vee puhastamise kvaliteet väga ebaühtlane, ka pole ühtne kanalisatsiooni süsteem Euroopaga võrreldes kuigi arenenud. Tihti on saaste allikaks hoopis looduslik merevesi , seda eriti just rannikualadel . Olulise aspektina saab välja tuua ka majapidamistes kasutatava vee ebatõhusat puhastamist või sellega üldse mitte tegelemist (nt maa piirkondades). Iraan kasutab oma taastuvast vee ressursist hetkel 73,8% mis on jätkusuutmatu arvestades dententsi pideva vee kasutuse suurenemise suunas tänu elanikkonna kasvamisele.
Kokkuvõtvalt võib õelda, et Iraani vee probleem on küllaltki aktuaalne teema, millel puudub ühtne ja terviklik lahendus kõigile probleemidele, siiski oleks võimalik Iraani probleemile mõneldast leevendust leida läbi vee puhastamise tõhustamise ja suurt vee ressurssi vajavate tööstusharude (nt Iraani puhul põllumajanduse) suuremast arendamisest loobumine.
Allikad:
http://www.feweb.vu.nl/ersa2005/final_papers/563.pdf
http://www.worldwater.org/data.html
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ir.html