HIINA (0)

HIINA

Hiina on eksisteerinud ühtset pärandit kandva riigina alates 221. Aastast e.m.a. Praegune Hiina Rahvavabariik kujunes 1949. aastal.
Hiina asub euraasia mandri kaguosas, Ida- Aasia maailmajaos. Hiina on suur riik, seal elab ligi 1000 korda rohkem inimesi, kui Eestis. Hiina pinnareljeef on väga vaheldusrikas . Riigi lõunaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalaja . Himaalaja mäestikust põhja jääb suur Tiibeti mägismaa. Loodeosas asub Tjan–Šani mäestiku üks osa. Riigi idaosas asub Suur Hiina tasandik. Riigi põhjaossa jääb ulatuslik Gobi kõrb . Hiina asub peamiselt parasvöötmes ja lähistroopilises kliimavöötmes. Hiinas on peamised loodusvööndid sega-ja lehtmets ning kõrb, põhjaosas ka veidi okasmetsa. Hiina suurim saar on Taiwan (36,008 km2), kaks pikimat jõge on Huang He (4845 km) ja Jangtse (6300 km), kõrgeim tipp on Mount Everest (8850 m). Naaberriigid on loodest Kasahstan ; põhjast Mongoolia ja Venemaa; idast Põhja–Korea; lõunast Vietnam , Laos, Myanmar , Bhutan, Nepal ; läänest India, Pakistan, Afganistan , Tadžikistan, Kõrgõzstan .

KESKKOND
Oleme jõudnud ajajärku, kus Hiina keskkonnaprobleeme pole enam võimalik eirata. Üks peamisi põhjuseid keskkonna hädade tekkimisel on Hiina poolne suur raiskamine. 

Põllumajanduslikel kaalutlustel juhitakse sageli vett suurtes kogustes kõrvale ning sellest tingituna kuivavad veekogud ära.  Hiina 560-st jõest ähvardab 60-t kuivamine või nad ongi juba kuivanud. Hiina põhjaosas levivad kõrbed . Üha enam esineb ka liivatorme. Ligi pool Hiina territooriumist kannatab erosioonide käes. Kõrbestumine levib järk-järgult kaugemale idasse. Igal aastal hävib protsessi käigus 2500km2 põllumajanduslikku maad.
Alates aastast 1950 on keskmine temperatuur Hiinas tõusnud 1,5°C ja Himaalaja liustikud sulavad. Liustike vesi toidab Kollast jõge.  Halongi liustikud on viimase kolmekümne aastaga kaotanud 17% oma massist. Kollase jõe jalamil suureneb erosioon ja väheneb saagikus. Kohalik elanikkond (eriti talupojad) kannatavad veetaseme languse tõttu.
Head ei ole lood ka joogi- ja põhjavee kvaliteediga. Kaks kolmandikku suurematest jõgedest ja järvedest on saastatud, rohkem kui 350 miljonil elanikul pole ligipääsu puhtale veele. Veel 2005. aasta lõpus polnud 661 Hiina linnast 278-s heitvee töötlustehast. Vee- ja õhukvaliteedi langusega ning tervisehädadega maksavad Hiina elanikud lõivu riigi kiire majandusedu eest.
Kahjuks ei reosta Hiina ainult oma riigi siseselt. Õhusaaste ei tunne piire . Hiina tehased ja jõujaamad tekitavad rohkem väävel - ja süsinikuühendeid kui terve Euroopa.  Kuna tuuled toovad reostust ka Jaapanisse , siis kohalikud kurdavad sageli valusaid silmi ja kurku.

MAJANDUS
Tänaseks võib suure kindlusega prognoosida Hiina edasist liikumist majanduslikult aina kõrgemale. Siiski ei ole Hiina kasvuperspektiiv pilvitu. Hiina probleemiks on riigi eri osade ebaühtlane areng, nii on suur osa majanduskasvust toimunud Vaikse ookeani rannikulinnades, ennekõike nn erimajandustsoonides, kuhu on koondunud modernne tööstus, samas kui sisemaa on paljuski arengus maha jäänud. 

Hiina üheks eripäraks on olnud ka nn ühe lapse poliitika, mis võimaldas varasematel aastakümnetel erinevalt teistest arengumaadest pidurdada elanikkonna plahvatuslikku juurdekasvu ja tõi kaasa elanike jõukuse kasvu. Nüüd on selle poliitika tagajärjel aga toimumas tööjõulise elanikkonna juurdekasvu vähenemine, mis paratamatult hakkab ka eelolevatel aastakümnetel piirama majanduse ekstensiivse kasvu võimalusi, mille aluseks seni on olnud odav tööjõud , mida üha täiendavad maalt rannikulinnadesse valguvad migrantööliste massid .