50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
britaaaaaa
Õppematerjali autor
KUIDAS SÄÄSTA VETT? Puhas ja värske vesi on igasuguse elu eeldus Maal. Juba see on oluline põhjus veega hoolikalt ümber käimiseks. Teine põhjus on, et vesi on looduse aineringkäigu kandja. Kas olete mõelnud, et vesi, mida täna hommikul jõite, on ringelnud siin Maa peal juba väga-väga ammu? Korrusmaja elanik kasutab keskmiselt umbes 180 liitrit vett ööpäevas. Peamiselt kulub vesi • pesu pesemisele: 20 liitrit (13%) • WC kasutamisele: 40 liitrit (16%) • köögis: 35 liitrit (22%) • isikliku hügieeni tarbeks: 60 liitrit (49%) Vesi maksab raha, seega hoiab veekulu vähendamine kokku ka majandamiskulusid. • Loobuge pudeliveest, kui kraanivesi on joogikõlblik. Kraanivee maitseomaduste parandamiseks võib kasutada veefiltrit või näiteks sidrunit. KÖÖGIS - Pestes nõusid käsitsi, ära lase veel samal ajal joosta
Viimsi Kool Rauno Leppik VEE KOKKUHOIU VÕIMALUSED KODUSES MAJAPIDAMISES Uurimistöö Juhendaja: õp Alge Ilosaar Viimsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vesi on eluks kõige vajalikum osa. Inimkonmd on seda kasutanud samakaua kui on eksisteerinud. Kuid tänapäeva teadlased on uurinud välja, et joogikõlbliku vett ei ole väga palju, kõigest 1 protsent kogu maailma veest. Selle vähese vee tõttu on hakatus vett säästma ja säästmine on üha tõusev trend. Paljud teadlased ja inseneerid leiavad võimalusi, kuidas hoida vett kokku. On tehtud palju leiutisi, mis aitaks inimestel vett kokku hoida. Antud teema on maailmas väga aktuaalne, ning seda on juba uuritud ka, kuid see on selline valdkond mis muutub pidevalt, sest inimesed on hakanud mõtlema loodusele ja on haklanud rohkem säästma.
alustugedeks, tähtis osa kliima- ja ilmastikuolude tekkel ning inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud süsinikdioksiidi neelamisel. Samuti elab ookeanites ja meredes 90% planeedi elusorganismidest. Probleem on ülemaailmne, kuid lahendused jäävad paikseteks. Ekspertide sõnul oleks vaja kulutada 30 miljardit dollarit aastas, et kõigi joogivee vajadus saaks rahuldatud, rahvusvaheline abi ulatub aga 3 miljardini aastas. Selleks, et vett jätkuks ja vesi puhas oleks, saame me kõik midagi ära teha. Vee säästmine on otseses seoses kokku hoitud raha ning meid ümbritseva keskkonna puhtusega. Puhta vee kulu saab vähendada mitmeti. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. Näiteks vähendada otse puhtast loodusest ammutatava vee kasutamist tööstuses.
jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Endistes N.Liidu maades ja Ida-Euroopa riikides on tõhusamad
kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Endistes N.Liidu maades ja Ida- Euroopa riikides on tõhusamad veepuhastussüsteemid alles rajamisel. Eestis on viimastel aastatel saanud kaasaegsed puhastusseadmed rida väikelinnu. Puhas joogivesi on probleemiks paarikümnes Eesti asulas, kuhu tuleb see tsisternidega kohale vedada. Puhta vee kulu saab vähendada mitmeti. Näiteks vähendada tööstuses kasutatavat otse puhtast loodusest ammutatavat vett, aga ka tõsta elanikkonna teadlikust, et vesi on kallis loodusvara ning seda tuleb kasutada võimalikult kokkuhoidlikult. Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades.
Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee- energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, 4
Kokkuvõte Kui see, mis Maailmaga praegu toimub, ei pane inimesi mõtlema oma teguviisi üle, siis ma ei tea, mis paneb. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks ning rahvastik, kellel seda vett eluks vaja on, aina kasvab. Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas. Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole.
VEEKAITSE Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin veest ja sellega seonduvast probleemidest maailmas. Kõik me teame, et inimene suudab ilma toiduta vastu pidada nädal aega,aga ilma veeta ca 3 päeva. Vesi on tähtis osa meie organismist. Paljudel pole võimalust puhast vett tarbida ja see on põhiline probleem maailmas, millele otsitakse juba pikemat aega lahendust. Iga päev leiutatakse uusi asju, mis aitab vett puhastada ja samuti kehtestatakse seadusi, mis kaitsevad meid ja vett mida tarbime. Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse 1. VESI 1.1. VEE ÜLDISELOOMUSTUS Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta hõlmab maakera pindalast ligi 3/4. Enamjaolt on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid