Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Takistus (1)

3 KEHV
Punktid
ELEKTROTEHNIKA
Takistus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Takistus
· Juhi omadust avaldada laengute liikumisele takistavat vastumõju nimetatakse takistuseks
· E Erinevatel i t l materjalidel t j lid l on erinev i elektritakistus Takistus
· Juhi takistus on leitav valemiga
ll R= [] l ­ juhi pikkus [m] S ­ eritakistus [mm2/m] S ­ juhi ristlõikepindala [mm2] Eritakistuseks nimetatakse antud ainest 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga juhi takistust 20°C juures Takistus
· Takistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks
1 1 G = = S R · Juhtivuse tähis on G ja ühikuks S-siimens Takistus
· Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse erijuhtivuseks
1 m = 2 mm Takistid
· Püsitakistid ­ takistust pole võimalik muuta
· Muuttakistid ­ takistus on muudetav etteantud tt t d piirides ii id Takistid
· Püsitakistid võivad olla süsinik- komposiittakistid, kiletakistid või traattakistid
· T Takistitele ki tit l on valmistaja l i t j pooltlt ette tt antud t d tolerants ­ kui palju võib tegelik takistus erineda nominaalsest Takistid
· Takistuse väärtus võib olla takistile kirjutatud või on see antud vastava värvikoodiga g
· Sõlt Sõltuvalt lt skeemi k i üh ühendamise d i viisist ii i t nimetatakse muuttakistit kas potentsiomeetriks või reostaadiks Takistid
· Takisti max pinge on määratud läbilöögipingega
· Takisti vool on piiratud takisti j soojenemisega g
· Takisti võimsus näitab kui palju suudab takisti hajutada soojust ilma et ta "süttiks" Takistuse sõltuvus t temperatuurist t i t
· Temperatuuri kasv põhjustab materjali takistuse kasvu
· Temperatuuri tegur näitab kui palju k kasvab b ttakistus ki t ttemperatuuri t i kasvamisel k i l 1°C võrra Takistuse sõltuvus t temperatuurist t i t
· Takistuse juurdekasvu temperatuuri kasvades saab arvutada valemiga
R2 - R1 R1 ­ algtakistus = t R2 ­ lõpptakistus lõ t ki t R1 ­ temperatuuritegur t ­ temperatuuri muutus Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets ,, "Elektrotehnika II vahelduvvool ",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool ", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika ", Tallinn 1967 · T. R. Kuphaldt, "Lessons In Electric Circuits" · L. L Bengtson Bengtson, L. L Bergström, Bergström I. I Ewaldz, Ewaldz E. E Milthon, L. Nordlund, E. Soomägi, "Elektrotehnika I alalisvooluahelad ", Tallinn 1993 · www.tevalo.ee
Vasakule Paremale
Takistus #1 Takistus #2 Takistus #3 Takistus #4 Takistus #5 Takistus #6 Takistus #7 Takistus #8 Takistus #9 Takistus #10 Takistus #11 Takistus #12
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 163 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor acidzeto Õppematerjali autor
Takistus
Takistid
Takistuse sõltuvus temperatuurist
Valemid

Sarnased õppematerjalid

Pinge ja Vool
10
pdf

Pinge ja Vool

ELEKTROTEHNIKA Pinge, g , vool Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektripinge · Elektriväljas liikumisel punktist potentsiaaliga 1 punkti potentsiaaliga 2, tehakse alati samapalju tööd · Tehtud T ht d töö jja llaengu suuruse suhet h t nimetatakse i t t k pingeks W U ­ pinge [V - volt] U = [V ] W ­ töö [J] Q Q ­ laeng [J] Elektripinge W1 · Kuna 1 = Q W2 2 = Q siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 ­ 1[V] · Pinge mõõtühik on volt-V Vool · Elektrivool on laengute liikumine · Mida intensiivsem

Elektrotehnika
Elektriväli
11
pdf

Elektriväli

ELEKTROTEHNIKA Elektriväli,, elektrivälja j potentsiaal Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektriväli · Elektriväli on potentsiaalne väli · Liigutades elektriväljas laengut kulutatakse selleks energiat või saadakse energiat juurde. · Liikudes Liik d ühest üh t punktist kti t tteise i kkulutatakse l t t k alati samapalju energiat sõltumata millist teed pidi liigutakse Elektrivälja tugevus · Elektrivälja tugevus mingis väljapunktis on võrdne antud punkti paigutatud F N V laengule mõjuva jõu E= = ja laengusuuruse Q C m suhtega E ­ elektrivälja tugevus [v/m] F ­ jõud [N] Q ­ laeng [C] Elektrivälja tugevus · Laengust Q kaugusel r avaldub välja

Elektrotehnika
Laeng ja Coulombˇi seadus
8
pdf

Laeng ja Coulombˇi seadus

ELEKTROTEHNIKA Laeng, g, Coulomb'i seadus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Laeng · Laengu kandjaks on elementaarosakene elektron · Laengut tähistatakse tähega Q · Laengu mõõtühikuks on C (kulon) Laeng · Elektroni laeng on -1,60x10-19 C · 1C = 6,25·1018 elektroni · Laengud mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu · Samanimelised laengud tõukuvad, g tõmbuvad erinimelised laengud Coulomb'ii seadus Coulomb · Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb'ii seadus Coulomb Q1 Q2 2[ ] F= a - keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus

Elektrotehnika
Üldine
15
pdf

Üldine

ELEKTROTEHNIKA Üldist Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 7 põhiühikut · Pikk Pikkus - meeter t [m] [ ] · Mass - kilogramm [kg] · Aeg - sekund [s] · Elektrivoolu tugevus - amper [A] · Temperatuur - kelvin [K] · V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t

Elektrotehnika
ELEKTROTEHNIKA
16
pdf

ELEKTROTEHNIKA

ELEKTROTEHNIKA Laeng, Coulomb’i seadus Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Laeng • Laengu kandjaks on elementaarosakene elektron • Laengut tähistatakse tähega Q • Laengu mõõtühikuks on C (kulon) Laeng • Elektroni laeng on -1,60x10-19 C • 1C = 6,25·1018 elektroni • Laengud mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu • Samanimelised laengud tõukuvad, erinimelised laengud tõmbuvad Coulomb’i seadus • Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga Coulomb’i seadus Q1  Q2 2  F εa - keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus N ε0 – vaakumi dielektriline läbitavus ε –

Elektotehnika 1
Alalisvool
32
pdf

Alalisvool

) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea-

Elektrotehnika
Põhjalik ülevaade alalisvoolust
32
pdf

Põhjalik ülevaade alalisvoolust

) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea-

Füüsika
Alalisvool
32
pdf

Alalisvool

) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea-

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

Marike18 profiilipilt
Marike18: Abiks ikka
15:14 19-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun