Eetikakoodeks kui elus dokument ja selle vajalikkus ettevõttes Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis ettevõteis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel. Ettevõtte eetikakoodeks kujutab endast sageli dokumenti, mis kuulutab välja ettevõtte seisukohad teatud kõlbelistes ja sotsiaalsetes küsimustes. Ettevõtte eetikakoodeks võib puudutada näiteks kvaliteedi, töötajate või keskkonna küsimusi. Eeetikakoodeks võib ka reguleerida käitumist kõlbeliselt täbarates olukordades, näiteks huvide konflikti või kingituste puhul, ning näha ette protseduurid koodeksi rikkumise tuvastamiseks ja abinõud rikkumise korral
Eestis vist nii ei ole, ja olen ka väga õnnelik selle üle.Meil soovitakse pigem istungit üldse ära jätta, ja olen ka lugenud et kohtunikud on kohtuprotsessiga viivitanud, et inimene kes kohut mööda käib, oma mure ära unustaks. Leian, et see on väheke jabur! Või ehk sain lihtsalt valesti aru ja ega ma just väga palju juristide tegevusest ei ole kuulnud, ja ka erilistest probleemidest mitte, või asi on tõesti minus, et kõik jääb kahe silma vahele. Juristidel on ka suur roll õigusriigi tagamisel. Tavarahvas vajab ka kindlustunnet ja pidevat meeldetuletust, mis on nende õigused. Õigustest on tähtis kinni pidada, et me ei muutuks mingiks kriminaalriigiks. Ning õigust ei tohi eirata. Juristide ülesanne on kodanikke julgustada oma õiguste ja sõnavabaduse eest seisma. Juristide roll meie ühiskonnas, ongi anda inimestele informatsiooni nende õigustest ja koos rahvaga on nad ka suur roll õigusriigi tagamisel.
lõikes 3 sätestatud pädevaks organiks on Eesti Advokatuur; kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt; kes on aus ja kõlbeline. (kogu informatsioon on saadud leheküljelt et.wikipedia.org/wiki ja Eesti Advokatuuri kodulehelt www.advokatuur.ee ) Mis on selle ameti juures meeldiv? Kui suur on palk? Eelkõige mitmekesisus. Kõik juhtumid on erinevad, kõik kliendid on erinevad. Adrenaliin, sest ei tea, milliseks võib juhtum pöörduda ja milline võib olla tulemus. Palk on juristidel ning advokaatidel väga hea. 1000- mitukümmend tuhat krooni tunnis. Võrdluseks tavaline tunnipalk umbes 50 krooni tunnis. Artikleid või pilte http://sloleht.ee/index.aspx?id=297173&q=advokaat http://sloleht.ee/index.aspx?id=291487&q=advokaat http://sloleht.ee/index.aspx?id=291068&q=advokaat
· Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). Eetikakoodeks Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel. Juriidiline staatus Eetikakoodeksite juriidiline staatus võib olla erinev. Mõne eetikakoodeksi rikkumine võib kaasa tuua haldusliku vastutuse (sealhulgas tegevuslitsentsi äravõtmine) või tsiviil- või kriminaalvastutuse. Mõne eetikakoodeksi puhul võib selle rikkumine kaasa tuua ainult kutseorganisatsioonist väljaheitmise. On ka selliseid eetikakoodekseid, mille rikkumise puhuks sanktsioone ei ole ette nähtud (võib isegi puududa rikkumise
Säilitatud papüürused ja raamatud annavad võimaluse võrrelda tänapäeva õiguse ja rooma õiguse ja saada teada kuidas tol aegse juristi tegevus erineb tänapäevasest tegevusest. Praegu rooma õiguse vaatlemisel saab teha järeldust, et rooma jurisprudentsi tase oli väga kõrge. Juba Vanas-Roomas eristati 2 õigusharu - avalik õigus ja eraõigus. Juristil , kes tegutses õiguse rakendajana , sageli tuli olla ka õigusnormi loojaks kuna Roma aja esimestel juristidel pole olnud veel kogemust ja polnud kohta kust võis vaadata kuidas tegutseda konkreetses olukorras ja sellepärast oli vaja iseseisvailt luua seadusi . Sellel ajal jurist õpis tundma rooma õigust kehtiva õigusena, aga praegu juristid seda ei tee. Tänapäeva juristid õpivad rooma õigust selleks, et oli arusaam sellest kust see kõik tuli ja lisaks sellele selle rahva õigus arendab juriidilist arusaamist ja mõtlemist üldse. Kui rääkida sellest
5 Kilingi-Nõmme Gümnaasium SEISUSELE VASTAV RIIETUS Kostüümi peeti keskajal inimese seisust näitavaks tunnuseks. Olid olemas omad ettekirjutused, kui kalleid riideid võisid inimesed osta, kes võisid kanda karusnahku ja kui pikad võisid olla kinganinad. Rangelt oli määratud ka riietus tsunfides, linnavalitsuse liikmetel, arstidel, juristidel jne. XIV sajandil jälgis Põhja- Saksamaa linnades raad karmilt, et iga naise riietus ja ehted vastaksid tema abikaasa varanduslikule seisundile, nagu see oli fikseeritud maksunimekirjas. Eri riietust kandsid keskajal ka narrid. Neid iselommustas teravatipuline müts, mille otsas oli luljused. Suur sakilise äärega krae, mille küljes rippusid samuti kuljused. Isiku päritolule ja positsioonile osutavate tunnuste hulgas olid tähtsal kohal ka tema vapp ja orden
.....................................................................6 2 Riietus keskajal üldiselt Keskajal oli riietus väga tähtis, tuli kanda oma seisusele vastavat riietust, teise seisuse riitete kandmist sai keskajal võrrelda patuga või auahnsusega. Rangelt oli määratud ka riietus tsunftides, raadi liikmetel, arstidel, juristidel jne. "Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast auväärsed inimesed teid ei süüdistaks liialduses ega noored tagasihoidlikuses."(Louis Püha). Kallimaid riideid võisid kanda kõrgemast seisusest isikud ja madalamast seisusest isikud kandsid tavaliselt odavaid riideid. Mida
XII sajandil hakkas levima lõigete kasutamine õmblemisel. Sel perioodil loodigi kõik põhilised rõivalõiked, mida kasutatakse veel tänapäevani. Seisusele vastav riietus Kostüümi peeti keskajal inimese seisust näitavaks tunnuseks. Olid olemas omad ettekirjutuse, kui kallis riideid võisid inimesed osta, kes võisid kanda karusnahku ja kui pikad võisid olla kinganinad. Rangelt oli määratud ka riietus tsunftides, linnavalitsuse liikmetel, arstidel juristidel jne. XIV sajandil jälgis Põhja- Saksamaa linnades raad karmilt, et iga naise riietus ja ehted vastaksid tema abikaasa varanduslikule seisundile, nagu see oli fikseeritud maksunimekirjas. Eririietust kandsid keskajal ka narrid. Neid iseloomustas teravatipuline müts, mille otsas oli kuljuseid. Suur sakilise äärega krae, mille küljes rippusid samuti kuljused. Isiku päritolule ja positsioonile osutavate tunnuste hulgas olid tähtsal kohal ka tema vapp ja orden
Hms tagab kodaniku õiguste parema kaitse, kuid eeldab, et ka kodanik ise peab olema piisavalt hoolikas. HMS üritab senisest tugevamini kaitsta kord langetud haldusotsuste kehtivust. Ning lõpetuks, koos hilisema rakendusseadusega oli HMS eesmärk ja erinevate Eestis läbiviidavate haldusmenetluse harmoniseerimine, jättes HMS-st erinevad menetlusnormid kehtima vaid põhjendatud vajaduse korral. See võimaldab nii asutustel, tavakodanikel kui ka neid abistavatel juristidel paremini orienteerudaa erinevate protseduuride rägastikus. 3 Haldusmenetluse eesmärk Kõige laeimas tähenduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfuktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi. Haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse määratluse järgi haldusorgani tegevus
ja agressiivsusega. Reklaamieetika püüab vastata küsimusele, mida reklaamija tohib tarbija tähelepanu köitmiseks teha, muutumata liiga pealetükkivaks. 10. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. 11. Professionaalse kutse-eetika eesmärk on üldtunnustatud kõlbeliste väärtuste ja normide konkretiseerimine kitsamas sfääris. Näiteks võivad koodeksid olla loodud avalikule teenistusele tervikuna või spetsiifiliselt selle üksikule organisatsioonile (nt Riigikontrollile).
saavutamist. Aga kõik tasapisi, noor firma alles ju. · Jutustage meile raskustest ja kriisidest ettevõtte tegevuse algetapil. Eks see kõige raskem ongi nö lumepall kokku saada. Kui see pärast veerema hakkab, siis tead, et oled millegagi hakkama saanud. · Millist abi saite väljastpoolt ettevõtet? (Nt kogenud nõuandjate, juristide, raamatupidajate, maksuspetsialistide käest). Kuna meie firma omab ka lepinguid ja dokumente, siis lasime need juristidel üle vaadata, et kõik seadusega kooskõlas oleks. ESA-lt saame palju abi. · Milline oli Teie perekondlik olukord ettevõtte rajamise ajal? Kas tundsite oma lehedaste inimeste tuge või tõi ettevõtte rajamisega seonduv kaasa konflikte? Eks see võttis mingil määral ka oma aja ära, aga konflikte küll ei lasknud tekkida. Mis juhtus pärast ettevõtte käivitumist? · Milliseid probleeme ja raskusi oli kõige raskem lahendada kui ettevõtte tegevus hakkas
millistest elementidest omandiõigus koosnes. Teises alapeatükis võtsin aluseks hetkel Eestis kehtiva asjaõigusseaduse ning kirjutasin lähtudes erinevatest paragrahvidest, et kuidas ja mis tingimustel on võimalik hetkel kehtiva Eesti seaduse järgi asju omandada. Teema on oluline, kuna igal juurateadust õppival tudengil on oluline tundma õppida Rooma õigust ning samuti ka tänapäeva õigust. Nagu kirjutas E. Ilus oma raamatus, et tänapäeva juristidel oleks Roomlastelt paljugi õppida ja nii leían ka mina, et see on iga tudengi raudvara, mille peab omandama, et mõista õigust paremini ja lahendada tänapäevaseid keerulisi probleeme. 2 1. Isadus 1.1 Rooma õiguse norm Rooma õiguses on isa võimu all terve perekond. Naine, lapsed, lapselapsed. Lisaks veel ka orjad ja muud perekonna alluvuses olevad isikud. Ainus, kelle üle ei ole isal võimu on tütre laps(ed).
sõnalised tsitaadid seaduse tekstist ja teine osa on seaduse sätete ümberkirjutised, mis annavad meile osalise ülevaate seadusekogust. Seadustekogu pärineb 5. sajandist eKr ja teada olevad fragmendid on kirja pandud 1. sajandist eKr kuni 6. sajandini pKr ja üht osa seadusetekstist on redigeeritud veel 9. sajandil. Kuna seadustekogu on läbinud rohkem kui tuhat aastat, siis on ka see teinud vastavalt läbi suuri muutusi nii seadusetekstides kui ka ladina keeles, millest hilisematel juristidel tuli paratamatult leppida teadmisega, et keeruline on mõista kunagiste seadusandjate mõtteviisi kirja pandud seaduse ees. Juristidel oli raskusi erinevate terminite mõistmisega juba 200 a. eKr, mil seadusekogu edasisel töötlemisel tuli kasutusele võtta kohati sisetunde järgi sobivaid mõisteid, et anda seaduses kui sellises võimalikult selgelt edasi kohaldamisele ettenähtud eeskirju. 1.2 Allika liigendus temaatika
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms.
õigusnormide formuleerimisel ja juriidilistes otsustes õigusnormi rakendamise formuleerimisel. Teiseks õigusteaduse kõrgema abstraktsiooni ja üldistustasemega mõisted, mida kasutatakse õiguse üldiste fenomenide kirjeldamisel ja õiguse kui kõrgema sotsiaalse nähtuse kirjeldamisel; ja/või millega määratletakse või seletatakse kehtiva õiguse mõisteid. Mõisteid ja teooriaid või teoreetilisi seisukohti on tarvis teada eelkõige juristidel ja õigusteadlastel ning tõenäoliselt õigusaktide väljastöötajatel ja õiguse rakendajatel, et mõista õigust, osata seda tõlgendada, rakendada, kujundada. Teatud määral igal inimesel, et mõista õigusega kehtestatud reegleid. Kindlasti kõigil neil, kes soovivad õigust õppida, sest teatud mõttes on õiguse mõistete ja õigusteaduse teoreetiliste seisukohtade tundmine õiguse õppimisel ja mõistmisel sama oluline, nagu sõnade ja keelereeglite tundmine keelteõppes.
Vastus sõltub muidugi sellest, kes seaduse loojad 21. sajandil on kohustest, valitud assableedest, õigusinstituutidest. Õige oleks kui seadusandjad looksid siduvaid seadusi, kui kohunikud teeksid õiglaseid otsuseid ja kui juristid tagavad õiguse arenguks hea raamistiku. Täielikult ühtsete seaduste loomine Euroopas on keeruline, sest rahvusvaheliste põhimõtete järgimiseks peavad riigid tegema mööndusi rahvuslike põhimõtete järgimisel. Noortel juristidel on ,,tahe teha parim õigussüsteem", aga Euroopa Liidu õiguse muutmine on nagu üritada panna ,,paat ookeanihoovuses teistpidi sõitma" (Caenegem 2004, lk 136). Kui muutus on vajalik, siis kahtlemata ei jää õigus muutmata. Vaba liitlus riikide vahel oli üks II maailmasõja põhjusteks. Ühine konstitutsioon ning Euroopa Föderatsiooni loomine oleks sellistele probleemidele selge lahendus. Universaalse Euroopa Liidu õiguse plussiks on asjaolu, et see on ajatu ja kultuuritu. Kas
..ntks Waterboarding. · Millised bürokraatia tunnused aitavad sellele kaasa? Käsuahel; halduskuruse alla läheb ka see, kui ametnikud jooksutavad tavainimesi ühest ametiasutusest teise, mingi probleemide korral). Kurjuse mittenimetamine, otsitakse sünonüüme. Bürokraatlik otsus koguneb mitmete inimeste otsuste põhjal, kes siis lõpuks süü endale võtab? · ,,Vaesustunud" professionaal-professiooni eetika nimetamine Arstidel ja juristidel väga tugev professiooni eetika. Elukutse komplektist. A&B tehniline ratsionaalsus allutab individuaalse südametunistuse võimustruktuuridele, lisaks lühiajalisus. Halduse kurjus 2 · Kuidas ,,halduse kurjust" ennetada?- · Weber: vastutuseetika tuleks tasakaalustada veendumuseetikaga · Adams ja Balfour: o Keskendudes liberalismise-minimalistlik eetika o Keskendudes demokraatiale- ,,avaliku" e. Ühiskonnast tuleva eetika arendamine
- Aastatel 1990-1998 intellektipuudega kinnipeetavate retsidiivsusrisk 68% Keskkondlikud tegurid Perekond - Laste agressiivsus seotud vanemate agressiivsusega - Ebastabiilne distsplin, neglekt, füüsiline karistamine seotud lapse suurema agressiivsusega Suhted kaaslastega - Agressiivsed lapsed pigem tõrjutud, agressiivsus suureneb - Kiusajatel vähenenud empaatiavõime Perevägivald - Seda on hakanud üha enam kriminaliseerima - Mida enam taunitakse seda suurem surve on juristidel ja politseil Kultuurikeskkond – osades kultuurides agressiivsus enam aktsepteeritud, näiteks Massimeedia - Vägivaldne meedia stimuleerib agressiivsust laste seas, muutes käitumisstsenaariume ja hoiakuid - Josephsson – lapsed vaatasid enne hokimäng vägivaldset saadet, agressiivsus hokimängu ajal - Videomängudel suurem mõju agressiivsele käitumisele laste seas, kuna seal tuleb kangelastega samastuda, vägivaldne käitumine on seal tasustatud
kliima ei sobinud külmad talved, kus oli võimatu karja või põldu pidada Attila hunnide juht, kellel oli 3 poega, kelle vahel jaotati pärast surma maaalad läksid tülli ja kaotasid järgmised lahingud sõjataktika: nooled, vibud & salkudena piirasid ümber & ''palgaarmee'' Germaani hõimud: goodid, saksid, frangid, vandaalid BÜTSANTS Kõrgaeg 6. saj keiser Justinianus I Bütsants saavutas suurimad piirid tugev sõjavägi, 3 osas lasi oma juristidel kokku koguda kõik Rooma seadused surus maha Nika ülestõusu, tappes 30 000 inimest ehitati Hagia Sophia Kyrillos kreeka misjonär, kes koostas 9. saj slaavi tähestiku Püsimajäämise põhjused: soodsad geograafilised tingimused (piiri lühidus(kergem kaitsta), maastik) rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid suudeti vastu seista babaritele (osteti ära) jätkus elav kaubandus paiknes kaubatee ristumiskohas rikkad linnad
Normatiivsed koosseisutunnused on seevastu suunatud ajaoludele, mille eelduseks on teatud väärtsüsteemi olemasolu. Siiski peab ka normatiivsete tunnustusega kirjeldatud tehiolu olema teatud määral seotud kogemuslikult haaratava reaalsusega. Normatiivsete ja deskripitiivsete koosseisudetunnuste eristamise tähtsus kehtivas karistusõiguses on eelkõige selles, et normatiivsete koosseisutunnuste tõlgendamisel on juristidel suurem vabadus, kui deskripitiivsete tunnuste tõlgendamisel. Teisest küljest on aga just see tõlgendamisvabadus aluseks üksteisega vastukäivatele ja segastele seisukohtadele. Seetõttu nõuab normatiivsete koosseisutunnustusega ümberkäimine erilist hoolikust ja teatud tõlgenduse kasuks otsustamine eriti põhjalikku juriidilist argumentatsiooni. 3.2. Süüteo objektiivne koosseis Kuigi iga koosseisu mõtteliseks alustalaks on õigushüve, erinevad koosseisud üksteisest oluliselt.
korralikult kinni nööpinud. Väga anaalne mees, basically. AGA see ei lõpe veel sellega. Korra loomine õiguses ja eriti selles õiguses, mis on positiviseeritud. Tegu ongi problmeemiga, mida õigusteaduses nim süstematiseerimiseks. See peitub juristide mõtlemises ja tegevuses, on väga sügavalt juurdnud. Seda on võrreldud tööga raamatukogus - kõigil lugejatel on vaja võtit, et leida sobilik raamat riiulitelt. Juristidel vaja leida vajalikud õigusnormid ja lähtekohaks sellise meetodi (võtme) leidmisel peaks olema teadmine, et me oleme seotud teatud kultuuriruumiga, kust väljuda pole mõtet, pole vaja ja pole ka vist võimalik. Küll on aga vaja arvestada tegelikusega, kuhu me oleme jõudnud. Vaja arvestada neid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid muutusi, mida õigus on läbi teinud. :) (heh.. Mõtlesin seal tibule.) Õigusnormide sise selgitamine ja normide süstematiseerimine, ja kuigi algul tundub
võimalikult vähe reguleerima, inimesed käituvad spontaanselt vastavalt sellele kuidas on nende huvid Herbert Spencer kõik aspektid ja iseõppivad agendid *ettetrükitav tekst telefoni poolt, youtube'i soovitused; tegeletakse ka tehinintellekti küsimusega; milline näeb välja maa peale ühiskonna väljasuremist? Inimkond sureb enda tegevuse tulemusel? Saastatus, viiruste tugevnemine ja inimkonna nõrgenemine (elame aina steriilsemalt), kalavarude vähenemine *juristidel on võimalik luua iseenda komplekssust ? ja *kehtib paljudel elualadel? Ntks ainult lauluhäälest ei piisa et olla edukas vaja on marketingi, ühiskondlikku aktiivsust ja palju muud Toomas Hendrik Ilves tark riik hoolitseb selle eest et meie .... 5 Lugemine Filosoofia on tarkusearmastus ja püüdlemine tarkuse poole aga ka sophos kui mingi ala asjatundja; on kui küps armastus (ma vajan sind sest armastan sind).
ja maailm ning õigus ja usku, keiser ja patriarh on eraldi käsitletavad. Just roomakatolik kirik õpetab, et mitte keegi ei saa olla kunagi korraga kuningas ja juht (viimane selline oli Jeesus). Säärane vastasseis on ideaalne sest kahe võimu võitlus on säilitanud teatava tasakaalu sest kumbki võim ei ole saavutanud lõplikku ülemvõimu. Juba keskajast peale saab rääkida juristidest ja teoloogidest. Õhtumaa juristidel on alati olnud teadmine allumine õigusele ning sellega kaasnev teadmine, et kuninga sõna ei ole mitte alati seadus. Poliitilisele suvale on tihtipeale vastandunud õigus, mille võimuses on olnud karistada ka valitsejat. Teadmist võimude lahususest kandis keskajal edasi just rooma-katoliku kirik. Põhjuseks paljude rooma juristide kirikuga liitumine ning teadmiste kirikusse toomine. Peamine tees on jumaliku võimu sõltumatus ehk õigusautonoomia. Just
lähenemisviisi õigusele (õigusdogmaatika, õiguse sotsioloogia jne). Õigusteadus on kompleksne fenomen ja koondab endasse terve perekonna “õigusteadusi”. Kokkuvõte artiklist: Narits. R. Õigusteadus. - Juridica, 1995, 3, lk. 86 Peaks olema kirjutatud märksõnast „õigusteadus“, aga ei ole. Selline jutt on hoopis: „1995, Eesti taastab ja loob oma rahvuslikku õiguskorda. See on huvitav ja mahukas töö. Kahtlemata on siin oma kindel osa ja koht juristidel – nii teadlastel kui ka praktikutel. Kuid selline eesmärgipärane tegevus õiguskorra kujundamisel ei ole „sile“ ja probleemivaba. Nii näiteks püüab seadusandja transformeerida olulisemad eluvaldkonnad õiguse keelde. Jõudumööda aitavad teda siin õigusteadlased. Juristid – õiguse rakendajad – omakorda püüavad juriidiliste otsustuste tegemisel leida olemuslikke seoseid keerulise eluliste asjaolude maailma ja õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisu vahel
Kuid ühegi Lääne-Euroopa riigi riigiorganite süsteem ei põhine puhtal võimude lahususel - tegemist osundatud ja parlamentarismi süsteemi segavariantidega. Segasüsteemi riikides on riigipeal laiem või kitsam, kuid küllalt tugev pädevus - näit valitsuse moodustaja nimetamine, parlamendi laialisaatmise ning seaduste suhtes vetoõigus (vt jaotus "a)"). Oluline oleks Eesti juristidel teada ka prof.A.-T.Kliimanni liigitust (Kliimann, 26.): võttes aluseks riigivõimu ja alamate (kodanikud, elanikud) omavahelise suhte iseloomu seonduvalt veel haldusakti iseloomuga sai prof.A.-T.Kliimann neli riigi valitsemise vormi, mis seonduvad samas ka riigi ajalooliste tüüpidega: 1)politseiriik - st haldusaktiga kui toiminguga kohustati alamaid, mitte aga valitsevat võimu ennast - st
regulatsiooni ehk õiguslikku lahendust ei olnud, otsiti seada ius commune’na kehtivast Rooma õigusest. Subsidiaarsena kehtis Rooma õigus Prantsusmaal Code civile vastuvõtmiseni 19. sajandi alguses, Saksamaal BGB vastuvõtmiseni 1900, Eesti territooriumil 1865. aastani, mis hakkas kehtima Balti eraseadus jne. Kuigi tegemist polnud enam antiikse Rooma õigusega, oli see antiiksetest ja ladinakeelsetest allikatest väljaarendatud õigus. See aga tähendab, et aastasadu oli Euroopa juristidel ühine õiguskeel, neid juhtisid sarnased õigusprintsiibid ning metoodika. Mina isiklikult arvan, et ilma ühise õiguskultuurita poleks olnud võimalik ka Euroopa Liidu teke sellisel kujul. Kindlasti oleks aga peaaegu võimatu välja anda ühised õigusregulatsioone. Isegi ühise aluseta on erinevad kultuurid ja erinevad tavad üksteisele rasked aktsepteerida. Kuid praegu toetavad neid vähemalt ühised lähtekohad. (vt ka Knütel, Rolf. Ius commune und Römisches Recht vor Gerichten
tuleks ju arvestada ka võimalusega, et eksivad mõlemad. Sellisel juhul jääbki lahendus saamata või on saadud lahendus objektiivselt vale. Suurem seletuse puudujääk tekib aga selles levinud olukorras, kus kõigi vaidlejate pädevus on üsna selgelt väljaspool kahtlust, ja ühegi neist eksinuks tembeldamine ei ole arvessetulev variant. Kui sõnade tähendused oleksid koodis fikseeritud, nagu näiteks neilsamadel kohtus vaidlevatel juristidel on mugav mõelda, siis ei oleks vaidlemisel mõtet, vaid tuleks õige tähendus järele vaadata. Ja kui teksti tähendust oleks võimalik objektiivselt tuvastada, siis ei saaks samale tekstile tuvastada rohkem kui üht tähendust. Vajadus inimeste keelelist käitumist masina jaoks modelleerida seisab küll väljaspool siinse õpiku otsest käsitlusala, kuid väärib mainimist indikaatorina. Inimkeelt kui fikseeritud koodi on masinatele
juurde. Õpetamisel on oluline, et sama nähtust seletavad teooriad, doktriinid ning kontseptsioonid peaksid olema võrreldavad. Muidu ei ole ühe suure õigussüsteemi paradigmaatilise käsitluse raames võimalik üldistavalt õpetada. Kindlate doktriinide ning kontseptsioonide püsiv kasutus õiguse õpetamisel või teistsugustele üleminek on faktorid, mida eri aegadel akadeemilise õppe läbinud juristidel tuleb teoreetilistes diskussioonides ning eriti õiguse realiseerimise käigus alati arvestada. Tuleks olla n.ö ühel lainepikkusel, üksteisele võrreldavalt mõistetav. Võime väita, et pärast Eesti omariikluse taastamist on meie õiguskirjanduses ning õigusõppes domineerivad õigusnormi struktuuri kaks doktriini: klassikaline ning normativistlik. Refereerime neid põhiliselt tuntud eesti õigusteadlase 1 Ilmar Tammelo uuringu põhjal. P.1
õigusnormide formuleerimisel ja juriidilistes otsustes õigusnormi rakendamise formuleerimisel. Teiseks õigusteaduse kõrgema abstraktsiooni ja üldistustasemega mõisted, mida kasutatakse õiguse üldiste fenomenide kirjeldamisel ja õiguse kui kõrgema sotsiaalse nähtuse kirjeldamisel; ja/või millega määratletakse või seletatakse kehtiva õiguse mõisteid. Mõisteid ja teooriaid või teoreetilisi seisukohti on tarvis teada eelkõige juristidel ja õigusteadlastel ning tõenäoliselt õigusaktide väljastöötajatel ja õiguse rakendajatel, et mõista õigust, osata seda tõlgendada, rakendada, kujundada. Teatud määral igal inimesel, et mõista õigusega kehtestatud reegleid. Kindlasti kõigil neil, kes soovivad õigust õppida, sest teatud mõttes on õiguse mõistete ja õigusteaduse teoreetiliste seisukohtade tundmine õiguse õppimisel ja mõistmisel sama oluline, nagu sõnade ja keelereeglite tundmine keelteõppes.
annaabi.ee 
