Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, Shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud. Igal kastil on oma dharma. Jumalad Devi Brahma Shiva Vishnu Kali Rama Krishna Lakshmi ` Pidustused Diwali Holi Raksbandhana
matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda
toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupühadel surnuaiale toitu viia ja seal süüa. Ka on Eestis tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest.Sealt on imlselt ka pärit Eestlaste praegune paikne eluviis. Kujunes välja rahvakalender, kuhu kuulusid tähtsamate pühadena päikese austamisele pühendatud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood.
viljahingest, kellest arenes abikaasalikku ja emalikku kiindumust tundev olend. Isis leinas oma meest ning tegi kõik endast oleneva, et teda taas ellu äratada. Olles egiptuse viljaema, kehastas ta tõenäoliselt ka tuult. Ta moondab end pääsukeseks ning elustab surnud Osirise, lehvitades talle tiibadega tuult ning täites tema suu ja ninasõõrmed magusa õhuga. Väärib märkimist, et Isis on üks vähestest tiivulistest egiptuse jumalaist. Isis on üks neist jumalustest, kes saavutavad mingil põhjusel erilise võimsuse. Esialgu oli ta vaid liibüa päritolu hing, keda seostati viljakasvuga, kuid hiljem sai ta nii oluliseks, et talle omistati kõikvõimalikke atribuute. Ta oli orjade, patuste, kunstkäsitööliste ja rõhutute sõber ning kuulis rikaste inimeste, neidude, aristokraatide ja valitsejate palveid. (Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja
perioodiks, et näidata Mükeene juhtuvat osa. Religioon Juba ammu enne paleekultuuri sündi austati Kreetal mingilaadset jumalannat. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommetest, arheoloogiliste leidude hulgast on raske tuua esile kultuspaiku ja altareid. Ohvriandide loeteludest võib siiski järeldada, et panteoni kuulusid osad klassikalise kreeka jumalad. Poseidon paistis olevat välja toodud ktoonilise jumalusena, seotuna maavärinatega. Teistest jumalustest on tuvastatud Zeus-Hera paar, Ares, Hermes, Artemis, Dionysos. Hesiodose ja teiste antiikkirjanike väitel oli kreetalaste jumalanna nimi Rhea või Demeter. Tema kultus oli seotud püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Naisjumaluse sümboliteks olid kaksikkirves ja tuvi. Tillukesi religioosseid kujutisi kanti kuld- ja kalliskiviehteina sõrmustena, käevõrudena või nööriga kaelas, nii et nad olid alati käepärast, kui oli neid vaja pilttemplina vaha- või savipitserisse
Ajal, mil peamiseks elatusalaks muutus maaviljelus, kujunes välja mitmesuguste kaitsehaldjate ning väikejumalate kultus, mida võib seostada indogermaani rahvaste kasvava mõjuga. Kultuslikud toimingud olid seotud põllutööde ja karjahoidmisega, aga ka koduga. Läti Henriku teadetest nähtub, et pühaks peeti hiiesalusid ja mägesid, paljud kohanimed ja muistendid viitavad jõgede, järvede, kivide ning allikate austamisele. Muinasaegsetest jumalustest teame ainsana nimepidi Henriku poolt mitmel korral nimetatud Tharapitat, saarlaste suurt jumalat, kes vastab tõenäoliselt hilisemast rahvausundist tuntud Taara või Toorule. Vaevalt kujutas Tharapita siiski mingit ülemjumalat, nagu mõnikord on arvatud. Mingi ainu- või peajumala idee näib olevat olnud eestlastele hoopis võõras. Jumalad ja jumalused polnud niivõrd valitsejad, kuivõrd kaitsjad ja hoidjad, kellega tuli eelkõige püüda hästi läbi saada
(Dommermuth-Gudrich 2004: 11-12) Nii nagu iga kreeka polist hoidis koos ühine kultus ja sellega põimuvad müüdid, oli ka kogu kreeklaste kogukond kultuseühendus. Kõigile kreeklastele ühised olid Delfi oraakel, olümpiamängud ja Homerose eeposed. (Dommermuth-Gudrich 2004: 15) Ürgjumalad Vanade kreeklaste arvates valitsesid Olympose jumalad maailma, kuid polnud seda alati teinud. Suulised pärimused rääkisid teistest jumalustest ja ürgjõududest, mis eksisteerisid varasemal ajal, kui universum oli lapseeas. Paljudel juhtudel selgitasid nendest varastest jumalustest jutustavad müüdid looduse olemasolu. Paljud filosoofid pidasid ürgkaost kogu tegelikkuse aluseks. Näiteks esindavad ürgjumalused universumi elemente: päeva, ööd, maad, merd, taevast jne. Chaos (Kaos) eksisteeris enne maailma tekkimist, ajal, kui elemendid maal olid veel korrapäratud. Chaosest sündisid Nyx (Öö), Erebos (Allilma
põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks. Ka minujaoks on elementaarne külastada vanavanemate haudasid, eelkõige pühade ajal. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse. Näiteks on Lääne-Eestist teada pühaku Antoniusega "kokku sulanud" koduhaldjas Tõnn. Setudel oli aga viljasalves koduhaldjas Peko, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Tänapäevalgi võib kuulda mitmetes Eesti maakodudes lugusid ja legende majahaldjatest. Konkreetselt koduhaldjatesse pole mina võimeline uskuma, küll
rajatud seal valitsevad usundid- hinduism, budism ja džainism. Ühisteks tunnusteks on usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Hinduism Hinduismi mütoloogia on India omadest kõige keerukam ja fantaasiarohkem. Peajumalad- kõige looja Brahma, säilitaja Višnu ja hävitaja Šiva(trimurt, triaad). Teistest jumalustest on kirjutatud eepostes ‘’Mahabharata’’ ja ‘’Ramajana’’. India elanikest on tänapäeval 80% hinduistid. Hindud on enamasti taimetoitlased. Hinduismi 3 aspekti, mis tähtsustavad inimese-looma suhet: 1.Ahisma- vägivallatuse printsiip 2.Samsara- taassündide protsess 3.Karma- varasemad teod määravad käesoleva seisundi. Hinduism: Brahma Brahmal peaaegu puudub selgelt eristatav jälgijaskond, talle on pühendatud vaid 1 tempel
elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude - usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuüritustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Lehm kui elu andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbipõimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinsrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: (1) õppimise aeg, (2) kodu ja pere loomise aeg, (3) erakuna elamise aeg,
samades tingimustes, mis inimene elas maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust. Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu surnumask. Muumiaga koos asetati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks. Hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Võib öelda, et oma olemuselt oli Egiptuse kunst matusetalituse kunst, sest surm oli kujunenud omaette rituaaliks. Ka arhitektuuris pöörati enam tähelepanu haudehitistele kui eluhoonetele
Islam tekkis LähisIdas. Islam kujutab endast kõikehõlmavat religioosset eluviisi, mis läbib kogu muhameedlikku kultuuri ja sotsiaalset elu. Muhamedi elu ja tegevus Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund, milles austati taevakehasid, päikest ja kuud. Ohverdati pühade puude, kivide ja allikate juures, tehti palverännakuid Mekasse Kaaba pühamu juurde. Kõige tuntum ja jumalustest kõrgeim oli Allah, keda usuti määravat inimese saatust ning karistavat eksimuste eest. Meka ja Mediina olid kaubanduskeskused, kus elas palju juudi põgenikke ja kristlike munkade kogukondi. Islami rajajaks loetakse Muhamedi. Muhamed sündis Mekas aastal 570 pKr. Umbes 40aastaselt hakkas Muhamed unenägusid ja nägemusi nägema ning jõudis veendumusele, et Allah on teda oma rahvale prohvetiks ja hoiatajaks valinud. Muhamedi esialgne sõnum oli väga lihtne: "Ei ole teisi jumalaid
nende külge ei klammerduta, kui neid võetakse energiaallikana. Meditatsioon Üks suuri kingitusi, mida India, hinduismi sünnimaa, on kogu inimkonna vaimsele traditsioonile teinud, on meditatsioon. Meditatsioonitehnikaid on erinevad. Ühes püütakse mõistus vabastada kõikidest mõtetest, kuulata vaikust ja vaadata valget seina. Teine variant on püüda luua kujutluspilte jumalustest. Kokkuvõtvalt Hinduistliku filosoofia põhiküsimuseks on ikka ''Kes me oleme?''. Puudutatakse teemasid nagu olemine, teadmine, moraal, jumal ja isegi ilu. Kogu hinduistlik mõtteviis toetub kolmele põhialusele: aja tsükliline kulgemine, mikro- ja makrokosmose vaheline seos ja põhjuslikkuse printsiip. Kasutatud kirjandus: ''Maailma Usundid'' Christopher Partridge ''Nii õpetas Gunnar Aarma'' Ingvar Luhaäär
Loomismüütidest võib jälgi leida rahvalauludest. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus.[viide?] Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse; Lääne-Eestist on teada hilisemal ajal kristliku pühaku Antoniusega "kokku sulanud" koduhaldjas Tõnn. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi
Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude- usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Uskumused Tänapäeval mõistetakse hinduismi all rikast pluralistlikku religioosset kultuuri,milles on suuhulk
Peatükis saab teada, millisena seda jumalat kujutatakse, millised on tema iseloomujooned, keda ta kehastab ning kuidas nimetatakse Apollonit ülistavat luulet. Viimases põhipeatükis tuleb juttu olümpose jumalatest. Saame teada, kes on olümpose jumalad ning kus nad elasid. 3 2. Jumalatest üldiselt Vanade kreeklaste arvates valitsesid Olümpose jumalad maailma, kuid polnud seda alati teinud. Suulised pärimused rääkisid teistest jumalustest ja ürgjõududest, mis eksisteerisid varasemal ajal, kui universum oli lapseeas. Paljudel juhtudel jutustasid nende jumaluste olemasolust müüdid loodusjõududest. Juttude kohaselt ehitas iga linn oma kaitsejumalale templeid ja tavaliselt peeti tema auks regulaarselt ka pidustusi. Peod hõlmasid kunste- Võistlesid poeedid ja näitekirjanikud, ning sporti, alates kettaheitest lõpetades maadluseni. Kreeklaseid ei pidanud oma jumalaid
* Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. * Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn). *Maavil jelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg.
Algselt oli Atlas tuntud taevast toetavate sammaste valvurina, kuid hiljem seostati teda taeva enda hoidmisega. Ta oli kõige rohkem tuntud osa poolest, mida ta etendas Titanomahhias, kümneaastases sõjas titaanide ja olümposlaste vahel. Atlasest sai titaanide juht, kui Kronos lahingutest väsis. Hoolimata Atlase jõupingutustest oma jõudude koondamisel, selgus, et neist pole vastast olümposlastele, keda juhtis Zeus, ning kelle parem relvastus ja koletu jõud viimaks vanadest jumalustest võitu sai. Atlase venda Menoitist tabas lahingus välgunool ja ta langes Tartarosse. Enamik ellujäänud titaanidest heideti Tartarose sügavikku, kus neid valvasid sajakäelised koletised hekatonheirid. Nende väejuhina määrati Atlasele karmim karistus - ta pidi igavesti oma õlgadel taevast kandma. See müüt seletas kreeklastele, miks taevas maale ei lange. Üks legend ütleb, et tema nime kandev mäeahelik Põhja-Aafrikas tekkis nii, et Atlas muutus kiviks, pärast seda, kui
Artemis on neitsilik vibukütt, keda kujutatakse noore, kauni ning söakana, ent samas häbelikuna. Sageli on tal seljas lühike kitoon, mis ei sega liikumist metsades ja mägedes. Artemis on ka sünnitusjumalanna ning hoolitseb väikeste laste eest. Dionysos Veinijumal Dionysos ei ole Olümposel domineeriv isiksus. Ta on Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Hera on Dionysose peale armukade ning andis poisi Hermesele, kes pidi ta viima nümfide juurde kaugesse Nyssasse. Teistest jumalustest erines Dionysos selle poolest, et tal oli oma saatjaskond, mis koosnes loomadest, deemonitest , pooljumalatest ja lihtsatest austajatest. Eros Armastusejumala Erose ema on Aphrodite, isa pole selge, kuid müütide kohaselt on selleks kas Hermes või Ares. Erost kujutatakse tavaliselt tiibade ja lüüraga, tema nimi tähendab igatsust, eeskätt seksuaalset. 8 Allmaailm Hades ja tema kaaskond
muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. (Spence 2000) Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust (Kangilaski 2003). Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised 2 pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu surnumask (Spence 2000). Muumiaga koos astati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks. Hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Võib öelda, et oma olemuselt oli Egiptuse kunst matusetalituse kunst, sest surm oli kujunenud omaette rituaaliks (Plazy 2002)
Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Eriti palju taoiste elab Taiwanil. Hieroglüüf, mis tähistab sõna dao. 3 Õpetuse alused Algselt ei räägitud taoismis jumalustest ega vaimudest. Eluväliseid sündmusi peeti teisejärguliseks. Vastupidi konfutsianismile ei väärtusta taoism sotsiaalseid voorusi ega terve mõistuse ja mõõdukusega juhitud tasakaalustatud ühiskonda. Vägivalda eitatakse, sest see toob endaga kaasa vaid kahju ja hävingut. Ühinemisele Dao`ga ei vii õppimine, vaid hoopis sisemine intuitsioon. Kui inimene on saavutanud meditatsiooni abil ühtsuse Dao`ga
valvurina, kuid hiljem seostati teda taeva enda hoidmisega. Ta oli kõige rohkem tuntud osa poolest, mida ta etendas Titanomahhias, kümneaastases sõjas titaanide ja olümposlaste vahel. Atlasest sai titaanide juht, kui Kronos lahingutest väsis. Hoolimata Atlase jõupingutustest oma jõudude koondamisel, selgus, et neist pole vastast olümposlastele, keda juhtis Zeus, ning kelle parem relvastus ja koletu jõud viimaks vanadest jumalustest võitu sai. Atlase venda Menoitisttabas lahingus välgunool ja ta langes Tartarosse. Enamik ellujäänud titaanidest heideti Tartarose sügavikku, kus neid valvasid sajakäelised koletised hekatonheirid.Nende väejuhina määrati Atlasele karmim karistus - ta pidi igavesti oma õlgadel taevast kandma. See müüt seletas kreeklastele, miks taevas maale ei lange. Üks legend ütleb, et tema nime kandev mäeahelik Põhja-
oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. * Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. * Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn). * Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg.
Vaaraosid hakati matma kaljutemplitesse Niiluse kaldal oli Kuningate Org: · Koosnes pikkadest käikudest, mis viisid hauakambritesse Seinad kaetud maalide ja tekstidega Vaaraode kirstud ja hauapanused on kadunud, ainsana seisus puutumatuna Tutanhamoni hauakamber 20. sajandini Vana-Egiptuse kujutav kunst / Ehnaton Kunsti kujutamise ülesanded: · Hauataguse elu kindlustamine · Jumalale keha andmine Skulptuurikunstis: Kujutised vaaraodest ja jumalustest, mõnikord liidetud arhitektuuriliste ansamblitega, nt sfinks Giza väljal, looma ja inimeste kehavorme liidetud Vaaraode täisfiguurid: · Tardunud poosis, käed kindlalt kõrval rusikas/vahel üks käsi rinnal, vasak jalg samm eespool (Mykerinos) · Pilk suunatud kaugusesse üle vaataja pea · Ka istuvad vaaraofiguurid(Chefren troonil) Skulptorid valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist, proportsioonid paigas
Matusetseremoonia. Matusetseremoonia oli suursugune ja muljetavaldav. Kui mumifitseerimine oli lõpetatud, asetati muumia kirstu, mis hilisematel aegadel kujutas Osirist, sest lahkunu pidi sarnanema temaga. Mõnikord oli ühest kirstust vähe. See mahutati teise, pisut suuremasse, ja see teine omakorda kolmandasse. Vanas Riigis oli selleks esialgu kaunistusteta puu- või kivisarkofaag, hiljem kaeti see hieroglüüfide ja maalingutega: peente ning rõõmsavärviliste piltidega jumalustest, amulettidest ja sümbolitest; mõnikord kujutati ka matusestseene. Matusetoredust kroonis kirstukaanele nikerdatud lahkunu nägu. Traditsioonilisi surimaski kohal hiilgas kas kullatud või odavamas värvitoonis lühike parukas, milletaolist kandsid ka elavad egiptlased. Üldiselt polnud mask surnu näoga kuigi sarnane. Muumiasarga peatsit ehtisid kaks silma vaateava ka jaoks. Sama eesmärki teenisid võltsuksed külgedel. Sargad kaeti hiljem üha
Agni ilmub taevasse välgu kujul ning teda peetakse üheaegselt nii julmaks kui ka heaks: kuigi ta hajutab pimedust, neelas ta kohe pärast sündimist oma vanemad ning õgib tuleriitadel aplalt surnukehasid. Teda nimetatakse taeva ja maa pojaks ning tavaliselt öeldakse ta olevat tekkinud kas päikesest või välgust. Teised allikad aga peavad teda pojaks, mõnikord öeldakse ta olevat sündinud kivist või kahe puutüki teineteise vastu hõõrumisest. Agni kui üks maailma kaitsvatest jumalustest võib kingida surematust ning puhastada inimesed pärast surma pattudest. VARUNA - tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal. Varuna on samuti taeva ja universumi vaimne valitseja. Varasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist; ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada; nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat. Teda on kujutatud
Ning lisaks teistele jumalatele oli veel pool-jumalaid, nümfe jne. Kreekas oli lugematu arv erinevaid pühamuid. Igas pühamus oli jumala austamine veidi erinev. Kultuse juurde käis igas templis oma lugu, need varieerusid. Polnud ühtset riiki ja religioosset organisatsiooni, mis oleks seda ühtlustanud(unifitseerinud). Pan-helleenlik visioon (kogu-kreekalik) selle kujundas poeesia (Homeros, kangelaslood jne) Idamaade eeskujul kujundasid kreeklased oma kujutuse jumalustest. Chaos seletamatu algnähtus, millest sündisid Uranos(-taevas) ja Gaia. Titaanid esimesed jumalad: Kronos tappis oma..Igatahes, neist sündisid jumalad Zeus jne. Kreeklased ei pidanud tingimata seda täpselt uskuma, võisid seda varieerida. Ei tekkinud mingit ortodoksust. Mütoloogia polnud kreeklaste jaoks religiooni keskmes. Oluline hoopis, kuidas käituti. Ühelt poolt seisid jumalad normide ja seaduste eest. Kui käituti reeglitevastaselt, siis arvati, et jumalad maksavad kätte
2000-1600 eKr Egeuse kultuuri keskmine ajajärk, selle kultuuri õitseaeg. Tähtsaim keskus on Kreeta. 1600-1100 eKr Egeuse kultuuri hiline ajajärk. Tähtsaim keskus on Mükeene. 6.Mida teame ühiskonnast ja usundist Egeuse mere saartel? Seal puudus tugev keskvõim ja eksisteerisid väikesed iseseisvad asulad. Kreetalaste usuelu kohta pole täpseid andmeid, kuid tõenäoliselt valitses nende religioonis esikohal viljakuse kultus. Tõendeid mingeist meeltega mittetajutavatest jumalustest pole leitud, pole ka suuri templeid. 7.Tuleta meelde mõni oluline ajaloosündmus, mis toimus samal ajal Mesopotaamias või Egiptuses. Maini mõni seal loodud kunstiteos. Umbes 3000 eKr ühendab vaarao Menes Lõuna- ja Põhja-Egiptuse, kuninganna Nofretete büst. 8.Mille poolest erinevad omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare asulad? Kreeta saarel ehitati losse, kuid mitte linnuseid, kindlustusi ja templeid.
Jaapani esimene kirjalik tekst oli ,,Kojiki" (712). Tol ajal võeti kirjasüsteem üle Hiinast. Jaapani keel on polüsüllaabiline, hiina keel monosüllaabiline. Tekkis probleem, kuidas hiina märke jaapani keelele kohandada. 8. sajandist võttis jaapani keel üle süsteemi, kus kõik muutumatud märgid kirjutati nii nagu Hiinas, kuid muutuv pool kirjutati juurde silpkirjas. ,,Kojiki" tähendab ,,vanadel aegadel toimunud kroonikat". Sinna on kirja pandud Jaapani loomislugu, lood erinevatest jumalustest (kamidest). Vähehaaval jõutakse mütoloogilisest ajastust kaasaega. Kuna teksti üks põhiline eesmärk oli Yamato hõimu keskvõimu kehtestamine, proovitakse jumalused seada hierarhilisse süsteemi, kus nad kõik alluvad päikesejumalanna Amaterasule, keisri esivanemale. Kõige kuulsam lugu räägib Jaapani saarte loomisest. ,,Kojiki" sisaldab esimesi Jaapani üleskirjutatud laule. Uta laul, mis 8. sajandil muutus vähehaaval õukondlikuks luuleks
müüdi õige abstraktsel kujul. Ptah lõi iseendast oma 8 hüpostaasi: "Ptah oma trooni peal", "Ptah-Nun, kes lõi Atumi", "Ptah-Naunet, kes sünnitas Atumi", "Ptah enneaadi süda ja keel"(see tähendab: Horos jaThot), + veel neli, kelle nimed ei ole säilinud. Ptah oli veel kõikide käsitööliikide jumal. Varastel aegadel peeti teda ilmselt loojaks, kuid võimalik, et teda aeti segi ühega egiptuse esimesest looja-võimetega jumalustest. Ühes püramiiditekstis (24 s.) viidatakse talle kui "töökoja" omanikule. See näib tähendavat, et nimelt Ptah lõi uued laevad, milles surnute hinged pidid Duatis (surnute riigis, allilmas) elama. Tavaliselt kujutatakse Ptahi kiilaspäise ja kõvera habemega mehena; tema kaelas ripub õnne sümbol Menat (?), tema käes on skepter, ta kannab rõivaid, mis liibuvad tihedalt kehale nagu surilina (Ptahi kujutatakse ka muumiana).
Aša, ja temast tuli ka kaks vaimu pühavaim Spenta Mainju, ja kurivaim Augra. Nii said neist tõe ja vale eesvõitlejad, aga eeskätt oli tõe eest võitleja tema ise .Sisuliselt tema vastukaaluks hakkas võitlema temaga Augra Maidum, kes võitles vale eest. Seda valikut mida tegid need vaimud, seda peavad tegema kõik jumalused, ja enamus valisid vale ja seetõttu muutusid nad deemoniteks. Enamuses sellest varasemast polüteistlikust jumalustest olid need kurjad deemonid. Sama valiku peavad tegema ka inimese, vastavalt millise valiku nad tegiud , ootab neid saatus pärast surma.Toimub mingi kaalumine Rašnu ja siis tuleb üle minna üle Tasujasilla, seal teiselpool tuleb siis inimesehing (naine) ja sõltuvalt sellele kuidas elas tuleb kas ilus noor tütarlaps või paha vana. Head lähevad kohta , Paradeisos ehk rohtaed, pärsiakeelne sõna,millel on säherdune kreeka mugavndus. Siis on teada veel esthomaloogia,maailmalõpu õpetus.
sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude- usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Lehm kui elu andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: 136 Õppimise aeg
34 kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Lehm kui elu andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: Õppimise aeg Kodu ja pere loomise aeg Erakuna elamise aeg Kerjava askeedina rändamise aeg
annaabi.ee 
