1. Arutlege, millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemisel Kreekas. Riigid olid väikesed. Tegemist oli linnriikidena. Tänu sellele nad said kokku tulla ja hääletada. Lisaks oli seal orjanduslik ühiskond, see andis ka võimaluse demokraatia kujunemisel. 2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse suhtumist jumalatesse kõigis varasemates kultuurides? Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus. Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? - Linnriiklike korraldustel ja aristokraatidel oli vaja põhjendada riigi korraldust,seadusi
selle muistse tsivilatsiooni ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Sumeri perioodil olid linnad sõltumatute linnriikide keskused. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe ning need mis ka olemas olid kujunesid losside ja templite lähedusse ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet. Suurem osa elanikkonnast elas maal. See näitab, et Mesopotaamias oli väline ilu ja väljapaistmine tähtsam. Usk jumalatesse oli Egiptuses väga tähtis. Egiptlaste ellusuhtumine oli üldse sügavalt religioosne. Nad mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religioonide kaudu. Jumalate hulk, keda egiptlased austasid oli tohutu. Neid oli rohkem kui 740. Tähtsaim jumal oli päikesejumal Amon-Ra. Vaaraod peeti tema lapseks maa peal. Enamik Mesopotaamia jumalaid on sumeri päritolu. Erinevalt Egiptusest olid pea kõik Mesopotaamia jumalad inimesekujulised ja neile omistati inimlikke omadusi
Terje Tenso 1 NT 2 Kasvatusest Sumerite ühiskonnas Sumerid elasid 3.-1. aastatuhandeni eKr Lõuna-Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati vahel. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumerid uskusid jumalatesse. Jumalad vastutasid kõiksuguste nähtuste eest: kes riigi, kes piirkonna, kes linna, tööala või perekonna heaolu eest. Neil oli oma hierarhia ja nad kõik koos vastutasid maailmakorra eest. Võib öelda, et jumalad olid sumerite kasvatajad. Sumerid arvasid, et kõik oleneb jumalatest aga alates 3. Aastatuhandest eKr sagenesid üelstõusud ja sõjad ning need ilmingud õpetasid inimestele, et midagi oleneb ka temast endast. Kuna paljud
sellel ajal õige, mis vale. Vanakreeka müüdid ja müüdid üldse on loodud selleks, et hoiatada inimesi oma tegude tagajärgede eest. Lood olid hoiatuseks ja õpetuseks neile, kes kaldusid või olid juba läinud halvale teele. Usun, et selle aja inimesed siiski ei võtnud neid müüte liiga tõsiselt, nad ei uskunud, et kui nad midagi valest teevad, siis tuleb näiteks Zeus taevast alla ja füüsiliselt karistab neid. Jumalatesse suhtuti suhteliselt lõdvalt: nende käest ei oodatud otseselt karistus, kuid neid siiski austati väga ja usuti nende olemasolusse. Tihti juhtus, et mõni surelik suhtus jumalatesse ülbelt. Tuntum sellise juhtumi kohta on lugu Talantose piinadest. Talantos, Zeusi ja Pluto poeg, sai tänu oma jumalikule päritolule istuda jumalatega ühes lauas ja einestada nendega. Kuid ta kasutas seda kurjalt ära: hooples lihtsurelike ees selle privileegiga, varastas lauast
mõttemaailma. Ka Mesopotaamias kujundasid nad rahva religioosseid tõekspidamisi. Kreeka aga erines neist selle poolest, et seal ei moodustanud preestrid omaette seisust, vaid elasid peale tööd harilike kodanikena tavapärast elu. Ma arvan, et Kreekas oli rahvas sellepärast ühtsem, kuna preestrid olid nende endi seast. Ei olnud mingit kõrget klassivahet ja inimesed võisid ennast nendega samastada. Usk oma jumalatesse oli tugev. Ja et näidata oma rõõmsameelsust ja austust, korraldati suuri usupidustusi. Need toovad aga välja kaks sarnasust esimene oleks, et olid sellised suured pidustused ja teine, et nende ajal toodi välja templist jumala kuju, mida muidu nägid ainult preestrid. Kreekale sarnaselt toimiti Egiptuses. Ka seal võisid tavaliselt ainult preestrid seda kuju näha, aga pidustuste ajal toodi jumala skulptuur rahva ette ja preestrid kandsid seda ronkkäigu ajal
kas seda reaalselt ka kasutati. * Põhi suhtluskeeleks on vene keel ning emakeelt oskavad vähesed. Peamised elatusalad * Metsikute põhjapõtrade küttimine. * Veelindude jaht. * Karusloomajaht lõksudega. * Kalapüük. * Naised töötavad õmblustöökodades ja toodavad põhjapõdranahkseid riideid ja suveniire. Usund * Šamanistlik-animistlik usund. * Usund toetub vastastikuse ja tasakaalu ideele inimeste ja üleloomuliku ilma vahel. * Usutakse jumalatesse ja vaimudesse. * Viiakse läbi ohverdusi. * Šamaanid on nganassaanide seas vahendanud inimeste ja jumalate vahelisi suhteid sajandeid. * Tänaseks on šamaanimine Taimõri poolsaarelt peaaegu kadunud. Huvitavat * Alates 1930. aastast on nganassaanid endi kohta kasutanud väljendit nganasaan, mis tähendab inimest. * Naganassaanide laul: https://www.youtube.com/watch?v=uUJWCKccBwQ Aitäh kuulamast! �
· Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" · Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Hilisklassika e. teine õitseaeg e. kaunis stiil 4. saj eKr · Taandub pidulik, enesekindel rahu · Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. · Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. · Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine · Õrnus leebus kunstis kaunis stiil · Realism ja individualism. · Luksuse eelistamine. · Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. · Idamaise müstika mõju
looduses toimuvat. Isegi Oidipus saatis kohe käskjala Delfi oraakli juurde, kui tema linna tabas kuri haigus katk. Käskjalg Kreon tõi vastuse, kus öeldi, et linna päästmiseks peab linnast pagendama Laiose mõrvari. Jumalate sõnad olid pühad ja muidugi usuti seda ennustust ning kuningas Oidipus hakkas kohe otsima võimalust, kuidas linna päästa. Oidipusele ei tulnud isegi pähe, et see võiks vale ennustus olla. Nende uskumus jumalatesse oli liiga tugevalt põlvest põlve edasi kandunud. Tänapäeval ei usuta enam nii palju otseselt jumalatesse. Jumalaid austatakse edasi, aga nende usu järgijaid on jäänud vähemaks. Nüüdisajal, ehk siis meie 20.sajandil on hakatud aina rohkem ja rohkem uskuma kosmilisi jõude ja sellest on saanud tänapäeva inimese ,,jumalik maailm". Aina enam üritatakse aga ikkagi mõelda vanade ugride moodi: ,,Igaüks on oma õnne sepp". On
Välja kujunenud kreeka kunstist kui sellisest saabki rääkida alates umbes aastast 600 e Kr, kui Kreeka mandrialal oli tsivilisatsioon saavutanud arengutaseme, mis soosis kultuuri arengut. Eeldusi kõrgetasemelise kultuuri arenguks oli palju: majanduslik tõus, kaubandussidemed paljude teiste piirkondadega, ühiskonnakorraldus mis võimaldas valitsevale kihile vaba aega vaimse kultuuriga tegelemiseks. Oluline oli ka kreeka usundi omapära - suhtumine jumalatesse kui inimesesarnastesse olenditesse, keda ei tulnud otseselt karta. See tingis kreeklastel vabameelsema ja optimistlikuma eluvaate kui näiteks idamaade rahvastel. Skulptuur Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid on ksoanonid - puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki neist pole säilinud, kuid neid teatakse vaasimaalide kaudu. Alates 7. sajandist hakati skulptuuris materjalina kasutama ka kivimeid. Põhiliseks
,,Carpe diem" tähendab korja/kasuta päeva. 5. Kes oli peajumal.Kirjuta temast lähemalt. Peajumalaks oli Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Ta oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliteks olid valitsuskepp, piksenool ja kotkas. 6. Kes oli Aphrodite? Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. 7. Nimeta sepatööjumal. Hephaistos oli sepatööjumal. 8. Kuidas suhtusid kreeklased jumalatesse? Kreeklased suhtusid oma jumalatesse austusega, kartusega ning uhkusega. 9. Mida arvasid kreeklased saatusest. Saatus oli jumalate poolt ettemääratud, nad uskusid et kui nad on jumalate poolt soositud siis on neil parem elukäik. 10. Kirjuta 2 muistendist. Veeuputus : Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi
Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad ei puutunud inimest senikaua, kuni see neid kuidagi ei häirinud. Kurja ärahoidmiseks tuli haldjatele ohverdada, lepitada. Rahvasuus on tuntud erinevad haldjad, kuid üks tuntumaid on metsahaldjas, keda kujutati vanamehena, kel kasetohust müts peas, samblasarnane habe ees, samblane kasukas seljas. JUMALAD Peale primitiivsema surnute ja haldjate austamise, usuti ka jumalatesse, nagu Uku ja Taara. Uku olevat maailma looja ja ka esimeste inimeste looja. Uku poole pöörduti tõsisemate probleemide korral. Ohvrialtaritena kasutati hiites olevaid Uku kive või kodudes olevaid Uku vakkasid. Igal perel ja vahel ka küla peale oli oma Uku vakk, kuhu ohverdati kõigist töödest- tegemistest, söögikordadest, pühadest tükikesi. Liivimaa Henriku kroonikas on mainitud saarlaste või kõigi eestlaste jumalat nimega Tarapita
8. Teatrid anti rendile eraisikule, kes pidid hoolitsema remondi eest. Seetõttu polnud etendustel käimine tasuta ning vaestele jagati selle tarbeks toetust, kuna suuremad dionüüsiad olid kohustuslikud 6. 3 tragöödia kirjanikku: Aischylos ,,Oresteia" Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Euripides ,,Medeia" 7. Komöödiate aineks olid inimlikud nõrkused ja pahed; tragöödiate aineks olid inimeste suhted jumalatesse, vabadusse, saatusesse, vastutusse, süüsse. 8. 3 filosoofi: Sokrates Euripides Platon
Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. HARIDUS Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine.
Kuna mõlemad riigid asusid jõe kallastel siis tõi see kaasa üleujutusi mis põlluharijatele oli meelepäraks. Niiluse üleujutuste tõttu olid kallastel viljakas muld. Mesopotaamias seda nii tähtsaks ei peetud kuna nad asusid viljaka poolkuu alal ja nad ei olnud ka korrapärased. Religioon oli mõlemas riigis olemas kuigi ühes vähem teises rohkem. Egiptuses oli jumalaid vähem kuid neid võeti tõsisemalt. Tähtsaim jumal oli Ra, hiljem tuntud ka Amon-Ra nime all. Ka mesopotaamias oli jumalatesse usku kuid neid oli poole rohkem kui Egiptuses ja neid kujutati inimesekujuliseks. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk. Egiptuses usuti ka surmajärgsesse ellu. Arvati et peale surma läheb elu edasi teispoolsuses, kuid selleks oli vaja matuserituaali ja hauapaika. Peamiselt maeti Niiluse lähedale ning vaaraod püramiididesse. Egiptuse teispoolsuse jumal oli Osiris. Mesopotaamias vastupidiselt kardeti surma. Arvati et peale surma lähevad inimesed süngesse allilma.
Erinevaid uske on maailmas väga palju. Inimestele rohkem tuntud on need, mille pärast on enamus sõdu toimunud. Paljude inimeste teadmised religioonidest on aga piiritletud. Võib isegi väita, et nad ei tea religioonidest mitte midagi olulist. Kuid ei saa ju inimest, kes usub kellessegi, keda mitte keegi pole eales näinud, hukka mõista. Ka tema jõuab kunagi oma arengus nii kaugele, et leiab jumaluse millesgi reaalsemas olevuses, näiteks iseendas. Aga me ei pea uskuma vaid erinevatesse jumalatesse. Me võime uskuda ka armastusse, päkapikkudesse, maavälistesse objektidesse, haldjatesse, saatusesse, imedesse, inimestesse. Me võime uskuda millesse iganes me soovime. Seejuures on aga kõige tähtsam usk iseendasse. Ka Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" hakkas Andres piiblit lugema ning seeläbi jumalasse uskuma. Kuid see polnud ainus, millesse ta uskus. Ta uskus ka iseendasse. Andres uskus,
Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). 2. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud „arhailist naeratust” Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). 3. Hellenismi ajajärk Taandub pidulik, enesekindel rahu Sügav ja naiivne usk jumalatesse asendub skepsise ja kahtlustega. Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine. Õrnus leebus kunstis – kaunis stiil. Realism ja individualism. Luksuse eelistamine. Üldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. Idamaise müstika mõju . Vana-Kreeka arhailise, klassikalise ja hellenisimi ajajärgu tempild Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse.
Rooma ehituskunst · kivist teed ja sillad · veejuhtmed ehk akveduktid, mis varustasid linna veega · kanalisatsioon · põrandaalused kütmise süsteemid · kasutati ehitamiseks tellist, pidulikematel juhtudel kaeti ka marmoriga · lubjamördi kasutuselevõtt aitas kaarte, võlvide ning kuplite ehitust veelgi keerulisemale tasandile viia · välispinnad kaeti sammaste ja poolsammastega Suhtumine jumalatesse ja ennete tõlgendamine. Riik ja religioon · suhtusid jumalatesse aupaklikult, tehes neile annetusi kuna riigi edu sõltus just jumalatest · kujutasid jumalaid panteoni sarnaselt · ennete tõlgendamisega tegelesid preestrid ehk augurid. Endeid tõlgendati ainult väga tähtsate sündmuste puhul. Endeid loeti välja nt ohvritalituse sujumist või loodusnähtusi · tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all
Ajalugu Uued jumalad: Brahma, Visnu, Siva. Ohverdamispaikade ehitamine. Alates 4. saj. e.m.a algab budismi õitseng. 4. saj. uus õitseng 8. saj. islami pealetung: ainujumala õpetuse levik 16. saj. kristluse pealetung 1947 India iseseisvumine Ajalugu Veedad: ohvri-, palve- ja ülistuslaulud Brahma raamatud: tutvustavad, põhjendavad ja selgitavad veedasid Upanisadid: Brahma raamatute jätk ja täiendus. Püha pärimuse üleskirjutused: Mahabharata Hinduismi õpetus usk jumalatesse või ühte jumalasse (Brahman), kes võib avalduda eri vormides (kaasaarvatud materiaalsed asjad) ohverdamise oluliseks pidamine kastisüsteem: 4 kasti + puutumatud. Abielupiirangud. uuestisünd: dharma, aatman, moksa, karma, sansaara Õpetus Kolm teed: tarkuse tee (pühade tekstide uurimine); tegude tee (kohustuste täitmine); pühendumise tee (jumalateenimine). Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja nauding; voorus ja moraal; vaimne vabanemine
Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Aastasadade jooksul olid kirik ja mõisad omavahel tihedalt seotud. Kirikukroonikad kajastavad tähelepandavamaid juhtumusi kogu kihelkonnas. Kultuurilooliselt oluline on tõsiasi, et aastatel 1788-95
Kumb on andunud maailmale rohkem kas Kreeka või Rooma? Selles pole kahtlustki, et Vana-rooma ja Vana-kreeka on maailmale palju andnud. Need kaks, suurt riiki on meie teadmistele aluse pannud. Roomlaste ning kreeklaste saavutusi leiame kõikidelt elualadelt. Aga kumb on meile rohkem andnud? Suurimaid saavutusi kreeklastel võib lugeda teaduses ja filosoofias, on ju nemad, kes panid sellele kõigele aluse.Hellenid olid esimesed, kes hakkasid seletama ning arutlema loodus- ja ühiskkonnanähtuste üle. Nad panid aluse filosoofiale, matemaatikale, kirjandusele, meditsiinile, ajaloole. Roomlastel, sellised saavutused puuduvad, nemad võttsid kõik üle kreeklastelt. Hellenid olid väga usklikud, nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta nad uskusid seda, et jumalad juhivad kogu rahva elu. Neil oli palju jumalaid, kellel nad uskusid olevat omad võimed ja kohustused. Jumalate heameeleks peeti pidustusi ja toodi ohvreid. Rooml...
ümbritsetud mägedega. Põlluharimine oli mõlemal tsivilisatsioonil aga raskendatud, kuna sadas viljakasvatamiseks liiga vähe. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Põlluharimisse tõi edu kindlasti soodne kliima. Suuri sarnasusi võib kohata kindlasti ka mõlema tsivilisatsiooni uskumistes jumalatesse. Austati jumalaid ning toimus jumalate kummardamine. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal. Tänu sellele ehitati jumalatele templeid, et inimesed saaksid nende eest hoolt kanda. Egpitlaste suurimaks templiks oli Karnaki tempel, mis oli pühendatud Amon-Ra'le. Mesopotaamialaste suurimaks saavutusteks, templi ehitamise osas võib tuua templi Babülonis, mis on pühendatud Mardukile. Erinevusi on aga palju. Näiteks Egptuse
sõdurid, kirjutajad, käsitöölised, talupojad ja orjad. Vaarao, kui jumala ja ülempreestrina sai osaliseks kõige olulisematel religioossetel pidustustel ning täitis maa peal jumala käsku. Kõrgem ametikond sunni jõul ja seaduste toel kontrollis ja korraldas ühiskonna tegevust. Jumalaid, usu eesmärke ning erinevaid tõekspidamisi oli Egiptlastel rohkesti ning tõenäoliselt ilmneb sarnaseid tunnusjooni ka tänapäeva religioossetes väljavaadetes. Egiptlased uskusid oma jumalatesse ja nende võimu. Neid kardeti ja austati ning usukombeid täideti kohusetundlikult. Egiptlased uskusid ka elu pärast surma, millel olid omad matuserituaalid ning ka surnu keha säilitamine. Tänu sellele, et Egiptlased olid nii usutruud, siis ehitati ka palju templeid ja ka püramiide. Nendest mõned on säilinud tänapäevani. Egiptlased on saavutanud väga palju ka kirjas. Nad võtsid kasutusele hieroglüüfkirja, mis on välja arenenud piltkirjast
Tänapäeva inimese jumalad Läbi aegade on inimesed ülistanud erinevaid jumalaid vastavalt uskumustele ja väärtushinnangutele. Sadu aastaid tagasi väärtustasid inimesed loodusjõude, merd, armastust, allilma, ennustusi, tuld jne. Vastavalt usuti ka erinevatesse jumalatesse, kes olid riigiti erinevad. Näiteks Antiik-Kreekas oli kaksteist tähtsat jumalat, keda kutsuti Olümpose jumalateks. Mõned neist olid peajumal Zeus, merejumal Poseidon ja armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite. Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad? Ajapikku on ühiskond arenenud ning inimeste väärtushinnangud ja mõttemaailm on tunduvalt muutunud. Tänapäeval valitseb tehnoloogia ning inimeste väärtushinnangud keerlevadki tehnoloogia ümber
Orjad · Ühiskond oli hiearhiline · Egiptuse varasem usund-totenism (vaaraosid kujutati loomade ja lindudena), nende otsene esivanem oli loom või lind · Kõige olulisem ühiskonnakiht olid preestrid, nad olid kõige teadlikumad · Egiptust pidasid tegelikult üleval talupojad ja käsitöölised · Egiptus-vana maailma viljaait · Napoleoni sõjakäik pani aluse egiptoloogiale · S.Stadnikov-egiptoloog Eestis Egiptuse religioon · Polüteism-usk paljudesse jumalatesse Egiptuse jumalad: · Päikesejumal Ra-maailma looja ja selle I valitseja · Taevajumal Horos-Osirise ja Isise poeg · Viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris-õpetas inimestele põlluharimist, käsitööd jms · Isis-Osirise õde, koos poeg Horosega valmistas Osirisest I muumia · Seth-kõrvetav ja viljatu läänetuul, tappis Osirise, kuri kõrbejumal Pühad loomad kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus
Kuidas tunneme ära selle usu, mis on just meile õige? Seesugused küsimused aitavad meil jõuda kindlale seisukohale ja neis asjus ei saa jääda ükskõikseks. Inimesed näevad maailma väga erinevalt ja seetõttu valime me endale sobiva usu ja otsustame ise selle üle, mis on see ,,õige" ning millesse tasuks uskuda. Seetõttu on religiooni väga raske otseselt selgitada, kuid ma arvan, et usundi eesmärgiks on panna inimesed elama head elu. Religioon on usk jumalasse või jumalatesse. Sellega võivad kaasneda oma rituaalid, eluviis või pühad paigad. Usk annab järgijaile kindla maailmavaate, elu mõtte ning juhised õigeks tegutsemiseks. Maailmas on olnud ja on edaspidigi palju erinevaid religioone. Enamik usundeid õpetab, et inimesed peaksid elama täisväärtuslikku elu ja käituma teatud ettekirjutuste järgi. Religioon toimub, kuna inimestel on vaja uskuda midagi püha. Usundis on olemas olnud kogu aeg ja jäävad alles
Komöödiaid kirjutati jätkuvalt. Nii nagu looduses, ei kannatata ka kultuuris tühja kohta. Teatri asemel tõusis esiplaanile luule, mida tuntakse Aleksandria luule nime all. Kui klassikalisel ajajärgul olid esmatähtsad kodanikkonda liitvad usupidustused, siis hellenistlikul perioodil tõusid nende asemele jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu. Erinevused olid ka uskumises jumalatesse. Klassikalisel perioodil kummardati vaid Kreeka jumalaid, näiteks Zeusi, Aphroditet või Poseidonit. Hellenismi perioodil hakati vahemere- äärsetel aladel austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Seda hakati nimetama sünkretismiks. Leian, et religioonide segunemine oli põhjustatud kreeklaste massilisest väljarändamisest hellenismiajastul pärast Aleksander Suure vallutusretki
Ateism Ateism, kui konkreetne seisukoht võib olla kas usk jumala(te) mitte- eksisteerimisse või teismi eitamine. Üldjoontes defineerituna on ateism usu puudumine jumalasse või jumalatesse nö. mitteusk. Paljud ateistid on omasõnul skeptilised kõigi üleloomulike olendite eksisteerimise suhtes, empiiriliste tõendite, mis oleksid võimelised jumaluste olemasolu tõendama, puudumise tõttu. Teised eitavad jumalusi filosoofilistel, sotsiaalsetel või ajaloolistel kaalutlustel. Kuigi paljud ateistid väidavad end järgivat sekulaarseid väärtushinnanguid, nagu näiteks humanism ja naturalism, puudub ateismil ühene filosoofiline tõekspidamine
ei ole need säilinud, sellepärast varasemad teated roomlaste mineviku kohta pärinevad kreeka ajaloolaste sulest. Kreeka kirjandus oli temaatika poolest oma kaasaegse rooma kirjandusega üsnagi sarnane, kuid teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. Erinevusi oli ka usus. Kui kreeklased uskusid ainult jumalatesse, siis roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Teiste jõudude kõrval austasid nad ka antropomorforseid jumalaid. Roomlastel oli palju jumalaid, mis vastasid kreeklaste omadele. Näiteks peajumal Jupiter vastas kreeklaste Zeusile. Jupiteri keskne pühamu asus Kapitooliumil nagu kreeklaste Zeusil oli Olümpose mägi.
Ühiskonnakorraldus oli kahes kultuuris suhteliselt sarnane. Antiikajal oli tavaliselt võimul keiser ning riiki valitseti koos senatiga. Suure tähtsusega ühiskonnas olid ka ratsanikud, kellele renessansiajast vastavad rüütlid. Nii antiikkultuuris kui renessansis olid talupojad ja käsitöölised alamkihis, nendest allapoole jäid antiikajal vaid orjad, kuid renessansi ajals oli orjandus peaaegu kadunud. Antiik- Kreekas oli ühiskond polüteistlik ehk usuti paljudesse jumalatesse, kellest peamised olid Zeus, Hera, Poseidon jt jumalad. Jumalatele püstitati suuri templeid ja nende auks peeti pidustusi, mille lõpus toodi ohvreid. Keskajaks oli välja kujunenud monoteistlik kristlus, mis oli saanud paljudes maades riigiusuks. Usuti vaid üht jumalat ning tema poole palvetati. Jumala auks ehitati kirikuid, seega sarnasus jumalate austamise osas on olemas. Üldisemalt võttes olid antiikkultuur ja renessanss usu osas erinevad.
KÄTY KUUSEMETS 10 H On aarjalaste varajane usk Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon Preestriteks olid brahmaanid Usk paljudesse jumalatesse Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil Ohvrite toojad brahmaanid tõusid peaaegu maapealseteks jumalusteks, sest nende käes oli ohvrite tohutu vägi. Ka nende sotsiaalne ja majanduslik seisund oli kõrge Hinduismi peetakse usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks Hinduism on India rahvuslik usund, sest on
Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks.Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. Ürgaja kunst 1.Koopamaale iseloomustab monumentaalsus ning nendel on kujutatud suuri jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru. Egiptuse kunst 1. Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati, kuna usuti, et just nemad tagavad maailmas korra ja ka inimeste heaolu. Siiski ei säilitatud kõiki inimesi. Vaid neid, kes olid olnud mingi moel tähtsad. (valitsejad jms). 2. Egiptuse valitsejat nimetati vaaraoks. 3. Suurimad ehitised olid hauakambrid ja neid ehitati vaaraodele. 4. Palsameerimine laipa roiskumisvastaste vahenditega immutama kaitseks kodunemise vastu. Hierogluufid - piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest (linnud,
Hispaania kastiilia. Galiitsia traditsioonid on hindamatud kultuuripärandid, millest suuremat osa jagavad nad oma naabri Portugaliga. KELTIDE ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia keldid olid Pürenee poolsaare lääneranniku ajaloolised asukad, kes elasid pronksi- ja rauaajal. Elasid hõimuti. Nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid jumalatesse ja jumalannadesse. KELTIDE MUUSIKA Domineeriv on folk-rock muusika, mis on mõjutusi saanud Iirimaalt ja Sotimaalt. Iseloomulik tunnus on veel ka torupill. Ka galiitslased korraldavad sarnaseid üritusi nagu eestlased nt: nagu meil on öölaulupeod, folgid jms. Tänapäeval püsivad Galiitsia keldid tugevalt rahvusvahelisel keldi areenil. TANTSUD Muineira traditsiooniline tants ja muusika zanr, mida iseloomustab 6/8 taktimõõt, elavus, väljendusrikkus ja liikuvus. As Meigas e Os Celtas
kindlad, et saatus on olemas? Selles aga ei saa me mitte kuidagi kindlad olla, kuna veel ei ole tedlased tõestanud, et meie elu kontrollivad jumalad või mõni muu kõrgem vägi. Kui toetuda teadusele, siis ei ole olemas kindlaks määratud saatust ning igaüks valib oma tuleviku ise. Sõna saatus võib kasutada, aga selle sündmustik ei ole mitte kuidagi ega mitte kellegi poolt kindlaks määratud ning seda on võimalik muuta. Kuna Sophokle uskus Vana-Kreeka jumalatesse, siis tema oli kindel, et igal inimesel on oma saatus ning seda ei saa muuta. Mina aga, toetudes teadusele, ei usu et on olemas mingisugunegi jumal või kõrgem vägi ning seepärast ei usu ma, et saatus on igaühele ette määratud. Seetõttu arvan, et Oidipusel oleks olnud võimalik oma isa ellu jätta ning oma emaga mitte abielluda. Peategelasel poleks olnud vaja oma saatust ennustada, kuna oma teod ja oma tuleviku valime me ise.
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja kasutama oli hakatud ka metalli. Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus ja kujunesid välja erinevad majanduslikud klassid . Enamus tsivilisatsioonides tunti kirja ja sellega kaasnes ka kõrgkultuuri areng. 3000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esimesed tsivilisatsioonid. Millised on vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused? Vanimad tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja Niiluse ääres ning Mesopitaamia Eufrati ning Tigrise alamjooksul.Üleujutuste tõttu oli Niiluse ümber viljakas muld. Kuna Egiptuses vihma ei sadanud oligi põlluharimine võimaliki tänu Niilusele. Eufrat ja Tigris ei ujutanud üle ja selletõttu olid Mesopotaamias põlluharimisega lood kehvemad . Vihma sadas seal vähe ja põlluhari...
Jälgi, milline on filmis kreeklaste ja troojalaste suhe jumalatega. Too oma arvamuse kinnitamiseks mõlema rahva kohta vähemalt kaks näidet. Troojalaste suhe jumalatega oli lähedasem, kuna igal võimalusel pöörduti jumalate poole ja tegevusel lähtuti nende otsusest/viidedest. Näiteks: Apolloni märk enne sõda, et troojalased võidavad sõja. Poseidoni tänamine merel hea ilma eest. Tundus samuti, et troojalaste hulgas oli isik, kes ei uskunud vist eriti jumalatesse ja selleks oli Hektor. Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemnoni pöördumine Zeusi poole, kui ta mainis, et teeb troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased:
samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse, tarandkalmetesse, laevkalmetesse ja isegi oma kodu territooriumile või põranda alla. Tavaliselt pandi lahkunule kaasa midagi isiklikku. Muinasajal oli tähtis koht usundil. Arvati, et kõigil elusolenditel on eriline vägi ja jõud. Samuti usuti vaimudesse, haldjatesse ja jumalatesse. Järjest enam hakati selajal tegelema loomakasvatuse ja algelise maaviljelusega. Peamiselt elatuti jahist ja kalapüügist. Kütiti põtru, kobrast, mereääres hülgeid. Põllundusega tegelemine oli inimkonnale väga tähtis algus, kuna see muutis nad paiksemaks. Muinasaja lõpul hakkas rahvaarv jõudsasti kasvama ja kasvas asustatuse tihedus. Seoses põllundusega levis välja aletamine, söödaviljelus ja kolmeväljasüsteem. Põllunduses hakati abiks
Mesopotaamias kasutati kollast ja sinist, kuid Egiptuses lisaks veel ka punaseid toone. Egiptuse reljeefkunst oli tavaliselt palju värviküllasem kui Mesopotaamias. Kummagi kultuuri kunstis ei olnud oluline ruumi kujutamine. Seda küll tehti, kuid vähe. Seljuhul kujutati kaugemal olevad objektid üleval pool. Kahe kultuuri skulptuurikunstis oli kõige silmapaistev ’’egiptuse poos’’. Oluline oli ka jumalate kujutamine segaolenditena. Jumalatesse suhtumine ja nende auks nii palju vaeva nägemine oli tollal suur austuse märk.
Thomas More tuntuks teosega Utoopia- rõhutab õiglast kodaniku ühiskonda, oli seotud oxfordi humanistide ringiga. Martin Luther ketser , tõlkis piibli saksa keelde, oli seotud reformatsiooniga, peakiriku uksele tegi 95 teesi. Antiikaeg- 8.saj ekr kuni 5.saj. pkr. Hõlmab vana-kreekat ja vana-roomat. Seda aega iseloomustab optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse. Antiikajal elati polistes need on linnriigid. Inimesed uskusid jumalatesse ja müütidesse. 5.saj jõudis kreeka orjanduslik ühiskond oma suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni. Keskaeg- Hõlmab 5saj. Kuni 15.saj. oli ristiusk ehk kristlus. Ühisnimetaja oli katolik kirik. Ehitati suuri katedraale, käidi ristiretkedel. Oli feodalism ehk läänikord. Saavutsed teaduses(prillid,aurumasin, tuuleveskid.) Tehnika hakkas arenema, arenes pangandus. Keskajal oli kapitalistlik ühiskond ning majandus. Sel ajal oli kiire linnade kasv, arenes
Marduki temple ja Paabeli tor on üks ja sama asi. 6. Mida kujutati mesopotaamia reljeefikunstis Asüüria ajal? Asüüria ajal kujutati valitseiat troonil istutes aupaklikke alamaid vastu võimas. Kõige sageli olid sõja ja vägivalla stseenid. 7. Nimeta 2 olulist leiutist, mida tegid sumerid Sumerid leiutasid ratta ja kirjutusteemi. 8. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunstis usuti enamasti Jumalatesse. 9. Kirjelda erinevaid vana-egiptuse haudehitisi (vähemalt 3) 1. Mastaba Ehitati, et säilitada muumiat. Nad koosnesid maa-aulest kividega voodertatud hauakambrist ja selle kohal asuvad kastitaolisest kiviehitisest. 2. Astmikpüramiid astmeline kivist koosnev püramiid 3. Püramiid - 10. Kuidas kujutati egiptuse skulptuuris tavaliselt vaaraod? Mille poolest ja miks oli lihtinimeste kujutamine erinev?
Oma palvetega pöördutakse loa'de poole. . Kõige tuntumad neist on Papa Legba(ristteede kaitsja), Erzulie Freda(armastuse vaim), Simbi(maagia ja vihma vaim), Kouzin Zaka(põllumajanduse vaim) NT. Petro ja Rada tasakaalustavad teineteist: Petro on kuum, agressiivne ja rahutu, Rada on külm ja rahulik . Uskumised Kuna voodoo on peamisel suuliselt leviv religioon, siis jumalate nimed ja teatud rituaalide nimetused võivad muutuda põlvest põlve eri riikides. Peale uskumisse mitmetesse jumalatesse ja hingede rändamisse peavad oluliseks voodoo austajad ka: esivanemate austamist Rituaalide ja esemete kasutamist maagilise kaitse edasi andmiseks Loomade ohverdust, millega austati ja tänati jumalaid Tseremoniaalseid tantse, mis hõlmavad makse ja kostüüme Tseremoniaalset muusikat ja pillie, eriti trumme Ennustamist Värvide, toitude, taimede ja teiste esemete austuseavaldust, mis on seotud kindla loaga. Mitme jumala uskumine
Oma palvetega pöördutakse loa'de poole. . Kõige tuntumad neist on Papa Legba(ristteede kaitsja), Erzulie Freda(armastuse vaim), Simbi(maagia ja vihma vaim), Kouzin Zaka(põllumajanduse vaim) NT. Petro ja Rada tasakaalustavad teineteist: Petro on kuum, agressiivne ja rahutu, Rada on külm ja rahulik . Uskumised Kuna voodoo on peamisel suuliselt leviv religioon, siis jumalate nimed ja teatud rituaalide nimetused võivad muutuda põlvest põlve eri riikides. Peale uskumisse mitmetesse jumalatesse ja hingede rändamisse peavad oluliseks voodoo austajad ka: esivanemate austamist Rituaalide ja esemete kasutamist maagilise kaitse edasi andmiseks Loomade ohverdust, millega austati ja tänati jumalaid Tseremoniaalseid tantse, mis hõlmavad makse ja kostüüme Tseremoniaalset muusikat ja pillie, eriti trumme Ennustamist Värvide, toitude, taimede ja teiste esemete austuseavaldust, mis on seotud kindla loaga. Mitme jumala uskumine
Tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis püsis orjade tööst ja teiste alade vallutamisest Sellest kasvas välja hiigel Impeerium Rooma peamised kultuuri mõjutajad olid Kreeklased ja Etruskid Etruskid olid selline rahvus, kelle kohta palju midagi ei teada Ei ole teada, kuidas nad Itaaliasse said ja kuidas nende keel töötas Religiooni suhtusid Roomlased pragmaatiliselt ,,Vorst vorsti vastu" religioon Ääretult tolerantne suhtumine vallutatud rahvaste uskudesse ja jumalatesse Religioon võeti Kreeklastelt üle Suhtumine jumalatesse oli asjalik Üksik isikude huvid olid pandud riigiteenistusse Lubimört Enne kinnitati ehituskivid metallist klambritega Silindervõlv oli esimesena kasutuses See ei olnud väga hea, sest kui see liiga suur teha siis see variseks kokku Leiutati ristvõlv Sellega sai suuremaid lagesid võlvida Roomas võeti kasutusele betoon Kasutati Korintose stiili Roomlastel puudus Kreeklastele omane stiil ja maitse
Usutakse, et allikasse või mõne muu taolisse kohta hõbemündi viskamine toob õnne. Muinasaja eestlastel oli jumalaid vähe. Kaks tuntumat olid näiteks Tarapitha (Virumaal sündinud saarlaste jumal, kes lendas Saaremaale) ja Uku (äikese- ja taevajumal). Kuigi tänapäeval enam selliseid jumalaid ei usuta, on arvatavasti nende taevajumaluste olemasolu hõlbustanud hilisemat ristiusu vastuvõtmist. Samuti arvan ma, et kõikidesse nendesse haldjatesse, vaimudesse ja igasugu jumalatesse uskumine on aidanud inimestel paremini vastu võtta Jumalat taevas. Ka nüüdisajal on palju neid inimesi, kes on sügavalt usklikud ning on kindlad, et kuskil seal taevas on kõrgem valitseja. Oluline on esivanematekultus; lahkunuid austati ning kohati ka kardeti. Hinge peeti inimese isikupära kandjaks ning oli oluline keha elus hoidmiseks. Kui inimene oli omade hulgast lahkunud, maeti ta metsatukka või hiide. Nii muinasajal kui ka tänapäeval ollakse kindlad, et on
Tasapinnaline kujund , mis luuakse trükkimise või joonistamise abil. Trükigraafika stiili kasutades tehakse pilt enamasti paberile, või muule materjalile, millele saab trükkida. ÜGAJA KUNST. 1.Mis iseloomustab koopamaale ja mida või keda seal kujutatakse ? Koopamaale iseloomustab monumentaalsus ning nendel on kujutatud suuri jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru . EGIPTUSE KUNST 1.Mida vanad egiptlased uskusid ja miks surnuid säilitati ? Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati, kuna usuti, et just nemad tagavad maailmas korra ja ka inimeste heaolu. Siiski ei säilitatud kõiki inimesi. Vaid neid, kes olid olnud mingi moel tähtsad. (valitsejad jms). 2.Kuidas nim. Egiptuse valitsejat ? Egiptuse valitsejat nimetati vaaraoks. 3.Millised olid egiptlaste suurimad haudehitised ja kellele neid ehitati ? suurimad ehitised olid hauakambrid ja neid ehitati vaaraodele. 4.Seleta mõisted palsameerimine ja hieroglüüfid.
Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased, mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse. Usuti hadjatesse, jumalatesse. Usk inimese elunditesse ja väesse. Nimetage muistseid kalmetüüpe: kivikirstkalmed e kangrud, tarandkalmed, kirikukalmed, kääpad ja maa-alused kalmistud. Hakati matma maa-alustesse haudadesse: ~6000 a.t Eestlased muinasaja lõpul: rahvaarv-u.150000 inimest, haldusjaotus-maakonnad(8-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala)+5/4) kihelkonnad(4/5)külad(500), muinaslinnuste arv, 2- linnamäed ja
Karistuseks upsakuse eest jäid nad tiibadest ilma. Poeet Thamyrise, kes samuti muusadele väljakutse esitas, jätsid nad ilma mälust seega oma toetusest ning seega luuletajavõimest; laulja Demodokose aga tegid nad pimedaks, nii, et temast sai veel parem luuletaja, sest pimedal on kergem mälule keskenduda. Sellepärast kujutasid kreeklased ka Homerost alati pimedana, mis näitab teda ühtlasi kirjaeelse ajastu luuletajana. Muusad armusid aeg-ajalt jumalatesse või surelikesse ning sünnitasid lapsi, kes olid kas eriti ilusad või suured kunstnikud. Nii oli Hyakinthos, kellesse Apollon tema erakordse ilu pärast armus, Kleio ja Pierose poeg. Traagilise juhuse läbi tappis Apollon Hyakinthose oma kettaga, ja Hyakinthose verest immutatud maast kasvas välja hüatsint. Kalliope sünnitas Pierose pojale suure laulja Orpheuse, ja Thaleia sünnitas Apollonile korübandid metsikud tantsijad, kes kuulusid emajumalanna Kybele kaaskonda.
teiste hõimudega kokku puutumisele ja katoliku kirik rõhus enamalt usu välisele paikseks jäämisele muutusid ka meie küljele. Nii segunesid talupoegade esivanemate uskumused. Hakati uskuma kristlikud arusaamad muinasusundiga vaimudesse, haldjatesse, nõidadesse seotud nähtustega või siis järgiti hoopis (tarkadesse), kes omasid erilist väge, ja vanu tavasid. oma jumalatesse. Tekkisid mitmesugused 16. sajandil toimus Eestis reformatsioon, kodu- või majahaldjad. Kõigi nendega tuli mis leidis kiiresti palju poolehoidjaid, alati hästi läbi saada ning sellejaoks loodi sest sellel polnud, erinevalt katoliku neile ohvripaigad hiied, üksikud puud, kirikust, nii palju kohustusi. allikad, kivid. 12. sajandil muinasaja lõpul hakati levitama ristiusku.
järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850-2050 e.m.a), Keskmine riik (2052-1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp hieroglüüf. Egiptuse hieroglüüfid. Vaarao Narmeri palett u. 3000. e.m.a. Püramiidid Roomlased vallutasid Egiptuse u. 30.a e.m.a. Egiptuse kunst püsis u. 2500 a. muutumatuna. Enim mõjutas Egiptuse kunsti usk surmajärgsesse ellu ja usk jumalatesse. Egiptuse jumalad võisid sarnaneda loomadega (inimese keha ja looma pea). Pühaks peeti skarabeust, lehma, iibist ja saakalit. Igavest elu kindlustati kehade palsameerimisega ja haudehitiste rajamisega. Püramiid ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber, tehtud kivipankadest, pealt kaetud kiviplaatidega. Mastaaba maa-alune hauakamber, selle kohal kastitaoline kiviehitis, kaldus külgseintega. Astmikpüramiid kõrgemaks ehitatud mastaaba.
kuivenduskanaleid.Tänapäeval oleks selliste asjade tegemine peaaegu võimatu,kuna see nõuaks peale muude ressursside ka palju tööjõudu,kellele tuleks ka maksta. Vananenud usundite jälgi on võimalik leida mitmetest kohtadest,kuna nad on inspireerinud nii kunstnikke,muusikuid kui ka kirjanikke.Peale selle on veel säilinud veel mitmeidki vana aja maale,skulptuure ja hooneid,mille järgi saame aimu sellest,kuidas suhtuti jumalatesse ja hauatagusesse ellu,milliseid jumalaid kummardati ja kuidas seda tehti.Ka keskajal on loodud mitmeid maale ja kirjandusteoseid,mis aitasid tolle aja inimestel näha ühiskondi,mis neile eelnesid.Nendes teostes said uue elu Vana-Kreeka Zeus,Aphrodite,Hermes ja ka Vana-Rooma Veenus ja Mars.Jumala,tema poja Jeesuse ja teiste Piiblitegelaste elu puudutavaid maaale on tohutult igas suuremas kunstimuuseumis või
nii metsloomadega kui ka omavahel kaklemisega. Kahevõitluse ajal valis rahvas ise võitja, kui aga keiser oli kohal, oli au otsustada temal. Gladiaatorid aga olid enamasti orjad, ning nende seas oli kerge kuulsaks saada. Roomlased uskusid lugematul hulgal igasuguseid vaime, kes elasid kivides, majades, puudes ja kõikjal mujal. Roomlastele olid väga olulised esivanemate hinged. Nad uskusid, et kui nad oma esivanemaid austavad, kaitsevad need kurjuse eest. Roomlased uskusid ka jumalatesse, kes olid sarnased inimestega. Enamus jumalatest on üle võetud kreeklastelt. Omapäraseim neist oli Vesta, kes oli kodukolde jumalanna. Igas majas põles tema auks koldetuli.
annaabi.ee 
