BUDISM Sissejuhatus Budism on Siddhartha Gautama Sakjamuni õpetusel põhinev maailmareligioon, mis tekkis 6.- 5. sajandil enne Kristuse sündi. See tekkis Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi rohketele jumalatele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda, sest kannatusel on põhjus. Siddhartha Gautama (umbes 563.-483. eKr) Budismi rajaja, Siddhartha Gautama, sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud suguvõsa printsina. Noorena elas ta luksuses, kuid olles umbes kolmekümne aastane sai ta inimlike kannatuste tunnistajaks nähes haiget, rauka ja surnut ning sai innustust kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu
· Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine. · Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele, kuid teiste jumalate kõrval pidi austust avaldama ka rooma jumalatele ja tooma ohvreid keisrite altaritele. · Keelatud oli teiste jumalate austamine enda jumala kõrvalt. Usu jõud · Kristus ei ole isiku nimi vaid mõiste · Johannes lasi 30 aastaselt ristida ära Jeesuse · Neitsi Maarja sündis neitsist · Kuningas Taaveti suguvõsa · Jeesuse täpne sünniaeg on teadmata · Püha vaimu sümboliks tuli · 4 evangeeliumit · Jeesus on juut
Osirise. Mesopotaamias ja Kreekas oli võimalik ka Jumala ja inimese vaheline armastus. Mesopotaamia taeva kuninganna Istar armastas mitut inimkangelast ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Ka Zeusil oli mitmeid surelikest armukesi. Jumalatel olid inimestega ka sarnased tunded, näiteks armukadedus. Zeusi kaasat Herat kujutati tihti armukadedana oma mehe arvukate lemmikute peale. Kõigest hoolimata olid jumalad inimestele suureks eeskujuks, neid austati ja kardeti. Olles jumalatele meelepärane, võis loota nende heatahtlikkusele. Jumalad olid inimestele ka abiks. Näiteks olevat Egiptuse Jumal Osiris, õpetanud rahvale põlluharimist, käsitööd, kirjatarkust ja kõike muud tarvilikku. Igatahes oli jumalatel inimeste igapäevaelus tähtis roll . Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas olid armastuse ja viljakuse jumalad. Olid veel ka päikese ja surnute jumalad, aga ka jumalad, kes hoolitsesid näiteks põllutööde eest. Kõike ja kõiki
Vastavalt ehitusstiilidele on jaotatud ehitised kolme stiili. Kõige vanemad neist on dooria ja joonia stiilis. Kõigelevinum kreeka templi tüüp oli peripteer. Templi sissepääs oli otsaküljes. Kreeka templi pearuumiks oli naos seal asus jumalakuju. Paljud templid on üheruumilised, kuid vahel oli pühamu otsas preestrile mõeldud ruum. Kuna tavainimesed sisenesid templisse harva, oli templi välimus sisemusest olulisem. Kreeka pühamu keskpunktis, altaril, viidi läbi ohverdusi jumalatele. Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all, korraldasid preestrid rituaale mitte enda, vaid terve kogukonna nimel. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti sigade, veiste, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetud looma liha söödi kohapeal, kuid altar määriti verega ja sellel
Araablased ja Islamimaad Kõrbete ja pooltkõrbetega kaetud Araabia poolsaar asus varasemate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Sealne semiidi keeli kõnelev enamik Araabia poolsaare asukad hankisid elatist rändavate või poolpaiksete kaamelikasvatajatena. Suur osa araablasi elas teineteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid suguvõsadeks. Araablaste usk oli polüteistlik. Arvukate, peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid. Lisaks jumalatele austasid nad ka paljusid loodusobjete, ka kive ( kõige tähtsam must meteoriit, asub Mekas). Araablaste seas tõusis esile üks peajumal Allah, ülistusest hoolimata oli ta tegelikult üks paljudest jumalatest. Jumalatele oli pühendatud Kaaba tempel (361 jumalat) VII sajandi alguses hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt allahi austamist ainujumalana. Sellest tulenebki usk nimega ,,islam" ja selle usu pooldajaid
halba kui head. Üks võimalus selleks oli jumalate ees aukartuse äratamine. Seetõttu pole raske leida lugusid, kus jumalad on karistanud eelkõige selle eest, et neid pole kas piisavalt kardetud või austatud. Üheks selliseks looks on lugu kuningas Tantalosest, kellele osutus saatuslikuks suhtumine jumalatesse nagu oleks nad temaga võrdsed. Ta käis Olümposel nagu jumalad ikka ning nautis nende toitu, milleks oli ambroosia ja nektar. Juba see ei meeldinud jumalatele, kuid Tantalos võttis veel jumalate toitu maa pealt kaasa ning uhkeldas sellega teiste inimeste ees, lisaks rääkis välja Zeusi saladusi, valetas ning varjas. Mida rohkem ta ennast niiviisi ülal pidas, seda vähem kartis ta jumalate üleloomulikkust ning tundis ennast ühena neist. Viimane piisk karikasse oli see, et ta tükeldas omaenese poja, et sööta ta jumalatele ning testida sellega nende kõiketeadmist. Testi tulemuseks sai ta kaela vaid jumalate viha. Karistuseks oli igavene
Kaua aega ei teadnud inimesed, kuidas kasutada hinge. Siis läks Prometheus inimeste sekka ja õpetas neid maju ehitama, õpetas neid lugema, kirjutama ja arvutama ja loodust mõistma. Ta pühendas hämmastunud inimesed kõikidesse kunstidesse ja inimesed õppisid kõike innukalt. Jumalad jälgisid umbusklikult inimsugu maa peal, eriti muutus kõikide jumalate valitseja Zeus iga päevaga aina süngemaks. Ta kutsus Prometheuse enda juurde ning palus tal inimestele öelda, et nad jumalatele ohvreid tooksid, või muidu tabab neid jumalate viha. Prometheus nõustus kuid palus Zeusil temaga kaasa tulla ning valida välja, mida nad peavad ohverdama. Prometheus tappis härja, peitis liha härja sisse ja pani kõige peale sisikonna. Teise kuhja tegi ta kontidest, aga valas selle rasvaga üle, nii et konte polnud näha. Siis palus ta Zeusil valida. Zeus taipas, et Prometheus tahab teda petta ning valis meelega rasvast läikiva kuhja. Sellest ajast peale ohverdasid inimesed
Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Elukoht musaion. Kreeka mütoloogias on pillid/muusika tähtsal kohal. 3 tähtsat pilli: lüüra, paani flööt ja kitara. Kalliope poeg Orpheus mängis kitarat. Erato oli armastusluule muusa. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. Kleio oli ajaloo/eeposte muusa. Melpomene oli tragöödia muusa. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. Urania oli astronoomia muusa. Jumalad: Zeus peajumal (Jupiter) HERA abielu kaitsja (Juno) POSEIDON merede valitseja (Veptunos) HADES allmaailma valitseja (Pluto/n) HESTIA kodukoldejumalanna (Vesta) HEPHAISTOS tulejumal, sepatöö (Vulcanus) APHRODITE armastus- ja ilujumalanna (Venus) ARES sõjajumal (Mars) ATHENA tarkusejumal (Minerva)
kohane ravi, Päikesekalender-täheteadus, avastasid et on 365-päeva, Geomeetria-ehitustöödel vaja minevad teadmised, osati arvutada pindalasi(ruut, kolmnurk,ring) ja ruumalasi(silinder, püramiid), teati pii väärtust. Kirjandus-religiooniga seotud(hümnid, õpetussõnad, hauakambrid), autobiograafia, novellid, muinasjutud ja luule. Preesterid, templid, usureform: Preestrid olid väga olulised, hoolitsesid jumalatele pühendatud kujukeste ja templite eest, väga austatud tegelased. Templid olid pühad paigad, pühendatud jumalatele üldjuhul käivad seal preestrid, tavainimestele on see suletud.Ehnatoni usureform- tõstis Amon-Ra asemele päikeseketta Atoni, Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele ohvreid ei toodud, seoses sellega vahetas ka vaarao nime Amenhotep(,,Amon on rahul") asemel Ehnaton(,,Atonile kasulik"), Ehnaton rajas Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahnetatoni(,,Atoni
kuid selleks oli vaja matuserituaali ja hauapaika. Peamiselt maeti Niiluse lähedale ning vaaraod püramiididesse. Egiptuse teispoolsuse jumal oli Osiris. Mesopotaamias vastupidiselt kardeti surma. Arvati et peale surma lähevad inimesed süngesse allilma. Templitesse pääsesid ainult preestrid-seda mõlemas riigis. Templite kõrval olid ka koolid rikkamate laste jaoks. Preestrite ülesanne oli ka jumalate kujude eest hoolitseda. Mesopotaamias oli astmiktempel, mis ei olnud ainult jumalatele pühendatud koht kuna seal asusid ka majandusruumid. Seal sai lihtrahvas käia sisehoovis, et jumalatele loomi ohverdada. Mõlemad riigid olid väga kõrgelt arenenud. Riikides arenes keeruline kiri, mida sai õppida ainult väike protsent ühiskonnast. Kõrgel tasemel oli teadus, arstiteadus, matemaatika ja astronoomia. Mõlema riigi tsivilisatsioonid arenesid kiiresti ning nad saavutasid kiiresti ka kõrge taseme.
Antiikaja templite erinevused Klassikasel ajajärgul toimusid Kreekas kõige suurejoonelisemad ehitustööd. Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse ehk akropolidele. Iga tempel oli pühendatud jumalatele, kelle kuju oli templi sees. Kuju juures võisid käia ainult preestrid. Igast küljest ümbritsesid templit sambad, ühes või kahes reas. Templit kattis kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala, mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb baasiks, tüveks ja kapiteeliks. Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiilis on lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on
Panteoni keskel oli meessoost tormijumal Teshuba ja tema naine, päikesejumal Hebut.Hetiitide panteoni üks peamistest põhimõtetest oli see, et seda võidi alati laiendada. Kuigi hetiitide religioon oli pealtnäha tolerantne, kuigi tegelikult oli selle alla peidetud karm reaalsus.Nimelt kasutasid hetiitide valitsejad jumalaid enese võimu ja kontrolli väljendamiseks.Seega peeti valitsejaid jumalate käteks maa peal, mittekuuletumine temale ja mässud tähendasid mittekuuletumist ja mässe jumalatele ja tähendas inimestele hirmuäratavaid needuseid, sundides neid hirmuga kuuletuma.Kuningas oli nii valitseja, kui ka ülempreester. Jumalad olid suurel hulgal antropomorfsed-inimlikud mitte oma välimuselt, vaid loomuselt.Nad tundsid viha, rõõmu ja armastust nagu inimesed.Inimestest eristas neid nende tugevus ja võim ning nende välimus, mis enamasti esindas erinevaid loomi, näiteks ilmajumal oli pull ja jahijumal oli kits. Inimese konseptsioon
arkaadid. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks. Rooma vabariigi ja keisririigi ajal oli Rooma arhitektuuris valitsevaks kodanlik e. profaankultuur ja arhitektuur (ühiskondlikud hooned, linnaväljakus, veejuhtmed, kodanike majad jne). Religioossed ehitised olid teisejärgulised. *Rooma Pantheon - Tempel kõikidele Rooma jumalatele Etruskide valitsusaeg (8.6. saj eKr) Vabariigi aeg (51031 eKr) Keisririigi aeg (31 a eK476 a pKr) Vana-Rooma kaart Templid Akvedukt Amfiteatrid Basiilikad Amfiteatrid Kuppelehitused Termid Akveduktid Triumfikaared ja sambad Teedeehitus Basiilikad Kuppelehitused Apollodorus Cocceius Auctus Gygenus Gromaticus Lucius Vitruvus Cordo Rabirius Vitruvius
Nad võtsid kasutusele hieroglüüfkirja, mis on välja arenenud piltkirjast. Kirjaoskuse levik Egiptuses oli tagasihoidlikum kui Mesopotaamias kuna keeruliste hireglüüfide õppimine oli aega nõudev. Arvatakse, et algelise ja pea iga tänapäeva tähestiku, kaasaarvatud Rooma tähestiku kaudseks eelkäijaks on just egiptlaste hieroglüüfkiri. Kirjanduses andsid egiptlased väga palju tänapäeva kirjandusse. Egiptlaste kuulsamad zanrid olid ülistuslaulud jumalatele, püramiidideraamatud ja surnuteraamatud. Neid peetakse ühtlaselt ka novellivormi leiutajateks. Kirjandus ja usk oli Egiptuses tihedalt põimunud. Hümnid ja ülistuslaulud jumalatele on ühtaegu vaadeldavad ka kirjandusteosena ja annavad ka teavet egiptlaste uskumustest. Egiptlased andsid edasi maailma kultuuri ajalukku ka väga palju teaduses. Nii on näiteks tänapäeval kasutuselolev Rooma kalender otseseks järeltulijaks egiptlaste loodud päikesekalenderile
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog
Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui ka iseloomult inimeste sarnased. Neil olid inimestele sarnased vead ja sageli olid nad valelikud, sallimatud ja kadedad. Kuigi nad sõid ja jõid nagu inimesed, neil olid inimestele sarnased vead, olid nad siiski alati surematud, täielikumad ja ilusamad kui inimesed. Jumalad elasid igal pool maal, taevas, jõgedes, allmaailmas, metsades, puudes ja loomulikult mägedes. Kreeklaste tähtsaimad jumalad elasid Olümpuse mäel. Nad uskusid, et jumalatele ohvreid tuues, neile meelepärane olles, neist lugupidavalt rääkides ning samas ka kaasinimeste vastu hea olles saadab neid õnn. JUMALATEST Kreeklaste arvastes ei olnud surematud jumalad mitte alati maailma valitsenud. Kõige alguses oli olnud maailmas kaos, millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia(maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose(taeva). Nende järglastena tulid maale titaanid, kes häirisid oma isa, kes hakkas nende vastu kurje plaane hauduma. Isast jõudis ette tema
Enamikel väike siseõu, mille läbi pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse(2 korruse puhul mööda treppi ülakorrusele). Esindlukeim ruum andreion(meeste ruum) täitis külaliste toa rolli. Tihti tänavale avanev koda v. Kauplus. Linnas väljaspool olid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi-, viinamarjaistandused, ning aristrokaatide uhked maamajad. Inimesed ei jäänud linnast kaugele, käisid linna turule,rahvakoosolekul ja usupidustuste ajal jumalatele austust avaldamas. Riietus ja toit- Tavaline riietus oli kitoon e. Napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud e. kitoon. Külmaga pandi peale himaton(võis kanda ka paljale ihule). Pükse ei kantud. Jalas sandaalid. Toiduks oli palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauk ja kala(värske, soolatud ja kuivatatud). Vaestel peamiselt soosakala. Liha söödi suhteliselt harva, peamiselt siis, kui jumalatele ohvreid toodi
Ühiskond: alguses egalitaarne (kõik võrdsed), hiljem hierarhiline, 3 põhiklass- ülikud, lihtrahvas(maksukohuslased), orjad. Lihtrahvas organiseeritud capulli'desse, juhtis calpuc, kes oli valitav vanematekogust, austati sõdureid ja emasid, kuriteod: argus ja abort. Usund: tuhanded jumalad, enim austati suurt kolmikut: sõja-ja päikesejumal, vihmajumal ja saatuse- ja surmajumal, põlluharimisega seotud jumalad, tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Kultuurisaavutused: kõrgeltarenenud vaimukultuur- riigi ülalpeetavad koolid, kaks kalendrit- päikese- ja usukalender, paber ja hieroglüüfid, koodeksid ,templid, teed, kirjandus, meisterlik kivitöötlus, insenerimeisterlikkus, chocolatl ja tomatl MAIADE LINNRIIGID: o Iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust o Linnriiki juhtis preesterkuningas, võim oli pärandatav o Usund- maailma looja taevajumal, inimohvrid
b) poliitilist rolli c) usu rolli 2. Toit: d) määrasid tsivilisatsiooni üldilme * söödi rohkesti puu- ja köögivilju (eriti küüslauku ja kala) - paiknesid akropoli jalamil -kala kuivatati ja soolati (kaljunukile rajatud kindlus) * liha söödi väga harva- peamisel siis, kui jumalatele ohvreid toodi - väljaspoolt kaitsesid müürid * kasutati oliiviõli 3. Jumalate templid paiknesid all-linnas ja akropolis - mett (maitsestati kooke) 4. Agoraa koosoleku ja turuplats (linnasüda) * joodi kitse- ja lehmapiima 5. Tänavad kitsad (peamine jook veega tublisti lahjendatud vein)
sesukohast või tegevusalast. Kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liistu tõmbamise järgi. Rahvas ei valinud riiki jutima oma esindajaid, vaid tegelesid sellega ise. Naised, orjad, võõramaalased ei kuulnud kodanike hulka. Raha tuli nii kodanikelt, kui võõramaalastelt kui ka rikastelt, viimaste osa finantsis oli suur. 6) Mütoloogiline maailmavaade. Lk.121-126 Mütoloogiline maailmavaade toetub jumalatele. Peamine elupaik oli Olümpose mägi. Eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tema abikaasa oli tema õde Hera, kes oli abielukaitsja. Zeusil oli kaks venda: merejumal Poseidon ja allmaailma valitseja Hades. Zeusi teine õde oli viljakusjumalanna Demeter. Zeusi ja Demeteri tütas Persephone abiellus Hadesega. Hera ja Zeusi pojad: sõjajumal Ares ja tulejumal Hephaistos. Zeusi peast sündis sõjajumalanna Athena. Valgusejumal Apollon ja jahijumalanna Artemis olid kaksikud.
põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Jumalatele rajati pühad ehitised-templid. Egiptus. 3000eKr ühendas Lõuna- Egiptuse valitseja Menes Ülem-Egiptuse ja Alam- Egiptuse ühiseks Egiptuse riigiks. Pealinnaks sai Memphis. Tsivilisatsiooni olemasolu sõltus täielikult Niiluse jõest. Tõusud ning mõõnad ja nende ette ennustamine võimaldasid efektiivset põlluharimist. Teid polnud, nende asemel kasutati jõge. Idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad tingisid eraldatuse ning hoidsid sissetungijates (kaitset polnud
järgi kukkus ta 9 päeva) ning maandus poolsurnuna Lemnose saarel, kus sealsed Sintianid teda ravisid. Hephaistos oli väga töökas sepp. Tal oli pidevalt mingid suured tööd pooleli ning ta suuremad esemed olid tehtud jumalatele. Lisaks Olümposel asuvad kullast ja marmorist paleedele olevat ta on ehitanud need ka surelikkele kuningatele. Ta meisterdas ka kullast ratasel iseliikuvad kolmejalad. Mis kandsid jumalatele sööki ette. Endale ta valmistas ka
Kreeka müüdid 1. Kreeka kultuuri kuulub kaks maailma kuulsat eepost ,,ILIAS" ja ,, ODUSSEIA", mõlemad jutustavad Trooja sõjast ning mõlema eepose autoriks peetakse Homerost. 2. Ajalookirjutus- Herodotos kelle peateos kannab nime ,,Ajalugu". Põnevaimad ja väärtuslikemad osad kirjeldavad Kreeka-Pärsia sõdu. Suur õppetöö oli retroorika (kõne kunst) Kreeka jumalad 1. Kreeka jumalad olid antropomortsed, st inimeste omaduste omistamist teistele (jumalatele) 2. Jumalate elupaigas arvati olema templid. 3. Inimestest eristas neid surematus Jumalad: 1. Zeus 2. Hera- Zeusi abikaasa 3. Poseidon- merejulmal 4. Hades- allmaailma jumal 5. Demeter- põllujumal 6. Athena- tarkuse jumalanna 7. Aphrodite- armastuse jumalanna 8. Apollo- valguse ning luule jumal 9. Artemis 10.Hermes- 11.Hestia- Kreeka tempel- avatud sammastega hoone, mille altar asus õues pühakoja ees (marmorist)
Ühiskond oli tugevalt kihistunud. Linnriiki valitsesid kuningad, keda seostati jumalatega. Kuningale allus preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle, mille järgi toimusid rituaalid. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Elanikkonna põhiosa moodustasid talupojad, kes tõenäoliselt olid vabad kuid täitsid andami- ja töökohustust valitsejale. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Sealjuures ohverdati ka inimesi. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalatelt oodati, seda väärtuslikum pidi olema ohver. Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange ohverdamiseks. Kuid ohverdati ka oma inimesi, sealhulgas ka vabatahtlikke mehi, naisi, lapsi. Rituaalide seas olid tähtsal kohal pallimängud arvuka publiku ees spetsiaalselt rajatud väljakutel. Tõenäoliselt oli tegu surma ja
Neist peeti väga lugu ja neid austati igal võimalusel. Religiooni suur tähtsus mõjutas kahtlemata ka Kreeka ühiskonda. Jumalate elupaigaks oli Olümpose mägi. Peajumal oli Zeus, kellel on Antiik- Kreeka mütoloogias ülioluline koht. Tähtsaim naisjumal oli Hera - taeva kuninganna. Jumalaid oli palju, kuid tähtsamad olid veel armastusejumalanna Aphrodite, sõjajumal Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks
on säilinud. Roomas olid kasutusel ka ühepereelamud, kuid seda vähesel määral. Neid on leitud väljakaevamistelt Pompeijst ja Herculaneumist- kahest linnast, mis jäid Vesuuvi tuha alla ja on kaevatud välja paksu tuhakihi alt. Roomas on kõige rohkem säilinud ehitis Panteon.See tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu Vana-kreeka jumalate panteon mille tipus oli Zeus, Panteon tähendas antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud tempel. Rooma Panteon oli kuppelehitis , kus kuppel toetub müüriosadele, mile vahele jäävad nissid. Väga tähtsaks kujunesid ka monomendid. Momoment on mälestusmärk või ausammas mingi ajaloolise sündmuse või isiku mälestuse jäädustamiseks loodud skulptuuraalne kunstiteos. Need asusid kõikides Rooma linnades. Väga paljudes riikides ja maades leidus templeid, mis olid enamasti jumalatele püstitatud. Naos tähendab erinevates maades erinevaid asju
Hiljem jäeti linnad sissetungi tõttu maha ja sealt saigi alguse Induse tsivilisatsiooni langus, 1700. aastal eKr. II. aastatuhande keskpaiku eKr tungisid Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes kutsusid endit aarjalasteks. Neist saidki tänapäeva hindude esivanemad ja nende keelest arenes India kirjakeeleks saanud sanskriti keel. Aarjalastel olid omad pühad raamatud (veedad), mis olid muistset tarkust täis. Kõige varasem ,,Rigveda" sisaldab üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. Usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi edastavad aarjalaste kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Indias iseloomulikuks ühiskonnaks oli kastiühiskond ehk elanikonna jagunemine sünnipära alusel.. Esimene suurem riik kujunes Indias 4. sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu 3. sajadil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Tema järglaste ajal aga suurriik lagunes ning taas suure osa Indiast ühendas 4-6. sajandil pKr valitsenud Guptade dünastia. Enamiku ajast oli India
kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna astroloogia taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem
Casa del Menandro Koostas: Laura Lindt Menandro maja • Maja ehitus kestis u. 3 saj. eKr. – 1 saj p.Kr. • Asub Lõuna-Itaalias, Iidses Pompeii linnas. • Nimi pandi Kreeka näitekirjaniku Menandro järgi, kelle pilt oli maalitud siseõue seinale. • Maja kuulus Quintus Poppeaeus’ile. • 79 a pKr. tappis Vesuuvi vulkaan kõik Pompeii elanikud. • 1926 – 1932 toimusid maja väljakaevamised Põhiplaan Peasissekäik Aatrium Sisehoov Pesuruumi põrand Cassandra ja Menandro Kodune altar jumalatele Välissein TÄNAN!
Linnamajad olid kivivundamendile rajatud ühe või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Tavaliselt oli neil ka väike nelinurkne siseõu. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi ja viinamarjaistandused. Riietuti ühe või kahe üle keha heidetud riidetükikestega, pükse ei kantud, jalatsiteks oli sandaalid. Toiduks oli rohkelt puu ja köögiviljad, sealhulgas eriti küüslauk ja kala. Liha söödi ainult siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Kastmena kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse või lehmapiima, valmistati ka juustu. Peamine jook oli aga veega lahjendatud vein. Naistel puudusid kodanikuõigused. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielus otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel. Tavaline oli, et 3040aa. Mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Mehe elu oli peamiselt väljaspool kodu: nõukogus, rahvakoosolekul, spordiväljakul jne
Mina isiklikult ei tahaks kumbaki neist õppida , kuna see nõuab palju tööd ja vaeva ,samuti kannatust . ,,Jumalate tegevusväli on piiramatu .Nad võisid liikuda nii taevas kui maa peal," lausub õpiku lause . Et jumalaid paluda ja nendega kontakti luua , loodi templeid , mis olid pühakojad . Egpituse tempel oli tavaliselt nelinurke , muust maailmast eraldatud . Siseneda võisid ainult preestrid .Tuntum Egiptuse tempel on näiteks Karnaki tempel ,mis on pühendatud Amon-Ra le . Jumalatele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit . Jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides .Selleks püstitati ka Mesopotaamias templeid , kuhu võisid siseneda ka tavaline rahvas , mitte ainult preestrid . Kõige levinum oli astmiktempel ehk tsikuraat , leidus kamadalamid mitmeid siseõuega templikomplekseid .Seal ohvedati jumalatele loomi ,mis kõik toimus keset templisiseõue . Minule endale need templid väga huvi ei paku , kuna nad on sama põhimõttega peamiselt nagu meie kirikudki
pidustuste eest ning sellega seoses hoidsid korras kalendrit.Enamasti olid preestriametid eluaegsed.Augustuse ajast alates hakati ka keisrit jumalustama,see komme tuli idapoolsetest hellenistlikest riikidest.Seejärel hakati Augustuse jumalikku austamist nõudma ka väljaspool Itaaliat. Jumalatesse suhtuti asjalikud.Selleks et neilt midagi saada,tuli neid kohusetruult teenida,mis tähendas eeskätt annetuste toomist.Annetada võis kõikvõimalikke väärtuslikke esemeid või toitu,kuid jumalatele kõige meelepärasemaks peeti loomade ohverdamist. 12) Millised olid kristlaste ja Rooma riigi suhted? Kirjelda kristluse levikut Rooma riigis. Rooma riigivõim umbusaldas kristlasi, sest nende keeldumises austada keisreid kui jumalaid nähti mässuõhutamist. Aeg ajalt korraldati kristlaste üle kohtuprotsesse, püüdes neid surmaotsuse ähvardusel Rooma jumalatele ja keisrile ohverdama sundida. Kõigest hoolimata
suundus. Tähtis jumalanna oli veel lehmakujuine Hathor, kes kehastas loomade ja inimeste viljakust; saakalikujuline surnute jumal Anubis (kes abistas ka Isist ja Horost Osirise mumitsifeerimisel); iibise või paaviani peaga Thot, kes oli kuujumal, hieroglüüfide leiutaja, kirjatarkuse kaitsja. Paljud pidasid teda isegi maailma loojaks. Egiptuses austati ka pühasid loomi, näiteks skarabeused (sõnnikumardikas), Apis-härg ja kassid. Kasse palsameeriti ning kassi tapjat karistati rängasti. Jumalatele rajati templeid. Seal paiknes jumalakuju kellele ohverdati loomi, teda toideti, pesti jne. Kõik need olid preestrite kombetalitused, lihtrahva ette ilmus jumal ainult suurte usupidustuste käigus. Egiptlasetel oli suur uskumus surmajärgsesse ellu. Nad uskusid, et inimene jätkab elu tavapärasel viisil ka pärast surma. Selleks said surnule osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise: mumifitseerimine, matusetseremoonia, palsameerimine ehk muumia valmistamine,
7.saj 6.saj e.m.a. Klassikaline ajajärk tulevikus(18 saj) on klassitsism, mis on kummardus selle ajajärgu poole 5.saj 4.saj e.m.a. Hellenismi ajajärk kummardus hellenitele(kreeklastele) 4.saj 146a e.m.a. Need ajajärgud on kultuuri järgi. Usund Muistsetel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimese välimuse ja iseloomuomadustega jumalad. Tähtsamad olid Olümpose jumalad. Jumalatele omistati kõiki inimlikke jooni. Peamised kultuspaigad olid altarid ja templid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud ja sinna juurde kõiksugu võistlused poeedid, sportlased, teater. Suurimad saavutused on kunst, filosoofia, kirjandus, teadus. Dionysose pidustustest kasvab välja teater, Zeusi pidustustest olümpiamängud. Õppeasutustes viibsid poisid 7 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikalisse ajastusse
Surnu jätkas samasugust elu nagu elades. Hauapaigad asusid Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus muumia toimetamine paadiga üle jõe idast läände. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis, pandi kaasa lahkunu kujusid. Teadus oli praktikas tarvilike õpetuste kogum. Kirjandus viljelesid lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojaiks. See kasvas välja ülikute hauakambrite seintele kirjutatud autobiograafiast. Hümnid jumalatele. Ehnatoni usureform- uue riigi ajal tõi egiptuse traditsioonilisse usuellu segaduse vaarao ehnaton, tõstes amon-ra asemle jumalate etteotsa päikeseketta Antoni, nüüd ei toodud enam teistele jumalatele ohvreid. Pääsemaks amoni mõjukate preestrite vastuseisust , rajas Ehnaton Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahetatoni.
Tal oli AMETNIKKOND kõrgemasse ametnikkonda kuulusid peamiselt vaarao sugulased, väepealikud, nende seast valiti normarhid kes juhtisid noome, madalamasse astmesse kirjutajad. Talupojad moodustasid enamjaolt sõjaväe, Käsitöölised Sõjavägi Vana riigi ajal polnud püsiv, uue riigi ajal väljakoolitatud alaline sõjavägi Orjad USK Tähtsad pühad loomad ( skarabeus, härg) , jumalatele ohverdati loomi, neile põletati viirukit, palsameerimine, matuse kohaks püramiidid, hauakambrid( kuningate org) , surmajärgsus aint ülikutel, surnute raamatud sarkofaagis, Amon-Ra - tähtsaim päikesejumal, peajumal, Karnaki tempel tema pühamu. Osiris Amon-Ra lapselapselaps, Viljakuse jumal, surnute riigi valitseja, Isis- Osirise mees ja õde Seth osirise ja isise vend, tappis osirise, Horos Isise ja Osirise laps,
· Kiilkiri- kirjasüsteem, millemärgid koosnesid savitahvlitele vajutatud kiilukujulistest jälgedest. Kiilkirja osatakse tänapäeval lugeda. · ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningast Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; ,,Gilgames" on arvatavasti vanim kirjateos maailmas. · Astroloogia- ennustamine tuleviku kohta mitmel moel, näiteks ennustati unenägude põhjal, taevakehade liikumise järgi, jumalatele ohverdatud loomade siseelundeid uurides. · Astronoomia- täheteadus, vaadeldi taevakehade liikumist. Targemad tähetargad teadsid enamvähem täpselt ka kuu ja päikesevarjutuste tähtaegu. Astronoomias kasutati palju arvutamist. · Indoeurooplased- Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli, algselt asusid indoeurooplased Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul.
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik
1. Alkaios - aristokraat Lesbose saarelt. Kirjutas poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. 2. Solon - Atika poeet, kaupmees, rändur ja poliitik. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks oli poliitika ja moraal. Oli valitud ka riigiametnikuks- arhondiks. 3. Sappho - 1. naisluuletaja. lesbose saarelt. Asutas sinna tütarlastekooli. Luule on naiselik ja kajastab sageli autori enda tundeid ning meeleolu. Paljud tema laulud on pühendatud tütarlastele. 4. Anakreon - Soositud õukonnalaulik
Varased põlluharijad ja karjakasvatajad Uued oskused Kivi lihvimine Kivisse augu puurimine Savinõude valmistamine (VIII at eKr) Niidinööri valmistamine Kanga kudumine Põlluharimine Sai alguse juhuslikult inimene sai aru, et mulda langenud seemnest kasvab uus taim Maa kobestamine Leiutati kõblas Karjakasvatus Arenes välja küttimisest liigne jahisaak säilitati elusalt Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko Palestiinas, Çatal Hüyük VäikeAasias Jeeriko Çatal Hüyük Uskumused Austati loodusjõude nendest sõltus saagikus...
hulka kuulusid Kronos ja Rhea, Zeusi vanemad. (Day 2007: lk 7 11) Hirm kaose ees, mda kreeklased jagasid paljude teiste rahvastega, seletab paljusid religioosseid rituaale, millest nad kohusetundlikult kinni pidasid. Põllu- ja karjaviljakust tuli igal aastal uuesti loitsida, sest polnud sugugi kindel, et see edasi kestab, ja kuningad, kellele klassikalisel ajajärgul enamasti oli jäänud ainult preestri funktsioon, tõid aastast aastasse jumalatele ohvreid, et poliitilist korda ei kukutataks ja linn kaosesse ei langeks. (Dommermuth-Gudrich 2004: 62) Olümpose jumalad Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüasaamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elavad Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel (ligi 3000 meetrit), mille tipud olid pilvedesse mähkunud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera.
põristati trumme ja lausuti nõiasõnu, mis pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse erinevatesse jumalustesse · Taara oli kõige levinum Saaremaal · Setodel oli Peko · Eestlased arvasid, et hiied on pühad · Eestlased ei julgenud kiskjaid nende nimedega nimetada · Pildil on taara Loodame, et teile meeldis!
kaupmehed jne) ·Valitsesid riiki ·Ei osalenud ·Töötasid põldudel riigi valitsemises ·Teenisid aega sõjaväes RIIGIKORD Geruusia ehk 2 KUNINGAT VANEMATE (juhtisid sõjaväge, NÕUKOGU kuulusid tõid jumalatele ohvreid) (tähtsamate riigiasjade üle otsustamine) kontrollisid Kolleegium 5 EFOORI ehk vaatlejat RAHVAKOOSOLEK valivad (kiitis heaks või lükkas tagasi vaemate nõukogus vastu võetud otsused) Spartiaatide kasvatus
Õpilase nimi: Rühma nr: 1.Rooma võttis oma kultuuris eeskuju kreeklastelt 2.Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Mört 2.Betoon 3.Kaar 4.Põletatud tellised 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Pantheon Milline on selle templi katus?poolkera kujuline kuppel 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. nad kasutasod mörti kivide sidumiseks, betoon 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7. Kirjuta pildi alla õige nimi. (term, triumfikaar, Colosseum, akvedukt)
hera ja zeusi poeg(sõjajumal), Hephaistos-hera ja zeusi poeg(tulejumal), Athena-zeusi tütar(sõjajumalanna, linnade kaitsja), Apollon(luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja), Artemis-Apolloni kaskikõde(jahijumalanna ja metsloomade kaitsja), Hermes(teekäijate kaitsja,jumalate käskjalg), Aphrodite(ilu,armastuse,seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna), Dionysos(veini ja viinamarjakasvatuse jumal) Pühamud ja jumalateenistused Kreeka pühamu keskpunkt oli altar, millele toodi jumalatele ohvreid ja paiknes tavaliselt lageda taeva all. Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused
Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk
9 Muusat: Kleio Ajaloo Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tantsu Kalliope Eepilise luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle,
Vana-Kreeka Arhitektuur. Elamutüübiks megaron, üks ruum, ühe sissepääsuga, ees sambad, ümbritses kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol
piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie - himation. Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha sõid kreeklased nähtavasti suhteliselt harva - peamiselt siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Ohvrilooma toiduks kõlbmatud osad põletati jumalatele, liha aga söödi ise. Kreekas puudusid kodanikuõigused naisel. Naised pidid alluma alati oma mehele, isale või teisele meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel. Abielu eesmärk oli hankida endale seaduslike järglasi. Rooma rannajoon polnud sedavõrd liigendatud nagu Kreekal. Itaalia hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust maismaad
Tähtsamad preestrid, keda juhtis ülempreester ehk pontifex maximus, pidid hoolt kandma üleriigiliste pi-dustuste eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. Keis-ririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel riigi ainuvalitsejale keisrile. Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult selleks, et neilt midagi saada, tuli neid kohusetruult teeni-da, mis tähendas eelkõige annetuste toomist. Jumalatele kõige meelepärasemaks peeti loomade ohverda-mist. Rooma riik ei surunud alistatud rahvastele peale oma usundit, vaid suhtus nende religioossetesse tõekspida-mistesse sallivalt. Nõuti ainult, et kõik Rooma riigi elanikud avaldaksid peale oma jumalate austust ka täht-samatele rooma jumalatele ja tooksid muu hulgas ohvreid ka keisri altareile (keisrid jumalustati peale sur-ma, mõni segane keiser lasi end ka eluajal jumalana austada). .
annaabi.ee 
