Sissejuhatus Rooma mütoloogias kutsusid hellenid kahteteist jumalat olüplasteks nende asukoha järgi. Nad elasid taevaliku perekonnana Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olüpose mängi kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olüposel oli täielik rahu, isegi tuuled ei häirinud, seal ei sadanud vihma ega lund. Oli vaid pilvitu taevas ja päikesekiired. Kaheteistkümneks jumalaks taevalikus perekonnas olid Zeus, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Artemis, Hades, Hera, Hephaistos, Hermes,
Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat.
Kreeka jumalad 12. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti 1. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna. hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid 13. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. muusad. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tema sümbolid on eriti ...
Kaksteist olümplast taevalik perekond Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda ümbritsevad tähtsamad jumalad (v.a. Zeusi vennad Hades ja Poseidon) elasid Olümpose mäel Põhja- Kreekas, mistõttu hellenid nimetasid neid olümplasteks. Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga). Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi püha puu oli tamm, püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi j...
Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus oli peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Poseidon (Neptunus) oli merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kuj...
Millist jumalat oleks Eestile vaja? Eestlane on stereotüüpselt selline, kes ei hooli teistest, vaid pigem keskendub enda heaolule. Põhiliseks mureks on see, kuidas endaga hakkama saada, mitte see, kuidas läheb naabril. Meil jääb puudu armastusest ja hoolivusest, mida nii mõneski teises kultuuris on rohkem. Kui jumalad päriselt eksisteeriksid, siis Eestile kuluks ära armastusjumalanna Aphrodite. Eestis ning kogu maailmas on liiga palju vihkamist ja kurjust, mis järjest kasvab. Üldjuhul ei pane me seda ise tähelegi, kuna elame võrdlemisi rahulikus riigis, samas kui meist idas käivad veel tänapäevalgi jõhkrad sõjad. Tavaliselt on sõdade põhjuseks usundite põrkumine. Ed Krebs on öelnud: ,,Maailm on jagatud relvastatud rühmadeks, kes kõik on valmis genotsiidiks ainult selle pärast, et ei suudeta otsustada, kelle muinasjutte uskuda. Lõpuks tapab religioon meid kõiki." Kuigi ristiusu 5. käsk ütleb, et ei toh...
Millist Kreeka jumalat vajab Eesti Gustav Adolfi Gümnaasium 10.C Nagu me kõik teame, sõltub töö tulemus suuresti tegijatest ning sellest, kui hästi nad kokku sobivad. Samamoodi on lugu ka jumalatega. Parima resultaadi saab koostööd tehes, sest keegi ei saa olla kõiges ühtmoodi hea. Eestil oleks vaja minu arvates kõige enam kodurahu jumalannat Hestiat, peajumalat Zeusi ja tarkuse jumalannat Athenat. Tarkuse jumalannat oleks meil eelkõige vaja, sest eestlasi on võrreldes suurte rahvustega kahjuks äärmiselt vähe ja sellepärast ei saa me endale lubada rumal olemist nagu ameeriklased. Mõelge ise millises olukorras oleks Eesti siis, kui 78% eestlastest ei leiaks kaardilt üles oma kodumaad. Sellisel olukorral ei tohi me lasta lihtsalt sündida, sest Eestisse jääks tarku inimesi niivõrd vähe, et meie konkurentsivõime oleks olematu. Haridus on äärmiselt tähtis ja seda eriti väikerahvaste puhul, sest neil ...
VANAKREEKA JUMALAD Referaat Palju aega tagasi olid kreeklased ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised, kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Vanakreeka 12 jumalat ehk nn olümpose jumaluste ring on Kreeka mütoloogiasse kuuluvad kõige tähtsamad jumalad. Tähtsaid jumalaid oli teisigi, erinevate allikate põhjal nimekirjad 12st kõige olulisemast jumalast veidi erinevad. Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma, kuid jumalate viha oli kardetav ning ka nende armastus oli inimesele ohtlik. Lisaks jumalatele on Kreeka mütoloogia
Kaksteist olüplast-taevalik perekond.Nende ülessanded,tähtsamad teod ja vasted Rooma mütoloogias. Zeus-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Jupiter)Vana-Kreeka mütoloogias oli zeus peajumal ning taeva-ja äikesejumal. Oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma lapsed alla neelata, et nad tema asemel võimule ei saa tulla,kuid Zeusil õnnestus põgeneda. Kui ta vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada ja keetis kokku võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja vahel isegi kuldse vihmana. Hera-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Juno)Vana-Kreeka mütoloogias oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abi...
Millist jumalat vajaks Eesti praegu? Meie kodumaal on olnud raskeid aegu. Vaid veidi aega tagasi polnud Eesti riik vaba, vaid vene võimude küüsis. Nüüd, mil oleme me vabad ja iseseisvad, tahavad inimesed veelgi edukamat ning paremat elu. Ahnus on tekitanud meie ühiskonda probleeme nagu näiteks väike iive, mis tuleneb sellest, et noored vanemad ei soovi lapsi, vaid eelistavad pereelule teha karjääri ning neile ei paista leiduvat lahendust. Tundub, et ühiskonna edukamaks toimimiseks vajame me justkui jumala abi või imet nagu vanasti Kreekas, mis muudaks inimeste suhtumist. Vana-Kreekas oli nii häid kui halbu jumalaid ei saa ju head ilma halvata. Neil kõigil olid omad ülesanded ning neist võis saada palju kasu, kui ka vastupidi. Armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Aphrodite soovis kõike paremaks ja ilusamaks muuta. Just teda vajaks praegune Eesti. Olukord meie riigis vajab parandamist ning Aphrodite oleks...
Mari-Liis Leinus 10.C Millist Vana-Kreeka jumalat oleks Eestile vaja? Essee Minu arvates võib seda küsimust mitmeti tõlgendada ning ka vastuseid võib anda sellele erinevaid. Mõnele ühiskonnaprobleemile oleks kindlasti lahenduseks ka mõne Vana-Kreeka jumala kohalolek ning abi. Üheks mureküsimuseks Eestimaal on ülesaamine raskest majanduskriisist, sellega kaasnev töökohtade vähesus.
12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Süttisid tulekahjud, linn põles, puhkesid tapatalgud. Trooja oli kaotatud. Trooja hobune või danaoslaste kingitus on saadetis, mis teeb saajale kahju, Trooja hobuseks nimetatakse informaatikas arvutiprogrammi ebaseaduslikku osa. 2. "Ilias" ja "Odüsseia" on Homerose tuntuimad eeposed. "Ilias" on kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos Trooja sõjast. "Odüsseia" on muinasjutulis-fantastilise sisuga lugu võõrsil rännanud mehe teekonnast koju. 3. Olümpose 12 jumalat: Zeus peajumal- Jupiter Poseidon - merede valitseja- Neptune Hades - allmaailma valitseja- Pluto Hestia kodukoldejumalanna- Vesta Hera - abielu kaitsja- Juno Ares sõjajumal- Mars Apollon valgusejumal- Athena tarkusejumalanna- Minerva Aphrodite - armastuse- ja ilujumalanna- Venus Hermes - jumalate käskjalg- Mercury Artemis jahijumalanna- Diana Hephaistos tulejumal- Vulcan Heraklese 12 vägitegu, mis ta tegi et end pere tapmise süüst välja lunastada 1
Millist jumalat oleks Eestile vaja? Minu jaoks ei ole kodu nelja seina ja laega ruum, vaid koht, kus on kodutunne ning positiivne emotsioon. See on ja jääb mulle kohaks, kuhu naasen nii heas kui halvas. Kodutunnet aitavad tekitada inimesed, kes seal on ning nendevahelised suhted. Kahjuks tunnen, et Eestis on paljud kodud sellest tundest ilma jäänud. Sellepärast arvan, et Eestile kõige sobilikum jumal on koldetule ja kodurahu jumalanna Hestia. Hestia on oma loomult, nagu eestlanegi: tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid just teda jumalatest enim ja kodus ohverdati tihti temale kõige esimesena. Hestia aitaks eesti peredel lahti saada koduvägivallast. 37% eesti naistest on kokku puutunud perevägivallaga. Saanud haiget, näinud valu ja pidanud seda ise kogema. Hestia tooks kodudesse rahu, harmoonia ja muudaks inimeste omavahelised suhted paremaks. Kaotaks igaühest tunde, et nad ei julge koju minna, ses...
Tähtsamaid jumalaid kutsutakse olümpose jumalateks, kuna nad elasid Olümpose mäel Põhja- Kreekas. Titaanideks oli 6 poega: Titaanideks oli 6 tütart: 1. Hyperion 1. Mnemosyne 2. Iapetos 2. Phoibe 3. Koios 3. Rhea 4. Kreios 4. Tethys 5. Kronos 5. Theia 6. Okeanos 6. Themis 12 Olümpose jumalat ning sulgudes Rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna
Kreeka Kunst 09.11.2016 . Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid, Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid olümpose mäel. Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut: 1. Arhailine e. Vana aeg 7-6 saj. eKr 2. Klassikaline e. Õitseaeg 5-4 saj. eKr 3. Hiline e. Hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. Kunstiliikidest on olulisimad: 1. Arhitektuur 2. Skulptuur 3. Maalikunst Kreeka arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati
KASUTATUD KIRJANDUS 1. M. J. Eisen ,,Eesti mütoloogia", Tallinn 1995. 2. http://home.uninet.ee/~altoja/usund.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund 4. http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Peko 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Näkk 7.http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1018230 8. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10843 9. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/tonn.html 10. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10844#pealkiri PEKO Jumala nimi soome keeles: Pellon Pecko või Pekko Jumala liik: Peko oli Setumaa viljakusejumal ja karjakaitsja, peamiselt odra- ja a pruulimisjumal, kes soosis oma austajaid. J...
Olja Kivistik*1 „Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ *2 Kehtivad seadused on otseses seoses riigi põhikorra, riigis kehtivate väärtushinnangute ja põhimõtetega. Karistusõiguse puhul on tegemist õigusharuga, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja teo järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid
Nad nimetasid selle Cusco linnaks, nagu päikesejumal Inti soovitanud oli ja nii tekkiski esimene inkade linn. Inkad Inkade riik tekkis umbes 13. sajandil tänapäeva Peruu aladel Lõuna-Ameerikas ja kestis kuni 16. Sajandini. Nad ristisid oma impeeriumi Tawantinsuyu-ks, mis tähendab „neli maad koos“, sest nende impeerium oli jaotatud põhja, lõuna, ida ja lääne suyos-ks, mis kohtusid pealinn Cuscos. Sõna „inka“ tähendab ketšua keeles valitsejat või jumalat. 20 000 aastat tagasi- kütid ja korilased. 7000 aastat tagasi- hakati tegelema põlluharimisega. 2000 aastat tagasi-kujunes välja Cusco linn, mis oli siis vaid veel küla. 1400-inkad olid vallutanud enamiku Andidest. 1531-hispaanlane Francisco Pizarro vallutas inkade impeeriumi Tänasel päeval elavad Peruu aladel inkade järeltulijad. 3 Elanikud Tavainimesed
pidustustel 9. Kuidas sai antiikteater alguse? – pidustustel koorilaulust, tantsudest. Esialgu aninult veinijumala Dionysose pidustuste aegu 10.Missugused jumalad olid? Iseloomusta. - Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased. Jumalad sekkusid inimeste tegevusse, soosisid ühtesid ja kiusasid teisi inimesi, tülitsesid omavahel. 11.Mitu tähtsamat jumalat on kreeka mütoloogias? -12 tk (zeus, poseidon, hades, bestia, hera, ares, Apollo, ahtena, aphordite, hermes, artemis, hephaistos) 12.Kus jumalad elutsesid? - olümpusel 13.Kes oli Poseidon? – merede valitseja 14.Kes oli Dionysos? - veinijumal 15.Kes oli Hephaistos? - tulejumal 16.Kes oli Hera? – abielu kaitsja 17.Kes oli Aphrodite? – armastus- ja ilujumalanna 18.Kes oli Athena? - tarkusejumalanna 19.Mis ajast antiikeeposed pärinevad? – umbes 1000. eKr 20
Tänapäeva inimese jumalad Läbi aegade on inimesed ülistanud erinevaid jumalaid vastavalt uskumustele ja väärtushinnangutele. Sadu aastaid tagasi väärtustasid inimesed loodusjõude, merd, armastust, allilma, ennustusi, tuld jne. Vastavalt usuti ka erinevatesse jumalatesse, kes olid riigiti erinevad. Näiteks Antiik-Kreekas oli kaksteist tähtsat jumalat, keda kutsuti Olümpose jumalateks. Mõned neist olid peajumal Zeus, merejumal Poseidon ja armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite. Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad? Ajapikku on ühiskond arenenud ning inimeste väärtushinnangud ja mõttemaailm on tunduvalt muutunud. Tänapäeval valitseb tehnoloogia ning inimeste väärtushinnangud keerlevadki tehnoloogia ümber. Inimene väärtustab kõige rohkem raha, sest raha eest saab
inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris, aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis justkui kellegi häält „Sa pead tegema midagi väga olulist. Seda ei tee keegi peale sinu“. Kuna Florence uskus jumalat, siis pidas ta seda sõnumit väga tähtsaks. Ühel päeval külastas Florence üht Londoni varjupaika haigetele ja vaestele inimestele. Niinimetatud „Tööliste maja“ olukord üllatas teda. Seal oli palju haisvaid inimesi mustade õlgedest aluskottide peal ning nakkushaiged ja mitte nakkushaiged inimesed kõik olid koos. Joobnud olekus põetajad istusid kasutult haigete kõrval, keegi ei hoolitsenud haigete eest. Arstid kasutasid pantsiente kui katsealuseid loomi
Hinduismi ja Budismi võrdlus Koostaja: Kristjan Pille Hinduism Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaisijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma
USUNDIÕPETUSE KODUNETÖÖ 9p 5 Richard Dawkins on öelnud, et loodusteadustes pole võimalik märgata mingit märki Jumala tegevusest – uskuda Jumalat on sama kui uskuda «siniste sokkidega päkapikku – sisuliselt: Mida ma ei näe, seda pole olemas. Tõestus sellele, et Jumal on olemas oleks: 1. on olemas Jumala mõiste, mis tähistab täiuslikku olendit. 2. täiuslik olend, kes eksisteerib, on täiuslikum olendist, kes ei eksisteeri. 3. järelikult Jumal on olemas. Ma arvan, et nagu väikesed lapsed usuvad päkapikkudesse, kuigi tegelikult
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? VII : filosoofia annab meile võimaluse tunda paremini jumalat, me saame teenida Jumalat paremini ja ustavamalt, kui me tunneme filosoofiat, me orjame Jumalat läbi filosoofia. XVI: Filosoofia annab meile vabaduse, me orjame filosoofiat, et tunda ennast vabana, jõukana. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Õnneliku elu saavutamine on see, kui sa suudad elada sellest, mida sulle annab loodus, kui sa suudad elada nii, et sööd nii palju, et ei tunne nälga sa ei pea elu eest õgima ennast lõhki, sa pead
Nende jaoks ei ole olemas internetti, autosid, potte ja panne nii nagu meie neid asju teame ja mõistame. Kuid ometigi saavad nad suurepäraselt hakkama ilma nendeta. Kui nende saarele ilmuks järsku mõni tänapäevane ese, milleta ei suudaks me igapäevaelus hakkama saada, arvaks nad, et too asi on täiesti kasutu. Seda saab seletada mõistmisega. Nad ei mõistaks tolle asja kasutamise eeliseid ning viskaks selle kiirelt minema, kartes jumala pahakspanemist või midagi muud taolist. Kuid Jumalat nad mõistavad. Nende jaoks on olemas Jumal, kuid autosid nende jaoks ei eksisteeri. Nad on enda jaoks lahti mõtestanud jumaluse ning selle, kuidas mingi halva teo pärast saadab Jumal maale põua ning head tehes on vili lopsakas ja elu kergem. Selliseid rahvuseid saab hästi kõrvutada tänapäeva inimestega. Arenenud maade elanikud on tihtipeale jumalavõõrad ning usuvad, et midagi, millel pole füüsilist vormi, ei eksisteeri
Piiblilood juttude kaupa paradiiisiaias käitumine-ei olnud sõnakuulelikud, ahned, sest sõid puult millelt ei tohtinud et saada targaks, erinevus tänap-patukahetsus, olid sõnakuulekad, sarnasus-kiusatused,naiivsed saamueli pühitsemine jumalale hana pani poja nimeks saamuel, mis tähendas jumal on kuulnud, kui poiss oli suurem, tõid vanemad ta pühakotta ja jätsid jumala kätte, ta hakkas jumalat teenima preester eeli juhatusel. saamuel meeldis nii jumalale kui ka inimestele. jumal kutsub saamueli saamuel nägi harva nägemusi kuid ühel ööl ta kuulis et keegi hüüab teda, ta jooksis 3 korda preesti juurde ning lõpuks eeli mõistis, et see kutsuja oli jumal, seega ta saatis poisi jumalaga rääkima, see rääkis talle, et preester eeli pojad ei olnud preestri au väärilised ning ta karistab
põhjuste ja tagajärgede tõttu. Maailm toimib karma seaduse ehk põhjuslikkuse korra järgi. Budism väidab, et kui oleks olemas kõikvõimas Jumal, kes on kogu maailma loonud ja kavandanud, siis on ta kavandanud ka kõik tapmised, mõrvad, vägivallad ja kõik kuriteod. Kui aga mitte, siis ei ole ta kõige looja ja tegija. Ja kui ta pole täiuslik eesmärk, milleks siis tema poole kummardada ja palvetada ( Arro, E.2007. Jumalat pole olemas.- http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=3021819.20.12.2007)? · Rene Descartes, kes oli17. sajandi juhtiv filosoof Euroopas ütles: "Inimene on füüsikast" - selle tulemusena kaob inimlikus, inimest ja maailma võetakse kui aparaati. Jumalat ei ole maailmas (Rene...2007. Rene Descartes (1596-1650).-http://64.233.183.104/search? q=cache:cbrFb5RDMhAJ:www.lap.ttu.ee/eix/failid/filosoofia.doc+- +JUMAL+ON+SURNUD+-&hl=et&ct=clnk&cd=49&gl=ee 20.12.2007).
Islam Islam on religioon, mis rajaneb põhimõttel ''ei ole jumalat peale Ainujumala,'' see on jumalale andumise usk. Islam, mis sai alguse 7. saj pKr, on maailmas kiiremini kasvavaid uskusid, mille järgijaid nimetatakse moslemiteks. Moslemid moodustavad neljandiku maailma rahvastikust. Usk seisneb moslemite alistumisel Allahi tahtele, keda moslemid nimetavad oma jumalaks. Nimetus Allah tähendab araabia keeles ainujumalat. Sõna islam tähendab ''rahu leidmist andumuses Jumalale''. Islami usutõed põhinevad Koraani tekstil Jumala sõna
seletatav ja tänu sellele on niinimetatud Jumal, tahaplaanile jäetud. Maailmas ei tasu vaid endale mõelda kui tahetakse ellu jääda ja ka edukas olla. Ei tohi end näidata ebakindlana, sest teised inimesed tajuvad seda ja enesekindluseta ei saavuta sa midagi ega leia ka poolehoidu. Inimesed on väga erinevaid, samuti ka riikide valitsus. Osades maades on usu-tavade järgimine kohustuslik, osades täiesti vabavoliline. Maades, kus usk on kohustuslik, ei nurise keegi selle üle, et jumalat tegelikult ei ekisteeri ja vajadust seda mitte eitada ei olegi põhjust. Peaasi, et enda eluga rahul ollakse. Niimoodi hoitaksegi riik kontrolli all ja inimeste teadmine, et nad on võrdsed, on valdav. Vastupidi on maades, kus on täiesti vabavoliline mida sa usud. Sellistes riikides on väga selgelt näha, et inimühiskond ei ole võrdne, pigem absurdne. Usuga suudetakse luua ühtsus. Väga hea näide on araabiamaad, kus ei ole kodutuid ja ühiskonnakihtide palganumbrid ei erine väga palju
ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm MONOTEISM - austada võid ainult ühte jumalat POLÜTEISM - austada võid mitut jumalat GILGAMES - akadi eepos, mis räägib Gilgamesi Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. SINUHE jutustus - Egiptuse üliku elust ja seiklustest Egiptuse jumalad - Peajumal AMON-RA Taevajumal HOROS Mesopotaamia jumalad - Taevajumal ANU Babüloni jumal MARDUK Pärsia jumalad - Peajumal AHURAMAZDA Iisraeli jumalad - JAHVE Kultuurisaavutused - Gisa püramiidid
võimetega. Vana Kreekas ol polüteism. Seal oli palju jumalaid, kellele ohverdati ning ehitati altareid, et elu läheks hästi ning jumal ei peaks viha. Vana Kreekas oli küll peajumal, aga kõik teised jumalad olid ka väga tähtsad. Monoteism on usk ainujumalasse. Monoteistlikud usundid on judaism, kristlus ja islami usk. Selles usundis on jumal kõikvõimas üleloomulik olend. Jumal on inimkonna looja ja juhtija. Sellistes usundites tohib austada ja kummardada ainult ühte jumalat. Kristluse keskmeks ongi Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Monoteism ühendab suuri rahvamasse, kes kõik usuvad ainult ühte jumalat. Ma olen ateist, aga mulle meeldib rohkem polüteism. Inimene ei ole usku vangistatud ning võib mitmeid jumalaid kummardada. Monoteism on aga rangete piirangutega ning selle usundi ärakasutamisel võib korda saata palju kurja. Inimesed on usus nii kinni, et annavad kasvõi oma elu selle nimel.
Ma ei ole usklik ega kuulu kuhugi sekti, võib-olla seepärast jäävadki nende motiivid mulle veidi arusaamatuks. See ei tähenda absoluutselt, et ma usuliikumiste, äärmuslike või mitte, liikmeid hukka mõistaksin. Üritan olla võimalikult tolerantne inimene. Ent ei saa ka öelda, et ma sellist massisuitsiidi pooldaksin, olgugi, et seda tehakse usu nimel. Kuidas saavad võimalikuks sellised enesetapjalikud teod usu nimel? Kas süüdistada tuleks Jumalat, sekti juhti, inimest ennast? On süüdi kindel religioon või koguni religioossus üldiselt? Ma ei arva, et Jumalal sellise käitumisega mingit pistmist on, sest ma lihtsalt ei usu Jumalasse. Ilmselt parim argument religiooni vastu pärineb ameerika advokaadilt Clarence Darrow'lt: "Ma ei usu jumalat, sest ma ei usu lastemuinasjutte." Mina jagan tema seisukohta. Sektiliikmed, kes usuvad Jumalasse, teevad enesetappe ilmselt just
Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 käsitleb kolme aspekti eraldi artiklitena. Esimeses tuuakse poolt- ja vastuargumente Jumala olemise iseenesest teadmise, teises Jumala olemise tõestamise kohta. Kolmandas artiklis tuuakse välja viis Jumala tõestamise viisi. Artikkel 1: 1. Johannes Damaskusest ütleb oma raamatu alguses, et Jumala olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Samas on ka võimalik mõelda vastupidi nagu Meeletu ütles, et Jumalat ei ole olemas. Väike laps ei tea, et Jumal on olemas enne, kui vanemad pole talle seda öelnud. Järelikult Jumala olemasolu pole iseenesest teada. 2. Kui asi on ainult arus, ei pruugigi see olemas olla. Näiteks kui me oleme UFOsid näinud, peavad nad olemas olema, kui me pole neid näinud, võime uskuda ikkagi, et nad on olemas. Jumal on kõige suurem ja seega eksisteerib ta ainult arus. 3
otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum?- Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest tuntuim on Tutanhamoni 7. Mille poolest erinevad lihtrahvakujud vaaraode omadest?- Need on väiksemad tunduvalt elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest tihti puidust ning värvilised 8. Mida tähendavad sõnad polüteism ja monoteism?- Polüteism usutakse mitut jumalat: Monoteism usutakse ühte jumalat 9. Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal ja kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal?-Atonit, Erinevalt varasemast peeti Atoni kehastuseks nüüd kiirgavat päikeseketast Vana-Kreeka 1. Missugused kunstiliigid olid Vana- Kreeka kunstis esikohal?-Maalikunst, tarbekunst ja modelleerimine. 2. Mis oli Vana-Kreeka kunsti tähtsaim ala?- Tähtsaim ala oli templiehitus 3
kõike muud tarvilikku. Igatahes oli jumalatel inimeste igapäevaelus tähtis roll . Nii Egiptuses, Mesopotaamias kui ka Kreekas olid armastuse ja viljakuse jumalad. Olid veel ka päikese ja surnute jumalad, aga ka jumalad, kes hoolitsesid näiteks põllutööde eest. Kõike ja kõiki valitsesid jumalad, tuli neile vaid meelepärane olla. Iisraellaste ja pärslaste usk erines Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka religioonist selle poolest, et kummardati vaid ühte Jumalat. Kuigi pärsia usundist on vähe teada, sarnaneb see siiski kõige enam iisraellaste usule. Mõlemas usundis käis võitlus hea ja kurja vahel, õigeid ootas paradiis, halbu aga põrgupiin ning mõlemas usundis oli ette määratus headuse võit kurjuse üle. Kuid sarnasusi võib leida ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeka raligioonidega. Iisraellaste Jumalat kujutati samuti inimese sarnasena ning inimeste elu sõltus kõigevägevamast. Tema tahtmist tehes, võis elada head elu
G. W. Leibniz. Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Autori põhiväide antud tekstis on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. Kuna mitte midagi ei sünni siia ilma küllaldase põhjuseta, siis on vaja küllaldast põhjust, mis ise enam muud põhjust ei vajaks, vaid oleks ise nende põhjuste alge. Selleks põhjuste algeks, põhjuste põhjuseks, nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Selleks, et luua, peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Põhjus, mis on lasknud asjadel Jumala kaudu olevaiks saada, laseb neil ka oma olemises ja tegudes temast sõltuda, saades Jumalalt pidevalt seda, mis võimaldab neil mõningat täiuslikkust omandada. Ebatäius tuleneb algupärasest piiratusest. Jumal on maailma luues valinud parima kõigist võimalikest plaanidest - ühendades suurima
5) Vastuväited- argumendid 1)Jumal on igal pool kohal viibiv keskpunkt, sest kõik teda ümbritsev pole mitte lihtsalt kuskil, vaid kogu temaomane on vahetult olevikus ega eemaldu keskmest. 2) Ehk küll mõistus ei anna meile võimalust teada saada suure tuleviku üksikasju –me võime siiski sellesama mõistuse toel kindlad olla, et asjad on korraldatud viisil, mis ületab meie soovimised 6) Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Kas Jumalat mitte uskuv inimene on siin ilmas eksinud lammas? 7) Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? 1) Miks on jumal ainult võimeline looma? 2) Kas ülim tähtsus ja headus saavad olla kooskõlas? 3) Kas jumalas peitub ülim õiglus? Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud
Maailmas on samuti inimesi kellele usk pole tähtis või on hoopis nuhtluseks. Usulised erinevused on põhjustanud rassismi ja sõdu. Aastast 1333. on säilinud esimene märge sellest, et Tallinnasse saabus Johannese nimeline juut. Kuid see juhtus harva ning ükshaaval tulid juudid Eestisse kuni 16. sajandini. Enamasti ei püsinud nad siin kaua, sest nad aeti lihtsalt minema. Vana testamendi rahvas horisont 1991 2 Juudid usuvad Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja ning seda, et neil on Jumalaga eriline suhe, leping. Juudid ootavad messiat, Jumala saadetud juhi tulekut, kes toob kaasa rahu, viljakuse ja turvatunde. 3 1. Juutluse pühad 1.1 Pühade jaotus Enamik pidustusi on seotud kodu ja perega. Juudi kalendris on pühad jagatud ametlikult suurteks ja väikesteks. Viis suurt püha on märgitud ära ka Tooras: kaks kurbuse päeva, Ros-Has-sana ja
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus.
1250 e Kr rändasid Iisrealased tagasi Kaanoni maale. Tekkis võitlus kohapealsete ja Iisreali hõimude vahel. Iisreali võimud koondusid ja tekkis Iisreali riik u 1000 eKr.926 e Kr jagunes riik kaheks- Iisrealiks (10 hõimu ja pealinn Samaaria) ja Juudaks (2 hõimu ja pealinn Jeruusalem. 8 saj e Kr Ilivideeriti Asüüria poolt. Juuda riik vallutati 586 e jr babüloonia poolt. Juudid asetati Mesopotaamiasse (539 eKr võisid tagasi pöörduda). Hakkasid uskuma ainult ühte jumalat (esimene rahvas, kes hakkas usukuma ainult ühte jumalat)- Jahvet.
keeles juht, juhtima ). Ka piibel juhiks meid samamoodi kui juhtis suur juht ja õpetaja Adolf Hitler Saksamaa täieliku allakäiguni. Selline pimesi uskumine ja kaasajooksmine ning enda eest ära mõtlemine viibki enamasti taolise allakäiguni kuna juht ( piibel, füürer) ei ole lõpuni eksimatud. Peaks vist ootama päeva, mil keegi leiab piiblist sellise tõlgenduse, mis viiks inimkonna totaalse allakäigu ning anastamiseni. 3.) Ükski inimkeel ei suuda tegelikult Jumalat adekvaatselt kirjeldada - Kui me ei loeks maalikunsti inimkeeleks oleneb näinud, milline jumal on. Ta on kõiksuse kõik, ta ei ole hoomatav eraldatuna, vaid ühtse tervikuna. Maalidest saame välja lugeda nii tumedamaid kui heledamaid pooli ja samas ka kujutavat ning abstraktset kunsti. Sama paralleeli võiks tõmmata muusikaga, väga erinev väga köitev ükskõik millises suunas. Aegumatu läbi aegade. Uue mudeli otsinguil peakski keskenduma suunatud väe
Jumal ja Kurat on lahutamatud Juba läbi aegade on Jumalat ja Kuradit vastandatud. Kui Kurat on alati olnud kuri ja paha tegelane, kelle süü tõttu kõik halvad asjad juhtuvad, siis Jumal on päästja, kelle poole pöördudes ja temalt abi paludes on võimalik asjad lahendada. Kurat on eestlastele juba ammusest ajast olnud kui halb tegelane. Igas õnnetuses süüdistati Kuradit. August Gailit kirjutab, et ,, Inimene on kasvanud metsades, oksad on varjanud taevast ja seetõttu ei tunne ta seda. Ta on maa küljes kinni
KORDAMINE - EGIPTUS. MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD Egiptus riik vanaajal Kirde-Aafrikas Niiluse jõe orus. Ühendas 3000. a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures Püramiid Egiptuse hiiglaslik hauaehitis, mille sisemuses paiknes vaarao hauakamber. Neid ehitati riigi varasemal perioodil, Vana riigi ajal.
surid. Esmalt siiski põgenesid ära rikkamad ja tähtsamad isikud, kes tundsid, et nemad olid teistest paremad ja peavad seda eluviisi jätkama kusagil mujal. Katk tappis massiliselt inimesi ja sellest pääsu oli vaid vähestel. Katk viis lahku mitmed pered, kus lapsed ja üks vanem või vanemad olid sunnitud põgenema, sest ei soovinud veel surra ja tihti jäeti haiged maha. Haigeid ei osatud ravida ning seetõttu jäeti nad maha ja lasti neil rahus surra. Seda kardeti peaaegu sama palju kui jumalat. Inimesed kartsid surma väga, sest kunagi ei teadnud, kas satud paradiisi teavasse või lähed põrgusse. Inimesed teadsid vaid seda, mida vaimulikud ja kõrgemad neile rääkisid. Vähesed oskasid ise lugeda või kirjutada ning omasid väga head haridust. Väga vähesed julgesid saata elus korda patte, sest teati, et jumal jälgib alati ning kardeti surma. Inimesed lootsid, et pääsevad teavasse, mõned teadsid, et neid ootab ees põrgu
Tassikõrvad käskis tüdruk Indrekul alles jätta ning poiss tegigi nii. Kui härra Maurus teada sai, et Indrek tassikõrvu peidab, valetab ta mehele, et ema andis talle need kodus kaasa. Ramilda on raskelt haige ning veedab pika aja Saksamaal end ravimas. Tüdruk hakkab Indrekule Saksamaalt kirju saatma ning viimane kiri jääbki lõpetamata kuna Ramilda sureb. Indrek seletab tüdruku surma endale sellega, et taevast ei ole, on ainult tähed, ja kui ei ole taevast ei ole ka Jumalat. Ning isegi tähed surevad, vaid nende valgus jääb veel tükiks ajaks, ja täpselt nii on ka Ramildaga. Ramilda surm tekitab Indrekus kindla teadmise, et Jumalat ei ole olemas ning ta kirjutab kooli lehte, et kuna ta lasi surra ainukesel inimesel, kes oleks pidanud elama, ei olegi teda päriselt olemas. Samuti kirjutas ta, et Jumal on surnud. Indrek visatakse koolist välja, sest härra Maurus ei või lubada, et tema majas elab inimene, kes tahab Jumalat tappa.
kuul on hea ülevaade ööelust meie maal ning jälgib seda, inimese vaim - ininkond, eesti rahvas, Võrdlus: kui tasa ojakene (oma ilu tundmata)- meie keel areneb vaikselt, kuid tagasihoidlikult. nii kui pungasta lillekene - värskus, uus algus. Vastandlikkus: Jumalikkuse rõhutamine: taeva kullases tules, taevani tõustes, taeva müristamine (jumala võimsus), selge, sinine taevas, pilvede sülesta (jumala silme all, jumal kaitseb keelt), Jumalat tähtede alta - ideaalsuse otsimine Allmaailma rõhutamine: maha on langemas, must, pime udu - süngete värvide tähendus, udus ujumine - teadmatus, näiliselt võimatu otsimine Luuletus on väga kujundlik ning piltlik, kohati kahetähenduslik. Ühelt poolt kajastub luulest tugev entusiasm, mis on eesti keelele kui tugijalg eksisteerimiseks ning vastupidamiseks igas olukorras (sõjad, näljad, rahvaarvu kahanemine). Teiselt poolt tundub mulle, et kuigi eesti keel on juba välja kujunenud, on K
Raimond Kaugver Koostaja: Mina Biograafia Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 19371943 õppis ta progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 19451949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastail 19501961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik. Oli Eesti Kongressi liige. Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja Looming Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse. Romaanid Ø "Keskpäevavalgus" (1962) Ø "Igapäevane leib" (1964) Ø "Seitsmendas Läänes" (1965) Ø "Nelikümmend küün...
Surm on elu lõpp. Kellelgil ei ole surma eest pääsu ehk iga inimene sureb kunagi. Nagu ütles Benjamin Frankin ,,Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." Aga kas elu jätkub pärast surma? Kas elu jätkub pärast surma on üks paljudest küsimustest, mis kunagi ei saa vastust. On erinevaid uskumusi, mis juhtub pärast surma ja igal religioonil on oma seisukoht sellel teemal. Kristlased uskusid, et kui inimene on oma elu ajal teeninud hästi Jumalat, saab ta pärast surma taevasse, kus ta elab igavesti õnnelikult ja muredeta, kuid need kes ei ole teeninud jumalat peavad kannatama oma pattude pärast igavesti põrgus. Tänapäeva kristlus ei tunnista reinkarnatsiooni, kuid varakristlik kirik pidas seda oma õpetuse üheks osaks. Budistid ja hinduistid aga usuvad, et igal teol on oma tagajärg (karma) ja vastavalt sellele, kuidas on inimene selles elus elanud sünnib ta uuesti. Usustakse, et mida havemini inimene
Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik püüelda kõige täiuslikkuse- suurima võimsuse, teadmuse, õnne ja headuse poole. Kõik hinged ja ka monaadid tunnetavad lõpmatust ja kõiksust, kuid vähesed on võimelised seda selgepiirilisena tajuma. Neid väheseid nimetatakse mõistlikeks hingedeks ehk vaimudeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
