Peloponnesose sõda 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tuuakse välja tähtsamad 12. 1. Zeus taeva-, tormi- ja piksejumal ning peajumal. 2. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Abielukaitsja ja taeva jumalanna. 3. Poseidon Zeusi vend ja merejumal (kolmhark). 4. Hades Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja. 5
Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ATHENA relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna APOLLON luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja
JUMALATEST Kreeklaste arvastes ei olnud surematud jumalad mitte alati maailma valitsenud. Kõige alguses oli olnud maailmas kaos, millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia(maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose(taeva). Nende järglastena tulid maale titaanid, kes häirisid oma isa, kes hakkas nende vastu kurje plaane hauduma. Isast jõudis ette tema poeg Kronos, kes võttis üle maailma valitsemise. Kronos võttis endale naiseks Rhea, kellega ta sai kuus last, neist viimane oli Zeus. Täiskasvanuks saades sai Zeus nii oma isast kui ka teistest titaanidest jagu ning hakkas ise maailma valitsema. Zeus abiellus oma õe Heraga, kellega nad said pojad Arese, Hephaistose. Zeusil oli veel palju lapsi, kuid need olid abieluvälised ja armukestega. Zeus oli taeva-, tormi-, piksejumal ning jmalate valitseja. Jagas maailma oma kahe vennaga, saades ise taeva, vend Poiseidon mere ning Hades allmaailma. Sellegipoolest oli Zeus neist võimsaim
-mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid -võime jagada hukatust ja edu -ohvrite toomine jumalatele -jumalad on üks suur perekond -elasid Olümpose mäel *ZEUS >> taeva-, tormi-, ja piksejumal ning peajumal. HERA >>Zeusi naine, taeva kuninganna, abielu kaitsja HADES >> Zeusi vend, allmaailma ja surnute alitseja POSEIDON >> Zeusi vend, merejumal
domkraatlikule arengule; võrdsed õigused; Ateena mereliit; Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi; Perikles; metoigid(võõramaalased) Kodanike kasvatus ja haridus Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama; rikkad õpetasid lapsi pedagoogi käe all; 18-20 eluaastani veetsid noored riiklikus piiriteenistuses; pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks. 5.Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus Jumalad Antropomorfsed ni välimuselt kui ka iseloomult; inimestest eristas jumalaid vägi ja surematus; jumalate arv oli lõpmatu; sekkusid inimeset ellu; neid tuli austada ,kõneldes neist lugupidavalt ja tuues neile ohvreid; · Zeus(taeva-,tormi-ja piksejumal; jumalate valitseja) · Hera(Zeusi abikaasaja õde; taeva kuninganna; abielu kaitsja) · Poseidon(Zeusi vend; merejumal) · Hades(Zeusi teine vend, allilma ja surnute valitseja)
Uranose needus: Tehku su lapsed sulle sedasama, mis sa oma isale oled teinud Vabastas titaanid allilmast. Jumalanna öö sünnitas kättemaksuks hirmuäratavaid jumalusi: Surm, Pettus, Riid, Luupainajad. Maailm muutus ebameeldivaks paigaks. Kronost ennast haaras ka hirm ja meenus isa needus. Käskis oma naisel Rheal tuua kõik oma lapsed enda kätte ja neelas alla oma viis last. Kuuenda lapse asemel ulatas Rhea riidesse mähitud kivi. Kronos neelas selle alla. Jumal, kes jäi ellu oli Zeus. Jumalad: Zeus 6 · Kõrgeim kreeka jumal, jumalate ja inimeste isa · Ilmajumal, pilvede koguja, kes lasi sadada vihmal ja käsutas välku ning kõue · Õigluse jagaja · Sümboliteks välgunool ja kotkas Poseidon · Zeusi vend, kes oli merejumal, kuid keda peeti ka maapõue isandaks · Üks 12 olümposlasest
Üksikud asjad eelnevad ideedele. Inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu. Ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamisevahel jne. Ka riik peab otsima keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid, demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. 4. Ajalookirjutus Kujunes 5.saj eKr. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased on Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele. Thukydides käsitleb peamiselt Peloponnesose sõda 5. Arhitektuur templid
-Luksuslik sisustus, vannitoad, äravoolurennid, viljasalved, töökojad, kultusruumid. -Eraldiseisvad templid puudusid. -Lineaarkiri A Kreetal loetamatu. -Valitsesid preester-kuningad. -Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine. -Kunst: rahumeelne, elurõõmus temaatika. -Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. (Matriarhaalne naiste valitsetud ühiskond.) -Religioon: austati jumalannasid. -Ohverdati. Pidulikud rongkäigud. -Härjakultus ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Europe, Minose ja Minotauruse müüdid. -1500 kultuur hävis. Mandrilt arhalilaste rünnakud, Kreeta vallutamine. -Arhailased e joonlased kreeklaste esivanemad. 2) hilisem Mükeene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas. -Tänapäeva kreeklaste esivanemad. -Kreetalastest tasemelt madalamal. -Hobused, sõjakaarikud. Sõjaline üleolek Egeuse mere piirkonnas. -1500 eKr vallutati Kreeta saar. Võeti omaks minoiline kultuur. -Lineaarkiri B kreeka keelele kohandatud. Loetav. Alfabeet.
Seega tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas. Järgmiseks valitsejaks sai tema pojapojapoeg Osiris, kes oli viljakuse jumal ja suur inimkonna heategija. Temaga seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu. Tema õde ja abikaasa oli jumalanna Isis. Nende kuri vend, viljatu läänetuul Seth tükeldas Osirise ja viskas tema tükid igasse ilmakaarde laiali. Isis ja tema poeg Horos aga otsisid tükid üles, valmistasid temast maailma esimese muumia ja äratasid selle ellu
Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Aristokraatidelt pärineb kirjasõna. Konkurentsivaim kõiges. USK Antropomorfsed inimese moodi. Kujutleti perekonnana. Elupaik oli Olümpose mägi. Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal. Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja. Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja vilja jumalana, põllutööde kaitsja, armastav ema. Persephone Zeusi ja Demeteri tütar, kes lubati Hadesele naiseks. Zeusi lapsed: Ares sõjajumal. Hephaistos tulejumal. (mõlemad Hera pojad) Athena sõjajumalanna. (sündinud Zeusi peast)
1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks. Ühiskonnas olid nomineerival positsioonil mehed, naised olid poliitilisest ja seltskonnaelust kõrvale jäetud. Võistlushimu leidis parima rahulduse usupidustuste raames peetud spordivõistlustel(olümpamängud) 2.Tume ajajärk Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud
Ares-hera ja zeusi poeg(sõjajumal), Hephaistos-hera ja zeusi poeg(tulejumal), Athena-zeusi tütar(sõjajumalanna, linnade kaitsja), Apollon(luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja), Artemis-Apolloni kaskikõde(jahijumalanna ja metsloomade kaitsja), Hermes(teekäijate kaitsja,jumalate käskjalg), Aphrodite(ilu,armastuse,seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna), Dionysos(veini ja viinamarjakasvatuse jumal) Pühamud ja jumalateenistused Kreeka pühamu keskpunkt oli altar, millele toodi jumalatele ohvreid ja paiknes tavaliselt lageda taeva all. Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e
Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUS (Jupiter) Zeus ehk Dias (,,jumalik kuningas") on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümboliks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide1 Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi
Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu, neid käidi uurimas oraaklitelt. Oraakel on pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Dodoona oraakel Epeiroses oli üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägede tihedas hiies oja kaldal võimas tamm ja altar. Tamme loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Delf Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel
Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Zeus on vanakreekas mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter.
10. Spartas saadeti poisid 7-lt kodust ära, elades koos oma eakaaslastega gruppides ja elu korraldamisega ise toime tulles. Pidid tegelema pideva füüsilise treeninguga. Nende kasvatus oli väga range. Ateenas saadeti poisid 7-lt kooli, kus õpiti lugema, kirjutama kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. 11. Kreeka jumalaid eristas inimestest vaid vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Zeus- taeva- , tormi - , piksejumal, ning jumalate valitseja. Hera Zeusi naine ja ka õde, ning teave kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielukaitsjana. Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja põllu viljakuse jumalanna. Ares julm sõjajumal (Hera ja Zeusi poeg). Hephaistos tulejumal
Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate
BEL Anu poeg, jumalate kuningas, lõi tsivilisatsiooni EA allmaailma valitseja, lõi tsivilisatsiooni tunnused MARDUK Babüloni kaitsejumal, kuningate võimu kaitsja TEMPLID Linnas oli lisaks peajumala templile veel teiste jumalate templeid. Templeid oli kahte tüüpi: *ASTMIKTEMPLID *TEMPLIKOMPLEKSID Templis hoiti jumalakuju, mille eest kogu aeg hoolt kanti. Templiskäimine oli lubatud vaid preestritele. Tähtsaim rituaal oli loomade ohverdamine. ENNUSTAMINE&ASTROLOOGIA Oli teadus ning tähtsal kohal. Ennustati tähistaeva ja nt looma maksa kaudu. Jumalad olid seotud taevakehadega. Taevakaar jagati 12 tähtkujuks. TEADUS Oli praktiline teooria puudus. Preestrid olid teadlased. Tugevaim teadus oli matemaatika. Loodi 60-süsteem. VANA-EGIPTUS LOODUS Muistne Egiptus asus seal, kus praegunegi Niiluse esimesest kärestikust
Salamise merelahing 480 eKr, Pärisa ja Kreeka vahel, Kreeka võit Tähestiku kasutuselevõtt Kiri arenes Kreeka-Mükeene ajajärgul, lineaarkiri A tänapäeval ei osata lugeda, lineaarkiri B osatakse lugeda. Kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal. Raua kasutuselevõtt tume ajajärk u 1100-1800 eKr Vana-Kreeka jumalad ja jumalannad. Religioon. Kreeka jumalad olid inimesesarnased nii välimuselt kui ka vaimult, inimestest eristas eelkõige vägi ja surematus. ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg
kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a Arhailine periood 400- 500 e.m.a Kreeka mütoloogia jagamine: · müüdid, mida räägiti jumalatest. Hesiodose mütoloogia · müüdid, mida räägiti inimkangelastest- rohkem. Osad ei puuduta mütoloogiat (Trooja sõda jne) Need põimuvad omavahel. Seotud on rituaalidega. Hetkel rõhk jumalamütoloogial
Odüsseiale näidata, kuidas elada korralikult karmis maailmas. Theogonia Täielikult seotud mütoloogiaga. Hakkas juurdlema selle üle, kuidas on maailm loodud. Theogonia kujutas endast jutustust universumi ja jumalate põlvkondade loomisest c. nende visioon jumalatest, jumalate genealoogiast ja inimkonna algusest (Hesiodose theogonia ja Prometheuse lugu). i. Homeros Zeus pole loodusnähtus, vaid isiksus, kes elab juba tsivilisatsiooniteele asunud maailmas ning määrab selle, mis hea ja mis halb. Vajaduse korral karistab, abistab või tunneb kaasa. ii. Hesiodos vaesest perest -> vaene vajab õiglast jumalat. Zeus kinkis inimestele õigluse. Abitute suur viletsus on jõudnud taevani ning muutis tugevate jumala nõrkade kaitsjaks
hetääre. Kuna meessugupool oli sealses ühiskonnas tunduvalt eelistatum, kasvatati ka poisslapsi suurema pühendumusega: neid koolitati jne, tütarlapsed said enamasti ainult koduse õpetuse. Kreeka ühiskond oli orjanduslik, neid pidasid üleval isegi talupojad ja käsitöölised. Raske füüsiline töö jäeti just neile, sest kodanike seas oli see häbiväärne. 7. Kreeka jumalad, teada tähtsamate nimed. Kuidas kujutati Kreeka jumalaid. Kreekas eristas jumalad inimestest vaid vägi ja surematus. Nende arvu pole võimalik määrata, kuna paljud jumalad võisid ühte sulanduda ning on raske eristada Kreeka endi jumalad üle võetud võõrastest jumalatest. Loodusjõud olid täielikult jumalate käsutuses, samuti seisid nad väärtuste ja moraali eest. Neilt oodati suuremat viljakust igas valdkonnas. Nende võimuses oli edu ja hukatuse jagamine. Tuli austada ja kummardada jumalaid ning hoiduda ülekohtust kaaslaste vastu
Seejärel sünnitas piiritu sinise Taeva(Uranos),Mäed ja Mered(Pontos).Jumalanna Maa ehtis ja kaunistas kogu maailma ning tundis oma loomingust rõõmu. Maailma vägevaimaks jumalaks sai aga Uranos,kellest omakorda sai jumalanna Maa abikaasa.Nende lapsed olid titaanid,kükloobid ja hekatonheirid(100 käe ja 50 peaga hiiglased).Nende lastest kõige noorem titaan Kronos,sai maailma isandaks,kuna tõukas Uranose troonilt. Kronose lapsed olid Hestia,Demeter,Hera,Hades,Poseidon ja Zeus.Kronose abikaasaks oli aga Rhea,kes oli Uranose ja Maa-ema tütar.Kuna Kronos kartis,et ta võim kord kaob selle maailma üle,käskis ta oma abikaasal kõik nende sünnitatud lapsed temale tuua.Ja igakord, kui naine käsku täitis, neelas ta lapse otsemaid alla.Et päästa oma last,sünnitas ta lapse Kreeta saarel,Dikte mäel ühes koopas ja viis Kronose ette hoopis rätikusse mähitud kivi.Kronos ei aimanud midagi,neelas lapse ja nii jäigi ellu laps nimega Zeus.
· Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. · Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. c. Kunst ja usund: · Erksavärvilised freskod seintel. · Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. · Austati jumalannasid. · Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. · Puudus sõjatemaatika. d. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): · Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. · Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. 2. Mükeene tsivilisatsioon a. Kujunemine: · Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). · Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid.
Nad kujutlesid jumalaid inimestena ja andsid neile ka inimeste omadused. Jumalad olid sageli sallimatud ja kadedad, valelikud ning petlikud. Neil olid ka inimlikud tarbed: nad sõid, jõid ja magasid. Kõige öeldu juures olid jumalad inimestest siiski ilusamad, täielikumad, igavesti noored ja surematud. Kreeklastel oli 12 tähtsamat jumalat, kes elasid Olümpose mäel, mis lumega kaetud ja pilvedest ümbritsetud Tähtsamad jumalad Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja
Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks. Kreeklaste usk Kreeka jumalad sarnanesid inimestega nii välimuselt kui iseloomult, neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal Hephaistos, sõja- ja tarkusejumalanna Athena,
Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõejumal. Tema hoole all olid muusika ja luulekunst. Arachne maatüdruk, kes arvas, et tena käsitöö on parem kui jumalanna Minerval. Ares - sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Julge ja taltsutamatu, vähese aruga. Argo argonautide laev, millega mindi kuldvillaku jahile. Ariadne Kreeka kuninga tütar. Artemis jahijumallanna, Zeusi ja Leto tütar. Apolloni kaksikõde. Üks neitsilikest jumalannadest. Oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Atlanta naiskütt. Emakaru kasvatas ta üles. Märkimisväärne sündmus tema elus oli Kalydoni metssea küttimine. Athena Zeusi tütar. Sõjajumalanna. Sündis Zeusi peast täis sõjavarustusega
suuremad vastolud ja vältida seeläbi türannia kordumist. Üritati ka senisest täpsemalt sõnastada riigielu reegleid ning üksikasjalikumalt sätestada kodanike õigusi ja kohustusi. Sel moel aitas türannia kaasa riigikorralduse arengule ja kindlustumisele. Religioon, pidustused ja vaimuelu Jumalad Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimestest eristas jumalaid eelkõige vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Ühelt poolt oli palju kohaliku tähtsusega jumalusi, keda me tänapäeval teadagi ei tarvitse, ja kes võisid samalaadsete ülekreekaliste jumalatega ühte sulada, nii et on raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme erineva jumalaga. Teisalt on võimatu tõmmata selget piiri kreeka ja võõramaiste jumalate vahele. Kreeklased tavatsesid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks võtta, neid seejuures vahel ka enda omadega samastades.
suuremad vastolud ja vältida seeläbi türannia kordumist. Üritati ka senisest täpsemalt sõnastada riigielu reegleid ning üksikasjalikumalt sätestada kodanike õigusi ja kohustusi. Sel moel aitas türannia kaasa riigikorralduse arengule ja kindlustumisele. Religioon, pidustused ja vaimuelu Jumalad Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimestest eristas jumalaid eelkõige vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Ühelt poolt oli palju kohaliku tähtsusega jumalusi, keda me tänapäeval teadagi ei tarvitse, ja kes võisid samalaadsete ülekreekaliste jumalatega ühte sulada, nii et on raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme erineva jumalaga. Teisalt on võimatu tõmmata selget piiri kreeka ja võõramaiste jumalate vahele. Kreeklased tavatsesid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks võtta, neid seejuures vahel ka enda omadega samastades.
vastase hoiakuga (filipikad) · Homeros Vana-Kreeka pime laulik; kirjutas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · Usund o Iseloomulik: 12 tähtsamat jumalat (tegelik arv sadades) puudus mõiste ,,religioon" ja elukutseline preesterkond tähtsal kohal ohverdamine erinevad pidustused (suurejoonelisem Ateenas) pühitsemistseremooniad nõiakunst; needmine o Jumalad: Zeus peajumal; taeva-ja äikesejumal Hera Zeusi naine; perekonnaõnne kaitsja Poseidon merejumal Hades surnutejumal Ares sõjajumal Athena tarkusejumalanna Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja Hermes jumalate sõnumitooja Aphrodite armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Dionysos veini-, ekstaasi- ja taimekasvatusjumal
Uranos needis kättemaksuks Kronose ja soovis, et kõik, mis Kronos talle tegi temale ringiga tagasi tuleks. Kronos vabastas oma vennad ja õed. Okeanos aga Kronose tegu heaks ei kiitnud. Jumalanna Öö sünnitas riiu, kättemaksu, surma, pettuse – see kõik kaasnes Kronose valitsemisega. Kronos hakkas kartma, mistõttu käskis ta oma naisel, Rheal, kõik sündinud lapsed tema kätte tuua. Ta neelas alla kõik vastsündinud lapsed, vältimaks isa needuse tõekssaamist. Esialgu neelas ta alla Hera, Demeteri, Hestia, Hadese ja Poseidoni. Lõpuks ei kannatanud Rhea seda enam välja ning järgmise lapse sünnitas ta juba salaja Kreeta saarel, andes Kronosele allaneelamiseks hoopis kivi, Uus laps oli Zeus, kes oli tegelikult Dikte mäel. Zeusil olid sõbrad kits ja kotkas. Suuremaks saades rääkis kotkas Zeusile tema vendade/õdede saatusest. Zeus läks Okeanuse juurde abi paluma. Oma tütre abiga segasid nad taimedest kokku joogi, mis paneks Kronose oma lapsed välja oksendama
olümpiamängude traditsioon; Dionysosele, pühendatud koorilauludest aga draamakunst; jumalatest loodi müüte, mütoloogilise sisuga olid skulptuurid, maalid, näidendid (tragöödiad) 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad- linnud, puud-taimed. Kronose ja Rhea lapsed Kaitsealune valdkond Atribuut, seostatav loom või lind, puu Zeus Taeva-, tormi- ja Kujutati troonil istuvana, piksejumal. käes valitsuskepp ja välgukimp; tamm; kotkas. Hera Taeva kuninganna, abielu Peas diadeem, paabulind, kaitsja. kägu, granaatõunapuu. Poseidon Merejumal, meresõitjate Kolmhark, delfiin.
olid alati mehed. Mõnikord olid maskid kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega. Sellest ajast on pärit tänapäevani teatri sümboolikana kasutatav nuttev ja naerev mask. Kreeka jumalad sarnanesid inimestega nii välimuselt kui iseloomult, neid kujutati ühe suure perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Kreeka peajumal oli taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tal oli lugematu hulk lapsi nii jumalannade kui surelike naistega. Zeusi abikaasa oli tema õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Hera. Zeusi teine õde Demeter oli musta mulla, selle sigivuse ja võrsuva vilja jumalanna. Zeusil oli kaks venda – merejumal Poseidon ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi õde oli ka kodukoldejumalanna Hestia. Ülejäänud tähtsamad jumalad olid kõik Zeusi lapsed: sõjajumal Ares, jumalate sepp ja tulejumal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
