4. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsioonistruktuuri tüüpi. · Geograafiline struktuur · Tarbijajärgne struktuur · Meeskonnaorganisatsioon · Tootepõhine organisatsioon · Võrkorganisatsioon 5. Mis on juhtimistasand ja mis on juhtimisulatus? Juhtimisulatus tähendab alluvate arvu, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib. Lai juhtimisulatus mida suuremat arvu inimesi juht juhib ja kontrollib ning mida vähem on juhtimistasandeid, seda suurem on juhtimisulatus. Kitsas juhtimisulatus mida vähem on juhil alluvaid ning mida rohkem on juhtimistasandeid, seda väiksem on juhtimisulatus. 6. Kirjelda Graiciunase valemi loogikat. 7. Mis on äriühingute valitsemine? Äriühingute valitsemine on protsess, millega äriühinguid valitsetakse ja kontrollitakse. Selle protsessi kaudu saavad omanikud ellu viia oma tahet, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. 8
lahendamiseks. Multidivisjoniline struktuur selle struktuuri peamiseks erinevuseks on see, et omab peakontorit, mis võimaldab terviklikku kontrolli kasvu ja arenemise osas ja puuduseks kordineerimiseks vajalik kulukas haldusaparaat. 27. Mis on juhtimisulatus ja kuidas see avaldub? Juhtimisulatus on ühe juhi alluvuses olevate inimeste arv, kes talle otseselt peavad aru andma. Optimaalne 3-7 inimest. Avaldub lameda ja laia juhtimisuatusena, kus on vähe juhtimistasandeid ja suur otsealluvate arv. Ning pikk ja kitsas juhtimisulatus kus on palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv. 28. Mis on delegeerimine ja kuidas see seondub tsentraliseerituse ja detsentlariseeritusega? Delegeerimine on võimu jaotamine organisatsioonis. Kasutatakse laialdaselt ka koolitamismeetodina. Tsentraliseerituse puhul toimub otsustamine tipus ja see on detsentraliseerituse vastus ning selle puhul ei väljend delegeerimist. Desentraliseertus
Kes osalevad maksimaalselt loodud restoranide igapäevatöö kordineerimises. Olles samaaegselt meelestatud ettevõtte pideva kasvu tagamisele uute restoranide avamise või olemasolevate laiendamise läbi. Ettevõtte organisatsiooni struktuur on horisontaalse ülesehitusega. Organisatsioonis on hetkel neli tegevuskohta, mis on juhtimisstruktuurilt samasuguse ülesehitusega. Igal tootmisüksusel on oma kesastmejuht ja esimese astme juhid. Organisatsioonis saab eristada järgmiseid juhtimistasandeid: 1. Tippjuhid kaks juhatuse liiget 2. Keskastmejuhid restoranide juhatajad, müügijuht, programmijuht, haldusjuht 3. Esimese astme juhid restoranide vahetusvanemad Ettevõte on oma juhtimisstruktuurilt korrektne aga ostab ka mõningad olulised tööülesanded teenusena sisse, nagu raamatupidamine ja IT-haldus. Samas on ettevõte pidevas arengus ja töötajate heaolu ja karjäärivõimalustele orienteeritud.
tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Sama juht.tasandi töötajad ei allu üksteisele administratiivselt, nende omavaheline tööalane suhtlemine ja koostöö põhinevad kooskõlastamisel ja kokkulepetel. Juht.tasandite arv sõltub organisatsiooni suurusest, tööjaotusest ja juhtimisulatusest. Kõige rohkem mõjutab juhtimistasandite väljakujunemist siiski juhtimisulatus. Mida suurem on juhtimisulatus, seda vähem on kindla suurusega organisatsioonil juhtimistasandeid ja vastupidi. Teisiti öeldes, väike juhtimisulatus põhjustab paljude korrustega ehk sügava organisatsiooni ülesehituse. Suur juhtimisulatus aga väheste korrustega, laia ehk lameda ülesehituse. jne. Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid, keskastmejuhid, esmastasandi juhid. Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine
o on vahend organisatsiooni kiireks mõistmiseks välisvaatlejale o on vahend alluvussuhete ja funktsionaalse tööjaotuse selgitamiseks uustulnukale 4. Mis on juhtimisulatus ja mis on juhtimistasand? Juhtimisulatus on alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib. Juhtimisulatus omab otsest ja suurt mõju juhtimise tõhususele. o Kitsas juhtimisulatus väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning palju juhtimistasandeid. o Lai juhtimisulatus suur arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning vähe juhtimistasandeid. Juhtimistasand on võimuastmestiku samal astmel olevate ametikohtade kogum. 5. Joonistage kitsa juhtimisulatusega struktuur, iseloomustage seda, mille poolest hea, mille poolest jätab soovida. Kitsas juhtimisulatus väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning palju juhtimistasandeid. Eelised: Tihe vahetu kontroll
24. Mis on juhtimisulatus? Juhtimisulatus on ühe juhi alluvuses olevate inimeste arv. Optimaalne alluvate arv on 3-7 inimest. Juhtimisulatust mõjutavad: · Organisatsioonisisesed protseduurid, täidetavate funktsioonide hulk · Alluvate kompetentsus (kompetentsemate alluvate hulk võib olla suurem) · Töö iseloom (mida keerulisem töö, seda väiksem võib olla alluvate arv) Struktuur võib olla: · Lame ja laia juhtimisulatusega (vähe juhtimistasandeid, suur otsealluvate arv) · Pikk ja kitsa juhtimisulatusega (palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv) 25. Mis on tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine töökorralduses? Detsentraliseerituse määra iseloomustab töötajate õigus võtta vastu otsuseid ja vastutada. Mida madalamal tasemel võib otsuseid vastu võtta, seda suurem on detsentraliseerituse määr. Detsentraliseerituse vastand on tsentraliseeritus. 26. Mis on ametikirjeldus (ametijuhend)?
Esmapilgul ei tundu olevat raske nõustuda nende oletustega, kuid nende sisu teostamine praktikas ei ole siiski kerge. Need tähendavad väljakutset paljudele mõtlemis- ja tegutsemismudelitele, mis on sügavale juurdunud firma juhtkonna hulgas. (Kehtna.edu, 26.01.2011) Kui teooria Y paika peab, siis firma saab teha palju asju, et rakendada oma töötajate motivtsiooni: · Õiguste andmine ja volitamine kui firma vähendab juhtimistasandeid ja annab suurema kontrolli siis igal juhil on rohkem alluvaid ja järelikult on nad sunnitud andma rohkem vastutust ja otsuste tegemisi alluvatele. · Töö laiendamine töötaja tööulatuse laiendamine lisab mitmekesisust ja võimalusi rahuldamaks ego vajadusi. · Osalusjuhtimine töötajatega konsulteerimine otsuste langetamisel lisab neile loomingulist võimekust ja võimaldab neil omada kontrolli oma töökeskkonna üle.
see koordineerimine riigitasandil käib, aga usun, et Rahandusministeerium saab/saaks sellega hakkama. 9. Riigi halduse muutmine lihtsamaks ja tõhusamaks: a. parandame riigi poliitikate strateegilist planeerimist ja ministeeriumide vahelist koostööd. 2014. aastal algava Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendite tulemuslikumaks ja tõhusamaks kasutamiseks tugevdame keskset koordineerimist, koondame funktsioone ja vähendame juhtimistasandeid. Võimalusel koostame kõikide fondide kohta ühe arengukava, mis muuhulgas tagab rakendamise käigus suurema paindlikkuse vahendite ümbertõstmiseks. Osaliselt täidetud. Arvamus: Üleüldiselt peaksid riigi kõik osad suutma edukalt koostööd teha. Järgnevad kaks lauset jäid minu jaoks üsna segaseks ja ma usun, et need pole minu jaoks nii väga olulised, et nendesse täielikult süveneda ja
väliskeskkonnast vähe, seda suurem juhtimisulatus 4. Töö iseloom - mida keerulisem ja teadmisi nõudvam protsess, seda väiksem juhtimisulatus. 5. Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus, kuna juht ei pea pöörama tähelepanu kitsalt erialastele küsimustele Eristatakse pikka ja lamedat struktuuri ning kitsast ja laia juhtimisulatust. Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - on ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogum. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena Juhtimistasandite arvu mõjutavad: 1. Organisatsiooni suurus 2. Tööjaotuse sügavus 3. Alluvate tegevuse kooskõlastamine 4. Kontrollimise vajaduse määr 5
Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 13. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Kitsas juhtimisulatus väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning palju juhtimistasandeid. Lai juhtimisulatus suur arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning vähe juhtimistasandeid. 14. Mida nimetatakse rivi (liini)- ja staabiorganisatsiooniks? RIVI kujutab endast ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevatest (põhitegevuse) ametikohtadest ja allüksustest. Riviorganisatsiooni põhiülesandeks on nende tööde ja toimingute täideviimine, s.o. toodete valmistamine või teenuste osutamine, milleks ettevõte on loodud.
Alluvate treenitus ja võimekus Juhtimissüsteemi effektiivsus ja infovahetus ja kontrollsüsteemi korraldatus Erinevate alluvate füüsiline paiknemine ruumis Juhtimisketi pikkus 46. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Struktuur peab sisaldama võimalikult vähe juhtimistasandeid. Iga täiendav tasand tekitab raskusi juhtimises ja vastastikuses arusaamises Madalamatel juhtimistasanditel, kus vastutus on väiksem ja põhimureks on konkreetsete spetsiifiliste tööde elluviimine, võib olla otseseid alluvaid rohkem. Keerulisemate ülesannete puhul peaks alluvaid olema vähem. 47. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Juhtimise ulatus tähendab alluvate arvu, kes alluvad otseselt antud juhile või järelvalvajale
_ Divisionaalne struktuur _ Tootepõhine struktuur _ Tarbijajärgne struktuur _ Geograafiline struktuur 4. Mis on juhtimistasand ja mis on juhtimisulatus? Juhtimisulatus tähendab alluvate arvu, kelle tegevust ta otseselt suunab ja kontrollib. Optimaalseks alluvate arvuks 3-7 inimest. Matemaatiline piirväärtus 52 alluvat. Mida surem on alluvate kompetentsus, seda suurem saab olla juhtimisulatus. Mida laiem juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. Juhtimistasand on võimuastmestiku samal astmel olevate juhtimise ametikohtade kogum. 5. Kirjelda Graiciunase valemi loogikat? Seal valemis tähendab N vahetute alluvate arvu. 6. Mis on äriühingute valitsemine? Äriühingute valitsemine on võimu teostamise mehhanism, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende 7. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? 1
ameti sisseviimisel. 43. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Juht- liider, tähendab seda, et ta teeb õigeid asju. Edukal liidril on selge ettekujutus tulevikust ehk oma visioon. Ta peab toetama inimesi kellel on ideid, julgustama töötajaid uuenduste sisseviimisel. 44. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Nad on üksteisega otseselt sõltuvuses, mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 45. Selgitage tsentraliseeritud juhtimist ja detsentraliseeritud juhtimist. Kõrge tsentraliseeritusega organisatsioonides teevad tippjuhid kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. 46. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet.
php?id=10569 · Energilisus ja entusiasm · Loovus7 7 http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=10568 3. Karjääri liigid Inimesel on võimalik valida erinevate karjääri liikide vahel. 3.1. Vertikaalne karjäär. Vertikaalse karjääri puhul alustatakse madalaimalt astmeilt ning liigutakse astmete kaupa ülespoole. Selle käigus õpitakse kogu valdkonda tundma tervikuna. Puuduseks vertikaalse karjääri puhul on see, et ettevõtetes ei ole enam palju erinevaid juhtimistasandeid ning Eesti mastaabis on ettevõtted väiksed. Seega on üldjuhul vaid üks juht ning kõiki töötajaid koheldakse ettevõttes võrdselt. Juhtide tüüpilisem viga on parima spetsialisti juhiks ülendamine, sest sageli puuduvad sellisel inimesel juhtimiskogemused. Sellele karjääritüübile on iseloomulik, et juhiks saades, on hiljem väga raske tagasi pöörduda lihtsamale töökohale. 3.2. Ametikohasisene karjäär Tänapäevane trend on ametikohasisene karjäär
vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid; töö iseloom- mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimiseolatus; ekspertide olemasolu- mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus, kuna juht ei pea pöörama tähelepanu kitsalt erialastele küsimustele. Eristatakse pikka ja lamedat struktuuri ning kitsast ja laia juhtimisulatust. Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. Kitsas juhtimisulatus: eelised- tihe kontroll, igapäevane koormus on väiksem, rohkem strateegilist mõtlemist, jõukohane ka suhteliselt madala kvalifikatsiooniga juhtidel. Puudused- rohkem juhte seega rohkem kulusid, suhtlemise ja koordineerimise probleemid.Lai juhtimisulatus- eelised- töötajate suurem iseseisvus, väiksemad juhtimis kulud,väiksemad juhtimis ja koordineerimise probleemid. Puudused- juht ei pruugi
ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 28. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandite arv omavahel seotud? Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 29. Mida nimetatakse rivi (liini)organisatsiooniks ja mida nimetatakse staabiorganisatsiooniks? Riviorganisatsioon - organisatsiooni ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevatest (põhitegevuse) ametikohtadest ja allüksustest. Riviorganisatsiooni põhiülesandeks on nende tööde ja toimingute täideviimine, milleks ettevõte või asutus on loodud.
Multidivisjoniline struktuur selle struktuuri peamiseks erinevuseks on see, et omab peakontorit, mis võimaldab terviklikku kontrolli kasvu ja arenemise osas ja puuduseks kordineerimiseks vajalik kulukas haldusaparaat 8. Mida nim juhtimisulatuseks? Juhtimisulatuseks nimetatakse ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arvu, kes talle otseselt peavad aru andma. Avaldub lameda ja laia juhtimisuatusena, kus on vähe juhtimistasandeid ja suur otsealluvate arv. Ning pikk ja kitsas juhtimisulatus kus on palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv. 9. Kuidas on võimalik määrata organisatsiooni suhete arvu? 10. Nim juhtimisulatus mõjutavad tegurid? Organisatsiooni protsetuurid Alluvate kompetentsus-mida rohkem infot on alluvatel otsustamiseks, sedasuurem on alluvate arv
rohkem alluvaid. o Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. o Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus Eristatakse püstjast ja lamedat struktuuri ning kitsast ja laia juhtimisulatust. Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 47. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: o Organisatsiooni suurus o Tööjaotuse sügavus
· Funktsionaalne osakondadesse jaotamine Funktsionaalse struktuuri näiteks on toodud Kultuuriministeeriumi struktuur. Organisatsiooniskeemilt on näha, et üksusteks jaotamine toimub valdkondade (sport, kunst, rahvakultuur) või täidetavate ülesannete alusel (kantselei, personal, välissuhted jms). Mõlemal juhul toimub spetsialiseerumine, mille alusel töötajad grupeeritud on. Skeemilt ilmneb ka, et selline struktuur on hierarhiliselt arenenud, mistõttu juhtimistasandeid on kuni neli. Staatus- status Staatus ehk positsioon. Sotsiaalse grupi struktuuri saab vaadelda kui positsioonide süsteemi. Positsioonide tekke aluseks on vajadused. Kõrgemalt väärtustatud positsioonid asuvad hierarhias kõrgemal. Formaalsetes org.-des on staatused ette antud ja formaliseeritud. Staatused jagunevad saavutatud staatusteks ja omistatud staatusteks. Iga staatus sisaldab ühte või enamat rolli. 19. Struktuur toodete järgi
· Funktsionaalne osakondadesse jaotamine Funktsionaalse struktuuri näiteks on toodud Kultuuriministeeriumi struktuur. Organisatsiooniskeemilt on näha, et üksusteks jaotamine toimub valdkondade (sport, kunst, rahvakultuur) või täidetavate ülesannete alusel (kantselei, personal, välissuhted jms). Mõlemal juhul toimub spetsialiseerumine, mille alusel töötajad grupeeritud on. Skeemilt ilmneb ka, et selline struktuur on hierarhiliselt arenenud, mistõttu juhtimistasandeid on kuni neli. 19. Struktuur toodete järgi. Sellise struktuuri korral võib näiteks arvutifirma üks osakond tegeleda tarkvara müügiga ja teine personaalarvutite müügiga, mis annab parema orienteerituse toodetele. Eelised: · Ühe tootega seotud tegevusi on hõlpus koordineerida; · Otsustamine on kiirem ja tulemuslikum; · Tooterühmade töötulemusi on hõlpus hinnata, arvepidamine lihtne; Puudused: · Juht võib keskenduda ainult oma tootele ja jätta organisatsiooni kui terviku huvid
kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 47. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud? Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 48. Mida nimetatakse rivi (liini)- ja staabiorganisatsiooniks? Riviorganisatsioon - organisatsiooni ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevatest (põhitegevuse) ametikohtadest ja allüksustest. Staabiorganisatsioon - organisatsiooni ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärkidele kaasaaitavatest erialastest ametikohtadest ja allüksustest. 49. Millised on võimalikud rivi(liini)- ja staabiorganisatsiooni vastuolu põhjused?
lahendamiseks. Multidivisjoniline struktuur selle struktuuri peamiseks erinevuseks on see, et omab peakontorit, mis võimaldab terviklikku kontrolli kasvu ja arenemise osas ja puuduseks kordineerimiseks vajalik kulukas haldusaparaat. 27. Mis on juhtimisulatus ja kuidas see avaldub? Juhtimisulatus on ühe juhi alluvuses olevate inimeste arv, kes talle otseselt peavad aru andma. Optimaalne 3-7 inimest. Avaldub lameda ja laia juhtimisuatusena, kus on vähe juhtimistasandeid ja suur otsealluvate arv. Ning pikk ja kitsas juhtimisulatus kus on palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv. 28. Mis on delegeerimine ja kuidas see seondub tsentraliseerituse ja detsentlariseeritusega? Delegeerimine on võimu jaotamine organisatsioonis. Kasutatakse laialdaselt ka koolitamismeetodina. Tsentraliseerituse puhul toimub otsustamine tipus ja see on detsentraliseerituse vastus ning selle puhul ei väljend delegeerimist. Desentraliseertus
täiendava iseloomuga ning et allüksusest kujuneks organisatsiooni eripärane, tihe ja töövõimeline osa. JUHTIMISULATUS kujutab endast alluvate arvu, kelle tegevust üks juht võib tõhusalt suunata ja järelevaadata. 1) otseseosed 2) ristseosed 3) ringseosed JUHTIMISTASAND kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtivate ametikohtade kogumit. Mida suurem juhtimisulatus, seda vähem juhtimistasandeid. AMETIKOHT kujutab endast organisatsiooni ülesehituse kõige väiksemat, esmast osa, mis moodustatakse kindlapiirilise toimingutekogumi täideviimiseks ühe inimese poolt. TURG JA SELLEGA SEONDUV Riiklikul tasandil tuleb lahutada tootmine ja tarbimine anda see üle erinevatele organisatsioonidele. Tavaline kontroll kodanik kontrollib riiki valimiste kaudu. Tahetakse teha nii, et tarbija kontrolliks teenuseid vahetult tarbimise käigus. Turu struktuur
laiendamise meetod (multiplikatiivse mudeli *hinnata kriteeriume punktisüsteemis iga asukoha kohta eraldi(nt hinnaskaalas 0-100 punkti); kvaliteeti. Analüüsitakse: toote elutsükli staadiume; juhtimissüsteemi allsüsteeme; loomine) R=a/b=a(l*m*n*p*)/b(l*m*n*p*)=a/l*l/m*m/b*n/p*p/n=x1x2x3x4x5 *kasutada ühesugust punktisüsteemi iga asukoha hindamisel; *korrutada kriteeriumide tegutsemisvaldkondi; eesmärke; juhtimistasandeid; mastaapsust; otsuse väljatöötamise 4.taandamise meetod R=a/b=(a/l)/(b/l)=x1/x2 osakaal saadud punktide arvuga ja tulemused summeerida; *valida alternatiiv, mis sai enim korraldust; otsuse toimimise kestust; mõjutusobjekte; formaliseerimismeetodeid; 2.3 Simulatsiooni Modelleerimise etapid (skeem) 1.probleemi määretlemine punkte
väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid Töö iseloom – mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus Ekspertide, spetsialistide olemasolu – mida rohkem eksperte, seda suurem võib olla juhtimisulatus 93. Eristatakse püstjast ja lamedat struktuuri ning kitsast ja laia juhtimisulatust. Mida laiem juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 94. Juhtimistasandi mõiste ja sisu 95. Ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogum. Tasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva org-i sügavuti hargnemise tulemusena. 96. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: Org-i suurus Tööjaotuse sügavus Alluvate tegevuse kooskõlastamine Kontrollimise vajaduse määr Juhtimisulatus 97. Kitsa ja laia juhtimisulatuse eelised ja puudused 98
3.5 Mis on tööjaotus? Tööjaotus on organisatsiooni eesmärkidest tulenevate tegevuste ja ülesannete täitmise määramine üksikisikuile ja nende rühmadele. 3.6 Mida tähendab juhtimisulatus? Juhtimisulatus tähendab alluvate arvu, kelle tegevust ta otseselt suunab ja kontrollib. Optimaalseks alluvate arvuks 3-7 inimest. Matemaatiline piirväärtus 52 alluvat. Mida surem on alluvate kompetentsus, seda suurem saab olla juhtimisulatus. Mida laiem juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 3.7 Mis on juhtimistasandid? Juhtimistasand on võimuastmestiku samal astmel olevate juhtimise ametikohtade kogum. 9 Juhtimise alused 3.8 Iseloomusta lameda siseehitusega organisatsiooni, mis on selle plussid ja miinused? EELISED töötajate suurem iseseisvus väiksemad juhtimiskulud väiksemad juhtimis- ja koordineerimisprobleemid PUUDUSED
andmete töötlusastme järgi, mida on vaja ülesannete täitmiseks aja järgi, mille vältel andmed ja nende pealt saadav informatsioon on veel aktuaalne ("värske") Täpsemalt eristuvad juhtimistasemed selle järgi: millised on andmeallikad, mis on vajalikud informatsiooni jaoks ametikohale milline on ajavahemik, mil peetakse andmeid ja informatsiooni kõlbulikuks otsuste tegemisel milline on tehtavate otsuste ajaline ulatus (mõju) Kui palju on ettevõttes tegelikult juhtimistasandeid sõltub ettevõtte suurusest. Väikeses ettevõttes võib sama inimene omada mitme juhtimistasandi juhile omistatavat vastutuste hulka. Kõrgema astme (tipp-) juht (senior manager) Vastutab tervikorganisatsiooni suuna ja tegutsemise eest. Jälgib pikaajalist perspektiivi planeerides järgmisteks aastateks püstitades organisatsiooni eesmärke ja pannes paika strateegia. Ta planeerib ja kontrollib keskastme juhtide tööd. Tippjuhi info jaoks vajalikud andmed omavad väärtust
kuid need on paratamatud, arvestades seda, et teenindaja neist õpib. (Alas, 1997, lk. 80) Enamustel toimivatel suurtel teenindusettevõtetel on korrektselt töötava süsteemi tarvis püramiidi kujuline juhtimissüsteem. Iga kõrgem juhtimistasand teostab eelmise üle järelvalvet – teenindaja, kaupluse asejuhataja, kaupluse juhataja, piirkondlik juhataja jne. Praegu on aga esile kerkimas uus juhtimissüsteem teeninduses, kus on oluliselt vähendatud juhtimistasandeid ning struktuur näeb välja ümber pööratud T tähe kujulisena. Sellisel juhul on personal täiendavalt koolitatud, motiveeritud ja varustatud ajakohase ning vajaliku informatsiooniga. Lisaks on delegeeritud volitused ja vabadus vastutada oma ideede, otsuste ja toimingute eest. (Fitzsimmons, 1998, lk 242) Käesoleva bakalaureusetöö autori arvates on teenindusettevõtte puhul olulisemaks edukuse faktoriks juhtimissüsteem. Edukas juhtimissüsteem peab tagama personalile
töötajate üksikasjalikkus; tegevuste kooskõlastamine; kontrollimise vajadus; ettevõtte suurus. Joonis 18. Juhtimisulatuse mõju juhtimistasandite arvule (Üksvärav, 2004). Peaküsimuseks on tasandite arv - palju või vähe. Juhtimistasandite väljakujunemist mõjutavad kõige rohkem ettevõtte suurus ja tegevuse iseloom, juhtimisulatus ning juhtimisstiil. Mida väiksem on juhtimisulatus, seda rohkem on organisatsioonil kindla suuruse korral juhtimistasandeid, ja vastupidi. Teisiti öeldes, väike juhtimisulatus põhjustab paljude astmetega kõrge siseehituse. Suur juhtimisulatus aga väheste 22 astmetega madala ehk lameda siseehituse. Kuusekujuline siseehitus (pikk struktuur ja kitsas juhtimisulatus): Eelised: parem tegevusühtsus; kergesti kontrollitav; täpsus; püsivus; tegevuste ja rollide eripärastumine; spetsialiseerumiste kõrge aste; Puudused:
mis mõlemad kuuluvad romaani õigusperekonda. 14 Skandinaavia õigusperekonna tuumikusse kuuluvad Taani, Norra ja Rootsi, kuid sellest on ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel olulisel määral mõjutatud ka Soome ja Islandi õigus, mistõttu tuleb ka viimased lugeda sellesse õigusperekonda kuuluvateks. 15 Näiteid pole vaja kaugelt otsida Soomes ja Eestis kehtiv ühinguõigus käsitleb juhtimistasandeid erinevalt. See on aga kaasa toonud hulganisti arusaamatusi soomlastest ettevõtjatele, kes palkavad Eestis tegutsevale äriühingule tegevdirektori (toimitusjohtaja), arvates, et sellisel ametikohal töötaval isikul on samad õigused ja kohustused kui Soomes tegutseval vastaval ametivennal. Samas teame, et Eestis kehtiv õigus tegevdirektorit ei tunnista selle asemel on meil juhatus ja selle esimees või juhataja. 64 Tsiviilõiguse*mõiste*
Personaalne mõõde iseloomustab igasuguse tööprotsessi kõige tähtsamat elementi tööjõudu. Juhtimise personaalne mõõde hõlmab kõiki juhtimisfunktsiooni kandjaid, kellel on ühelt poolt sellealane kompetents ja vastutus juhtimisülesannete täitmise eest. Juhtimise personaalset mõõdet esindavad eelkõige juhid ja juhtorganid, aga ka töötajad. Selle mõõtme järgi saab eristada juhte omandilise seotuse järgi, tuua välja erinevaid juhtimistasandeid ja -valdkondi ning seal tegutsevaid juhte. Personaalse mõõtmega seostub ka juhtide tüpoloogia, nende omadused ja oskused, juhile esitatavad nõuded, juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus jne. Joonis 1.5. Juhtimise kuup23 Protsessuaalne mõõde iseloomustab juhtimisprotsessi ja selle sisu. Seda avavad eelkõige juhtimise funktsioonid või osategevused: planeerimine, organiseerimine, personalijuhtimine, eestvedamine ja kontroll. Juhtimisfunktsioonide