Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimisarvestus kontrolltöö a". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jääktulu, jääktulumäär, püsikulu, püsikulud, juhtimisarvestus, muutuvkulu, sihtkasum, käive, müügihind, finantsarvestus, perioodikulu, ärikasum, kasumilävi, müügikäive, missugust, perioodikulud, finantsarvestuse, juhtimisarvestuse, naturaalühikutes, tulumaks, ohutusvaru, summad, esmaskulu, tootekulu, finantsarvesus, kirjendamine1. Pagarilt ostetakse väikseid kooke hinnaga 6 krooni tükk. On teada, et jääktulu määr on 15%. Milline on koogi müügihind? ÜMH 100% ÜMK= 6 krooni 85% JTmäär= 15% 6 - 85% 85x= 600 x 100% x= 7 Vastus: Koogi müügihind on 7 krooni 2. Ettevõtte kulud ühele tootele eelarve järgi kui toodetakse ja müüakse 10 000 toodet on järgmised: Põhimaterjali kulu 15 krooni Põhitöötasu kulu 5 krooni Tootmise lisakulude muutuv osa 10 krooni Tootmise lisakulude püsiv osa 20 krooni Müügikulude muutuv osa 2 krooni Müügikulude püsiv osa 4 krooni Leida: tootmiskulude kogusumma, kui valmistatakse 20 000 toodet; perioodikulude kogusumma, kui müüakse 5 000 toodet. Tootmiskulude kogusumma (20 000 tk):
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada
Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
100 000 Toote omahind kokku: 14 €tk Uus müük: 18 ∗ 80 000 = 1 440 000 € 80 000 tk 18.- (80 000 tk 18.-) + (20 000 tk 12.-) Müügitulu 1 440 000 Müügitulu 1 680 000 12 ∗ 20 000 = 240 000 € Muutuvkulu 800 000 Muutuvkulu 1 000 000 1. Muutuvkulu 80 000 tk puhul Jääktulu 640 000 Jääktulu 680 000 (6 + 2 + 2) ∗ 80 000 = 800 000 € Püsikulu 400 000 Püsikulu 400 000 Ärikasum (EBIT) 240 000 Ärikasum (EBIT) 280 000 2
- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 + 20 000 = 150 000 EUR Ülesanne 3 Muutuvkulud ja püsikulud Külalistemaja püsikulud on 10 000.- kuus. Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 200.- külalise kohta. Leida: 1. Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul? 2. Koostage tulemuste kohta graafikud (kogu muutuvkulu, ühiku muutuvkulu, kogu püsikulu, ühiku püsikulu, kogukulu, ühiku kogukulu), kus x-teljel on külastajate arv ja y-teljel kulud.
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed
· Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid. · Kaugperioodil on kõik kulud muutuvkulud. 1 · Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmismahust. Näiteks ruumide rent ja palgakulu, reklaamikulu. · Muutuvkulud on otseselt sõltuvad tootmismahust. Näiteks: tootmiseks kuluv materjal. · Muutuvkulud on ettevõttes tootmismahtude kasvades pidevalt suurenev kulu. · Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. · Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte uuel tegevustasandil muutuda. See muutus on aga astmeline, mitte pidev, nagu muutuvkulude puhul.
Hoiduma kasutamast või avalikustamast konf. infot, mis on teatavaks saanud seoses tööga ebaeetilistel või ebaseaduslikul eesmärgil nii personaalselt kui kolmandate poolte suhtes. • Ausameelsus: Hoida ära tegelikke või ennustatavaid huvide konflikte ja informeerima kõiki asjakohaseid osapooli igast potentsiaalsest konfliktist. Hoiduma tegemast kõike, mis võiks tekitada eelarvamusi. Juhtimisarvestus • Otsuste toetamine • Prognoosimine ja planeerimine • Suunamine ja monitoorimine Strateegiline juhtimisarvestus ja monitooring Kas me tegeleme õige asjaga? • Kas organisatsiooni strateegia praegu veel kehtib? • Kui organisatsiooni strateegia EI kehti, siis KAS ja KUIDAS peaks seda muutma? Operatiivne juhtimisarvestus ja monitooring Kas me teeme asju õigesti? Kas meie töötajad tõenäoliselt tegutsevad nii nagu on ettevõttele parim?
eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe komplekti müügihind on 300 krooni. Ettevõtte raamatupidamisbilansi andmed seisuga 31.12. 2012: AKTIVA Summas Raha ja pangakontod 100 000 Ostjate debitoorne võlg 300 000 Kaubavarud 100 000 Põhivara jääkmaksumuses 6 000 000
· Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada kasumlikkust ja tulemust · Robert S. Kaplan, Robin Cooper (tõlkinud Gerli Eisberg ... jt.) Tartu: Fontese
määrata kulude muutuse vastavalt nende funktsioonile. Kõige lihtsam on lineaarne (proportsionaalne) muutus vastavalt tegevusmahu muutusele. Aga see võib olla ka mõne teise funktsiooni (astmeline, logaritmi vmt) põhine. Muutuvkuludeks on tüüpiliselt näiteks põhimaterjalide kulud, tükipalgaga seotud kulud, tegevusmahust sõltuvad energiakulud, transpordiettevõttes kütusekulud jne Püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodis. Ka püsikulud võivad oma mahult muutuda, kuid nad ei tee sea funktsionaalselt vaid tavaliselt astmeliselt. See tähendab, et püsikulud jäävad konstantseks kuni teatud tegevusmahuni kuid kuna suurema tegevusmahu teostamiseks ei piisa enam püsikuludest eelmisel tasemel, tuleb püsikulude mahtu tõsta uuele tasemele. Näiteks rendikuludega 300 € kuus on võimalik saada müügitulu kuni 4000 € kuus, sest 300 € eest renditaval pinnal on võimalik teenindada teatud hulka tarbijaid
Kindlustuse väljamakseid tehakse II kvartalis 2500 EEK, III kvartalis 2500 EEK ja IV kvartalis 3000 EEK. 11 Mittetootmisseadmete kulum (vt. Tab 11 ). arvestatakse vastavalt investeeringute plaanile. (vt. Tab 10). 10. Turustus ja halduskulude eelarve I kv II kv III kv IV kv Aasta müügikogus tk 20 000 35 000 40 000 15 000 110 000 MK muutuvkulu ühikule 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 KOKKU MK 6 000 10 500 12 000 4 500 33 000 reklaamikulud 3 000 3 000 3 000 3 000 12 000 palgakulu mittetootm.tööline 10 500 10 500 10 500 10 500 42 000 sotsiaalmaksu kulu 33% 3 465 3 465 3 465 3 465 13 860
varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus 4 Kuluarvestus (projekti, protsessi või asjaga seotud kulude kindlaksmääramise tehnika või meetod) on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse infobaasina nende ühisosa. Finantsarvestuses kasutatakse kuluarvestuse infot finantsaruannete koostamisel. Juhtimisarvestus ammutab kuluarvestusest infot nii otsuste langetamise kui ka juhtimise
· Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis.
......................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)...............................................................8 Kuluinformatsiooni kasutusvõimalused organisatsiooni efektiivsuse juhtimisel..............13
Kordamisülesanded arvestuseks. Ülesanne 1 Ettevõttes on välja töötatud alternatiivsed tegutsemise võimalused. Nende alternatiivide kohta on teada järgmised andmed: Alternatiivi Müügikogu Müügitulu, Muutuvkulu Piirkasum Püsivkulud Ärikasum d s, tk EUR d kokku, ühe toote kokku, kokku, EUR kohta, EUR EUR EUR 1 10 000 50 000 25 000 2,50 20 000 5 000 2 500 40 000 20 000 40 10 000 10 000
Ülesanne 1. 1. Ettevõte valmistab arvuteid. Milline algjärgnev kulu on muutuvkulu: a) tegevdirektori palk b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust
kulukohtadele, tegevuspõhises kuluarvestuses tegevustele. Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse peamine erinevus seisneb üldkulude jaotamises toodetele: Traditsiooniline kuluarvestus kasutab proportsionaalset jaotust ning lähtub tavaliselt otsekuludest, töö või masintundidest. Tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mõjureid ning lähtub kulukogumitest. Tegevuspõhise kuluarvestusega saab muuta püsikulud muutuvateks kuludeks erinevatel tasanditel: Kuluobjekti tasandi tegevused; partii tasandi tegevused; toodet toetavad tegevused; tootmist toetavad tegevused. Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevused: Kuluobjekt- trad (funktsioon või allüksus), tegev (tegevus) Keskendumine sisendile või väljundile- trad (vajalikele sisendressurssidele), tegev (väljalastud toodangule ja/või vajalikele tegevustele.
funktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuv- kuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud = + kus q - tootmismaht; CF - fikseeritud kulud; cv - muutuvkulu tooteühiku kohta. 7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata?
suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuludega. Kui kulu ei ole aga sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. Muutuvkuludeks on näiteks tootmiseks kuluv materjal. Ettevõtte püsivkuludeks on näiteks ruumide rent ja palgakulu. Renti ja palka peab maksma olenemata sellest, kas ettevõttes midagi toodeti või mitte. Ettevõtte püsikuluks võib olla ka reklaamikulu, mille tulemusena suureneb firma käive, samas aga tasu reklaami eest firma käibe kasvust ei sõltu. Seega on muutuvkulu ettevõttes tootmismahu kasvades pidevalt suurenev kulu. Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte teatud uuel tasemel muutuda. See muutus on aga astmeline. Näiteks ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde uue tootmishoone. Ettevõtte kulude ja tulude vahelisi seoseid iseloomustab joonis. kulud
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 NÄIDE 6.7. Palgapiirangu sirge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 NÄIDE 6.8. Eelarve joonte muutumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 MAJANDUSMATEMAATIKA I Mudelid 3 NÄIDE 7.1. Püsikulud tooteühiku kohta. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 NÄIDE 7.2. Nõutava koguse ja hinna vaheline seos konstantse tulu korral . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.3. Keskmine kulu tooteühiku kohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.4. Kogukulude mudel, lineaarne ja pöördvõrdeline osa. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.5
D diskontomäär, mis võrdsustab projekti praegused raha väljavood ja projekti lõppväärtuse tulevikuväärtuse E mul on erinev arvamus (milline?) 7. EBITDA on: A ärikasum peale materiaalse põhivara kulumi ja immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestust B ärikasum pluss finantskulud ja -tulud C majandustegevuse kasum enne tulumaksu D ärikasum enne kulumit E mul on erinev arvamus (milline?) 8. Ettevõte müüb 2 toodet: aknaid ja uksi. Akende müügihind on 200 € tk., uste müügihind 400 € tk. Kuu algul oli ettevõtte laos 300 akent ja 250 ust. Kuu jooksul toodetakse 900 akent ja 1250 ust. Kuu lõpuks prognoositakse akende laovaruks 100 akent ja 200 ust. Ettevõtte müügitulu sellel kuul on 1100 1300 A 740,000 220000 520000
eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr. eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta arvuteid 65 000 kr. eest ja II kvartalis printer 15 000 kr. eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. OÜ l on 120 000 kr. eest maad. Turustus ja halduskulude püsivosa on järgmine: reklaamikulu 27 000 kr. kvartalis, palgakulu turustus ja haldusosakonnas 50 000 kr. kvartalis, lähetuskulud 13 000 kr. kvartalis ja kindlustuskulu 17 000 kr. kvartalis. Lapsevankri müügihind on 2 300 kr. Plaaniaasta alguses oli ettevõtte rahajääk 120 000 kr. ja I kvartalis plaanitakse võtta laenu 200 000 kr., mille tagasimakse tähtaeg on III kvartali lõpp. Laenu intress on 5% kvartalis. Ettevõtte tulumaksu avanss on 15 000 kr. kvartalis. 1. Müügiplaan e. Müügieelarve I II III IV A müügikogus, tk 15 20 30 25 90
oluline on ettevõtte jaoks koostada eelarveid ning nendest lähtudes koostada prognoose. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. "Juhtimisarvestus" (Tallinna Raamatutrükikoda 2002) Jaan Alver, Lauri Reinberg 2. Juhtimisarvestuse loengu materjal 3. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimisarvestuse konspekti(Priit Peets, Tartu 2004). 16 NÄIDE Ettevõte toodab toodet nimetusega VILE, mille müügihind on 50kr tükk ja seda valmistatakse ainult ühest liigist materjalist. 1.MÜÜGIPLAAN I II III IV A Müügikogus,tk 2 000 5 000 8 000 11 000 26 000 Müügihind kr/tk 50 50 50 50 50 Kokku käive,kr 100 000 250 000 400 000 550 000 1 300 000 1.1. LAEKUMISTEPLAAN
nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid; • kaudseid kulusid;
Auditeerimine: auditeerimist võib teostada kas üksik- või juriidiline isik sanktsioonid, kui auditeerimist ei teostata ausalt ja sõltumatult audiitorite ja audiitorfirmade nimed avalikustatakse Sätestab nõuded audiitoritele: kõrgharidus lõpetanud vastavasisulise kursuse 3 aastat praktilist väljaõpet 5 sooritatud erialaeksam Sätestab audiitori kvalifikatsioonieksami programmi: audiitorkontroll, finantsarvestus, kuluarvestus, juhtimisarvestus, aruannete analüüs, siseaudit, õigusaktid jne. Rahvusvaheline arvestusstandard IAS (Intenational Accouting Standards) on lühike ja kokkuvõtlik eeskiri, mis puudutab finantsarvestuse mingit elementi ning sätestab: kuidas seda elementi hinnata milline info tuleb selle elemendi kohta avaldada. Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC) asutati 1973 a. Londonis. Asutajaliikmeteks olid Austraalia, Holland, Jaapan, Kanada, Mehhiko, Prantsusmaa,
November 2013 …………………………………………. HINNAPOLIITIKA JA -STRATEEGIA 1. Firma muutuvkulud tooteühikule on 8 eurot. Kui püsikulud on 300000 eurot ja firma planeerib toote müüki hinnaga 15 eurot tükk, siis milline on kasumiläve punkt ühikutes? Ühiku jääktulu=15-8=7 Kasumiläve punkt ühikutes= 300000/7=42857,14……………………………………………………………………………… ……. 2. Tootja poolt soovitatud jaehind on 80 eurot tükk, millest jaemüüja hinnatäiend on 40%. Kui ühiku otsesed tootmiskulud (töötasu ja materjal) on 20 eurot ühikule ja püsikulud on
e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? a) kontoritöötajate palk; õige b) tulumaks; vale c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; vale d) firmas valmistatav toodang. ? 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC > MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast ühe sõnaga öelduna: a) alternatiivkulusid; b) kaudseid kulusid; c) otseseid kulusid;
(Alver, J & Alver, L, 2011, lk 607) Ettevõtlus taandub rahavoogudele ja sellele, kui palju suudetakse päeva lõpuks raha teenida. Sellepärast on otstarbekas läbi viia omahinna analüüs ja uuring selles osas, kui palju kliendid on valmis pakutava toote eest maksma või kui palju nad konkureerivate toodete eest juba maksavad.[ CITATION Bra12 l 1061 ] Ettevõtte hinnapoliitika seisneb selles, et määratakse hind ühele toote- või teenuseühikule (Teder, 2008). Müügihind on oluline, kuna peab katma toodete jaoks tehtud kulutused ning teenima kasumit (Miljam, 1996). Toote omahind on toote või teenuse ettevalmistamisega, tootmise ja müügiga seotud kulude rahaline arvestus (Riives & Lavin, 2014, lk 56). Toote omahinna põhjendatud analüüs võimaldab tugevdada ettevõtte konkurentsipositsiooni ning muuta tootmisprotsess ja ettevõte tõhusamaks[ CITATION Oma08 l 1061 ]. Tänases Eestis on arenenud ettevõtlus
Ettevõttel on käigus 200 000 lihtaktsiat, ta maksab oma laenudelt intresse keskmiselt 5,5% intressimä EUR. Ettevõtte püsikulud on 80 000 EUR, ettevõttele rakendatavaks tulumaksumääraks 20% (tegem ettevõte soovib saada järgmise aasta EPS Milline müügimaht selle ta Aktsiaid 200,000 Intress 5.5% Võlakordaja (D/A) 60%
eksogeensed. Endogeensed muutujad on sõltuvad e mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad. Eksogeensed muutujad on autonoomsed e sõltumatud muutujad. Majandusteaduses eristatakse ka varude muutujat ja voogude muutujat. Varu on kogus, mis eksisteerib teatud ajamomendil. Voog on aga koguse muutus teatud ajaperioodi jooksul. Varu võtab kokku koguse ja ajamomendi, millal antud kogus mõõdeti, voog koguse ja ajaperioodi. Näiteks kui me ütleme, et seisuga 1.jaanuar 1999 oli ettevõtte käive 10 miljonit krooni, siis on meil tegemist varuga. Kui me aga ütleme, et 5 aasta jooksul kasvas ettevõtte käive 10 miljonilt 15 miljonile, siis on meil tegemist vooga. Need kaks muutujat on omavahel korreleeruvad ehk siis nende mõlema väärtuse muudatused sõltuvad teineteisest. Kuid korrelatsioon ei tähenda veel põhjuslikke seoseid
Toitlustamine gruppidele/inimese kohta sh ekspordiks %-des 50% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% keskm.ühiku müügihind KM-ta 12 000 160 160 160 160 160 160 160 160 1 Siseriikliku käibe materjali/kauba puhul rakenduv KM keskmine laovaru määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule kr 8 000 40 40 40 40 40 40 40 40
annaabi.ee 
