kui nõukogu on seda ette näinud põhikirjaga Hääleõigus Võrdeline osa suurusega Vastavalt aktsiatele Igal liikmel üks hääl, olenemata osamaksu suurusest Teave ühingu tegevuse kohta Osanikel on õigus saada juhatuselt Registri kanded on avalikud. teavet osaühingu tegevuse kohta ja Aktsionäril on õigus Igaühel on õigus tutvuda tutvuda osaühingu dokumentidega üldkoosolekul saada juhatuselt registrikartoteegiga ja avaliku teavet aktsiaseltsi tegevuse toimikuga ning saada
vaid seda, et OÜ puhul on mitmed otsused, mis ASi puhul on nõukogu pädevuses, antud nõukogu puudumisel osanikele. Kui nõukogu on moodustatud, kohaldatakse tema pädevusele ja tegevusele ASi nõukogu kohta sätestatut. · Erinevusi leiab veel nii laenukeelu, oma osade või aktsiate omandamise ja tagatiseks võtmise ning võõrandamise, samuti teabevahetuse osas. Teabevahetus väärib eraldi märkimist, sest erinevalt aktsionärist on osanikul õigus saada juhatuselt teavet OÜ tegevuse kohta ja tutvuda OÜ dokumentidega ka muul ajal kui üldkoosolekul. Aktsionäril on õigus saada juhatuselt teavet ainult ASi tegevuse kohta, ja sedagi vaid üldkoosolekul. · Erinevalt ASist võib kohus OÜ taotlusel osaniku OÜst välja arvata, kui osanik on oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil OÜ huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud, vaatamata
) Sügisel mindi uuele hooajale vastu Fulda "Kadunud paradiisi", Pakkala "Parvepoiste" ja Ostrovski "Süüta süüdlastega". Paraku põrkas Ugala juba oma esimesel eluaastal kokku tõsiste majanduslike raskustega. Kitsikusest ei aidanud välja ka ballid ja peoõhtud, mida etendustele lisaks korraldati, samuti oli vähe abi seltskonna annetustest. Kostus hääli, mis kahtlesid, kas nii väikeses linnas (toona alla 9300 elaniku) üldse on võimalik teatrit ära majandada. Teatri juhatuselt nõudis omajagu laveerimisoskust ja julgust, et tulla toime võlausaldajatega; näitlejatelt aga tõelist fanatismi, et mängida kuude kaupa, teadmata, millal tuleb palgapäev. Lisaks veel võitlus külmaga alatasa kütmata prooviruumides ja sagedased väljasõidud maakohtadesse, kuna Viljandis nappis publikut... Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal
ajalehed, interneti portaalid, raadio, televisioon annavad neile seda igapäev. Kas selle väljastamine meedias on siis privaatsuse lõhkumine ja inimese enda teadaolevalt kahju mainele või perele? Kõik see oleneb infost, mida inimese kohta tahetakse avaldada kõmuajakirjanduses. Kuulsustel on nagu tava kodanikul, kes ei kuulu ajakirjanudse huviorbiiti, samasugused ühised eraelu sätestavad seadused. Sellised kohad on poolavalikud ruumid, kus peab juhatuselt või omanikult nõu küsima et seal intervjueerida, pilte teha või filmida. Räägimata privaatsest ruumist mis kuulub eraomandile, kuhu ei tohi ilma nõusolekuta siseneda, kas see on elumaja, valdus või töökoht. Ainuke erand on avalikus ruumides nagu näiteks tänaval, kaubanduskesuses pildistada ja filmida, veel enam intervjueerida. Nagu näiteks presidenti proua Evelin Ilvese suudluse skandaal. Delfi toimetusel oli nii palju teada, et presidendi abikaasat
2) otsus ei vasta headele kommetele; 3) otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud; 4) otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda. 3. (korduv küsimus) 4.OSTUEESÕIGUS Osanik A müüs talle kuuluva osa B-le. Vastavalt lepingule läks osa B-le lepingu sõlmimisel. Pärast juhatuselt müügilepingu ärakirja saamist esitas osanik C A-le ostueesõiguse teostamise avalduse. Selgus, et B oli ostetud osa juba edasi müünud D-le. Milliseid nõudeid saab esitada C? Kuidas lahendada sama kaasus juhul, kui tegemist oleks aktsiaseltsiga ja A oleks võõrandanud aktsiad? P.149 järgi saavad ühe kuuse ostueesõiguse teised osanikud enne osa müümist. Kui müük toimus kuu aja sees ilma teiste osanike nõusolekuta, siis võib seaduse kohaselt lugeda
ostueesõigust kasutada. 3.4. Osanik võib oma osa pantida ja oma osa koormata kasutusvaldusega ainult osanike otsuse alusel. 3.5. Osaniku surma korral läheb osa üle pärijatele. 4. OSANIKE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. Osanikul on õigus: 4.1.1. Saada osa puhaskasumist võrdeliselt tema osa nimiväärtusega; 4.1.2. Võtta osa osanike koosolekutest isiklikult või esindaja kaudu; 4.1.3. Osaleda ühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; 4.1.4. Saada juhatuselt teavet OÜ tegevuse kohta ja tutvuda OÜ dokumentidega, kui juhatusel ei ole alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju OÜ huvidele; 4.1.5. Võrdsetel asjaoludel olla võrdselt koheldud. 4.2. Osanik on kohustatud: 4.2.1. Järgima OÜ põhikirja, osanike otsuseid ning juhatuse otsuseid; 4.2.2. Hoiduma tegevusest, mis kahjustab OÜ mainet ja majandustulemusi. 5. OSANIKE OTSUS 5.1. Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul vôi koosolekut kokku kutsumata ÄS § 173 sätestatud viisil
Selleks, et kaitsta aktsiakapitali on kehtestatud laenukeel, et aktsiaselts ei või anda ega seda tagada. Ainuke erand on kontserni suhtes. Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või selle aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata AS majanduslikku seisundit ega võlausaldaja huve (ÄS §281 lg 2¹). Aktsionäril on õigus aktsiaseltsis saada juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta ainult üldkoosolekul. Vaatamata sellele on juhatusel õigus keelduda, kui teave võib kahjustada ühingu huve. Kui aktsiaseltsil on esitajaaktsiaid, on nad kohustatud avaldama kõik aktsiaseltsi teated põhikirjas nimetatud ajalehes (Õigusõpetus, 2012). 1.5 Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine Aktsiaseltsi tegevust on võimalik lõpetada üldkoosoleku otsusega, kohtuotsusega või netovara vähenemisel alla osa- või aktsiakapitali miinimumsuurust
Aktsiaseltsi juhatuse pädevus on sätestatud ÄS §-s 306 ja selle esimese lõike kohaselt kuulub juhatuse pädevusse aktsiaseltsi esindamine. Aktsiaseltsi nõukogu pädevus on sätestatud ÄS §-s 316 ja õigused §-s 317. §-s 307 lg 2 lubatakse juhatuse esindusõigust piirata ka nõukogu otsusega, kuid selline piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Aktsiaseltsi nõukogu ei saa seadusevastaselt võtta juhatuselt viimase pädevusse kuuluvat esindusõigust oma pädevusse. 16 kaasus Kas AS-l on selles olukorras võimalus kasutada mingeid õiguskaitsevahendeid? Tühine: nõukogu nõusolek § 317 lg 1. Piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes lg 4 mõttes (see on absoluutne). Seega jääb tehing igal juhul kehtima. Tehing on tühine, sest ÄS § 307 lg 3 – tehing oli AS ja OÜ vahel (3-2-1-144-11: organi liige ja tema kontrolli all olev ÄÜ samastati). Tühistatav: pole vaja anal
olema aktsionär (osanik). Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi (osaühingu) juhatuse liige. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu õigused Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi (osaühingu) dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi (osaühingu) tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi (osaühingu) tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda nõukogu iga liige. Nõukogu kinnitab ka aktsiaseltsi (osaühingu) aastaeelarve, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse. Audiitor ja erikontroll Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek (osanike koosolek), kes määrab ka audiitorite tasustamise korra
majandusaastate jaotamata kasumist. Igale aktsionärile/ osanikule makstakse osa pugaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või arvestamise korra. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäri/osaniku peamine mittevaraline õigus on teabe saamise õigus. Selle õigusega seonduv on AS-s ja OÜ-s reguleeritud erinevalt. AS-s on aktsionäri õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta suhteliselt piiratud: tal on õigus saada juhatuselt teavet üldkoosolekul. (A. Kiris, 2012, 226) Aktsiaseltsi lõpetamise alused Aktsiaselts lõpetatakse: 1) üldkoosoleku otsusega; 2) kohtuotsusega; 3) netovara vähenemisel alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse; 4) teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Aktsiate ülevõtmine 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365 17
Ühistu juhatus peab ühistu liikmete nimekirja, millesse kantakse: 1) liikme elu- või asukoht, isiku- või registrikood, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäev, -kuu ja -aasta; 2) liikme osamaksu suurus; 3) tasutud osamaksu suurus ja tasumise aeg; 4) andmed osamaksu tagastamise ja liikmesuse üleandmise kohta; 5) liikmeks vastuvõtmise, ühistust väljaastumise või väljaarvamise kuupäev. Liikmete nimekirja võib kanda ka muid andmeid. Äriregistri pidajal on õigus nõuda ühistu juhatuselt ühistu liikmete nimekirja kehtivate andmete esitamist. Põhikirjaga võib ette näha liikmesuse tõendamiseks kirjaliku dokumendi väljaandmise. Kui ühistu liige tuleb kanda äriregistrisse, esitab juhatus avalduse ühistu liikme registrisse kandmiseks ja sealt kustutamiseks. Avalduse enda kustutamiseks võib esitada ka iga liige, kes on ühistust välja astunud või välja arvatud, samuti on vastav õigus surnud liikme pärijal ja juriidilisest isikust liikme likvideerijal
Nad viitasid ka Tallinna linna avaliku korra eeskirjadele. OÜ juhatus lubas tantsuklubi juhataja korrale kutsuda. Tegelikult ei muutunud midagi-peod jätkusid samamoodi. Siis elanikud pöördusid kollektiivse kirjaga Tallinna linnavalitsuse vastavat ala kureeriva abilinnapea poole. See teatas, et asi on antud MUPO kontrolli alla. Need tegid 2 kontrolli ja olukord paranes mõneks ajaks, kuid hiljem korrarikkumised jätkusid. Majaelanikud nähes, et abi pole ei OÜ juhatuselt ega linnavalitsuselt, otsustasid koos pöörduda tuntud advokaadibüroo poole, et see aitaks neid olukorra lahendamisel, mis on muutunud väljakannatamatuks. Nende soov oli klubi tegevus lõpetada ja kaitsta oma põhiseaduslikke õigusi tulenevalt PS §13, 14, 15 ja 19. 17.1. Kas linnavalitsus tegutses õigesti? Ei, linnavalitsus ei tegutsenud õigesti, sest Põhiseaduse § 19 järgi igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama
Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimisel. Tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogul on õigus võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata kui põhikiri ei näe ette teisiti ja sellega on nõus kõik nõukogu liikmed (ÄS § 323 lg 1). Nõukogul on õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigust ja vara olemasolu, samuti saada juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta, nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. Nõukogu pädevusse kuulub prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine. 4.3 Osaühingu juhtimine. Osaühingu juhtimine sarnaneb paljus aktsiaseltsi omaga, kuid samas on tal rida erinevusi. Kui aktsiaseltsis on kõrgemaks juhtimisorganiks aktsionäride üldkoosolek, siis osaühingu puhul räägitakse osanikest ja osanike pädevusest. Põhjus, miks osaühingu juhtorganiks ei ole ainult
Lahkuda saab ühistust kas liikme kirjaliku avalduse alusel või arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. 6. Tulundusühistu liikmete õigused ja kohustused. Õigused: Ühistu liikmeid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Liikmed teostavad oma õigusi ühistu suhtes üldkoosolekul. Liikmel on veel õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta. Liikmelisuse lõppemisel on liikmel õigus saada tagasi tasutud osamaks. Kohustused: Isik, kes saab liikmete täis- või lisavastutusega ühistu liikmeks, vastutab ka ühistu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema liikmeks saamist. 7. Tulundusühistu juhtimine ja juhtorganid. Üldkoosolek: Ühistu liikmed teostavad oma õigusi ühistus üldkoosolekul. Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ.
laiendada (ÄS § 168 lg 1 p 12) ja lisaks on osanikel õigus võtta vastu otsuseid ka juhatuse või nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes (ÄS § 168 lg 2), osanikel on otsesem juurdepääs ühingu juhtimisele, võrreldes aktsionäride samasuguse õigusega aktsiaseltsis. Erinevalt aktsiaseltsist, kus aktsionäridel on õigus saada teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta vaid üldkoosolekul, on osanike teabeõigus laiem – osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ka jooksvalt, samuti õigus tutvuda osaühingu dokumentidega (ÄS § 166 lg 1). Osanikku võib seaduses sätestatud asjaolude korral ning seaduses ette nähtud protseduuri järgides osaühingust ka välja arvata. Osaühingu võivad asutada üks või mitu isikut (ÄS § 137 lg 1). Asutajaks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud (ÄS § 137 lg 2).
Nad viitasid ka Tallinna linna avaliku korra eeskirjadele. OÜ juhatus lubas tantsuklubi juhataja korrale kutsuda. Tegelikult ei muutunud midagi-peod jätkusid samamoodi. Siis elanikud pöördusid kollektiivse kirjaga Tallinna linnavalitsuse vastavat ala kureeriva abilinnapea poole. See teatas, et asi on antud MUPO kontrolli alla. Need tegid 2 kontrolli ja olukord paranes mõneks ajaks, kuid hiljem korrarikkumised jätkusid. Majaelanikud nähes, et abi pole ei OÜ juhatuselt ega linnavalitsuselt, otsustasid koos pöörduda tuntud advokaadibüroo poole, et see aitaks neid olukorra lahendamisel, mis on muutunud väljakannatamatuks. Nende soov oli klubi tegevus lõpetada ja kaitsta oma põhiseaduslikke õigusi tulenevalt PS §13, 14, 15 ja 19. 17.1. Kas linnavalitsus tegutses õigesti? Ei, linnavalitsus ei tegutsenud õigesti, sest Põhiseaduse § 19 järgi igaüks peab oma õiguste ja
vormistusele (kes peavad protokollile alla kirjutama) ning protokolli lisadele (millised dokumendid peavad olema protokollile lisatud). Protokollist peab selgelt nähtuma, kes üldse on osaühingu osanikud koosoleku toimumise aja seisuga, millised osanikud ja kas isiklikult või esindaja kaudu koosolekul osalesid, millised otsused ja millise häälteenamusega koosolekul vastu võeti (vt osanike koosoleku protokolli näidis). Osanikel on õigus nõuda juhatuselt protokolli või selle osa ärakirja pärast 7 päeva möödumist koosoleku lõppemisest (ÄS § 304 lg 3). Juhatuse, nõukogu või osanike nõudel, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, peab osanike protokoll olema notariaalselt tõestatud. Protokolli notariaalse tõestamise nõue tähendab protokolli sisulist tõestamist ning sellisel juhul osaleb notar osanike koosolekul. Otsuste vastuvõtmine kirja teel hääletades
Tasu suurus määrab oma otsusega nõukogu. Kohustuste täitmatajätmisel vastutavad juhatuse liikmed süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 33. Aktsiaseltsi nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda aktsiaseltsi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust ja vara olemasolu ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist. Nõukogu liikmed ei pea olema aktsionärid. Neid valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikmete minimaalne arv on kolm. Neile makstava tasu suurus otsustab üldkoosolek. Juhatuse liige, prokurist, pankrotivõlgnik ja isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja ei tohi olla nõukogu liikmeks. Nõukogu liikmed vastutavad süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 8
Nad viitasid ka Tallinna linna avaliku korra eeskirjadele. OÜ juhatus lubas tantsuklubi juhataja korrale kutsuda. Tegelikult ei muutunud midagi-peod jätkusid samamoodi. Siis elanikud pöördusid kollektiivse kirjaga Tallinna linnavalitsuse vastavat ala kureeriva abilinnapea poole. See teatas, et asi on antud MUPO kontrolli alla. Need tegid 2 kontrolli ja olukord paranes mõneks ajaks, kuid hiljem korrarikkumised jätkusid. Majaelanikud nähes, et abi pole ei OÜ juhatuselt ega linnavalitsuselt, otsustasid koos pöörduda tuntud advokaadibüroo poole, et see aitaks neid olukorra lahendamisel, mis on muutunud väljakannatamatuks. Nende soov oli klubi tegevus lõpetada ja kaitsta oma põhiseaduslikke õigusi tulenevalt PS §13, 14, 15 ja 19. 17.1. Kas linnavalitsus tegutses õigesti? Linnavalitsus proovis lahendusele jõuda kõige mõistlikumat teed pidi neid kõigepealt hoiatada. Selgus, et sellest ei olnud siiski abi, oleks pidanud rakendama teisi meetmeid. 17
4. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu, põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et juhatus on teabe andmisest keeldunud, kuna hageja esitab teabe saamise nõudeid iga päev ning ei lase juhatusel täita oma põhikohustusi ühingu juhtimisel. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? ÄS § 166 lg 1 osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 2 Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Seega siin peaks ära tõendama, et info andmine kahjustaks osaühingu huve. 5. A oli osaühingu ainuosanik ja juhataja. Osaühingu põhikirja kohaselt vajas osaühingu juhatus osaühingu kinnisasjade võõrandamiseks osanike nõusolekut
VõS §101 lg5, VõS 648 Lisa: Kuna hilinemine oli vaid 1 päev ning 15% kogu tasust võib olla vägagi suur summa siis siinkohal tasuks mõelda ka mõistlikuse printsiibi kasutamist. V-14 Korterelamu korteriomanik Aari R. otsustas hakata tegema ümberehitusi. Ta tahtis oma elutuba suurendada korteri koridori vähendamise arvel. Puudus oli ka panipaikadest ja ta leidis, et panipaigaks sobib trepikojas trepi alla jääv ruum, kui see kinni ehitada. Ta taotles selleks korteriühistu juhatuselt luba ja ka sai selle. Selliste ümberehitustega ei olnud nõus osa korteriomanikke ja nad esitasid hagi kohtusse Aari R. vastu kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemise lõpetamiseks, omavoliliselt ehitatud juurdeehitise lammutamiseks ning endise olukorra taastamiseks. Kuigi korteriomanikud olid reaalselt näinud ümberehitamist, ei esitanud nad pikema aja jooksul sellele vastuväiteid. Trepialuse ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud.
osanik on nõustunud). Vt RKTKo 3-2-1-7-10 p. 31; RKTKo 3-2-1-45-12 p. 15; 3-2-1-29-15 p 14. Juhtimisega seotud õigused a) Hääleõigus ja õigus osaleda otsuste tegemisel (ÄS § 148 lg 5; 169; 170 lg 3) Iga osa annab üldjuhul hääleõiguse ning reeglina on see proportsionaalne osa nimiväärtusega. Otsuste tegemise õigus: osalemine koosolekul või kirja teel hääletamisel. b) Teabeõigus (ÄS § 166) Õigus saada juhatuselt nii teavet kui ka tutvuda OÜ kõigi dokumentidega. Teabeõigus seondub osanikuks oleku ajaga. Teabeõigus ei puuduta aruannete koostamise nõudeid. Teabe saamise piirnaguks on oluline kahju ühingu huvidele (selle reaalse tekkimise oht). Üldjuhul on osanikul alati õigus tutvuda olulisemate raamatupidamis- ja finantsandmetega. Teabe andmisest keeldumise õigus ei ole ulatuslik. Kui juhatus keeldub, on võimalik taotleda selle otsustamist osanike poolt või pöörduda hagita
kohustus ÄS §§ 293, 294, 295). Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjeks on otsuste tühisus (ÄS § 296). Hääleõiguse annab iga aktsia, va eelisaktsia (ÄS § 236, 237). Häälte arv peab olema proportsionaalses sõltuvuses aktsionärile kuuluvate aktsiate nimiväärtustega kogu aktsiakapitali. 4.4.2.2. Teabe saamise õigus (ÄS § 287) Aktsionäril on see piiratud nii ajaliselt kui sisuliselt. Õigus saada infot üksnes üldkoosolekul ja juhatuselt (ÄS § 287). Aktsionär võib esitada küsimusi sõltumata kehtestatud päevakorrast (ÄS § 293 lg 4). Juhatusel õigus teabe andmisest keelduda, kui sellega kaasneks eelduslikult oluline kahju aktsiaseltsi huvidele (eelkõige kui tegemist ärisaladusega, mille hoidmine on juhatuse kohustus), vt ÄS § 287 lg 2. Juhatus ei saa jätta aktsionärile avaldamata lepingut ega dokumenti, mille osas soovib juhatus aktsionäridelt otsuse tegemist (ÄS § 294 lg 5).
taganemise kohta enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Lõige 5 - Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. V-14 Korterelamu korteriomanik Aari R. otsustas hakata tegema ümberehitusi. Ta tahtis oma elutuba suurendada korteri koridori vähendamise arvel. Puudus oli ka panipaikadest ja ta leidis, et panipaigaks sobib trepikojas trepi alla jääv ruum, kui see kinni ehitada. Ta taotles selleks korteriühistu juhatuselt luba ja ka sai selle. Selliste ümberehitustega ei olnud nõus osa korteriomanikke ja nad esitasid hagi kohtusse Aari R. vastu kaasomandis oleva mõttelise osa kaaskasutamisel takistuste tegemise lõpetamiseks, omavoliliselt ehitatud juurdeehitise lammutamiseks ning endise olukorra taastamiseks. Kuigi korteriomanikud olid reaalselt näinud ümberehitamist, ei esitanud nad pikema aja jooksul sellele vastuväiteid. Trepialuse ruumi suurus oli 10m2, see korteriomanike liikumist ei seganud.
koosoleku kokkukutsumiskorda on rikutud ja kõik vastuvõetud otsused on tühised. p172 lg4 - üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kuna ei ole teavitatud kõiki osapooli. Koosoleku kokkukutsumise kord on rikutud => otsused on tühised. p165 7. OÜ Tarantel osanik A asutas OÜ Linnulennult ning andis sellele mitterahalise sissemakse esemena üle temale OÜ Tarantel kuulunud osa. OÜ Linnulennul võõrandas osa kahe nädala pärast B- le. Pärast juhatuselt mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu ärakirja saamist esitas osanik C A-le ostueesõiguse teostamise avalduse. Selgus, et B oli ostetud osa juba edasi müünud D-le. Milliseid nõudeid saab esitada C? Kuidas lahendada sama kaasus juhul, kui tegemist oleks aktsiaseltsiga ja A oleks võõrandanud aktsiad? Pt 149.2 (2) Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest
RK diskonteeritud rahavoogude meetod. § 111 likvideerimispõhimõte. Kui saabub sündmus, tuleks võtta ühingu likvideerimisväärtus aluseks. OSANIKE ÕIGUSED Erinevus info saamise õigus olulisim. § 166. suletud ühingu põhimõte.AS i kaitstakse aktsionäride eest. Aktsionäride teadasaamine piirdub üldkoosolekuga. Nende sisuline piirang 37 on see, et neil poe õigust tutvuda dokumentidega. OÜ kohta õigus saada juhatuselt teavet ja tutvuda dokumentidega. Kaks piirangut on siin maas pole ajalist piirangut (üdkoosolek) ja on dok tutvumise võimalus. JUHTIMINE Suurimad erinevused siin. AS - Juhtimine ja järelevalve eraldatud eri organitesse. OÜ on aga üheastmeline juhtimine. Järelvalveorganit pole. Osanikud võiva dise järelvalvet osaleda või määrata inimest juhatusse, kes selle teostaks, aga see toimub ühe organi raames. Pole keelatud ka 2-tasandilist juhtimise kehtestamine - § 189 lg 1
aastal pidas Vene kaitse vastu 13 päeva, 1941. aastal 38 päeva ja suur osa mehi langes vangi, 1944. aastal pidasid Saksa väed, vaatamata esimeste päevade kiirele taandumisele, vastu 56 päeva. Sõrulaste evakueerimine Lahingute lõppemine Sõrves ei toonud veel kõigile sõrulastele kaasa sõja lõppu. 23. oktoobril, kui füürer oli teinud korralduse Sõrve jätkuvaks kaitsmiseks ja juurde oli hakatud tooma uusi Saksa üksusi, said sõrulased Sõrve väegrupi juhatuselt käsu Saksamaale evakueerumiseks. Nende transpordiks kasutati samu laevu, millega toodi Sõrve uusi üksusi, väegrupile laskemoona, toiduaineid ja muud sõjavarustust. Sõrulaste laevadele panek toimus põhiliselt Mõntu sadamas, kuid ka Sääre rannas. Kodudest sunnitud lahkumine ja majapidamise ning loomade mahajätmine saatuse hooleks valmistas sõrulastele hulgaliselt kannatusi. Samal kombel olid pidanud oma kodud maha jätma Narva taguste valdade ja Narva linna elanikud.
vaidlustada üldse! Kapitaliväh väljamaksega võtab kaua aega ja seaduses on vastuolud 198 ja199`1 vahel pole aga osakap vähendamine on pahasti seadusesse kirja saanud. Mõtle alati ka läbi maksuõiguslik ja pankrotiõiguslik aspekt (ehk siis tulevikuaspekt). 29. Osanik A müüs talle kuuluva osa B-le. Vastavalt lepingule läks osa B-le lepingu sõlmimisel. Pärast juhatuselt müügilepingu ärakirja saamist esitas osanik C A-le ostueesõiguse teostamise avalduse. Selgus, et B oli ostetud osa juba edasi müünud D-le. Milliseid nõudeid saab esitada C? KÕVE: OÜ puhul, kas seadusest? § 149 lg.2. Kuidas AS puhul ostueesõigusega on, kas seal ka seadusest tulenev? § 229 lg.2. ostueesõigus võib olla ka ainult omavahel kokkulepitud olla. VÕS § 244-253. VÕS § 250 tähtaeg. Kui mitu osaniku soovivad ostueesõigust teostada? Saab teostada ainult tervikuna
vaidlustada üldse! Kapitaliväh väljamaksega võtab kaua aega ja seaduses on vastuolud 198 ja199`1 vahel pole aga osakap vähendamine on pahasti seadusesse kirja saanud. Mõtle alati ka läbi maksuõiguslik ja pankrotiõiguslik aspekt (ehk siis tulevikuaspekt). 29. Osanik A müüs talle kuuluva osa B-le. Vastavalt lepingule läks osa B-le lepingu sõlmimisel. Pärast juhatuselt müügilepingu ärakirja saamist esitas osanik C A-le ostueesõiguse teostamise avalduse. Selgus, et B oli ostetud osa juba edasi müünud D-le. Milliseid nõudeid saab esitada C? KÕVE: OÜ puhul, kas seadusest? § 149 lg.2. Kuidas AS puhul ostueesõigusega on, kas seal ka seadusest tulenev? § 229 lg.2. ostueesõigus võib olla ka ainult omavahel kokkulepitud olla. VÕS § 244-253. VÕS § 250 tähtaeg. Kui mitu osaniku soovivad ostueesõigust teostada? Saab teostada ainult tervikuna
Osanike otsusel võib piirata osaniku teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigust, kui on alust eeldada, et see võib tekitada kahju ühingu huvidele. (2) Osanik peab hoidma saladuses saadud teabe täisühingu tegevusest ja dokumentidest, kui osanikud ei ole otsustanud teisiti või seaduses ei ole sätestatud, et teave ja dokumendid kuuluvad avalikustamisele. ÄS § 287. Aktsionäri õigus teabele (1) Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. (2) Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. (3) Aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma. 74
Hääleõiguseta eelisaktsiad - annavad õiguse dividendidele, aga ei anna hääleõigust. Vahetusvõlakiri - omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu. Olemuselt on see ikkagi võlakiri. 15. Millised on AS ja aktsionäridevahelised suhted? Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Igale aktsionärile makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäri põhiline õigus on teabe saamise õigus - aktsionäril on õigus juhatuselt teavet saada ainult üldkoosolekul. Aktsiakapitali kaitseks on kehtestatud laenukeeld. AS ei või anda laenu ega seda tagada: 1) oma aktsionärile, kui tema osalus on suurem kui 1%; 2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osalus emaettevõtja aktsiakapitalis on suurem kui 1%; 3) isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks; 4) oma juhatuse ega nõukogu liikmetele ega prokuristile. 16. Missugune on AS struktuur ja juhtimine?
Näiteks on A-klassi aktsial 10 häält, B-klassi aktsial 5 häält ja C-klassi aktsial 1 hääl. 251. Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted? Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt, erinevused saavad olla aktsiate erinevate suuruste korral. Aktsionäril on õigus saada vastavalt aktsia suurusele dividende, mille väljamaksmise on otsustanud üldkoosolek. Aktsionäri mittevaraline õigus on saada teavet ettevõtte kohta juhatuselt ainult aktsionäride üldkoosolekul. AS ei või anda laenu aktsionärile kellel on osalus suurem kui 1%. 252. Missugune on aktsiaseltsi struktuur? Mis on aktsiaseltsi juhtorganid? Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine? Üldkoosolek on ASi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolek valib nõukogu ja nõukogu valib juhatuse. Need on ka ASi juhtorganid. ASi juhib juhatus vastavalt nõukogu korraldustele. Juhatuse liige ei pea aga võib olla aktsionär,
annaabi.ee 
