nendega kaasa õuele jäävad Seeliohw ja Maret, istuvad kõrvuti pingile vestlema, Seeliohw püüab kosjajuttu veeretada Seeliohw tormab väravast välja, aiast tulevad Juhan (Elmar Trink) ja Elts, komps käes, Maret istub pingil Maret ärritunud Eltsu kosjasobitamisest, Juhan silub ema juttu Maret kaob majja, Juhan hüüab talle järele, väravale ilmub Jaak, piip suus, jutt popsiseadusest. Jaak annab Juhanile sigari, läheb majja laupäeva õhtul istub Jüri (Arvi Hallik) aidatrepil, poeg Juhan istub tema kõrval redelil ja ärgitab isa peremehele vastu hakkama Mimm tormab maja poole, seelik üles keeratud vöö vahele, Jüri kommenteerib nähtut Juhanile Jüri ja Juhan lähevad minema, Maie, viht kaenlas, tuleb peremeest sauna kutsuma. Jaak tuleb majast, tema järel Mimm, kibu käes, tõmbab Maielt viha enda kätte, läheb koos Jaaguga
kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. Hiljem sai Keedavere kihelkonnakooli, kus oli raskeim aine matemaatika ja soovis saada muusikuks. Edasi läks Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu läks abiõpetajaks oma vennale Jakob Liivile. Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja oma esimesele ja viimasele armastusele. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda
suitsetas, ji ja tarvitas narkootikume. Mare Sabolonty Kirjaklambritest v Elas kord Kati, kelle mlemad vanemad olid advokaadid. Kuna isa oli inglane, siis osa elust sai Inglismaal veedetud. Perega Eestisse kolides oli kiksugu halbu asju, toitumishired ja muu jura. Millegiprast on aga suitsetajast ja joodikust peoloomal Katil (endiselt) masendus ja depressioon. Boyfriendi Juhaniga on ka tihtipeale halvad suhted lambikad nklemised ja kahtlased vihahood tekitavad mlemale palju tli. Kui ta Juhanile oma stuse kaotab (veel enne, kui nad ldse kima hakkavad), on see jrjekordne lambikas sndmus, niisama hetke ajel. Ja oi, kuidas Kati pidutseda oskab! Veel nii hsti, et talle kunagi palutud kahtlane tablett suhu pistetakse ja prast ra vgistatakse. Vgistajalt HIV saades saab Kati oma vgistajaga saatusekaaslaseks ja veedab temaga rohkem aega kui oma boyfriendiga, keda ta ei usalda piisavalt, et rkida, mis teda vaevab. Ja siis htkki tahab Kati end
" Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Ta otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv vaevles oma elu jooksul nii füüsiliste, kui ka vaimsete haiguste küüsis. Tema raske elukäik on meelitanud inimesi ta luuletusi lugema ja analüüsima, ning igaüks leiab neist midagi erilist ja ainulaadset. Seega võib isegi järeldada, et tema vaimne ebastabiilsus on ta edu allikaks. Loodus oli Juhanile väga armas. Sellest on näiteid palju. Lühitekst ,,Ilus suvepäev oli..." on üks näide sellest kuidas tema piinatud isiksus ihkab loodusesse, eemale nendest tagakiusajatest ja oma enda vaimukujutistest. Minule jääb tema tekste lugedes tunne, et ta soovis olla vaba ja tema jaoks oli vabadus puhtas puutumata looduses. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas
N(arvuti) = 100W N(kohv) = 1000W N max = 2300w 200w(külmik) = 2100W, külmik peab alati olema. 1) N(külmik) + N(lambid) + N(telekas) + N(kohv) 2) N(külmik) + maksimalselt telekas 3) külmik + pliit 4) külmik + arvuti 5) külmik + arvuti + maksimalslet kõik lambid 6) külmik + kohv 7) külmik + kohv + maksimaalselt lambid 8) külmik + kohv + telekas 9) külmik + kohv+ pliit 10) jnejnejne mitte midagi c) Missuguse soovituse annad Juhanile elektriseadmete kaasajastamisel? Säästlikumad hõõglambid, võimsam arvuti d) Missuguseid kahte tarvitit ei tohi üheaegselt vooluvõrku ühendada? Miks? Kohvimasinat ja pliiti ei tohi üheaegselt vooluvõrkku ühendada, sest nende võimsused on liiga suured ning kaitse ei peaks sellisele voolutugevusele vastu. c)) Mida näitab nimivõimsus? Nimivõimsus näitab elektriseadme võimsust nimipingel. d)Missugusele nimipingele peavad ostetavad elektritarvitid vastama?
Kati vägistati.Tundsin viha, sest selliseid psühhopaatidest inimesi leidub palju.Samas tundsin kurbust ja mul oli kahju Katist, kes ohvriks oli langenud.Paar kuud hiljem, otsis Mihkel Kati üles ja teatas talle kahetsuse ja südamevaluga,et ta on HIV positiivne.Kati langes masendusse ja ei uskunud oma kõrvu.Minu kurbus süvenes, ohkasin ja sõimasin mõtetes Mihklit, kes oli väärkohelnud neiut.Noored tegid testi, et olla 100% kindel haiguses- nad mõlemad olid HIV+.Kati rääkis Juhanile tõtt, mille peale poiss minu arusaama järgi Kati maha jättis.Mihkel lubas Katit toetada vanematele rääkimises, aga tüdruk oli sellele vastu.Kati langeb masendusse, ei oska edasi elada ja valusat tõtt haiguse kohta alla neelata ning sooritab enesetapu maja katuselt alla hüpates. Käsitleksin lühidalt lavastuse pealkirja.Mulle meeldib väga,kuidas autor oma tsitaadis võtab pealkirja kokku ning nõustun 100%: „Tegin ükskord kirjaklambritest
alkohol, needistamine jne. Ta unustas armastuse ning tegi poisile väga haiget, hiljem aga armus temasse ise ära. Sel hetkel muutus ta jälle korralikuks. Ta tahtis olla jälle see sama Kati, kuid nüüd rikuti ta elu igaveseks. Ta oli HIVpsoitiivne. Siiski suutis ta teda nakatanud poisile andestada, nad kohtusid pea iga päev, et üksteisega rääkida keegi teine sellets ju ei teadnud. Kuidas raamat lõppes ? Kati õde Kersti rääkis HIVist Kati poisile Juhanile, Juhan edasi Kati parimatele sõbrannadele Liisile ja Annile. Kõik see tekitas temas jälle enesetapu tunde nii lähedale. Seistes katuse äärel mõtles ta veel tagasi elu juurde minna, kuid lõpuks astus üle aia ning libises. Hoides ühe käega katusest, kadus jaks ning ta kukkus alla. All ootav õde tundis sekundi pealt õe jaki ning jooksis õe juurde. Ta süda jäi temaga. Igaveseks. Millinne on raamatu sõnakasutus ?
Peale seda nad hakkavad suhtlema jälle. Lõpuks areneb neil ka suhe, mis on õnnelik ja Kati muutub positiivsemaks. Seda päevani, mil tuleb tema juurde Markus jutuga, et ta ekstüdrukul oli HIV ja tal endal ka ja et ta arvab, et Katil on samuti. Kati läheb siis kontrolli, kus tulebki välja, et ta on ka HIV- positiivne. Peale seda variseb Kati maailm jälle kokku. Ta hakkab Markusega jälle rohkem suhtlema ja Juhan on armukade. Markus soovitab, et Kati räägiks sellest vanematele ja Juhanile, aga Kati ei julge. Kui üks päev Kati üritab isale rääkida, siis isa hakkab juba ennem põhiteemale jõudmist Katit süüdistama ja Kati jätab selle ikkagi enda teada. Nimelt Kati isa sõber oli surnud narkootikumide üledoosi ja kui ta oleks teada saanud, et Kati on ka teinud, oleks Kati kõvasti pahandada saanud ja ilmselt oleks ka kõva karistuse saanud. Kati sõpruskond ei arva samuti HIVi haigetest hästi juttude põhjal ja seepärast tekivad Katil tekkisid suitsiidimõtted
juuatäis Markus ta peol ära vägistab, saab saatuslikuks. Nimelt võtab Markus Katiga kolm kuud hiljem ühendust ja teatab et tal on HIV. Testi tulemused näitavad, et ka Katil on HIV. Mitu kuud möödus, kuid tütarlaps ei olnud kellelegi oma haigusest rääkinud. Kati oli viimase ajaga muutunud palju täiskasvanulikumaks ja hakkas nägema asju teises valguses. Ühel hetkel ei jäänud neiul muud üle kui rääkida oma haigusest lähedastele. See oli vihmane päev ,kui tüdruk Juhanile juhtunust rääkis ja nagu talle viimasel ajal kombeks oli, põgenes Kati poole jutu pealt. Ta läks parkimismaja katusele, et enesetappu teha,viimasel hetkel mõtles ta ümber, kuid ta libastus. Hoides ühe käega katusest, kadus jaks ning ta kukkus alla. "Oli raske mõista, mis põhjusel oli tüdruk seda teinud. Juhan otsis mälus sobrades vastust, kuid tulutult. Tema jaoks jäi Kati rõõmsameelseks lühikeseks plikaks, kes jooksis energiliselt ringi ja tegi rumalaid trikke
Lõppuks hakkasid Juhan ja Kati käima. Kuid ühel päeval helistas tüdrukule Markus ja teatas ,et tal võib HIV olla. Markus ja Kati lasid mõlemad testi teha ning paraku olid nad HIV-positiivsed. Mitu kuud möödus ,kuid tütarlaps ei olnud kellegile oma haigusest rääkinud. Kati oli viimse ajaga muutunud palju täiskasvanulikumaks ja hakkaks nägema asju teises valguses. Ühel hetkel ei jäänud neiul muud üle kui rääkida oma haigusest lähedastele. See oli vihmane päev ,kui tüdruk Juhanile juhtunust rääkis ja nagu talle viimasel ajal kombeks oli , põgenes Kati poole jutu pealt .Ta läks parkimismaja katusele ,et enesetappu teha,viimasel hetkel mõtles ta ümber ,kuid neiu libastus. Ma ei osks küll öelda, kuidas maailm seda raamatut näeb,kas kurva ,lõbusa või lahedana. Kuid minu jaoks on see väga kurb. Kuna tema mineviku vead tulid teda otsima just siis kui Kati oli lõpuks õnnelik.
Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta 2 tööle Draamateatrisse, töötas seal 23 aastat. Ta hakkas kirjutama luuletusi alates 1965. aastast ja juba 1973. aasta algusest kuulus Kirjanike Liitu. Juhanile omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad (seda preemiat antakse noortele näitlejatele), 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Ta osales paroodilises ansamblis "Amor Trio" ning esitas klaveri saatel oma tekste. Juhan sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Ta ütles "Näitleja ja kirjaniku kooselu on keeruline ja rahutu aga
süüdistagu see iseennast, kelle kolp sellest pirru kisub. Ometi ei kujunda põhimuljet vendadest negatiivsed omadused. Küllap seepärast, et märkame üsna alguses peale nende loomuse head tuuma. Karmi koore alla peitub soe süda ja õiglane meel. Riiakus ja taltsutamatus taltuvad, kui keegi oskab vendade südamekeeli puudutada ja heatahtlikku nõu anda. Rahumeelse vahetalitaja osas näeme sageli Aapot. Võta oma süda pihku ja sosista ta kõrvu mõistuse keeli, soovitab Juhanile, kelle südame verine tiik on ägedasti lainetamas. Õiglustunne hoiab ära kõige hullemad sõgedused isekeskis ning aitab lõpuks ka ühiskonnaga suhteid sobitada. Otse hämmastav on kivi oskus oma tegelasi loodusega ühendada. Loodusekujutus on poeetiline ja pildirikas, kuid mitte kunagi sihitult ilutsev. Ürglooduslik ümbrus on osavõtja vendade elust. Vendade looduslähedus, eriti Lauri võitmatu ihaldus metsade rüppe, annab tunnustust nende looduslapselikust loomusest
koju läks, kaasas ei vahetus riideid ega sokke. Oleme talle kaasinimeste abiga muretsenud õpilaskodusse riideid ja jalanõusid. Füüsiliselt on Juhan terve ja sportlik poiss. Meeldib rula ja rulluiskudega sõita, kuid samas puudub ta ohutunne. Teeb tihtipeale trikke, mis käivad tal üle jõu. Õnneks ei ole tal suuremaid õnnetusi juhtunud. Vaimsete võimete poolet on Juhan keskmine. Õppetööga saab hakkama kui tal poleks nii palju negativismi. Juhanile antud ülesande vastus alati on, et ei oska, ei saa aru, ei viitsi teha. Ta jalutab lihtsalt tunnist minema või siis häirib õpetajat seni kuni ta visatakse välja. Klassikursust Juhan kordama jäänud ei ole. Õppeaastad on lõpetanud positiivsete tulemustega. Kõige rohkem meeldib talle kunst, tööõpetus ja midagi oma kätega valmistada. Kolmandas klassis osales tema tehtud klaasimaali joonistus näitusel ning ta sai auhinna ja diplomi. Juhani
õepositsiooni ning tema laste eest hoolitsema. Mari oli noor ja sõltumatu ning soovis olla vaba. Pärast seda, kui Mari oli Tõnu ,,omand" ning seejärel müüdi Kremerile ja pärast armastatu leidmist ei tahtnud Mari enam midagi muud, kui saada vabaks sellest kõigest. Need 3 meest olid piiranud tema otsustusvõimet ja vabadust ning just selle kõige pärast ta ütleski ära nii Kremerile kui ka Juhanile. Ta tahtis olla vaba. Mari:" Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta ei tahtnud olla puurilind Kremeri juures, vaid vaba ja sõltumatu linnas. 10. Tänapäeva naine ei pea õe surma korral positsiooni üle võtma ja tänapäeva abielud on üldjuhul ikkagi abielust ja keegi ei ole sunnitud selleks. On muidugi siiski mõned maad, kus naisel ei ole õigusi ning nad peavad tegema seda, mida mehed käsivad. Talupidamises on
vaheaegadega 1884. aastani. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Pilt 1. Juhan Liiv noorena. (Liivi muuseum, 2017) 1.2 Esimene töö 4 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885.
Talle meenus ta igav ja ühetooniline elu. Meenub lapsepõlv, mis on üsna udune aga samas meeldiv. Meenus kevadine aeg, mil valge habemega vanamees luges laua taga jutlust. See oli tema isaisa-vana Remmelga Peep. Ta seisis oma vanaisa kürval ja vaatas, kuidas kärbes jutluseraamatule laskus ning kattis sõna enesega. Kui kärbes ära lendas, siis oli sõna taha tekkinud imelik punkt, mida vist tegelikult polnud vaja. Juhanile meenus, kuidas ta siis naerma puhkes ja vanaisa selle eest teda pool jutluseaega kõrvapidi kinni hoidis. Siis kerkis Juhani mälestustest teine pilt, mil ta oli juba piisavalt vana teadmiseks, et seda punkti polnud tõesti vaja, kuhu kärbes ta jutluseraamatus pani. Meenub, kuidas vanaisa istus tühjas koolitoas pika ristjalgadega laua taga, hoidis värisevate käte vahel ooma pead ja kurtis muet, kuidas teda ära aetakse, ei ole enam hea,
Kui des-, mata- vi tuna lauseühend asub aluse ja öeldise vahel, siis eraldatakse ta ülejäänud lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON
Kasuta tumedalt trükitud sõnades suurt ja väikest algustähte õigesti. Kui vaja, lisa jutumärgid ja sidekriips. 1. Tähistasime rahvusvahelist raamatuaastat kirjanduskonverentsiga lugemine on nauding. 2. Raamatupood rahva raamat asub sõpruse puiesteel. 3. Lugesin raamatukogus ajakirja keel ja kirjandus. 4. Õpetaja soovitas lugeda läbi E. M. Remarque'i romaani läänerindel muutuseta. 5. Juhanile ei tulnud meelde, mis teose tegelane on kupja-prits. 6. Konflikt põhja- ja lõuna-korea vahel ähvardas maailma uue sõjaga. 7. Pühade puhul heisati eesti riigilipp. 8. Selle aasta 23. juunil möödub võnnu lahingust 93 aastat. 9. Linnakodanikel paluti võidupüha tähistamiseks paraadi vaatama tulla. 10. Spordimuuseumis sai uudistada suusatamise mm-võistlustel võidetud medaleid. 11. Gerd Kanter tahab kindlasti võistelda londoni olümpiamängudel. 12
teha. Samal ajal, võiks juhtida nii, et töötajad kurdavad tema üle, sest Juhanil on väga suur omavastus, ja ta märgib teiste töötajate ebakompetentsus ja proovib kuidagi selgitada ja pöörduda nende tähelepanu sellele aga teeb seda valesti, ning juht peab temaga rääkida ning välja selgitada põhjusi, miks ta käitub ennast niimodi ja kui on võimalus, siis ka selgitada, miks see ei ole korrektne antud situatsioonis. Juhanile peaksselgeks olla, et organisatsiooni üldine heaolu on olulisem, kui tema isiklik heaolu ning käituda ennast korrektselt ning viisakalt. Teised töötajad peavad ka arvestada sellega, et võib olla Juhan on ühest küljest väga omapärane inimene, ja nad litsalt teda ei saa aru, ning Juhan ise oma hinges väga hea inimene ja ei tea kuidas õigesti inimestega käituda.Kui Juhan parandab oma käitumist, siis on vaja seda kindlasti kiita ning nii öelda võta teda kollektiivi vastu
Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi- Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö"
Tal oli püsivust, et pingutada lihtsalt selle nimel, et näidata maailmale, et ta saab kõigega hakkama, kui tal ainult tahtmist on. Eeskujulikust õpilasest oli asi kaugel, rohkem selline paha poiss. Penn e. Penno ka naljavend. Oli spordi poiss ning raha laialt käes. Vajadusel oskas kõigi hääli teha järgi. Temast oli raske aru saada, sest ta oskas rääkida - ladina,prantsuse ja eesti murrakus. Heaks iseloomujooneks oli see, et organiseeris Juhanile raha, et Juss saaks tagasi tulla nende 11.klassi. Riks Laasik majanduslikult oli ta vaene. Tark, õppis palju. Koguaeg morni tujuga ning endassetõmbunud, ega teinud midagi selleks, et Virvet endale saada. Virve Pukspuu olid Jussiga kaksikud. Lapselik figuur, väikese pea ning vaskse kumaga lühikesed heleblondid juuksed ( lokkis). Kohati liiga arusaamatu. Võis tunduda, et tal oli Jaagust ja Riksist ükskõik. Kindlasti oli ta tark ja abivalmis, abistas oma ema.
Ants oli kõva konnakoorija. Rava Kustas sõi elusalt vähke. Indrek tuli kirjutajaga suvel vähki püüdma. Kirjutaja püügiriist jäi kännu taha jõkke kinni ja ta käis südaööl neid ära toomas. Vargamäe kohal oli kunagi laas? Pearu tahtis jälle ujutama hakata. Noor Andres läks tammesid lõhkuma, Ants oli kaasas. Indrek läks linna kooli. Küsis isaltki selle jaoks raha, laenuks andis ka Mai, kes palus Indrekul raamatute ümberjutustusi kirjutada ning need Juhanile saata. Noor Andres pidi kroonuteenistusse minema. Kassiaru Maali on nukker, kuna Andres ei tahtnudki enam tema meest maha lüüa, kui kroonust tagasi tuleb. Vana ütleb:" Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." Noor ütleb:"Sina oled seda teinud ja minu ema tegi, ega ta muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel." Peale noore Andrese vallamaja ette viimist läheb vana kõrtsi. Seal on ka Pearu, kellega jälle juttu aeti,
Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha
Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 Ülesanne 1.2. Juhan Julgel on puhkepäeval kuus tundi vaba aega ja ratsionaalse inimesena püüab ta seda kõige otstarbekamalt sisustada. Juhanil on kolm põhilist hobi: metsajooks, aiatöö ja bridzimäng. Juhani enesetunne sõltub valitud tegevusest ja sellele kulutatud ajast, enesetundele tema poolt antud pallhinnangud kajastuvad tabelis. Metsajooks meeldib Juhanile väga, pärast esimest jooksutundi on tema enesehinnang suurenenud 10 palli võrra. Aga teisel tunnil kipub väsimus võimust võtma ja selle järel on enesehinnang suurenenud juba vähem. Kui Juhan hambad ristis veel kolmandagi tunni metsajooksu teeks, peaks ta seejärel tõdema, et enesehinnang on samasuur kui teise tunni järel. Kui ta veelgi kauem jookseks, muutuks tema enesetunne järk-järgult viletsamaks.
Loeti ka Piiblit, kuid neid jutte kuulates jäi Illimar tihti magama. Juba pikemat aega olid naised omavahel nurisenud, et Hull-Juhan käis saunas naisi vaatamas. Ta tuli ikka hiljem, siis kui mehed olid juba saunas ära käinud ning vaatas siis naisi. Naised olid üritanud Juhanit saunast ära ajada, aga ta ei läinud. Nad pidid ikka ise alla andma ja ise saunast enne lahkuma kui Hull-Juhan. Ükskord mõtlesid aga Illimari isa ja mõisarahvas mängida Hull- Juhanile vingerbussi. Kirjutaja Tiilik ja veel kaks meest riietusid nö. Kuraditeks ning läksid siis ühel päeval sauna Hull-Juhanit ära ajama. Hull-Juhan ehmus nii ära, et enam kunagi ei läinud naiste sauna. Juhani üle visati selle juhtumi pärast ka palju nalja. Oli käre külm, kuid öeldi et päev on nüüd kukesammu võrra pikem. Illimar läks sel päeval kelgutama. Ta lasi pleekaiast linnumaja ja järve poole mäest alla. Järvel jäi hoog pidama ja Illimar imetles ilu enda umber
lausumata lahkus ta toast. Kui des-, mata- vôi tuna lauseühend asub aluse ja öeldise vahel, siis eraldatakse ta ülejäänud lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON
Läksid koos kuusiku alla. Blond. Helesinised silmad. / Sinna vahtimine oli veel hukutavam kui millalgi isakodus peegeldava veetünni äärel seismine. See oli nagu hea ja ühtlasi ka valus. Hea oli nagu kõhus ja valus südames või kusagil veel sügavamal ja kaugemal. Sai Millilt kaardi, allkirjaks M, kaardil oli Milli juuste lõhn. Sai vallakirjutaja, härra Lutsu abiliseks. / Teavitab, et läheb linna õppima. Aitab Maiet kirjade kirjutamisel Juhanile. Maie kissib teda pimedas kosjaviina mõju all. Annab raha, et Indrek saaks linna õppima minna. / ..ja kellelgi ei tulnud mõttesse, et tema veel kunagi siia kui oma eluasemele võiks tagasi tulla. 20. poeg Ants rässaka kehaga, hakkaja loomuga, leidliku vaimuga, ei vandunud kellelegi alla, rõõmsa meelega, isegi kõige halvemad silmapilgud ei pannud teda kuigi kauaks norutama. Ema käsku tahtis täita, aga ei täitnud, isa käsku täita ei tahtnud, aga täitis. Ei
Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö"
kõrgelt katuselt alla kukkus, vahetult peale seda, kui oli otsustanud, et ei tee enesetappu. Kati ja Juhani suhe oli kogu aeg olnud keeruline, seda just Kati otsustusvõimetuse ja tujutsemiste pärast. "Ajan taga mingit olematut asja, mis mind õnnelikuks teeks. Arvasin, et see on lolluste tegemine, lõbutsemine, pidudel käimine ja poistega magamine, kuid pole ikka veel rahul. Ausalt öeldes olen jälle segaduses. Ma andsin Juhanile korvi, sest arvasin, et ei taha end siduda. Olin alati tagasihoidlik ja vaikne ning tahtsin teistsugust elu proovida. Poiss-sõber ei tundunud sellega kokku sobivat. Ja nii ongi... oligi" (M Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 62). Anni (A. Vallik, Kuidas elad, Ann?) armumine oli ühepoolne. Ta armus suvemajas Timosse, kellega ta ka vahekorda astus. Ann arvas, et sellel oli suur tähendus ja et Timo hoolib temast, kuid hiljem selgus, et Timol polnudki ta vastu tundeid vaid kasutas teda ära
lahkus ta toast. Kui des-, mata- vôi tuna lauseühend asub aluse ja öeldise vahel, siis eraldatakse ta ülejäänud lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON
sinna miski kuid, poiss ei öelnud selle kohta mitte kui midagi ega näidanud ka huvi üles. Indrek otsustas et läheb linna kooli ja tuleb kirjutaja juurest ära. Ta ei küsinud Andrese käest nõusolekut ega soovitust mida teha. Maril oli selle üle hea meel et poiss linna õppima läheb. Vanematelt küsis ta natukene raha, sellest ei rääkinud ta aga midagi kellelt ta laenu kavatseb võtta. Kui ta kirjutaja juures töötas oli seal ka üks naine- Mai. Naisele meeldis köster Juhanile raamatuid ümber jutustada. Mees kolis aga tallu ja ei käinud seal enam tööl. Nii hakkaski naine talle kirju saatma. Tihti juhus aga nii et ta kirjutas kirja valmis ja läbi lugedes leidis et see ei ole ilus. Nii hakkaski Indrek tema jutustamise järgi kirju kirjutama ja saatma. Tihti pani ta sellised mõtted sinna sisse mida naine ei rääkinud vaid tundis ja unes nägi. Maile meeldisid kirjad väga. Ühel päeval tuli aga Juhan kosja, varsti peeti ka pulmad
öelnud selle kohta mitte kui midagi ega näidanud ka huvi üles. Indrek otsustas et läheb linna kooli ja tuleb kirjutaja juurest ära. Ta ei küsinud Andrese käest nõusolekut ega soovitust mida teha. Maril oli selle üle hea meel et poiss linna õppima läheb. Vanematelt küsis ta natukene raha, sellest ei rääkinud ta aga midagi kellelt ta laenu kavatseb võtta. Kui ta kirjutaja juures töötas oli seal ka üks naine- Mai. Naisele meeldis köster Juhanile raamatuid ümber jutustada. Mees kolis aga tallu ja ei käinud seal enam tööl. Nii hakkaski naine talle kirju saatma. Tihti juhus aga nii et ta kirjutas kirja valmis ja läbi lugedes leidis et see ei ole ilus. Nii hakkaski Indrek tema jutustamise järgi kirju kirjutama ja saatma. Tihti pani ta sellised mõtted sinna sisse mida naine ei rääkinud vaid tundis ja unes nägi. Maile meeldisid kirjad väga. Ühel päeval tuli aga Juhan kosja, varsti peeti ka pulmad
saadud õnn", "Näkk sulaseks", "Ussikuningas", "Rahakatel", "Imekivi", "Seitse venda ja seitse õde", "Pöialpoiss". Kui isa kinkis raamatuid Illustreerinud E. Maisaar Raamat sisaldab jutukesi ja meenutusi lapsepõlvest. Kui isa kinkis raamatuid jutuke räägib sellest, kuidas lapsed ootasid isa linnast tagasi, sest ta tõi neile alati raamatuid. Annale meeldisid ilusad ja haledad raamatud, aga Juhanile seiklusraamatud. Vahest valmistasid nad ka ise teepakipaberist raamatuid. Jutuke Aino ja Leeni kodus rääkis sellest, et lapsed tahtsid emale head meelt teha, aga tegelikult tegid hoopis vastupidi...parandasid vanu riideid lõigates uusi katki ja kui ema koju tuli, siis ta sai väga tigedaks ja mis edasi juhtus, sellest käesolev jutt enam ei rääkinud... Jaanus Vaiksoo Kellasepaproua Illustreerinud Anu Kalm
sinna miski kuid, poiss ei öelnud selle kohta mitte kui midagi ega näidanud ka huvi üles. Indrek otsustas et läheb linna kooli ja tuleb kirjutaja juurest ära. Ta ei küsinud Andrese käest nõusolekut ega soovitust mida teha. Maril oli selle üle hea meel et poiss linna õppima läheb. Vanematelt küsis ta natukene raha, sellest ei rääkinud ta aga midagi kellelt ta laenu kavatseb võtta. Kui ta kirjutaja juures töötas oli seal ka üks naine- Mai. Naisele meeldis köster Juhanile raamatuid ümber jutustada. Mees kolis aga tallu ja ei käinud seal enam tööl. Nii hakkaski naine talle kirju saatma. Tihti juhus aga nii et ta kirjutas kirja valmis ja läbi lugedes leidis et see ei ole ilus. Nii hakkaski Indrek tema jutustamise järgi kirju kirjutama ja saatma. Tihti pani ta sellised mõtted sinna sisse mida naine ei rääkinud vaid tundis ja unes nägi. Maile meeldisid kirjad väga. Ühel päeval tuli aga Juhan kosja, varsti peeti ka pulmad.
omas ajas tuntud kirjanik. Liivist saab seal abiõpetaja, ta õpib ära ka saksa keele. See oli Liivi elus oluline periood. Seal tekkis tal huvi lugemise vastu. · Ta kohtas seal Liisa Goldingut. Nende vahel olid sügavad tunded, aga nad ei abiellunud, sest Liiv teab oma viletsat tervist, majanduslikku olukorda. Tihe sõprus säilib siiski. Nad pidasid kirjavahetsut, säilinud on kirjad Liisale aga kirju Juhanile pole säilinud. See on Liivi armastusluule olulisim inspiratsiooniallikas. Kogumik ,,Kirjad Liisale". · Mõnda aega töötas Liiv ,,Virulane" toimetuses. Samal ajal oli seal tööl Eduard Vilde. Kahe kirjaniku vahelised suhted olid teravad. Eriti pärast Vilde följetoni ,,Suguvend Johannes", mis on Liivi suhtes sarkastiline. Ta tegi kaastööd ka ,,Sakalale" ja ,,Olevikule"
Räägiti ka, et temal jõesuus väike laev peidus olnud, millega ta Soomemaal kaupa ajamas käis. Tema rikkuse pärast oli temale ammugi nõu antud end pärisorja seisusest lahti osta. Oru Juhan ei kostnud selle peale ei ega jah, vaid lõi käega ja andis märku, et ta paremaid aegu ootab. Muidu on temast veel öelda, et ta hea pereisa oli ja naist ning last hellasti armastas. Ühel päeval tuli Oru peresse tundmatu noormees, kes saksa ega eesti keelt ei mõistnud; see pakkus Juhanile kuldraha ja palus märkide abil mõneks päevaks varjupaika. Oru Juhan lükkas kuldraha tagasi, aga võõra võttis ta vastu, sest ta nägi noormehe näost, et see õnnetu inimene ja surmani väsinud oli. Noormees kandis vene talupoja riiet, aga tema valgest näost ja peenest viisist oli näha, et ta mitte talupoeg ei olnud. Kui võõras paar päeva oli puhanud, palus ta jälle märkide abil, et Oru Juhan teda oma sulaseks võtaks. Juhan täitis ka seda palvet ja ei pärinud
annaabi.ee 
