Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jõuülekanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rihm, võll, võllid, tigu, ülekandearv, kettülekanne, ülekanded, rihmülekande, hammasülekanne, vedava, rihmülekanne, telgede, hammasülekande, hammasülekanded, hammasratta, pöörlevad, nurkkiirus, müra, eskiisprojekt, väntvõll, kusjuures, sujuv, hammasrihm, nukkvõll, tapid, ülekandetegur, reduktor, ülekandesuhe, diferentsiaal2. Käigukast Käigukast muudab pöördemomenti suuruselt ja suunalt ning mõjutab auto veojõudu ja kiirust, s. o. dünaamilisi omadusi. Auto liikumiskiirust ja rataste pöördemomenti muudetakse jõuülekandearvu muutmisega. Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis lekande arv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis,
Planetaarülekanded koosnevad välis- ja sisehambumisega hammasratastest. Planetaarülekandes on keskratas välishambumises satelliitidega, mis pöörlevad raami paigutatud telgedel, kusjuures ka raam ise pöörleb. Vedav lüli Lihtsaimal planetaarülekandel, millel on liikumatu ratas ning vedav keskratas võib ülekandearvu leida järgmise valemiga. , kus · Zliikumaturatas on sisehammastega liikumatu ratta hammaste arv, · Zvedavketas on vedava keskratta hammaste arv. Planetaarülekande eelised: · Planetaarülekande kasutamine võimaldab vähendada konstruktsiooni massi kahe- ja enamkordselt. · Satelliitide ühtlane paigutus raamis võimaldab omavahel tasakaalustada planetaarülekandes rataste hambumisel tekkivate jõudude radiaalkomponente. · Võimaldab saada suuri ülekandearve; 1000 ja rohkem. Planetaarülekande puudused:
Ülekanded Ülekanne (masinaehituses) on seade mis võimaldab mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taha ning muuta seejuures ülekantavat jõudu või kiirust. Töömasinate käitamiseks on tarvis energiat. Seda toodavad jõumasinad (erinevad mootorid). Tavaliselt kantakse energia töömasinale üle pöörleva liikumisena (pöörleva võlliga). Kuna töömasina ühendamine otse jõumasina külge pole alati võimalik, siis võetaksegi kasutusele erinevad ülekanded. Ülekannete kasutamine on vajalik järgmistel juhtudel: · jõumasina ja töömasina kiiruste erinemisel. · vajadus muuta töömasina kiirust samal ajal kui jõumasina kiirus on konstantne (muutumatu). · vajadus muuta jõumasina pöörlev liikumine töömasina tööorgani sirgjooneliseks või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik
5.Keermeniidi suuna järgi:-parempoolne vasakpoolne.6.Käikude arvu järgi: -ühekäiguline kahe jne käiguline.7.Keerme sammu järgi:-normaalkeere peenkeere. 20.Silinderkeerme põhiparameetrid. 1.Välisläbimõõt d.2.siseläbimõõt d1.3.keskläbimõõt d2.4.keerme samm P,mis on piki keermetelge mõõdetud kõrvutiste keermeniitide rööpsete külgede vahekaugus.5.keerme tõus Ph=Pn,kus n on keerme käikude arv. 21.Liistliide(skeem) ja selle iseloomustus. Liistliite moodustavad liist, võll ja rumm. Liist on liites suure radiaallõtkuga. Iseloomustus: + 1.ei põhjusta rummu radiaalviskumist.2.lihtne koostada. 1.liistusoon on pingete kontsentraaror.2.liist on ebatehnoloogiline. 22.Hammasliite iseloomustus.Võlli soonte kujud(skeem). Hammasliide koosneb võllide töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga soontest rummuavas.Iseloomustus:+1.väiksem elementide arv liites.2.suurem kandevõime.4.suurem väsimustugevus. - valmistada keerukam.Võlli sonte kujud:-
Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 1. 1. RIHMÜLEKANNE Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast ning rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumin ekantakse üle rihma ja rataste vahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdumine peab rihm olemna pingutatud. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Joonis 1 Rihmülekanne. Joonis 2 Klassikaline kiilrihmülekanne 2. RIHMÜLEKANDE EELISED JA PUUDUSED Eelised:
tigu. Tiguülekande eelised sujuv ja müratu töö võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused madal kasutegur hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) suur kulumine vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks Tiguülekandes nagu hammasülekandeski esinevad tigu ja tiguratta silindrilised algpinnad. Nende pindade kokkupuutumiskoht on hambumispoolus. Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi Olenevalt pinna kujust, millele lõigatakse keermeniidid, eristatakse: silindertigusid globoidtigusid Tiguülekande jagunemine keermeniidi profiili järgi sirgjoonelise profiiliga tigu kõverjoonelise profiiliga tigu Tigureduktor Hammasülekanne
· Kõrgpaari kulumine suure erisurve ja libisemiskiiruse tõttu · Mõnede liikumisseaduste puhul võivad tekkida löögid, mis nõrgestavad mehhanismi Eelised · Veetavale lülile võib anda praktiliselt kõigi võimalike seaduste kohast liikumist · Mehhanism on kompaktne (vähe lülisid) · Mehhanismi tööd on lihtne sünkroniseerida Hammasülekanne On hammasratastel põhinev pöörlemiskiirust vähendav ja pöörlemismomenti suurendav ülekandemehhanism. Reduktor Kui hammasülekanne on paigutatud korpuse sisse nimetatakse seda reduktoriks. Sõltuvalt hambuvate hammasrattapaaride arvust liigitatakse reduktorid ühe või mitmeastmelisteks Üheastmelise reduktori ülekandearv on kuni 8, kaheastmelisel kuni 60 ja kolmeastmelisel kuni 250. Reduktori ülekandearvu saab kindlaks teha nurkkiiruste, rataste läbimõõdu või hammaste arvu suhtena v=1/2 v=D2/D1 v=Z2/Z1 Liigitus rataste pöörlemistelgedeasendi järgi
mõõtmetest, pingete konsentratsioon, rummu lõhenemise oht ……………………………………… ++ 24 Millised asjaolud tingivad mehaanilise ülekande Detail-toode(masinaelement,mis valmistatud ühest vajaduse? ………………….. ++ materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, Jõu ja töömasina võllide pöörlemiskiiruste erinevus, töömasina võll,valatud korpus jne) Masinaelement-kindlat kiiruste muutmise vajadus, vaja ühe jõumasinaga käitada mitut funktsiooni täitev masina elemnetaarosa(nt veerelaager, töömasinat, jõu ja töömasina liikumised on erinevad. detail) 25 Ühe- ja mitmeastmelise ülekande parameetrid. 4 Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on ……………………………….. +++
Kasutusala: liidetes, kus ei lubata kuumutamist termotöödeldud detailide noolutuse või viimistletud detailide kõmmeldumise ohu tõttu, raskesti keevitatavate metallide kinnitamiseks, tugevatel vibratsioonkoormustel. Liikuva istu puhul on võll enne koostamist alati avast väiksem, pinguga istu puhul aga suurem. Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälbed nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga see sõltub liidetavate detailide tegelikest (juhuslikest) mõõtmetest. 41. Kujutolerantsid. Pinnakaredus. Kujutolerantsiks nim. kujuhälbe suurimat lubatud väärtust. Kujuhälve all mõistetakse detaili tegeliku pinna või profiili kuju erinevust geomeetrilise pinna või profiili kujust
Jahutatakse õhu käes. Kasutatakse peamiselt tööriista terasete juures karastus hapruste vähendamiseks. Suure kõvaduse ning kulumis kindluse säilitamine. Kesknoolutamisel kuumutatakse terast 250-500o . Kasutatakse mitmesuguste vedrude, aga ka löökkoormuse töötavate tööriistade töötlemisel. Kõrgnoolutamine kuumutatakse 500-670o , eesmärgiks on plastilisuse ja sitkuse suurendamine ja sise pingete vähendamine. Sellevõrra väheneb ka tugevus ja kõvadus( teljed, võllid, poldid). Noolutus reziimi valikul tuleb silmas pidada, et karastamisel saadud kõvadus väheneb kuumutamisel kuni 200o 15%, kuni 300o 40% ja kuni 550o 90%. Temperatuuri määramiseks kasutatakse kuumutamis ahjudes termomeetreid või püromeetreid. Termilise töötlemise näited Meislid peavad kannatama lööke, olema sitked ja säilitama kõva lõike tera. Puurid süsinikust puure karastatkse 780-800o ja jahutatakse esmalt vees ja seejärel õlis. Termogeemiline töötlemine
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Kettülekanne A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 d2 M d1 T KETTÜLEKANNE 1
Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid
d- võlli läbimõõt F i l V liitepikkus d [ p] 11 53. Garanteeritud pinguga (press)liited. Kasut. nende äärmise lihtsuse tõttu kõigis masinaehitusharudes. Kasut. nii pöördemomendi kui ka telgjõu ülekandmiseks. Pressliiteid loetakse kinnisliideteks, sest korduval koostamisel muutub pressliite pinge . Liite presskoostamisel deformeeritakse pinnakonaraid plastselt ja saadav pinge sõltub koostetingimusest. 54. Võllid ja teljed. Üldiseloomustus. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Enamik võlle ja telgi on sirged (veel on väntvõll ja paindvõll) Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,6%C) konstruktsioonteras, vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased. 55. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus.
Küsimused: osa 11. Teljed ja võllid 1. Mis on võlli ja telje põhiülesandeks masinates? Mis vahe on teljel ja võllil? Tuua näiteid võllidest ja telgedest. Telg/võll on detail, mis kannab masina ( või muu tarindi) pöörlevaid osi ning määratleb nende osade geomeetrilise pöörlemistelje. Telg on määratud vaid pöörlevate detailide toetamiseks( töötab ainult paindele). Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks( töötab väändele ja paindele). 2. Kuidas liigitatakse võlle ja telgi? Tuua näiteid. Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto esiratta telg).
reziimi. Joonis 8: Hübriid sõiduauto 7 Mehaanilised jõuülekanded Mehaaniliseks nimetatakse auto jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised jõuülekanded jagunevad astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmetega määratud või sujuv. Rohkem on levinud astmelised ülekanded. Auto mehaanilisse astmelisse jõuülekandesse kuuluvad järgmised põhimehhanismid. Sidur on ette nähtud töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega ja selle ajutiseks lahutamiseks käiguvahetamiseks ja sujuvaks kohaltvõtuks. Joonis 9: Sidur Käigukast on vajalik mootorilt veoratastele
joonte,noolte ja lühikirjete abil. Ajakulu skeemi koostamisel pole suur. 6. Kinemaatikaskeemide koostamise põhireeglid (näite põhjal): 1,2 - mõõtetransformaatorid, 3- südamik,mille siiret mõõdetakse, 4- kompensaatori südamik 5- võimendi, 6- inertsivaba reverssiivmootor, 7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8), 8- indikatsiooniseade . 7. Konstruktsioon, ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal
JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov Sisukord: 1. Projekteerimise objekt ja lähted ...............................
) Pinguga ist tekib, kui võlli mõõde on ava mõõtmest suurem. Siirdeistu puhul oleneb lõtku või pingu tekkimine detailide tegelikest mõõtmetest. Hammasülekannete iseloomustus. Hammasülekanne on kõige levinum, sest neil on suur kasutegur, kompaktsus, töökindlus, Neetliide ja selle iseloomustus. konstantne ülekandesuhe ja võimalus üle kanda väga erinevat võimsust. Puudused: Neetliide töötab lõikele, pindsurvele ja painele. Ühelõikelise needi puhul on ühele needile
võlliga, s.o. võllhammasrattana (joon. 278a). Väikesed terasrattad ( d a 200mm) kujundatakse da>2dv korral siledate (joon. 278b) või rummuga (joon. 278c) ketastena d p Moodul: m , p - samm, d - läbimõõt, z- hammaste arv z (Ülekandearv u on suurema ratta ja väiksema ratta hammaste arvude suhe u=zsuurem/zväiksem.) 57. Hammasülekannete iseloomustus. Hammasülekanne on kõige levinum, sest neil on suur kasutegur, kompaktsus, töökindlus, konstantne ülekandesuhe ja võimalus üle kanda väga erinevat võimsust. Puudused: võrdlemisi keerukas rataste valmistamise tehnoloogia, täpse koostamise vajadus ja suurel töökiirusel tekkiv müra. 58. Hammasratta hammaste tõrked. Hamba murdumine(joon. 281a) põhjustab otsekohe masina avarii ja on seega kõige ohtlikum vigastus
Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid, transportöörid Masinad koosnevad sõlmedest. Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) ülekandemehhanism, milleks võib olla näiteks hammasülekanne, kiilrihmülekanne jne, d) täiturmehhanism, millel on ainet töötlevat tööorganidTehnol. Liin- Masinate, agregaatide ja vooluliinide kogumit, mis võimaldab töödeldava ainega sooritada algusest lõpuni kõik töötsüklid tehnol. Protsess- Tehnoloogilise liiniga sooritatavat tooraine kuju, omaduste ja oleku muutmist valmistooteks Kahe detaili serviti ühendamine neetliite abil Keermesliited- saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil
MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,06 m/s
lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaatorkäigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Joonis 4. Käigukasti käigud Joonis 5. Käigukast Käigukasti ülekandearvud 5-käigulise manuaalkasti puhul: 1. käik 3,454 2. käik 1,904 3. käik 1,280 4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus Sünkroniseerimine Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel Ehitus - synchromesh Joonis 6. Sünkronisaator Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas. Muhviga liiguvad kaasa ka teised liugklotsid, sest nende keskel olev kühm on vedrude survel muhvi sisemise ringõnaras . Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga
4.1. Hammasülekannete liigitus 4.2. Hambumisteooria alged 4.3. Sirghammastega silinderülekannete geomeetria 4.3.1. Terminoloogia 4.3.2. Ringjoone evolvent 4.3.3. Evolventhambumise kujundamine 4.3.4. Hammaslati hammaste profiil. Lähtekontuur. Töökontuur 4.3.5. Hammaste lõikamine 4.3.6. Hambapinna modifitseerimine 4.3.7. Nihutusega hammasrattad ja ülekanded 4.3.8. Nihutusega hammasrataste põhiparameetrite arvutus 4.3.9. Piirangud hammasülekannete sünteesimisel. Kavaliteedinäitajad 4.3.10. Hamba paksuse kontrollmõõtmed 4.4. Kaldhammastega silindeülekanded 4.4.1. Kaldhammaste külgpinna moodustamine. Hambumise kujunemine 4.4.2. Seosed normaal-, ots- ja telglõikes määratud parameetrite vahel
MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov 2 Sisukord 1
..15 kV-ni. Sekundaarmähis on kõrgepingejuhtme kaudu ühenduses süüteküünla keskelektroodiga. Kõrge pinge tõttu tekib süüteküünla keskelektroodide vahel sädelahendus. Süütehetke saab seada südamiku nihutamisega pöörleva hooratta suhtes. Südamiku nihutamisel päri hooratta pöörlemist muutub süütehetk hilisemaks ja vastupidi. Mootor seisatakse türistori päästikpooli lühistava lülitiga. 25. Jõuülekande otstarve, liigitus ja parameetrid: ülekandearv ja -suhe, kasutegur. (1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur,
sisepõlemismootorid kuigi hästi kohanevad nende pöördemoment ja pöörlemissagedus ei muutu nii palju kui vaja. Tulenevalt eeltoodust tulebki traktoritel kasutada jõuülekannet. Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised · hüdromehaanilised · mahthüdraulilised · elektromehaanilised · astmelised · astmeteta · automaatülekanded. Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmeline või sujuv. Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on: 1. Sidur tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise. 2. Käigukast tagab ratastele kantava pöördemomendi suuruse ja suuna muutmise; saab seega muuta sõidusuunda ning lahutada mootori pikemaks ajaks ratastest. 3
Tehakse tiheduse kontroll (samuti nagu iga 2 aasta järgsel ülevaatusel). Hüdrauliline katsetamine: teostatakse iga 8 aasta järel,survetamine toimub vee rõhuga 1,25 nimirõhul. SURUÕHUKOMPRESSORID: Masinaruumis peab olema vähemalt kaks kompressorit, kusjuures vähemalt üks neist peab olema autonoomne. Laevas enam levinud kompressoritest on kolbkompressorid. Kolbkompressoreid liigitatakse I. Astmete järgi: 1 – 4 astmelised II. Vedava energiaallika järgi 1. elektrikompressorid 2. mootorkompressorid III. Pumbatava keskonna liikumissuune järgi 1. ristivoolu kompressorid 2. otsevoolu kompressorid (imetav keskond liigub läbi kolvi, kasutatakse külmutuskompressoritena) IV. Kompressori astmete paigutuse järgi 1. tandem tüüpi kompressorid 2. diferentsiaal tüüpi kompressorid 3. kombineeritud kompressorid 1. madalsurve kolb 1. madalsurve kolb 1
Rehve tuleb ladustada püsti ja jahedas. Väldi päikest ja keevitust. Profitöökoda kasutab torkeaugu remondiks ainult seent, rasvanöör on mõeldud amatööridele. Seent saab kinnitada/paigaldada ainult seestpoolt. Madala proofiliga rehvi külje hulganiseerimine on küsitava kvaliteediga. Vahust on abi ainult väga väikese torkeaugu puhul. Kehv veoki rehv sõidab 120 tuhat km, parimad kuni 250 tuhat. Näiteks Mishelini parimad rehvid peavad vastu kuni miljon km. Mehaanilised ülekanded, nende tüübid ja kasutus autos Hammasratas/hammasülekanne kasutatakse auto juures kõige rohkem (reduktorid, käigukastid jne). Neid on kerge standardiseerida. Hammasratas ülekanded vajavad määret (ülekandeõli). Kettülekannet kasutatakse mootoris (väntvõlli pealt jahutusvõlli väntvõll käib 2 korda kiiremini kui jahutusvõll). Ketiga on hea teha pikka ülekannet, kasutatakse rohkem mootorrataste puhul. Kett töötab väiksemalt ning vajab ka määrimist. Keti vastupidavus
omavahelise liikumise tulemusel tekib juhtmes induktsioonivool 1. Süüte sisse lülitamisel pääseb akuvool ergutusmähisesse. Starter käivitab mootori ja generaatori. 2. Ergutusmähise ümber tekib magnetväli, mis muudab rootori elektrimagnetiks. 3. Rootori magnetvälja jõujooned kulgevad ühelt 6- haruga poolusesüdamikult teisele ja moodustavad erinimelised poolused. 4. Rootori magnetahela sulgevad võll ja ergutusmähise puks. 5. Rootori erinimelised poolused tekitavad staatori 18 poolis magnetvoo ja selles indutseeritakse EMJ. 6. Staatori 3 naaberhamba poolid (nn ankrumähised) on ühendatud erinevatesse faasidesse, milles tekkivad erineva suurusega EMJ. 7. Kuna EMJ on erinevates faasides erinev siis on ka erinevad nende muutumise amplituudid ja suunad. 8. Kõikide faaside EMJ muutub ühtviisi, kuid
sisendile korralikult. Kasutatav sirgjooneliselt liikuvatel täituritel. Toide (Supply) – toite tüüp (elektrivool, suruõhk jm), faaside arv, pinge, vool, sagedus. Aga lisaks mainitud kriteeriumidele on määrava tähtsusega ülekandemehhanismi valik. Näiteks kui valitakse ülekandemehhanismiks hammasrattaülekanne, võib lõtku tekkimine mõjutada täituri täpsust. Sama kehtib näiteks ka rihmülekande puhul, kui rihm peaks hakkama libisema. 12 3. ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Elektriajami mõiste Elektriajam (Electrical drive) on mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitamiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Elektriajami põhifunktsiooniks on liikumise juhtimine
Sirg, kald, noolhammastega silinderhammasrattad. Sirg ja kõverhammastega koonushammasrattad. EELIS: suur koormataluvus, väikesed mõõtmed, pikaealisus, töökindlus ja suur kasutegur, muutumatu ülekandearv,võimalus kasutad suurte võimsuste ja kiiruste juures. TIGUÜLEKANNE Kasutatakse ristuvate võllide korral. Suht suure ülekandearvuga, kuid madala kasuteguriga, kuumenevad pideval tööl, nõuavad spets materjale. Kasutatakse tõstemasinates. EELISEKS : sujuvus, suur ülekandearv, müratu, kompaktsus. HÜDROSIDUR Transmissiooni kompaksed koositisosad. Koosneb PUMBARATTAST, mis on sisestatud primaarse jõuallika võlliga, ja TURBIINIRATAS, mis on sisestatud väljuva võlliga. MASINATE KÄIGUOSAD, OMADUSED. Masina raskusjõudu kannab pinnasele üle käiguseade(veermik). Veermik koosneb käiturist, tarindist(ühendab käiturit raamiga). Roomikud, metallratas, pneumoratas, sammuv, rööbastel liikuv, õhkpadjal.
Monteeritakse nad tavaliselt tulevaste liftide sahtidesse. 13. Pidevtranspordiseadmed (lint- ja plaattransportöör). Iseloomustage .... Seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid. Lintkonveier enamlevinud pidevtoime-teisaldusmasin. Paigutavad ümber mitmesuguseid puiste ja tükkmaterjale rõhtsuunas või kaldu tõusunurgaga. Teisaldatav lintkonveier toetub ratastele ja teisaldatakse käsitsi või veduki abil. Plaatkonveierid koosneb raamist tema otstele kinnitatud vedava tähtratta ja pingutusrattaga; otsatust veoketist ja veoketi külge kinnitatud plaatidest. Plaadi kuju määrab transporditava materjali iseloomu. Head omadused: tööpinna suur kandevõime, võimalus transportida kõrgel temperatuuril tükkmaterjale ning teravaservalisi suurtükilisi materjale, suhteliselt suur tööiga. Puudused: liikuvate elementide suur mass, suur energiamahukus, väikesed tööpinna liikumiskiirused. 14. Täitematerjalide purustamis-, sorteerimis- ja pesemismasinad
Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad). Pumba jõudlust saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. KOLBPUMBAD KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP 1.Pöörlev rootor, 5. Vedav võll, 2.Kaldseib (äärik), 6. Kardaanvõll, 3.Plunzerid (kolvid), 7.Tugijaotusketas, 4.Kepsud ( sfääriliste otstega ), 8. Ühenduskanalid, 9- 10. Sirbikujulised aknad. KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine
annaabi.ee 
