Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jõululuuletused.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
taat, jõululuuletused, heast, salme, rõõmus, imbub, ronib, vanake, kingidaga mina neid ei näinud Jõuluõhtul keegi ukse taga Jõuluvana aeg on käes nägin ainult kingipakki röhitseb, et õu siis kajab laste soovid ammu peas nüüd ma hüppan rõõmust avan ukse, vastu vahib läheb, kingikott on käes lakke jõulutaat kel kaenlas hani milles mänguasjad reas tänama pean jõulutaati --- --- sest tema ju need kingid saatis Jõuluvana seisab Kingid kuuse all on reas --- seisab ja seisab piparkoogi lõhn on hea. Taas kord saabub jõulumees ikka veel seisab olge lapsed tasa,tasa seljas kott ja habe ees las ta siis seisab kohe tuleb jõuluvana ta on omamood mees --- ---
Referaat Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus ei valitsenud enam paganate jumalad,
Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb. Minu hani Minu valge hani täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Minul paha tuju. Hani, tule koju! Muidu tuleb kotkas, oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi) Kapsaaias vana sokk, närib kapsaid, maiasmokk. Sokukesel habe pikk, teine sarv on kõverik, keha paks ja ümarik, saba aga väike. Vana sokk on maiasmokk! Soku kinni püüame, köie kaela köidame. Ei siis kapsaid süüa saa. heinu peab närima. Vanal sokul paha meel, tahaks kapsaid süüa veel. Vana sokk on maiasmokk! Eideratas Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas!
ilmaaegu kiidad – AADU: No mis ma ütlen! Aga Märt on ka rikas poiss ja tark mis ütelda mees! (Iseeneses.) Tänu jumalale, et see nüüd otsas on. (Suure häälega.) Head päeva siis! (Õue.) 28 ANNE (temaga välja minnes): Teist teile! Ja oma lapsele jagan ma ära kõige viimase hinge takka: pada ja pann, kala ja katel, kõik tema oma! (Õue järele.) -11- Peeter (ukselt tagasi tulles). Enn (nagu ülemal, ronib tagasi) situatsiooni- koomika PEETER: Ma viskaksin ta pilpaga uksest välja kõige tema rikkuse ja tarkusega! Ei tea, mis minul tema tarkust tarvis läheb? Mulk ta on, ja mulgid on petjad kõik! Aga mis ma teen nende viha mulkide naistega? Nagu hullud tema järele, ja va Ann vastu
SOLKS!!! KUID KOLMAS SÕBER PÕÕSALEHEL TILKS!!! TEEB VÄIKSE PEATUSE VEEREB, LEHESERVAST HOIAB JA SIIS KOHE JÄRELE SÕPRADELE KARGAB LOMPI: TOLKS!!!! 2000-10-30 TÖÖMEHE MURE KUI HOBUNE MA RABAN TÖÖD EI SAA PUHKUST PÄEVAL - ÖÖL JA SIISKI ÜTLEB IGA NÄKK, ET HOOPIS NAABRIMEES ON TÄKK. 2000-11-02 HÄID JÕULE JÕULUVANA KÜLAS KÄIS JOOTIS ISA– EMA TÄIS. MEILE LUBAS TAPPA ANDA, KUI ME EI AITA KOTTI KANDA KOTTI AGA PISTIS TAAT KÕIKE HEAD JA PAREMAT: RAADIO, MAKI, TELERI, MIKSERI JA KÕLARID… 22 23 KADUSID KÕIK ASJAD SINNA JA SIIS AEG TAL OLI MINNA. UKSEL SILITAS ME PÄID SOOVIS KÕIGIL´ JÕULE HÄID. 2000-11-02 VÕTMED KEERAB LUKKU MÕNI VÕTI UKSED KORTERIL VÕI MAJAL MÕNI SULGEB REISIKOTI MÕNDA VÕTIT LAEGAS VAJAB MÕNI VÕTI KINNI KÄÄNAB LUKUD ŜEIFIDEL, KUS RAHA KONGI VÕTIT VALVUR VÄÄNAB
4. P E A TÜ K K Päike tõusis vaikse maailma köhale, saates oma kiiri nagu õnnistades alla rahulikule külale. Pärast hommikusööki pidas tädi Polly perekondlikku jumalateenistust. See algas palvega, mille alusmüüriks olid tüsedad lademed pühakirjatsitaate, ühendatud algupäraste mõttemõlgutuste õhukese mördikihiga. Selle ehitise tipult esitas ta nagu Siinai mäelt käreda peatüki Moosese käsuseadusest. Siis pani Tom endale nii-öelda vöö vööle ja hakkas salme pähe tuupima. Sid oli oma osa juba mitu päeva tagasi ära õppinud. Tom koondas kogu oma energia viie salmi päheõppimiseks, ja ta valis need mäejutlusest, sest ta ei leidnud kuskilt lühemaid salme. Poole tunni möödudes oli Tomil oma õppetükist ebamäärane üldine kujutlus, kuid mitte ka rohkem, sest tema vaim rändas inimese kogu avaral mõtteväljal ja käed tegelesid tähelepanu segavate meelelahutustega. Mary 27
Tänapäeva Jõulud! Oli õhtu ja sõime perega õhtust, vanaema magas ja ema ütles: ,,mine magama!". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone. Tähtsuse alla seatakse hoopis teistsugused asjad. Pigem tähtsustatakse materiaalseid asju, mitte kauneid kombeid, millele rõhuti varasemal ajal. Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraaf
Hiiet igatahes nad kunagi eriti rõõmsalt ja hopleval sammul ei kohanud. Ussisõnade tunnid aga metsas jätkusid ning koos Intsu ja onu Vootelega kohtavad nad rohkelt vanu metsa elanike kellest mõned mäletavad iidset lohetist/müütilist olendit nimega Põhja Konn. Põhja-Konn suudab teha kõike ja tema äratamiseks on vaja tuhat meest kes korraga peeni ussisõnu sissittavad. Kus ta praegu magab, seda keegi ei tea aga teadakse, et on olemas valvurid ja võti tema asukohale. Keegi vanake on kuulnud, et võti mis viib Põhja Konnani võibolla sõnajalaõies mis olevat pööriööl õitsend. Koos Pärteliga nad järgmisel pööriööl siis seda otsisd, ubmusklikult kuna sõnajalg ei õitse aga siiski, sest ilus ja toetav on uskuda. Meeme sattub hommikul vastu pööriööd väsinud poistele otsa ja garanteerib neile, et sõnajalas võtit ei leidu, kuid võti ja Põhja Konn siiski on. Meeme pakkub ka lootuses poistele tapetult munkadelt varastatud
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi
.. Ann läheb tagasi magamistuppa. Felix kööki. FELIX Panin meile homseks restorani kohad kinni. ANN Mispärast? FELIX Sa oled juba unustanud? ANN Ah jaa... Aastapäev. FELIX Lapsed tulevad. ANN Seda ma tahan näha. FELIX See oli ju nende idee. ANN Ideed on neil alati head, aga teostus jätab soovida. Uksekell. FELIX Kallis, keegi on ukse taga. ANN Lase siis sisse. Felix ronib köögist välja. Avab ukse. Sisse tormab Kareen. KAREEN Kurat, on teil alles külm! FELIX Mida sina tahad? KAREEN Ann, ma olen kohal. FELIX Ta ei saa praegu. KAREEN Meil on ajapeale minek. FELIX Ta ei tule täna kuhugi. KAREEN Ann, kas ma saan sind kuidagi aidata? 10 FELIX Ta on haige.
Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 Tjorwen Treu Referaat Ainult üheks ööks Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Ainult üheks ööks Ainult üheks ööks mina tõlgiks seda nii et ühe öö suhe mis ei ole ültsegi harvad juhused inimeste seas vaid juhtuvad väga tihti. Sõpradega baaris. Pidu on maru muusika muutub (võrdeliselt joodud alkoholikogusega) üha paremaks ja teisel pool lauda istuva sõbra naljad üha naljakamaks. Paremal põlvel istuva nägusa näitsiku nime sa veel ei tea, aga sinu kõrvu jõudvat kahemõttelist sosinat arvestades võid kindel olla, et peatselt saad sa selle teada. Et mis siis oleks, kui läheks ja... Meestele meeldib seksida. Eriti siis, kui seksiga ei kaasne kohustusi. Meestele, k
Siis õnnista mind, sina rahulik silm, kes sa kadeduseta võid näha suurimatki õnne! Õnnista peekrit, mis valmis on üle voolama, et kullana voolaks tast vesi ja kannaks kõikjale su õndsuse helki! Vaata! See peeker tahab jälle saada tühjaks, ja Zarathustra tahab saada jälle inimeseks." Nõnda algas Zarathustra loojak. 2 Zarathustra laskus üksinda mägedelt ja keegi ei tulnud talle vastu. Aga kui ta jõudis metsa, seisis korraga ta ees vanake, kes oli jätnud oma püha onni, et metsast otsida juuri. Ja nõnda kõneles vanake Zarathustrale: ,,Ei ole võõras mulle see rändaja: mõne aasta eest ta läks siit mööda. Zarathustra oli ta nimi; aga ta on teiseks muutunud. Tookord sa kandsid oma tuhka üles mäele: kas nüüd tahad viia oma tuld alla orgudesse? Kas sa ei karda tulesütitaja karistust? Jah, tunnen ära Zarathustra. Selge on ta silm, ja ta huuled ei peida jälkuse jälgi. Kas ta ei käi ehk seepärast nagu tantsides?
arvati et ta teeb seda Miina pärast.Nii usin ja hoolas kui Hinn, ei olnud ükski veskiposs veel onud. Riina ikkagi lootis et saab endale hea väimehe nt Hinn. Hinn tegeles purjetamisega, ta oli osav puusepp, kes oleks ilma ehitustöölisi palkamata ka hakkama saanud. Ta oli Riinu suhtes väga abivalmis. Riina arvas et see oleks ilus olnud kui Hinnust ja Miinast paar rahvast oleks saanud. Aga sinna need Riina mõtted jäidki, sest äkitsi emal ja tütrel mõlemal lõng pooli peal katkes. Vanake pööras näo tütre poole ja küsisi et kas Miina teab mis uudist, aga Miina vastas et ei tea. Vanake ütles, et Hinn tahab ära minna, Miina ütles et Hinn, head teed, las ta joosta peale. Eide kulm lõi kortsu. Et jäävad heast töölisest ilma, Miina arvas et palkavad uue kui vaja. Eideke sai pahakseks, et tema palju vaeva näinud, ja lasevad lihtsalt heal töölisel minna. Eideke ei saanud aru mis Miinal Hinnu vastu on
prints kunagi ja kusagil ja kuis tal esitanud on. KUNINGAS: Kuis võttis vastu printsi armastust? POLONIUS: Mis arvate? Eks ütlin piigale: Prints Hamlet on ju prints ja prints on prints. Ei see või sündida. Siis käskisin tal lukustada uksed printsi ees, kõik kirjad, kingid ära põlata: prints, tõrjutu - et teha lühidalt - siis langes kurbusse, sealt isutusse, sealt unetusse, sealt siis nõrkusse, sealt nõtrusse ja langus säärane viis hulluseni, milles jampsib nüüd ja mis meid kurvastab. KUNINGAS: Kas arvad, et see sellest on? KUNINGANNA: Võib olla küll.
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par
gümnasistid, olime otsustanud gümnaasiumi juures kokku tulla ning siis jala üheskoos linna taha metsa minna, - väljume, aga Belikov on näost roheline, piksepilvest süngem. ,,Milliseid halbu, tigedaid inimesi on olemas! Lausus ta ja tema huuled värisesid. Mul hakkas tast isegi hale. Läheme. Ja äkki, kas võite kujutleda, kihutab Kovalenko jalgrattaga, aga tema taga Varenka, samuti jalgrattaga, õhetav, väsinud, kuid lõbus, rõõmus. ,,Meie," hüüab ta, ,,sõidame ette! No küll on ilus ilm, nii ilus, et lihtsalt hirmus!" Ja mõlemad kadusid silmist. Belikov muutus rohelisest valgeks ja otsekui tardus. Ta seisatas ja vahtis mulle otsa... ,,Lubage, mis see siis on?" küsis ta. ,,Või petab mind vahest silmanägemine? Kas gümnaasiumiõpetajatel ja naisterahvastel on viisakas jalgrattaga sõita?" ,,Mis siin siis ebaviisakat on?" ütlesin mina. Las kihutavad enese lustiks."
Tarmot ma eriti tihti ei näe, aga kui juhtungi nägema, hellitab ta mind poolsurnuks ja selles suhtes pole tema pruutki parem. Vahel meenub mulle, kuidas ma alles kassipojana Tarmo voodi märjaks tegin. Nii kurja nägu pole ma enam elus näinud. Aga pole ju minu süü, et keegi liivakasti välja ei viitsinud viia. Tegelikult ma nii riukalik kass ei olegi kui teile ilmselt paistab. Ainult vahel jälitan bussile jooksvaid inimesi, viskan nende ette pikali ja olen rõõmus, kui buss ilma nendeta minema sõidab, sest kes on ikkagi maailma naba? Mina või buss? Pärast vihahoogu nõustuvad ka bussist mahajääjad minuga sajaprotsendiliselt. Suurim ja tugevaim meie peres on papa Peeter. Ta on ka kõige pahasem, kui ma mõne krutskiga hakkama saan. Papa näeb neljakümne ühe aasta kohta päris noor välja, kuigi pea on tal pooleldi kiilakas. Peeter on ainus, kes julgeb mind laualt maha lükata, kui nemad parasjagu hommikusööki söövad
:,: ja nende roosakad õied mu juukseid ehivad. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui rukkipõld kollendab :,: ja kollakat-pruunikat vilja tuul tasa hällitab. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui lumevaip katab maad :,: ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad. :,: ...................................................................................................................................................14 Ma tahaksin kodus olla, kui kallim on minuga :,: ja temaga üheskoos mina võiks rõõmus viibida. :,: ...................................................................................................................................................15 Ma ammu tean üht neidu...........................................................................................................15 Majakene mere ääres.................................................................................................................16 Mandoliinid öös..................................................
Kõrboja Peremees Eile õhtupoolikul sai ta vabaks, sõitis linnast välja ja jõudis öösel koju, kus ta aidalakka magama puges, ilma isa või ema äratamata, tühja kõhuga ja rusutud meelel. Aga täna ärgates on ta rõõmus, isegi ei tea mispärast. Kuulab kase kohinat ja rõõmustab, kuulab lindude laulu ja rõõmustab veel rohkem. Ta võib kuulata, nagu poleks ta kellelegi teibaga pähe löönud ja nagu poleks ta vangis istunudki. See oli Katku Villu. Lõpuks oli saanud ta vangist välja. Seal oli õppinud poiss tööd tegema. Nii ta rääkis vähemalt oma isale. Ühel päeval jooksis Villu järvele. Ta märkas teel jalajälgi, mis teda kohutavalt huvitasid. Imelik, kuidas inimesel saab olla jalajälgede vastu selline huvi. Ta uuris neid aina lähemalt ja lähemalt ning aina nuputas, kelle omad need olla võivad. Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid jälgedes jutustavad Villule metsanurga naabrite elust ja olust, nende töist ja toimetusist. Hakkasin aina kiiremini ja kii
tahad ! Küll mu Elsa süda tunneb siis rõõmu VIIU : Tere Metsa-Onu PRIIDU : Tere, tere armas Viiu ! Kas sa mu tulevast väimeest Madis Põtra Pärnumaalt juba nägid ? VIIU : Nägin, nägin. Ma juhatasin talle teed! Sinu Elsa õnn on minule väga tähtis. PRIIDU :(Võtab viiu ümbert kinni, tahab tantsu keerutada.) Kallis Viiu! Minu kõige armsam sõber ! Mu rõõm on otsata suur( Püüab Viiule suud anda) VIIU : Jäta nüüd ! Mis sa nüüd jamad ! PRIIDU : Kas sa tead, et rõõmus inimene muutub kohe kolmkümmend aastat nooremaks. Mina olen leskmees ning kui nüüd Elsa ära viiakse, jään ma üksi, nii on igav elada. Perenaist oleks ka tarvis. Sa oled mulle täitsa meele järele, mis sa arvad ? VIIU : Mul on juba üks teine silmarõõm olemas. Üks noorem mees. Kes teab, mis sest veel välja tuleb ! PRIIDU : Või nii! Kas tohin siis ka teada, kes see noorem mees on ? VIIU : (õhates) See noorem mees on Jõepära Aadu. PRIIDU (imestades ja rõõmuga) Kas tõesti
olen mina ja siin on Tiina, meie tahame paari minna ja meie teineteist ei jäta!" {Näeb Marguse allalangevaid käsi.) Ah, Margus, ma teadsin ju! MARGUS {kortsus kulmul). Jaa, raske see on. Nemad tahavad, ma võtku Mari! TIINA {vähe kibedalt). Mis siis Mari parem on kui mina? Nõndasama armu pärast majasse võetud kasulaps nagu minagi! Või on tema usinam, kärmem, tugevam või tervem kui mina? MARGUS. Sina oled nii koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari aga on nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ara ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja panna taheti; isaisa suri kära käppade
ÕDE VIRVE Ah nii. NIKOLAI Vaat niii? ÕDE VIRVE Noh, imeline. NIKOLAI Ja vaata, mis sealt veel paistab. Bosporuse väin. Konstantinoopol. 37 ÕDE VIRVE Ei tahaks suga sinna minna. NIKOLAI Miks, ma ei usu sind? ÕDE VIRVE Miks? Ma alati pean peas rehkendama, kes sa oled, ma ei tunne sinuga end kunagi hästi. Paus NIKOLAI Ole hea, anna mulle neid komme sealt ülevalt. ÕDE VIRVE Tüdruk ronib üles redeli peale NIKOLAI Noh, neid komme ÕDE VIRVE Milliseid? NIKOLAI Neid sealt ülevalt. ÕDE VIRVE Kus? NIKOLAI Sealt ülevalt, no ei, ikka vasakule, ei... ÕDE VIRVE Kas need? NIKOLAI Ei, mitte need, sealt kõrvalt. ÕDE VIRVE Siit või? NIKOLAI Ei, nüüd vasakult. Vaat need kriidid Ole seal, aga anna mulle neeed kriidid ÕDE VIRVE Mis teed? NIKOLAI Ma valgendan su tenniseid. ÕDE VIRVE Pole vaja! NIKOLAI On küll. ÕDE VIRVE Milleks? NIKOLAI
Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. Mitmekordse haiget saamise tulemuseks on usalduvuse kadumine Kunagi ära ole oma valuga üksi, sest kui kellegile räägid, on valutum. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Kui sa pole kunagi kurb, siis sa pead end muutma, sest inimene, kes pole kunagi kurb, sel pole ka süda. See võltsnaeratus varjab pisaraid, mis mu südames jõgedena voolavad. Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad, mis säravad kas naerust, pisaratest või alkoholist. Nuta, kui on valus, ära häbene seda, las pisarad viivad kurbuse minema. Igas hinges on mõni haud, kuhu vargsi viiakse lilli ja kus nutetakse kõige kibedamaid pisaraid. Nutmiseta pisarad on kõige valusamad. Tihti üritan peita oma pisaraid naeratuse taha, kuid mu silmad reedavad mind. Ma nutan iga päev lootes, et kunagi saavad pisarad otsa. Iga inimene on mõnikord kurb
1 TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB13 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Essee Juhendaja: Tiia Artla Tallinn 2013 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.......................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed........................................................................
suur maailm on teie ees lahti. Aga meie ei tea,kas nad läksid kooli või mitte. Vägev vähk ja täitmatu naine Mees ja naine läinud hommikul vara heinamaale, teinud noore lõunani tööd, naine mehele too jõest mõni vähk või kalake. Mees tantsis naise pilli järgi. tõmbas jõest labakinda suuruse vähi välja, too rääkis ja palus elu eest. vähk andis kübara täie kalu ja mees lasi vähi vabaks. naine rõõmus ja armastav (ei tea vähist midagi). Möödus nädal, naine tahtis lihaleemnt ja sealiha. mõne päeva pärast hanepraadi ja magusat kooki. naine sai teada vähist, kes täidab soove. emandariided. mõis ja proua nimi. tahtis saada kuningaks, siis jumalaks- väh saatis mõlemad sealauta. SUUR TÜKK AJAB SUU LÕHKI. 5 VENE MUINASJUTTU (raamatust Havi käsul-vene muinasjutud, 2001)Illustratsioonid Maili Lepp "ÕEKE ALJONUSKA JA VENNAKE IVANUSKA Elasid kord eit ja taat
" küsisin kohkunult. Miinal oli kõhus küllaltki suur ja jäle haav. Käsi ja jalg olid ka vigastatud, suu juurest jooksis verd. "Ah, pole mul häda kedagi! Küll ma saan. Peaaasi, et ma üldse ellu jään!" ütles Miina. Koos hakkasime väljapääsu otsima. Mul aga valutas süda sellepärast, et äkki kukub Miina keset dzunglit kokku. Või lihtsalt sureb ära. Mis ma küll siis teen? Lennuk oli alla kukkudes murdnud parema tiiva ja nüüd oli seal suur auk. "Siit saamegi välja!" olin rõõmus. Aga kui heitsin pilgu välja, polnud ma eriti rõõmus. Me olime kukkunud keset jõge, kus kõik oli läbi põimitud puuokste ja liaanidega. Jões ulpisid mõned väljakukkunud istmed ja inimesed. Vaatepilt oli küllaltki kohutav. "Kuidas me üle jõe pääseme?" oli Miina mures. "Äkki saame mööda liaane üle jõe? Või ma ei tea... Kui sa oled nii tugev, et neist kinni haarata?" olin mures. "Me peame vähemalt proovimagi. Sest ma arvan, et sa ei taha siin nälga surra!" arvas Miina.
tappa. Igal õhtul avas südaöö paiku vaikselt ukse ja siis, kui see oli piisavalt poikvel, nii et pea sisse mahuks, torkas sisse pimendatud laterna. Latern oli kaetud nii, et valgust polnud paista, misjärel pistis ukse vahelt sisse pea aeglaselt ja vaikselt, et vanamehe und mitte segada. Tal kulus terve tund, et kogu pea sedavõrd sisse saada, et voodis lamavat vanameest. Aastate eest, kaua enne seda, kui vanamees teda praegu tappa tahtvat meest kohtas, oli kõik teisiti. Vanake oli öid magamata, vahest mitu ööd järjest unetu. Ning kui vanamees isegi magas ei, oli ta kerge iga heli peale ärkama. Kord kuulis keskööl samme ülakorruselt ning terve öö oli rikutud. Veel hullem, tihti oli vanamehel lämbumisrefleksid, aju oli korduvalt hapnikuta. Kuud möödusid sedasi ning siis sai mehel mõõt täis, lükkas üleolevuse kõrvale ja läks arsti juurde. Vanale endale üllatuseks oli haavatud uhkus seda väärt. Mees sai jälle magada.
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
halbade ja laiskade laste vastu, nii et ega väikesed lapsed talle ligi kippunudki. Kunagisest lugemiskontrollist kujunes 19. sajandil luuletuste lugemine ja laulmine, mis pidi tasuma kingi ja pika teekonna Põhjamaalt. Arvatavasti hakkas jõuluvana Eestimaal kinke tooma 19. sajandi esimesel poolel. Varasematest jõulupidudest on teada, et kingitusi said üksnes teenijad ja lapsed. Sama kehtis pikemat aega kodudes. Kingid olid enamasti lihtsalt kuuse alla pandud. 20. sajandil oli siiski tavaks, et kingitusi said kõik pereliikmed, sajandi lõpust alates aga leidusid kotis nimelised pakid lemmikloomadelegi. Maiustusi on tänapäeval tihti niigi laual, nii et nende kinkimine pole enam kuigi sagedane. Kuid muude kinkide kõrval võib jõuluvana kotis leiduda suur kommi- ja puuviljakott kõigile kohalolijaile.
Pöördumatud tagajärjed Ühel külmal sügisesel õhtul jõudis Andres koju oma naise Katreeni ning väikese lapse Sigridi juurde. Toit oli ammu juba valmis saanud ning naine hüüdis abikaasat, et too nüüd kiiresti sööma tuleks, muidu jahtub veel ära. Mees lonkis nördinult söögilaua juurde ning võttis istet. Ta oli täna äärmiselt tujust ära ning närviline, sest sai ühest kohutavast uudisest hiljuti teada. "Kas sul oli täna halb päev tööl?" küsib Katreen, samal ajal toites Sigridit. "Ahh..tead, tavapärane. Nagu ikka, palju vingus nägudega kliente kes pole ühe või teise asja pärast rahul. Ühesõnaga, jah, ei midagi erilist. Ja kuidas teil päev möödus? Käisite siis seal uues kaubanduskeskuses ringi vaatamas?" "Käisime küll, aga ma tahtsin sinuga hoopis millegist muust rääkida. Nimelt, sinna kõndides ma nägin tee peal üht hirmsasti armsat majakest. See oli nii idülliline ja erakordne.
annaabi.ee 
