Kehaline kasvastus ja sport I kursus Juhendaja: Peep Päll Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED................................................... 4 2.Lihasjõu ja vastupidavuse treeningmeetodid jooksjatel.........................................................5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 Kasutatud allikad.........................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS
kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellingute esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. M 182 7.Kaugushüppes mõõdetakse tulemused 1 cm täpsusega, kusjuures
* Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid aga ainult hellenid, mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud ! * Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks - staadionijooks. Staadion, u 192 m, oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli seega ka maa, mis jooksjatel läbida tuli. Peagi lisandusid staadionijooksule teisedki alad : pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõitlus (jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. * Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga. Spordivõistlustele ja suurejoonelistele ohvritalitustele lisaks võisteldi ka
järsud ja kiired. · Kepiots pannakse maha vastasjalaga kohakuti. Käed liiguvad keha lähedal, tõuge kepiga tehakse igal sammul, suunaga võimalikult taha, nii et käsivars oleks täielikult välja sirutunud. · Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket. · Venitamine enne treeningut vähendab vigatuste tekkeohtu.
ADIDAS versus NIKE Situatsiooniülesanne 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka,
kofeiini) või aeglasemalt imenduvad. Kiire toimega geele võetakse tavaliselt jooksu lõpu poole kui soovitakse kiiret täiendavat energiasüsti. Aeglaselt imenduvaid geele võetakse enne jooksu ja jooksu ajal. Lisanditena on kogenenumad jooksjad soovitanud jooksu ajal tarbida vajadusel magneesiumi ja naatriumi (soola). Esimene aitab vähendada krampide riski või aitab tekkinud krampidest lahti saada. Teisest on abi vedeliku organismis püsimisel. Jooksjatel soovitatakse tarbida väga palju vett. Mitte jooksu ajal vaid üleülidselt on selline soovitus. Söömaajad peaksid olema planeeritud ja ei tohiks oodata kuni hakatakse tundma nälga. Kindlasti tuleks süüa hommikusööki. Läbi öö kestval paastuperioodil veresuhkru tase langeb ja võib olla hommikul tõustes vägagi madal. Hommikusöögi söömine on hädavajalik, et sinu sooritusvõime, nii füüsiline kui ka psüühiline, oleks korras juba hommikust alates
IIÄ JUHTIMINE ADIDAS VS NIKE Situatsiooniülesanne Üliõpilane: Marko Aunapuu Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2009 ADIDAS versus NIKE Situatsiooniülesanne 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning
ning vajab vähem puhkust. Isegi sprinter peab olema piisavalt hea vastupidavusega. Kust see aga tuleb ? Loomulikult sõltub palju sellest, mida loodus on inimesele andund. Vastupidavust saab aga treenida kõige suuremas ulatuses. Vastupidavuse suurendamise põhialuseks on krossijooksud, need on mõne kilomeetri kuni mõnikümne või isegi mõnesaja kilomeetri pikkused jooksud, mida tuleb läbida parajas tempos. Ideaalsetel jooksjatel, kes purustavad maailmarekorde on kõik see olemas : tugevus, hea tehnika ning vastupidavus. Nad on kohutavalt palju vaeva näinud. Vaeva tuleb näha ka igal soovijal muuta oma jooks paremaks, seda aga kindlasti palju väiksemas ulatuses.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ Taimi Pent ADIDAS VERSUS NIKE Situatsiooniülesanne Õppejõud: Virve Transtok, MA Mõdriku 2017 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka,
Situatsiooniülesanne ADIDAS vs NIKE 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä14KÕ Kristi Kaaremäe ADIDAS VERSUS NIKE Analüüs Õppejõud: Virve Transtok, MA Mõdriku 2015 SITUATSIOONIÜLESANNE 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka,
Stardinumber on personaalne. Konkreetse stardinumbriga tohib võistelda ainult selle all registreeritud võistleja. 5 2.5 Ajavõtt: Ajavõtt toimub kiibiga, mis on kinnitatud rinnanumbri tahaküljele! Pärast jooksu jääb stardinumber koos ajavõtukiibiga võistlejale! Ajavõttu SEB Tallinna Maratonil teostab ChampionChip Eesti OÜ. 2.6 Kiibi kasutusjuhend: Kiibid peavad olema kõigil ajavõtuga jooksjatel. Kiipi ei tohi numbri tagant eemaldada ja numbri voltimine on rangelt keelatud. Number tuleb kinnitada rinnale. Number peab olema nähtav kogu distantsi vältel stardist finišini! Ületades finišijoont (ja vaheajapunkte) ära kata käega oma kella kinnipanekuks, vaid tee seda finišeerimise järgselt, vastasel juhul ei pruugi tulemus saada fikseeritud. Numbrit ei tohi voltida ja kiipi ei tohi eemaldada! 6 2.7 Start:
-Käed keppidega sirutatakse välja külje suunas kehast kaugele. Võimalikud ohud ja vigastused seotud kepikõnniga (samad ohud ja vigastused, mis on seotud käimisega) · Sagedasemad vigastused on seotud sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega. · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket. · Venitamine enne treeningut vähendab vigastuste tekkeohtu. 7 Käimiskepid Käimiskeppide pikkused vastavalt käija kasvule: · 1.50 m- 1.10 m · 1.60 m- 1.15 m · 1.70 m- 1.20 m · 1.75 m- 1
4*400 meetrit, ehk pikk teatejooks koosnbe samuti 4'st jooksjast. Igaüks neist jookseb staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Tavaliselt jookstakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad siirduvad staadioni siserajale. 4x400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Tõketevaheline kaugus on 35 m, kaugus stardist esimese tõkkeni on 45 m ja viimasest tõkkest finisini 40 m. Meestel 110 m ja 400 m tõkkejooks ning naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. HÜPPED Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe.
(2) (tabel 1) 2. MIKS ON MUSTANAHALISED NII VÕIMSAD? 2.1 Geneetilised eripärad Negriididel on keskmiselt pikemad jalad ja kitsamad puusad. Mustanahalisel on keskmiselt rohkem kontraheeruvaid lihaskiude, mis soodustavad äkilisi liigutusi, nagu näiteks sprint või hüpped. Lääneaafriklastel asub keha keskpunkt keskmiselt kõrgemal, nende jäsemete proportsioonid on teistsugused, refleksid kiiremad, luud tihedamad. Lisaks on Aafrika jooksjatel allpool põlve jala ülesehitus pisut teistsugune. Neil on väga pikk Achilleuse kõõlus ning võrdlemisi väike sääremarjalihas ja see asub üleval pool. Eurooplastel see-eest on sääremarjad paksemad ja ulatuvad allapoole. Lisaks on mustanahalistel veres rohkem testosterooni, kehas vähem rasva ning ka normaalsest kõrgem hemoglobiinitase, seda just eriti aafrikaste puhul. (4) 2.2 Elukeskkond kui sportlase vormija
Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala 4*400 meetrit, ehk pikk teatejooks koosne samuti 4'st jooksjast. Igaüks neist jookseb staadionil 400 meetrit, enne teatepulga järgmisele üleandmist. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala, kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. 4 HÜPPED Kergejõustiku võistluskavas on 4 hüppeala: kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe. 4.1 Kõrgushüppe Kõrgushüpes tuleb hüpates ilma abivahenditeta ületada latt. Latti ületatakse selg ees ja maandutakse turjale. Hüpete
4×400 meetri teatejooks ehk pikk teatejooks (võrreldes 4×100 m teatejooksuga) on kergejõustiku ala, kus neli jooksjat moodustavad meeskonna ja iga jooksja jookseb korra ringi (400 m) staadionil. Tavaliselt joostakse võistlustel esimesed 500 m (üks ring ja veel üks kurv) omal rajal, mille järel jooksjad siirduvad staadioni siserajale. 4×400 m teatejooksu stardikoht on erinev 400 m võrreldes just sellepärast, et esimesel 500 m tuleb joosta omal rajal ja läbida kolm täiskurvi. Jooksjatel on 20 m teatevahetusala (tavaliselt märgitud sisiste joontega), kus teatepulk tuleb anda edasi järgmisele teatejooksjale. KÕRGUSHÜPE Kõrgushüpe on olümpiavõistlustel kavas nii üksikalana kui ka ühe alana meeste kümnevõistluses ja naiste sitsmevõistluses. Kõik tänapäeva kõrgushüppajad kasutavad Fosbury flopi tehnikat (latt ületatakse selg ees ja maandutakse turjale) Sportlaste arvates on see stiil kerge õppida, ka võlub noori lati sel moel ületamise efektne viis.
Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu. Kui kiiver on valesti pähe pandud, siis ei kaitse see inimest. Samas kui kiiver on saanud kannatada, ei tohiks teda enam kasutada, kuna kiivri kaitsevõime kaob ja ta ei kaitse traumade eest. Jooksjatel võivad tekitada ohtu jalas olevad jalanõud, kui nad on kulunud, siis ei ole neil piisavalt toetust ja kaitset. Peale vale varustuse ja nende ebaõige kasutamine võivad spordivigastusi tekitada ka soojendustreeningul. Ebapiisav soojendus: Kindlasti teatakse, et enne treeninguga alustamist tuleks teha soojendust. Vahel ei tehta seda piisavalt. Lihased võivad kokku tõmbuda, tekivad krambid, kuna soojendus ei olnud piisav. Soojendus annab verele ja erinevatele lihastele hapnikku, et lihased
elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähenadab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. 4.6. Millised on sagedasemad vigastused · Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega . · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket. · Venitamine enne treeningut vähendab vigatuste tekkeohtu 14 5. Rulluisutamine Rulluisutamise sünnimaaks võiks pidada Ameerika Ühendriike, kust see ala aja jooksul kiiresti üle kogu maailma levis. Viimastel aastatel on rulluisutamine, kui üks
Võrdle tänapäevaga. Olümpiamänge peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid. Ka naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks ehk staadionijooks. Staadion,umbes 192 meetrit oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli ka maa,mis jooksjatel läbida tuli.Lisandusid veel pikemad jooksudistantsid,maadlus,rusikavõitlus,kombineeritud võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Hiljem koostati selle põhjal
Kuigi pisteid on rohkem vähetreenitud organismil, ei tee ka hea kehaline seisund selle vastu immuunseks. Kuid siis on põhjused ka juba rohkem individuaalsed. Tavaliselt kirjeldatakse pistmist kui äkilist, teravat valu, mida treenija tunneb tugeva koormuse ajal kõhu ülaosas. Nii mõnigi kord pistmine takistab vähemalt mõnda aega treeningu jätkamist. Pistmine võib esineda jooksu igal etapil, aga tavaliselt tuleb see esimese 1015 minuti jooksul. Treenitumatel jooksjatel hakkab pistma tavaliselt maksimaalse pingutuse ajal, näiteks keset võistlust. Võimalikud põhjused Pistmise põhjuste ja nende vältimise kohta on olemas palju erinevaid teooriaid. Üks enamlevinud seletus on vahelihase kramp. Vahelihase kramp tekib selle tähtsa hingamislihase vereringe häiretest ja sellest tingitult hapnikupuudusest. Tugevalt hingates kopsud suruvad suurenedes vahelihast ja joostes jalgade tõstmine aktiviseerib kõhulihased
On oluline et jalats ei ärritaks suurt varvast. Leevenduseks jää, veeprotsetuurid jt. Kreeka pöid, riskid. I varvas on selgelt lühem kui teine ja teisele varbale langeb suurem koormus. Sellise pöia pikivõlv kipub lamenema ja pöid võib koormusel valu tekitada. Jalgade ülekoormuse peamised põhjused: liialt suur ülekoormus, koormuse intensiivsuse järsk tõus, jooksutehnika muutmine, ebasobivad jooksusussid, jooksmiseks ebasobiv pinnas. Jalgade ülekoormusprobleemid jooksjatel. ...ärahoidmiseks peab jooksja arvestama oma jala ehitust, jooksupinnast, pöörama tähelepanu jalanõudele ning jalgade eest hoolitsemisele. Treeningkoormus peab vastama spordiga tegeleja võimetele. Kuulata oma kehasignaale. Anda aega taastumiseks. Ennetada ülekoormuse teket. Stretcing igapäevaselt. Mitte harjutada jahedas, libedal pinnal, pimedas. Peale treeningpausi peavad lihased, kõõlused, sidemed ja liigesed koormusega taas harjuma. Enim vigastusi märtsis – aprillis
10. 100m+200m+300m+400m teatejooksus joostakse eraldi radadel kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv, siirdumisega ühisele rajale Määruses 163.5 kirjeldatud sissejooksukaare stardipoolsest äärest (kaks kurvi omal rajal.) 11. 4x1500m teatejooks joostakse ühisel rajal. 12. Välja arvatud esimese vahetuse jooksjad, lubatakse 4x100 m ja 4x200 m teatejooksudes lubatakse kõigil ning 100m+200m+300m+400m teatejooksus teise ja kolmanda vahetuse jooksjatel kasutada enne vahetusala algust 10 m pikkust hoovõtumaad, mille algus peab olema rajale selgelt märgitud (vt ka käesoleva Määrus 170.3). 13. 4x400m 4x800m, 4x1500m teatejooksude kõik ning 100m+200m+300m+400m teatejooksusu viimase vahetuse jooksjad ei tohi 10 m pikkust hoovõtumaad kasutada, vaid peavad alustama liikumist vahetusala seest. Selle nõude rikkujad diskvalifitseeritakse. 14. 4x400 m teatejooksu kolmanda ja
Parasümpaatilisel NS-l vähem toimeid, kui sümpaatilisel. Veresooned ei saa parasümpaatilist toimet. Ometigi parasümpaatlikkus erutuses naha ja siseelundite veresooned laienevad. skeletilihaste ja aju veresooned ahenevad trenni ja võistlema ei tohi täiskõhuga minna. Aju ja skeletilihased saavad vähem verd. Ajutegevus täis kõhuga pole ka eriti hea. Parasümpaatiline NS ei innerveeri veresooni, sest sümpaatiline on ülekaalus ja seega parasümpaatiline allasurutud. Suusatajatel, jooksjatel, sõudjatel domineerib puhkeolukorras PARASÜMPAATILINE NS!!!
klassis .............................................................. 25 Tabel 6: Treenimisel kuulatav muusika 11.klassis .............................................................. 25 Tabel 7: Treenimisel kuulatav muusika 12.klassis .............................................................. 26 4 SISSEJUHATUS Tänaval vastutulevatel jooksjatel ja ratturitel on tihti kõrvaklapid peas. Jõusaalis mängib raadio, üha rohkem treenereid kasutavad oma treeningtundides muusikat. Lisaks tantsimisele, iluvõimlemisele, iluuisutamisele, zumbale jms, kus muusika on lausa lahutamatu osa treeningust, on see omal kohal ka paljude teiste erinevate spordialade puhul. Kuid miks kuulatakse sportimise ajal muusikat? Kas ja kuidas aitab see sportlikule sooritusele kaasa?
nende kehakaal ja rakendatavad jõud on suhteliselt väikesed. Puberteedi perioodil olukord muutub. Kõõluste fikseerumine lõpeb keha erinevates osades 12.20. elu- aasta vahel. Seoses lihaste võimekuse tõusuga kaasnevate treeningukoormuste kasvuga hakkab üha sagedamini esinema probleeme ja traumasid jooksjatel, 36 SPORDI ÜLDAINED I TASE hüppajatel ja viskajatel. Keha arengu reeglipärasus kajastub teatud traumade tüü- NB! pilises periodiseerimises: 1213 a traumad pöiaga, 1216 a põlvetraumad, 1116aastased on 1620 a õlavöötraumad, ühiskonna kõige täiskasvanud alaselja ja ristluuga seotud traumad
3 harrastavale inimesele eesmärgiga parandada lihaskonna verevarustust, sidekoe elastsust, ennetada vigastusi ja aidata parandada juba tekkinud vigastusi. Spordimassaazi alguseks loetakse 1924 aastal toimunud Olümpia mänge Pariisis, kui soomlane Paavo Nurmi tõi endaga kaasa isikliku massööri. Nurmi võitis sellel olümpial 5 kuldmedalit jooksu distantsidel. Sealt tekkis huvi ka teistel jooksjatel spordimassaazi vastu. Spordimassaaz peab tagama kvaliteetsete treeningute läbiviimise, vältima vigastuste tekkimist ja looma eeldusi heaks võistlustulemuseks. Spordimassaazil tuleb kindlasti arvestada sportlaste iseärasustega ja nende spordiala spetsiifikaga. Spordimassaaz oma olemuselt toetub kolmele printsiibile, mis toetuvad kolmel lihtsal küsimusel: ,,millal, mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk.
kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõite. Viimane neist oli omapärane selle poolest, et võistlesid mitte kaarikujuhid, vaid hoburakendite omanikud. Seetõttu võis siin saata edu ka vanu mehi, kes enam ise sportlikeks saavutusteks võmelised polnud. Kõige prestiizsem oli siiski lühim jooksudistants staadionijooks. Staadion oli kreeklaste peamine pikkusmõõduühik (192 m). Nii pikk oli seega ka sirge mis jooksjatel läbida tuli. Aja jooksul hakkas staadion tähistama ka jooksurada ennast. Võitjate üle peeti varasest ajast hoolsat arvet. See võimaldas V sajandil e. Kr. koostada olümpiavõitjate nimekirja, mida seejärel uute võitjatega pidevalt täiendati. Peagi muutus see aastasse 776 eKr tagasiulatuv nimekiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Sündmuse daatumi määras see, mitmenda olümpiaadi (mängudevahelise perioodi) mitmendal aastal ta toimunud oli.
kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõite. Viimane neist oli omapärane selle poolest, et võistlesid mitte kaarikujuhid, vaid hoburakendite omanikud. Seetõttu võis siin saata edu ka vanu mehi, kes enam ise sportlikeks saavutusteks võmelised polnud. Kõige prestiizsem oli siiski lühim jooksudistants staadionijooks. Staadion oli kreeklaste peamine pikkusmõõduühik (192 m). Nii pikk oli seega ka sirge mis jooksjatel läbida tuli. Aja jooksul hakkas staadion tähistama ka jooksurada ennast. Võitjate üle peeti varasest ajast hoolsat arvet. See võimaldas V sajandil e. Kr. koostada olümpiavõitjate nimekirja, mida seejärel uute võitjatega pidevalt täiendati. Peagi muutus see aastasse 776 eKr tagasiulatuv nimekiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Sündmuse daatumi määras see, mitmenda olümpiaadi (mängudevahelise perioodi) mitmendal aastal ta toimunud oli.
annaabi.ee 
