· Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus: mustjashall, violetne · Olek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järg i: 2,66 · Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3)2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Toime organismis · Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. · Puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. Jood mõjutab Väikelaste kasvu ja vaimne arengut Juuste, küünte ja naha seisundit. Kasutamine Tööstuses Tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel Katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Keemilises analüüsis Jodomeetrias Meditsiinis
· Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne. Gaasilises olekus on jood lilla · Kõvadus: puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud · Jood on tugev oksüdeerija · Elektronegatiivsus: 2.66 · Ühendid: Oksiidid: I2O4; I2O5 ;I4O9 Kloriidid: ICl; (ICl3)2 Fluoriidid: IF; IF3; IF5; IF7 Bromiidid: IBr Kasutamine · Tööstuses: tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis · Keemilises analüüsis: jodomeetrias · Meditsiinis: antitüreoidse vahendi, antiseptikuna ja radioaktiivsuse vastu · Fotograafias
Aatommass: 126,9045 Sulamistemperatuur: 113,5 °C Keemistemperatuur: 184,35 °C Tihedus: 4,93 g/cm3 Värvus: metalse läikega Olek toatemperatuuril: tahke Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,66 Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3) 2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Tahkel joodil on omadus kuumutamisel sublimeeruda, see tähendab aurustuda ilma, et vahepeal tekiks vedelat olekut. Aurude jahtumisel moodustuvad uuesti tahke aine kristallid. Antiseptikuna meditsiinis Kilpnäärme diagnostikas Orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks. Katalüsaatoritena Looma ja linnutoidu lisanditena Värvainete ja pigmentide koostuses Halogeenlampides Keedusoola lisandis Prantsuse keemik Bernand Courtoise 1811
· Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. · Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . · Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses (jooditinktuur), eetris jt. orgaanilistes vedelikes. Iood reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI+ I2 = KI3 Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2 + I2 = 2HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape.
Joodi nimetus tuleb Kreeka keelest (ids sinililla) joodi auru värvusest. · Kõvadus puhtal kujul on jood väga kõva kristalne aine. · Tahkus jood on puhtal kujul tahke aine kuid võib esineda nii gaasilise kui ka vedelana. Keemilised omadused: · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. Toime teed: Ained võivad imenduda kehasse. ja hingamise kaudu seedeelundkonna kaudu . Sissehingamise oht: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. Lühiajalise toime mõjud:
gaasilise HI lahustumisel → vesinikjodiidhape HI värvitu, terava lõhnaga vedelik laboris: taval. punakas … tumepunane (oksüdeerunud, HI → I2) HI sisaldus ca 50%, d = 1,5 kg/dm3 tugev hape, sööbiv kasutatakse orgaanilises sünteesis, analüütilises keemias Hapnikuühendeid saadakse kaudselt, enamasti on oksiidid ebapüsivad Püsiv (laguneb alles 300ºC juures) on I2O5 – värvitu kristallaine, saadakse: -H2O 2HIO3 → I2O5 Hapnikhapped HIO – hüpojoodishape (ja tema soolad) on tuntud vaid lahjades vesilahustes, dissotsieerub nii happena HIO ↔ H+ + IO- kui alusena IOH + H2O+ + OH- HIO tekib I2 lahustumisel vees: I2 + H2O ↔ HIO + H+ + I- (väga vähesel määral) Hape HIO2 (IIII) pole tuntud, kuid tuntud on I3+ soolad (nitraat, perkloraat, sulfaat jt.)
annaabi.ee 
