Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "John Stuart Mill - mõtte- ja tegevusvabaduse teooriad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
milli, mõttevabadus, seadusandlus, progressi, stuart, rikkumine, karistatav, rahval, inimkond, sundida, kellelgi, mõtlemisvõime, ekslik, sisaldada, keelamine, muutmist, ratsionaalse, suletuks, keelustamist, sügavamalt, tegude, jääks, rakendatav, alluda, suurele- nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja. Nauding, mida selline asjaga kursis olev inimene tunneb ole-vat kõrgema, ongi kõrgema kvaliteediga. Mill arvas, et kui kõik või enamik "kvalifitseeritud ja kompetentseid kohtunikke" eelistavad teatud naudingut teisele, siis eelistatu ongi kvaliteedilt kõrgem. Klassikaks on saanud ka Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle
.............................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoofi John Stuart Mill. Mill oli Inglise filosoof ja majandusteadlane, kes elas 1806-1873. aastatel. Ta oli üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse
Siit tekib filosoofiline probleem: millistel jhtumitel toihime piirata, mis on vabaduse minimaalsed piirid jne. Vabaduse miinimumi defineerimine on otsustava tähtsusega probleem, kuna selle kaudu saab põhjendada piiranguid meie tegevusele, mis ahistab teiste vabaduse miinimumi. Tegelikult on eeltoodud vabaduse määratluses sees kaks aspekti, mis tingivad erineva lähenemise vabaduse küsimusele. Ühelt poolt sunni puudumine ja teiselt poolt toimimine.(1) Inglise filosoof John Stuart Mill oli kuulus utilitarist, kes oli veendunud, et moraalselt õige on käitumine on selline, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Mill püstitas vabaduse probleemi järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust
John Stuart Mill Filosoofia referaadi kokkuvõttev esitlus Annemai Harak 12. klass Filosoofist ● Sündis 20. mai 1806 Londonis ● Suri 8. mai 1873 ● Inglise filosoof ja majandusteadlane ● Üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond
inimesed, näide Hitler. 7.Iseloomusta Helvitu huviseadust? Helvitus lähtus inimeste käitumiste seletamise põhimõttetest. Mille sõnastas esimesena Epikuros. Et inimene püüdleb praktikute ja hoidub kannatustest. Inimesel on oluline enesearmastus, see kujuneb vooruseks või paheks sõltuvalt sellest millised kired teda pingestavad. Eneseohverdamine. Oma õnne õhverdamine teiste õnne nimel., tegelikult ei ohverda iialgi. Armastus naise nimel võib viia kuriteoni , või kangelasteoni. 8. Milli üldised põhimõtted, mõtted ja tegevusvabaduse kohta.? -millistes piirides peab indiviidil olema võimalus teostada oma plaane ja mis on õigustatud.1. kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle. See avaldub kahel kujul. 1. Seadusandlusena, seaduse rikkumine on karistatav, kuid ka seadusandlus peab olema õiglane. 2. ühiskonna võim avaldub ka ühiskondliku arvamusena- indiviidi saab mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, veenmise ja suhete katkestamise teel.
John Stuart Mill 20. mai 1806 - 8. mai 1873 Elulugu John Stuart Mill sündis 1806. aastal Pentonvilles Londonis, James Milli vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi.
võim indiviidi üle on ikka õiglane? Tänapäeval piiratakse inimeste käitumist riigi poolt kehtestatud seadusandlusega. Järgides kindlaid reegleid saame säilitada oma vabaduse ning elada muretumalt. J.S Mill leiab aga, et indiviidi vabaduse piirid ühiskonnas on vaadeldavad seadusandluse ning ühiskondliku arvamuse aspektist. Samas ei saa ühiskonna arvamust pidada meie vabadust piiravaks teguriks. Kui palju see meie vabadust mõjutab, on aga meie endi teha. J.S. Milli arvates peaks mõttevabadus olema täielik ning seda ei tohiks ühiskond mitte kuidagi piirata. On ikkagi riike, kus arvamuseavaldust piirata soovitakse. Mõttevabaduse puhul leiab Mill, et ükskõik missuguse arvamuse puhul mingis küsimuses, puudutagu see siis elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes, ei tohiks indiviidile piiranguid seada. Me ei või tegelikult kunagi kindlad olla, kas üks või teine arvamus on tõene või väär
Negatiivse vabaduse teoreetikute arvates on vabadus sotsiaalsete suhete mõiste – takistusena tulevad arvesse ainult teiste inimeste teod, mitte looduslikud põhjused ( lennuvõimetu, andetu jne). Vabadus II? 33.Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? -Uus vaade on tõene -Uus vaade on väär -Tõde on mõlemil poolele. Mõttevabadust ei tohiks ühiskond Milli arvates kuidagi piirata. Inimene peab olema täielikult vaba oma arvamustes, ükskõik millistes. Kui kellegi arvamus millestki on tõene, siis tähendaks selle keelustamine seda, et inimeselt võetaks võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Milli arvates ei saa me kunagi olla kindlad, kas see või teine arvamus on tõene või väär, seetõttu ei saa mingit arvamust ka keelata
peremehed? Meie kujundajateks on ilmselt keskkond, kasvatus ja haridus. Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi ehk tahtevabaduse probleem. Determinism on arusaam, et miski ei toimu ilma küllaldase põhjuseta ning determinismi pooldades tekib küsimus, kas inimene pole sellisel juhul vaid teadvust omav masin. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Vastasel juhul muutuks tõde dogmaks ning inimese mõtlemisvõime taandareneks. Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid
..............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ............................................................................................................... 7 1.4 Negatiivne ja positiivne vabadus ..................................................................................... 8 2. Vabaduse aspektid...................................................................................................................9 2.1 Mõttevabadus....................................................................................................................9 2.2 Usuvabadus..................................................................................................................... 10 Kokkuvõte................................................................................................................................11 .....................................................................................................
Positiivse ja negatiivse erinevus seisneb teostuses. Negatiivse vabadusega oled vabastatud millestki(maksudest, kaitseväest, kohustuste täitmisest vms). Positiivse vabadusega antakse võimalused midagi teostada. Kaks peamist vabaduse määrajat on seadused ja avalik arvamus. Enamikel juhtudel pole vaja seaduslikku regulatsiooni, piisab avalikust arvamusest. Arvamus- ja tegevusvabadus Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid. Taolisi olukordi esineb harva ning seetõttu algavadki tegevusvabaduse piirangud sealtmaalt, kus tegu riivaks
Positiivse ja negatiivse erinevus seisneb teostuses. Negatiivse vabadusega oled vabastatud millestki(maksudest, kaitseväest, kohustuste täitmisest vms). Positiivse vabadusega antakse võimalused midagi teostada. Kaks peamist vabaduse määrajat on seadused ja avalik arvamus. Enamikel juhtudel pole vaja seaduslikku regulatsiooni, piisab avalikust arvamusest. Arvamus- ja tegevusvabadus Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid. Taolisi olukordi esineb harva ning seetõttu algavadki tegevusvabaduse piirangud sealtmaalt, kus tegu riivaks
Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne (naudingut, heaaolu), on antud tingimustes õige tegu. Jeremy Bentham: õnnearvutus. Arvutamisel tuleb arvesse võtta teo tagajärjeks olevate naudingute ja valuaistingute mitmeid omadusi: tugevus, kestus, kindlus, ajaline lähedus, viljakus, puhtus, ulatus. John Stuart Mill ei poolda õnnearvutust. Ta eristas kõrgemaid ja madalamaid naudinguid. Kaks utilitarismi tüüpi: teoutilitarism – tegu on õige siis, kui tal on head tagajärjed, st toob kaasa portsu õnne. Reegliutilitarism – tegu on õige siis, kui järgib reeglit, mis kuulub säärasesse reeglite süsteemi, mille järgimine toob kaasa palju õnne kogu ühiskonnale.
ole ühtse eliidi domineerimine, vaid eliitide konkurents ja selle järgi toimivadki kaasaegsed valitsemissüsteemid. Schumpeteri järeldus on see, et “rahva tahe” on tegelikkuses töödeldud tahe; rahva tahe pole mitte poliitilise protsessi liikumapanev jõud, vaid selle saadus. Meetodid, millega töödeldakse probleeme ja üldsuse tahet nende probleemide suhtes, on analoogilised kommertsreklaami meetoditega. * Demokraatlik meetod teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel. Iga inimene taipab ühise hüve olmemasolu. Iga inimene võtab osa hea ja halva määramisest. 12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Mill: enne demokraatlike režiimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida. Sest kui rahvas valitseb iseennast, mille pärast peaks ta siis vastu
Ähvardused: Ähvardamine, ebameeldivus ei piira vabadust, sest tema tegevuse sooritamine pole keelegi teise isiku poolt võimatuks tehtud. 6. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Mõttevabadus peab olema täielik. Ei tohi midagi keelata. Kui mingi arvamus on väär, siis tuleb otsida õiget, mis asendub väärt (mitte keelata väärt). Tõese arvamuse keelamine tähendab, et inimeste seas valitseb väär arvamus. Milli põhjendused kõnevabaduse poolt (tsensuuri vastu): .. Vabadus tõde õnn. Tarkuseni viib ainult üks tee: uurida mida on iga probleemi kohta öelnud erinevate arvamuste esindajad. Mahasurutud (tsenseeritud) arvamus võib olla tõene. Tõestest uskumistest lähtumine toob kaasa rohkem õnne. Tõe keelamine on kahjulik. .. Tõeterad. Tsenseeritud arvamus, mis on üldjoontes ekslik, võib ometi sisaldada veidi tõde. .. Dogmastumine
Alusväärtused- millinepeaks olema elu ühiskonnas- on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2. Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3. Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? "Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne koraaldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita." 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! 1) Kuidas mõõta vabdust? 2) Mis on vabadus? 3) Mis on vabaduse piirajad? 4) Kes või mis on vabaduse subjekt? 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Keskne küsimus on, et kui palju vabadust peab riik indiviidile andma? Mil määral on isikul
kavatsuslikult takistab. Sotsialistid/egalitaarid peavad vabaduse piiramiseks ka tahtmatuid tegude tagajärgi. 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? See on väärtuste hierarhia küsimus: kas vabadus kaalub üles teised moraalsed väärtused: õigluse, tõe? 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Arutlus viib kõige tõenäolisemalt tõeni ja tõe teadmine suurendab õnne. 9. Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip ja kuidas ta seda õigustas? Väljendusvabadust tuleb piirata, kui väljendid võivad viia teiste inimeste kahjustamiseni. Vabadust võib aga piirata ainult raskematel juhtudel, mitte alati. Kõige parem on inimestele vaba sfäär, millesse ei tohi enamikel juhtudel sekkuda. Ta tunnistas, et vabadus ei vii alati täiustumiseni, aga rõhutab, et ainult vabadus viib arenguni, sest ehkki inimesed teevad vigu,
2) Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3) Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri järgi piisab kodanikele valimis õigusest ja muu jääb juba eliidi hooleks. “Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita.” Järelikult, olles eesmärgist teadlik, võtab iga kogukonnaliige heal ja halval vahet tehes aktiivselt ja teadlikult osa hea edendamisest ja võitlusest halvaga ning kõik liikmed üheskoos juhivad kogukonna avalikke asju. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega!
1 Milline väide on kooskõlas empirismiga? a Õige! Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel 2 Selle teadasaamiseks, et 91x79=7189 tuleb arvutada. Seda, et 3x4=12, teavad paljud ilma arvutamatagi. Ayeri arvates näitab see, et a Õige! meie mõistuse piiratuse tõttu ei suuda me keerulisemaid tautoloogiaid vahetult (ilma teisendusteta) ära tunda. 3 Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? a Õige! Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited 1 Kui mõõdetaks paberile joonestatud kolmnurga sisenurgad ning leitaks, et nende summa ei võrdu 180o-ga, siis Ayeri arvates a Õige! on tegemist mõõtmisveaga või pole tegemist eukleidilise kolmnurgaga 2. Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et
olukorras 4) Poliitikafilosoofias “puutumatuse ala” Kui palju vabadust võib/peab riik indiviidile andma – palju talle õigusega kuulub? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks moraalset või legaalset hukkamõistu? Millisel alusel tohib riik sekkuda inimeste ellu ning keelata neid toimimast nii, nagu nad soovivad, või sundida neid tegutsema oma soovide vastu? 2. „Negatiivne vabadus“ tähendab … Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms) puudumine. Oled N-mõttes vaba, kui sind keegi ei sunni, ega takista su tegemisi. N-vabadus avaldub vastuses küsimusele: “Millises ulatuses tuleks subjektil – isikutele või isikute rühmal – võimaldada teha seda või olla see, milleks ta on suuteline, ilma teiste inimeste sekkumiseta?” Miks “negatiivne”?
43. Jäik determinism seisukoht, mille järgi on põhimõtteliselt kõiki sündmusi võimalik ette näha ning seetõttu on vabadus vaid illusion. 44. Indeterminism seisukoht, mille järgi kõiki sündmusi ei ole eelnevate tingimustega üheselt määratud. 45. Nõrk determinism sünmusi võib ette näha, kui inimene saabsellele vaatamata vaba olla 46. Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, mõnitamise, suhete katkestamise teel. 47. Vabadus võimalus teostada oma tahtmisi Tahtevabadus võimalus valida oma tahtmisi 48. Demokraatiat, s.o rahvavõimu, võib õigustada ainult eeldades, et rahvas on võimeline valitsema iseenda üle. 49
kavatsuslikult takistab. Sotsialistid: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad kaudselt, kuid siiski kausaalselt (nt vaesed kapitalistlikus ühiskonnas ei ole vabad) 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest: milline on vabaduse staatus teiste väärtuste hulgas (tõde, õiglus) ja kas vabadus kaalub need üle? 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? : Mõttevabadus peab olema täielik, sest keelatav seisukoht võib-olla tõene; väära seisukoha keelamisega takistatakse mõistmist tõde (nt newtoni filosoofia kritiseerimine) 9. Milli vabaduse ehk kahjuprintsiip: Inimsool on lubatud oma liikmete tegutsemisvabadusse individuaalselt või kollektiivselt sekkuda ühelainsal eesmärgil- nimelt enesekaitseks. Et tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik millise liikme suhtes vastu
lapsele koolikoha mitteandmist. Siis näib demokraatiast kui enamuse valitsemise põhimõttest järelduvat, et üksikisiku huvidesse niimoodi suhtumises pole midagi ebademokraatlikku. Enamus on valitsenud ühe isiku kahjuks. Siin näeme pinget, mis paikneb otse demokraatliku teooria südames. De Tocqueville tõi selle punkti hästi välja oma fraasiga "enamuse türannia". Nimetatud ideed edasi arendades osutas John Stuart Mill, et enne demokraatlike reziimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida. Sest kui rahvas valitseb iseennast, mille pagana pärast peaks ta siis vastu võtma repressiivseid seadusi? Kuid nagu Mill ütleb, on siin viga selles, et rahvast mõeldakse kui ühetaolisest, ühesuguste huvidega massist, kus iga inimest mõjutab iga poliitika ühtviisi. Kuna me tegelikult
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
MIS ON FI... 4.Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga ,,filosoofia"? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria (ld cohaerentia 'sisemine seos') kohaselt on tõene Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on
Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Schopenhaueri arvates on suguinstinkt Vali üks: a. inimlik tung, mis annab tunnistust, et kunagi aegade alguses olid mees ja naine üks olend; lahutatutena püüdlevad nad nüüd ihuliselt teineteise poole. b. inimlik tung, mille kaudu loodus seab indiviidi liigi teenistusse: ilma selleta sureks inimkond välja. Õige vastus! Schopenhauer arvas tõesti, et armastus on looduse praktiseeritav pettus. c. ainuke inimlik tung, mis võimaldab naudinguid meie halvimas tegelikult võimalikus maailmas. Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Kui palju varandust (raha, asju jms) on vaja, et olla õnnelik? Schopenhauer arvas, et Vali üks: a. õnne ei saa rajada rikkusele, sest "rikkus sarnaneb mereveega..." Õige
On näiteks väga tõenäoline, et süllogismiprintsiipi ei formuleeritud mitte enne, vaid pärast seda, kui süllogistliku arutlemise kehtivust oli täheldatud hul- gal konkreetsetel juhtudel. Öeldes, et loogilised ja matemaatili- sed tõed on teada kogemusest sõltumatult, ei aruta me aga aja- loolist küsimust sellest, kuidas need tõed kunagi avastati, ega psühholoogilist küsimust sellest, kuidas igaüks meie seast need selgeks õpib, vaid epistemoloogilist küsimust. Milli väite järgi, mille me kõrvale heidame, on loogika ja matemaatika proposit- sioonidel sama staatus kui empiirilistel hüpoteesidel ning nende kehtivus määratakse kindlaks just niisamuti. Me kinnitame, et nad on kogemusest sõltumatud selles mõttes, et ei võlgne oma keh- tivust empiirilisele verifitseerimisele. Võime jõuda nende avasta- miseni induktiivse protsessi kaudu; ent kui me neid kord taibanud oleme, näeme, et nad on paratamatult tõesed, et nad kehtivad igal mõeldaval juhul
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
2. Millise väitega nõustuks David Hume? V Õige! Isegi kui kogemus on mingi väite (propositsiooni) tõesust kinnitanud 1000 korda (nt et Päike tõuseb idast), ei ole mingit loogilist tagatist, et see väide on tõene ka 1001-l juhul. VALE! Kui kogemus on mingi väite (propositsiooni) tõesust kinnitanud 1000 korda (nt et Päike tõuseb idast), siis võib seda väidet pidada paratamatult ja universaalselt tõeseks. 3. Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? W VALE! Matemaatika tõed (nt Pyhtagorase teoreem) pärinevad mõistusest enesest, kogemuse abil võib neid vaid illustreerida Õige! Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited 4. Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud? X Õige! Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon: Kodanik
mõttes indiviidi elada nii, nagu ta enda vabaduse piiramine jaoks paremaks peab. õigustatud? Teiste inimeste heaolu rikkumine väärib karistust. G.W.F. 1770-1831; Mis on Maailmavaim- Geist,, Kes tahab midagi suurt Hegel ajalooline kontrafaktuaal? mille osaks on iga saavutada, peab oskama positivism; svaab Kuidas ajalugu individuaalne vaim; ennast piirata. Kes aga
Tõe koherentsiteooria pooldaja võib öelda, et väiteid saab võrrelda ainult teiste väidetega, mitte aga reaalsuse ehk tegelikkusega. Alati saab ju võrrelda vaid asju, mis mingis mõttes ikkagi sarnased on; väidete ja reaalsuse puhul ei saa aga mingit sarnasust tähendada.12 Nüüd tekib siiski küsimus, kust võetakse need väited, millega iga uut pakutavat väidet võrrelda. Tõe koherentsiteooria pooldaja võib vastata, et tegemist on väidete süsteemiga, mida inimkond ja eriti meie kultuuripiirkonna teadlased 13 tegelikult tunnustavad. Me ei saa olla kõigi faktide tunnistajaks- seega peame paljut (tegelikult ikkagi väga paljut) uskuma selle alusel, mida kirjutatakse või räägitakse. See, kas me jääme midagi uskuma või mitte, sõltub tõesti sellest, millised on meie senised tõekspidamised. Kui aga jutt on aprioorsetest teadmistest, siis on tõe koherentsiteooriast lähtumine otse loomulik.14 12 Meos, I
annaabi.ee 
