adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkova klaveril, Kädy Plaas, Helen Lokuta, Oliver Kuusik ja Uku Joller. Dirigent oli Daniel Reuss. Franz Joseph Haydn on tuntud kui ühena Viini klassikutest. Tema tuntuimat oratooriumi ,,Loomine" ja ,,Aastaajad". ,,Te Deum" C-duur (Hob XXIIIc:1) on kirjutatud umbes 1765. aastal ja ,,Te Deum" C-duur (Hob XXIIIc:1) aastal 1799. Franz Schubert kirjutas oma elu jooksul 600 laulu, 9 sümfooiat ja 17 ooperit. Missa As-duur D 678 kirjutas ta aastatel 1819-1822. See on tema kõige viimistletuim muusikapala. Schubert pidas seda kõige õnnestunumaks
RETSENSIOON Raimo Taalmann 11.c Käisin Eesti Rahvusmeeskoori kontserdil Ferenc Liszt. Reekviem meeskoorile, orelile ja puhkpillidele. Kontsert toimus 24. Märtsil 2013 Estonia kontserdisaalis. Dirigent oli Mikk Üleoja, solistid olid Ürmas Põldma, Aleksander Arder (tenorid), Hideyuki Nishimura (bariton), Uku Joller (bass). Pillidel olid Erki Möller, Andres Peetson (trompetid), Andres Kontus, Peeter Margus (tromboonid), Madis Metsamart (timpanid) ja Ene Salumäe (orel). Kontserdil esitati mitneid Ferenc Liszt'i kirjutatud kantaate, oratooriumeid ja ka tema kirjutatud reekviemi. Lisaks esitati veel teisigi laule, mis on kirjutatud meeskooridele. Esitajad olid tasemel, laulsid väga hästi, nagu rahvusmeeskoori liikmetele kohane, hea oli kuulata. Pillimängijad olid ka tasemel
Terrorism ei võrdu Islamiga Veronica Joller Lolita Ojasu 7.e Tänapäeval kasutatakse sõnu moslem ja terrorist sünonüümidena. Stereotüüp on juba nii laialt levinud, et keegi ei küsi enam endalt, kui palju selles väites ka tegelikult tõtt on. Islam on rahu religioon Seda võib juba mõista religiooni nimetust analüüsides. Sõna islam tähendus araabia keeles on end Jumala tahetele allutama, sisemist rahu leidma ning see on tuletatud sõnatüvest SLM, mis väljendab
11c klass Rudolf Tobias Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstiline juht. Nikolai Aleksejev on juhatanud kõiki Moskva ja Peterburi tähtsamaid sümfoonia-
üles mägedele", "Sind surmani", "Isamaa ilu hoieldes", "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 16. Nimeta 3 1990. aastatel alustanud eesti heliloojat! 1990. aastatel alustanud heliloojad: Jüri Reinvere, Timo Steiner, Tõnu Kõrvits, Toivi Tulev. 17. Nimeta eesti tuntud süvamuusika interpreete! (orkestrid, dirigendid, koorid, ansamblid, solistid) min 5 Tallinna Kammerorkester, Vox Clamantis, NYYD Ensemble, Risto Joost, Pille Lill, Uku Joller. 18. Milliste eesti heliloojate muusikat tahaksid kuulata kontserdil? Miks? Tahaksin kuulata kontserdil näiteks Olav Ehala, Alo Mattiiseni ja Tõnis Mäe muusikat. Olav Ehala muusika on mulle tuttav juba varasest lapsepõlvest ning seetõttu toovad tema laulud esile palju häid mälestusi, tundeid, mõtteid jms ning nii Tõnis Mäe kui ka Alo Mattiiseni muusika on mulle südamelähedane just rahvustunde tekitamise tõttu…
Tubin. 1937 aasta 13. detsembril juhatas Igor Stravinski Estonia teatris sümfoonikontserti, mille kavas oli "Tulilinnu" süit ning "Capriccio" klaverile ja orkestrile. Kontserdi solistiks oli Stravinski poeg Soulima Stravinski. 2008. aastal toimus Igor Stravinski viimase oopuse „Requiem Canticles“ (1966) esiettekanne Eestis, esitasid ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Juhatas Mikk Üleoja, solistid olid Iris Oja ja Uku Joller. 1959. aastal anti Stravinskile Taani kõrgeim muusika-alane tunnustus, Léonie Sonningi muusikaauhind. 6|Page Kasutatud materjalid Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Igor_Stravinski 7|Page
.. Nii et kui pealtnäha oli töö ideoloogiline käsitlemine protestantlik,(töö on tähtsaim inimeseks olemise viis; töö tegi inimesest ahvi) siis sisuliselt oli töö tegemisel halvas mõttes sotsialistlik maitse juures (Pooled palgi tassijatest rohkem rippusid palgi küljes kui toetasid seda). Pealesõjaaegses Nõukogude Eestis ja vähesel määral edaspidigi on küll olnud üksikuid ideelisi töörabajaid (silme ette tuleb kohe "Näitleja Joller") ,kuid kui jätta arvestusest välja need vähesed, kellel oli tõesti võimalik tööga "kõva raha" kokku ajada, tehti üldiselt tööd lihtsalt "kuidagimoodi". Kuna töötegemist võtsid pehmelt öeldes liiga lõdvalt kõik tolleaegsed ühiskonnakihid, polnud tegelikult kusagil mingisuguseid erilisi töövõite näha. Kõvasti tehti tööd vaid episooditi - siis kui plaan kärssas, või kui mõne suurema ülemuse kuri silm töötegijal peatus
1911. aasta teatrisündmuste kujutamine tummfilmi vahenditega oli esteetiliselt briljantne (just võtmehetkedel, näiteks kuulsa näitleja Alterbaumi surmastseenis). Kindlasti oli filmi õnnestumise võti lihtne, kuid mõjuv algidee: koolitundides just nagu piisavalt läbi nämmutatud tekstile uue ja vapustava dimensiooni andmine. Nagu oleks keegi kohvikannust kuradi välja tõmmanud. [Selle kiitusega ei taha ma põrmugi kahandada säärase olulise teatrifilmi nagu ,,Näitleja Joller" (1960) väärtust. Paraku on viimases liiga palju kuuekümnendate postulaatide järgimist (,,ainult vaesus ja raske töö teevad õndsaks", ,,seks on kuradist"). Andrus Kivirähi ,,Adolf Rühka lühikene elu" jõudis lavale otse teatriaasta lävel Eesti Draamateatris Ingomar Vihmari lavastuses. Süzee ja õhkkonna poolest on see esialgu lähedane ,,Udumäe kuningale", lõpuks aga muutub stiilseks ja vaimukaks isikudraamaks. Kui
polnud lihtsalt keegi huvitatud... Nii et kui pealtnäha oli töö ideoloogiline käsitlemine protestantlik,(töö on tähtsaim inimeseks olemise viis; töö tegi inimesest ahvi) siis sisuliselt oli töö tegemisel halvas mõttes sotsialistlik maitse juures (Pooled palgi tassijatest rohkem rippusid palgi küljes kui toetasid seda). Peale sõjaaegses Nõukogude Eestis ja vähesel määral edaspidigi on küll olnud üksikuid ideelisi töörabajaid (silme ette tuleb kohe "Näitleja Joller") ,kuid kui jätta arvestusest välja need vähesed, kellel oli tõesti võimalik tööga "kõva raha" kokku ajada, tehti üldiselt tööd lihtsalt "kuidagimoodi". Kuna töötegemist võtsid pehmelt öeldes liiga lõdvalt kõik tolleaegsed ühiskonnakihid, polnud tegelikult kusagil mingisuguseid erilisi töövõite näha. Kõvasti tehti tööd vaid episooditi - siis kui plaan kärssas, või kui mõne suurema ülemuse kuri silm töötegijal peatus
vormikatsetused, uued ideaalid. Uuendused teatris: - Voldemar Panso oli lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. - Panso lõpetas Tallinnas Riikliku Lavakunstikooli ja Moskvas Teatriinstituudi Draamateatri peanäitejuhina. - 1957. aastal rajas ta Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri, mida juhtis - Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed - Panso mängis ka filmides (Näitleja Joller) - Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimeline preemia, mis on mõeldud noorte andekate EMTA Lavakunstikooli lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks - Hakati viljelema dzassi, moodsat kunsti, levis tehnokraatlik mõtteviis - Massiline isetegevusharrastus hakkas taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees - Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises kasvas
- Optronid, kõige kiiretoimelisem optron - Elektronkiiretoru - Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 42 (43) Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid=29]. 3. Elektroonika komponendid. Loengukonspekt. Argo Kasemaa. TTÜ Kuressaare Kolledz, Kuressaare 2003. 4. Elektroonika komponendid. Uudo Usai. TPT 1998 [http://pa04.turbodiisel.com/Rakenduselektroonika.doc]. 5. Elektrotehnika ja elektroonika. Raivo Pütsep. "Ilo", Tallinn 2008. 6
· Trupp jaguneb 2 leeri Voldemar Panso (1920-1977) · Lavakunstikateedri rajaja (1957). Oluline on tema panus pedagoogina näitlejate õpetaisel. · Noorsooteatri rajaja ja esimene peanäitejuht (1965-1970) · 1970-1976 Draamateatri peanäitejuht · ENSV rahvakunstnik (1968), NSVL rahvakunstnik (1977), NE preemia (1965) · Publitsist ja kirjamees raamatud ,,Näitleja Joller" 1965, ,,Maailm arlekiinikuues" 1972, ,,Portreed minus ja minu ümber" 1975 jt. Panso haridustee: Riiklik Lavakunstikool 1941, GITIS rezii 1950-1955, 1958-1965 aspirantuur GITIS-es (1965 kunstiteaduste kandidaat ,,Töö ja talent näitleja loomingus") Kõrgeimalt haritud teatrijuht ja lavastaja! Panso teatritee: · 1941-1950 Draamateatri näitleja · 1955-1958 Draamateatri lavastaja
- Indutseerkanaliga MOP-väljatransistor - Pooljuhtdioodid - Stabilitron ja stabistor, nendega pinge stabiliseerimise skeem - Türistor (struktuur, pinge-voolu karakteristikud) - Väljatransistoride liigitus koos tingmärkidega Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid= 29]. 3. Elektroonika komponendid. Loengukonspekt. Argo Kasemaa. TTÜ Kuressaare Kolledz, Kuressaare 2003. 4. Elementare Elektronik mit Grundlagen der Elektrotechnik. Klaus Beuth, Olaf Beuth. 7., überarbeitete Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2003. 5
- Galvaaniline (otse) sidestus võimendites (eelised, puudused) - Negatiivne tagasiside võimendites - Positiivse tagasiside mõju võimendi parameetritele - Bipolaartransistori töö lülitireziimis - Lihtne "voolupeegel" Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid= 29]. 3. Raadiolülitused. Lembit Abo. "Valgus", Tallinn 1990. 4. Rakenduselektroonika. Uudo Usai (TPT). [http://pa04.turbodiisel.com/Rakenduselektroonika.doc]. 5. Taschenbuch der Elektrotechnik und Elektronik.Helmut Lindner, Harry Brauer, Constans Lehmann
22. Ibrahim, K. F., Electronic Systems & Techniques, London: Addison Wesley; Longman, 1994. 400 p. 23. IEC60747-1, General Remarks on Maximum Ratings and Characteristics. Tests 24. IEC60747-2, Rectifier Diodes 25. IEC60747-9, Insulated Gate Bipolar Transistors (IGBTs) 26. Jacob, J. M., Power Electronics: Principles & Applications, Albany: Delmar Thomson Learning, 2002. 525 p. ISBN: 0766823326 27. James, M., Higher Electronics, Oxford [etc.]: Newnes, 1999. 310 p. ISBN: 075064169X 28. Joller, J., Jouelectroonika, Tallinn Technical University, 1996. 216 p. ISBN: 9985690095 29. Kassakian, J. G., M. F. Schlecht, and G. C. Verghese, Principles of Power Electronics, MA: Addison-Wesley, 1992. 738 p. 30. Kazmierkowski, M. P. and H. Tunia, Automatic Control of Converter-Fed Drives, Amsterdam; NY: Elsevier; Warszawa: PWN, Polish Scientific Publishers, 1994. 559 p. ISBN: 044498660X 31. Kazmierkowski, M. P. (editor), Control in Power Electronics: Selected Problems,
annaabi.ee 
