Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r )
1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge maks - HEPAR eritab sappi
c)Kurgunibulihas – kurgunibu sees Suupõhi (fundus oris) Moodustatud peamiselt lihaste poolt: a)Alt tugevdab kakskõhtlihase eesmine kõht b)Tähtsaim: alalõualuu-keeleluu lihas (m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdab lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt, vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursed! Pinnal on näha: keskel – keelekida (frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed (caruncula sublingualis) ja keelealune kurd (plica sublingualis). Kurgukitsus (isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgukitsust piiravad: ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar
Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Kaudaalselt vaagnaava ümbritsevad dorsaalselt 3. 4. sabalüli, külgedelt vaagna laisidemed ning ventraalselt päraluukõbrud ja päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 7. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Veel esineb
36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES. Parema neeru asukoht on 12 rinnalüli Vasaku neeru asukoht on 11 rinnalüli Funktsioon on kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 3. Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine. 4. Neerude verevarustuse iseärasused: Kaks kapillaaride süsteemi, ühed moodustavad
SÜLG, FUNKTS- TÄISKASVANUL um. 1-1,5 liitrit ÖÖPÄEVAS. SÜLJEGA ALGAB JUBA SUUS OSALINE SÜSIVESIKUTE LAMMUTAMINE. MAOS- ON HAPPELINE KESKKOND. (VENTRICULUS /GASTER). MAGU ON ÜHENDATUD SÖÖGITORUGA KARDIA- ehk LÄVISESUISTIKU KAUDU JA DUODEENUMIGA PÜÜLORUSE ABIL. FUNKTS: 1) MAGU PRODUTSEERIB MAOMAHLA, MIS ALUSTAB VALKUDE SEEDIMIST PEPSIINI TOIMEL. 2) LIHASTÖÖ SEGAB TOIDU MAOMAHLAGA JA SUUNAB SIIS PEENSOOLDE. MAO TÜHJENEMISE AEG SÕLTUB TOIDUST. 3) IMENDUMINE TOIMUB PIIRATUD ULATUSES (VESI, ALKOHOL JA MÕNED RAVIMID IMENDUVAD VENOOSSESSE VERRE) 6 4) KUI RAUA IMENDUMINE TOIMUB PEENSOOLES, SAADAKSE TA TOIDUST HCl JUURESOLEKUL PAREMINI KÄTTE 5) SISEMINE FAKTOR SEONDUB MAOS VITAMIINIGA B12 JA SEE ON VAJALIK IMENDUMISEKS ILEUMI LÕPUOSAS. MAOMAHL- MAOMAHLA SEKRETEERITAKSE SPETSIAALSETE LIMASKESTA NÄÄRMETE POOLT. MAO NÕRE SISALDAB: VETT, MINERAALSOOLI, LIMA,
Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Kaudaalselt vaagnaava ümbritsevad dorsaalselt 3. 4. sabalüli, külgedelt vaagna laisidemed ning ventraalselt päraluukõbrud ja päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 7. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Veel esineb
õõnesveenimulk. Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba. vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Kaudaalselt vaagnaava ümbritsevad dorsaalselt 3. 4. sabalüli, külgedelt vaagna laisidemed ning ventraalselt päraluukõbrud ja päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 16) Seedeorganite üldiseloomustus seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool
- 7. embrüonaalnädalal eraldab seda primaarsest suuõõnest (suusopisest) mediaalse ninajätke derivaat primaarne suulagi - tagapool primaarset suulage tekib ühendus suuõõnega TALITLUSEST Ülesanded SOOLTORU SEINA EHITUS - toidu mehaaniline töötlus tükeldamine, peenestamine, segamine, - sooltoru seinal on 3 kesta: limaskest, lihaskest ja väliskest, mis omakorda transport koosnevad kihtidest - toitainete järkjärguline keemiline lagundamine nende Limaskest TUNICA MUCOSA ehituskomponentideks seedenõrede hüdrolüütiliste ensüümide toimel - vooderdab sooltoru seestpoolt ja suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle keha
retiikulumiks. * silelihaskude – ristivöödilisus puudub – textus musculatis nonstriatus * südamelihaskude – ristivöödilisusega, tahtele allumatu – textus muscularis striatus cardiacus * skeletilihaskude – ristivöödilisusega, tahtele alluv – textus muscularis striatus skeletalis 22. Silelihaskude. Koosneb silelihasrakkudest – müotsüütidest. Rakkude suurus võib väga varieeruda, igas rakus on piklik tuum. Silelihasrakud paiknevad tihedalt teineteise kõrval. Esineb seedekanali lihaskestas, veresoontes, hingamisorganites, kuseorganites, suguorganites. Ei allu looma tahtele. 23. Skeletilihaskude. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium
vahel. Kõõluste sünoviaaltuped - esinevad jäsemete digitaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse aetud silindriga Seesamluud- on väikesed luukesed Seesamluud lükkavad kõõlust luudest eemale, soodustades kõõluse libisemist. Seesamluud tõhustavad lihase tõmbetegevust. 13. Seedeaparaat: Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. 14. Suuõõs. Suuõõs on seedeelundkonna algusosa. Ülevalt piirab seda suulagi, külgedelt põsed ja alt suupõhja lihased. Jaguneb moka ja põskedega ümbritsetud
seega nad teevad koostööd. Diabeeti on I ja II tüüpi. I tüüp lapse või noorukieas, insuliinieritus beetarakkudes on vähenenud või lõppenud. Põhjuseks nende kahjustumine või hävimine. II tüüp-täiskasvanueas, beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres ja ei toodeta ka piisavalt insuliini. 52.Milline on seedeelundkond? Suuõõs, neel, kõri,hingetoru, söögitoru, magu,kõhunääre, sapipõis, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesööl, umbsool, ülenev käärsool, ristikäärsool, alanevkäärsool ja sigmakäärsool ning pärasool. 53.Millised on seedeelundkonna peamised ülesanded? Eluks vajaliku energia tootmine, organismi varustamine ehitusmaterjalidega, oluline bioloogiliste rütmide juhtorgan. Seedetrakti üldine ehitusprintsiip-kogu seedetrakt on torujas organ, kihilise ehitusega(kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Limaskest on sisemine, lihaskest on keskmine ja adventsitiaalkest on välimine) 54.Millised on serooskest ja soolekinnised?
Lühike pindluulihas pindluu lat pinna 5. pöialuu köprusele Tõstab jala lateraalset alumiselt poolelt serva Pikk pindluulihas pindluu pealt ja 1.talbluu ja 1.pöialuu Tõstab jala lateraalset sääreluu külgm põndalt põhimikule(talla alla) serva, tõstab jalavõlvi 70. seedekanali osad- suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool 71. seedekanali seina ehitus- koosneb 3 kestast: sisemine limaskest- sisaldab seedenõret tekitavaid näärmeid lihaskest- soolesisu edasilükkamiseks välimine serooskest- seroossel vedelikul on libestav ja antibakteriaalne toime 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde-
Lühike pindluulihas pindluu lat pinna 5. pöialuu köprusele Tõstab jala lateraalset alumiselt poolelt serva Pikk pindluulihas pindluu pealt ja 1.talbluu ja 1.pöialuu Tõstab jala lateraalset sääreluu külgm põndalt põhimikule(talla alla) serva, tõstab jalavõlvi 70. seedekanali osad- suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool 71. seedekanali seina ehitus- koosneb 3 kestast: sisemine limaskest- sisaldab seedenõret tekitavaid näärmeid lihaskest- soolesisu edasilükkamiseks välimine serooskest- seroossel vedelikul on libestav ja antibakteriaalne toime 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde-
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism
taldmine pind Pöida tõstvad lihased: pikk suurvarba-sirutaja, pikk varvastesirutaja, eesmine sääreluulihas Pöida langetavad lihased: tagumine säärelihas, pikk surrvarba-painutaja, pikk varvastepainutaja, sääremarja-kolmpealihas, lühike ja pikk pindluulihas 19 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 71) Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 72) Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus 1)Sisemine limaskest + submukooskiht – sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Submukooskiht(limaskesta aluskiht) koosneb sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. 2)Keskmine lihaskest – koosneb silelihasrakkudest, üksikutes
lihaskude.Lisaks vegetatiivsetele eluprotsessidele (esinevad ka taimedel nt toitumine, hingamine jm) võimaldab erutuvus animaalseid talitlusi, sh. looma aktiivset liikumist, keerukat organismisisest regulatsiooni, meeletalitlust ning otstarbekat käitumist kuni mõtlemiseni. Kui etoloogia ja zoopsühholoogia uurivad erutuvusel baseeruvaid seaduspärasusi eeskätt looma välise käitumise järgi, siis füsioloogia keskendub erutuvust kandvate struktuuride (nt. rakumembraani, närvi- ja lihaskiu, aju ja meeleelundite) talitlusele. 16. Membraanipotensiaal ja selle teke. Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga
1. Mõju südamele pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Vere füsioloogia 1. /seda osa saab raamatust!!/ Veri on sisekeskkonna 1 osa. Verd on täiskasvanul keskeltläbi 5 liitrit ja see koosneb vereplasmast ja vormelementidest. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Normaalselt on on plasmat rohkem (55-60%) , vormelemente (45-40%). Vormelemendid ladestuvad 24 h jooksul ise. Plasma jääb peale kollaka vedelikuna. Kui plasma ja vormelementide omavaheline suhe muutub, siis muutub ka vere viskoossus.
46) Seedesüsteemi iseärasused eri loomaliikidel (võrrelda liha- ja taimtoidulisi loomi, s.h. mäletsejalisi). Seedeprotsessides muudetakse väliskeskkonnast seedekanalisse viidud toitained imenduvateks ja organismi poolt kasutatavateks komponentideks. Ehituse ja talitluse alusel eristatakse koduloomadel ühekambrilist (hobune, siga, koer, kass) ja mitmekambrilist magu (veis, lammas) suuõõs, neel ja söögitoru lihtmagu (inimestel nt) maks, sapipõis ja pankreas peensool, jämesool vatsaseede lõpp- produktid 47) Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks antibakteriaalne toime 1) lüsosüüm 2)antikehad tärklise seede algus 1) sülje amülaas (omnivooridel) lipaas (noorloom) sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas Sülg koosneb: vesi, elektrolüüdid, lima. Liigilised erinevused: mäletsejalistel tugevasti aluseline (CHO3), vatsa hapete
Seljaajul on ka juured, mis iseenesest on närvide kimbud, millest osa viivad erutust/tundlikkust seljaajju ning osad toovad välja – seljaajust lihastesse, motoorika juhtimiseks. Kui ühendus pea- ja seljaaju vahel katkeb: o siis ei ole võimalik enam lihaste tahteliste liigutuste kontroll ja ei ole ka võimalik tundlikkuse juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1. Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2. Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3. Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4. Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku,
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
osad toovad välja – seljaajust lihastesse, motoorika juhtimiseks. Kui ühendus pea- ja seljaaju vahel katkeb o siis ei ole võimalik enam lihaste tahteliste liigutuste kontroll ja ei ole ka võimalik tundlikkuse juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1) Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2) Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3) Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4) Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. 3
LÜHIKE PINDLUULIHAS Algab: pindluu lateraalselt pinnalt Kinnitub: 5. pöialuu köprusele Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka PIKK PINDLUULIHAS Algab: pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule Funkts: tõstab jala lateraalset serva, tõstab kanda ja langetab päkka 39 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 67) Nimeta seedekanali osad? Suuõõs, neel, sõõgitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 40 68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus?
tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees)
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline
munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase
Head õppimist! Raul Adlas toimetaja 3 SISUKORD Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks…………………….……………………………… 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse .................................................................................. 11 1.1. Meditsiinilised oskussõnad .............................................................................................. 12 2. Anatoomia ja füsioloogia alused .............................................................................................. 19 3. Inimkeha funktsionaalsed süsteemid ............................................................................................ 25 3.1. Liikumis- ja tugiaparaat ........................................................................................................ 25 3.1.1.Skelett ............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
