(2) Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. § 51. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni viieks aastaks relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi relva või laskemoona omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest. § 52. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks jahipidamis- ja kalapüügiõiguse, kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis- või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest. § 53. Varaline karistus Mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus seaduses sätestatud juhtudel mõista lisakaristusena tasumiseks summa, mille suurus võib
Nagu teised kärplased, paneb ta liiga suureks osutunud saagi ,,mustadeks päevadeks" kõrvale. Zorilla saab suguküpseks 1.-2. eluaastal. Tema innaaeg algab märtsikuus. Tavaliselt sünnib tal pärast 35-44 päeva tiinust 1-3 poega. Poegi imetab emasloom reeglina kuu aega. Enne kui pojad võõrutab, toob ta neile lihatükikesi, et pojad täiskasvanute toiduga harjuks. Ema hakka- vad pojad jahiretkedel saatma kahe kuu vanustena. Nad õpivad emalt jahipidamis-nippe ja muutuvad kiiresti täiesti iseseisvateks. Kui pikk on zorillade eluiga looduses, pole teada. Vangistuses elavad nad kuni 5 aastat. Zorilla on ökosüsteemis oluline putukate ja pisiimetajate arvukuse piiraja. Zorilla liigub harilikult aeglaselt, lootes oma karvastiku värvusele, mis hoiatab vaenlasi tema ohtliku ,,keemiarelva" eest. Kui zorillat üllatab ootamatult mõni temast palju tugevam loom teeskleb ta sageli surnut
toimepanemist piirama. Põhikaristus füüsilisele isikule kuriteo eest: · rahaline karistus, · vangistus. Lisakaristus füüsilisele isikule kuriteo eest: · tegutsemiskeeld, · ettevõtluskeeld, · sõiduki juhtimise äravõtmine, · riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsu õiguse äravõtmine, · relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, · jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, · loomapidamisõiguse äravõtmine, · varaline karistus, · väljasaatmine. Põhikaristus füüsilisele isikule väärteo eest: · rahatrahv, · arest, · juhtimisõiguse äravõtmine. Põhikaristus juriidilisele isikule kuriteo eest: · rahaline karistus, · sundlõpetamine. Põhikaristus juriidilisele isikule väärteo eest: · rahatrahv. Vastutust kergendavad asjaolud:
Välja toodud õigusnorm vastab HÕNTE kriteeriumitele. On märgata, et on kasutatud terminit käitumiseeskirjad mitmuses, kuid HÕNTE § 15. lõike 4 kohaselt on see lubatud, sest omab kontekstis õiguslikku tähendust. HÕNTE § 16. Sätte sõnastamine näeb ette, et säte sõnastatakse vastava õigusnormi liigi strukuuri kohaselt, mistõttu peaksid seaduses käsitletavad õigusnormid järgime õigusnormi loogilist struktuuri.48 KarS § 52. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine. Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks jahipidamis- ja kalapüügiõiguse, kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis- või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest. Antud paragrahvis võime näha, et seadusandja ei ole määruse § 16 järginud, kuna õiguslik tagajärg dispositsioonina esineb enne hüpoteesi. HÕNTE § 17. Terminite ja võõrsõnade kasutamine kohaselt, kasutatakse kehtivas õiguses ja
väljaveosuhtes selles riigis rakendatakse II lisa liikide kohta käivaid nõudeid. Eesti ei ole kandnud III kategooriasse ühtegi liiki. o BERNI KONVENTSIOON Euroopa elupaigad ja metsik loodus Euroopa looduskaitse leping, sõlmiti 1979. Aastal ja see jõustus 1982.a. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamis viisid. I rangelt kaitstavad taime liigid; II - rangelt kaitstavad looma liigid; III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. IV lisas käsitletakse keelatud püügivahendeid ja -viise. Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad, näiteks karu,ilves, hunt,valge-toonekurg ja rukkirääk.
Kui alaealisel ei ole iseseisvat sissetulekut, talle rahalist karistust ei mõisteta. Vangistuse võib kohus mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse. Kuriteo toimepanemise ajal alaealisele ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta või eluaegset vangistust. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse äravõtmine, ettevõtluskeeld, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtminw ( väärteo eest ), Tegutsemiskeeld on karistus, mis seisneb süüdimõistetult õiguse äravõtmises töötada teataval ametikohal või tegutseda teataval tegutsemisalal. Seda kohaldatakse kuni kolmeks
Boliivias, Tsiilis, Costa Ricas, Guyanas, Panamas, Surinames, Paraguais, Urugais ja Venetsueelas.Nende liikide elupaigad varieeruvad suuresti. Mägikass elab enamasti ligi 3000 meetri kõrgusel merepinnast, samas puumad ja jaguarundid eelistavad madalaid, soiseid alasid. Inimasutusse satuvad kaslased harva ja siis ainult toidu saamiseks. Toiduks kasutavad nad peamiselt väikeseid närilisi nagu tsinsiljad, hiired ja ka roomajaid ning kahepaikseid. Jahipidamis meetodid erinevad liigiti. Marakaya kass ja soolakass jahib puudelt, puuma ja jaaguar on võimelised püüdma saaki õhust, teised kaslased jahivad maal ja ka vees. Nagu enamus kaslasi on Lõuna-Ameerika kaslased öise eluviisiga. Lõuna-Ameerikas elavatel kaslastel on peamiseks vaenlaseks inimene. Neid ohustab massiline puuderaie, küttimine ja loodusliku elukeskkonna hävimine. Kasutatud kirjandus: 11 http://www.wotcat
kulutuste, tunnistajate ütluste jm kriminaalmenetluses koguvate andmete põhjal. Päevamäära niminaalne suurus on 50 krooni. 29 10.3. Lisakaristused Võrreldes KrK-ga on KarS-i lisatud järgmised lisakaristused: Õhu- või veesõiduki juhtimise õiguse äravõtmine (KarS § 50 lg 1, vrdl. KrK § 27 lg 3) Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine (KarS § 51) Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine (§ 52) Varaline karistus (§ 53) Väljasaatmine (§54) 10.4. Karistuse mõistmine, asendamine ja tingimis karistamine KarS §-d 70 ja 72 võimaldavad rahalise karistuse ja rahatrahvi asendamist vastavalt vangistuse ja arestiga. Süsteem on sarnane nagu kehtivas õiguses. KarS § 71 kohaselt saab vangistusega asendada ka varalist karistust. Uuenduseks on KarS-is võimalus määrata karistus kandmisele
- Varasemate karmide sanktsioonidega võrreldes saavutatakse täna soovitud tulemus nn pehmete karistustega. · Inimese elujärje ja vabaduse pidev kasv · Mitteformaalne sotsiaalne kontroll tugevneb Eesti karistussüsteem - Põhikaristus · Rahaline karistus/trahv · Vangistus/arest - Lisakaristused · Tegutsemiskeeld · Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine · Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine · Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine · Loomapidamisõiguse äravõtmine · Varaline karistus - Karistuse asendamine nt üldkasuliku töö, elektroonilise valve või sõltuvusraviga - Karistusest vabastamine tingimisi ja allutamine käitumiskontrollile - Muud mõjutusvahendid (nt alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid) Vangla tekkimine - Sotsioloogilises plaanis tekkis vangla 18. sajandi lõpus.
Lisaks põhikaristusele võib füüsilist isikut karistada ka lisakaristusega. Lisakaristus on karistus, mida kohus võib mõista lisaks juba mõistetud põhikaristusele. Kui isikule mõistetakse mõni lisakaristus, siis tähendab see reeglina mõne õiguse ära võtmist. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused: · tegutsemiskeeld · sõidukijuhtimise õiguse äravõtmine · relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine · jahipidamis-ja kalapüügiõiguse äravõtmine · riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine · loomapidamise õiguse äravõtmine · varaline karistus · väljasaatmine Kuritegude eest on võimalik mõista väga erinevaid karistusi. Kuritegude eest karistuse mõistmisel saab kohus valida, kas kohaldada kergemat või raskemat karistust, rahalist või
keskkonnast, võime öelda, er erinevus kahe indiviidi käitumises on tingitud peamiselt geenidest või keskkonnast. Evolutsiooni käigus võib käitumisviis osutada valituks nagu keha tunnusedki. Paljud lapseea etapid valmistavad inimest ette täiskasvanueaks. Nt poisid mängivad rohkem jõulisi ja metsikuid mänge kui tüdrukud ning seda vaadeldakse kui ettevalmistust täiskasvanud jahipidamis- ja võitlusoskuseks. Tüdrukuid kirjeldatakse rohkem mängivatena. Ühe kultuuri normid võivad olla väga erinevad teise kultuuri omadest ja seega võivad nad radikaalselt mõjutada viisi, kuidas lapsed õpivad. Lapsed ei ole üksnes sotsiaalsete struktuuride ja protsesside passiivsed objektid. 2. Lapse sotsiaalne maailm Sünnieelne areng ja sünd Sünni normaalaeg on umbes 38 nädalat pärast viljastumist.
Sõiduki juhtimisõiguse võib kohus ära võtta kuriteo toimepanemise eest kuni kolmeks aastaks, kui isik mõistetakse süüdi transpordivahendi ohutu liklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine 73 Kohus võib kohaldada kuni viieks aastaks isiku suhtes, kes mõistetakse süüdi relva või laskemoona omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine Kohus võib jahipidamis- ja kalapüügiõiguse ära võtta kuni kolmeks aastaks, kui isik mõstetakse süüdi jahipidamis- ja kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest. Varaline karistus Isiku süüdimõistmisel kuriteos ja tema karistamisel üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega võib kohus karistusseadustiks ettenähtud juhtudel karistada varalise karistusega, mõistes tasumiseks
1. Tegutsemiskeeld süüdimõistetult võetakse ära õigus töötada teataval ametikohal või tegutseda teataval tegutsemisalal. 2. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kui isik mõistetakse süüdi transpordivahendi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest. 3. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine kui isik mõistetakse süüdi relva või laskemoona omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest. 4. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis- või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest. 5. Varaline karistus summa, mille suurus võib ulatuda süüdimõistetu kogu vara väärtuseni. 6. Väljasaatmine kohaldatakse välisriigi kodaniku süüdimõistmisel esimese astme kuriteos ja tema karistamisel vangistamisega. Sissesõidukeeld kümneks aastaks. Karistust kergendavad asjaolud:
juhul, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada juriidilisele isikule väärteo eest rahatrahvi 32 kuni 4200 eurot. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladustele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse ära võtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Lisakaristuse aeg laieneb aresti või vangistuse kandmise ajale ja lisaks sellele veel ka kohtu või kohtuvälise menetleja poolt määratud ajale. 105. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 17 Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu
nende kaitse 6 lisa: 1. looduslikud elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb määrata loodushoiualad 2. taime- ja loomaliigid, mille jaoks tuleb määrata loodushoiualad 3. loodushoiualade valikukriteeriumid 4. ranget kaitset nõudvad taime ja loomaliigid 5. taime ja loomaliigid mille kasutamist tuleb vajadusel reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega 6. keelatud jahipidamis viisid ja vahendid 125. Milline on hoiualade kaitsekord ja kus on see kirjas? Hoiualadel on keelatud need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada elupaika või kasvukohti, kavandatud töö tuleb 1 kuu ette teatada , 1 kuu jooksul vastatakse: a) lubatud b) lubatud tingimustega c)keelatud , hoiualal tegutsemise kohta ei ole vaja teada anda õue ja elamualade kohta. Teada saab: iga ala kohta on koostatud kaitsekorralduskava 126
nende kaitse 6 lisa: 1. looduslikud elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb määrata loodushoiualad 2. taime- ja loomaliigid, mille jaoks tuleb määrata loodushoiualad 3. loodushoiualade valikukriteeriumid 4. ranget kaitset nõudvad taime ja loomaliigid 5. taime ja loomaliigid mille kasutamist tuleb vajadusel reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega 6. keelatud jahipidamis viisid ja vahendid 124. Milline on hoiualade kaitsekord ja kus on see kirjas? Hoiualadel on keelatud need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada elupaika või kasvukohti, kavandatud töö tuleb 1 kuu ette teatada , 1 kuu jooksul vastatakse: a) lubatud b) lubatud tingimustega c)keelatud , hoiualal tegutsemise kohta ei ole vaja teada anda õue ja elamualade kohta. Teada saab: iga ala kohta on koostatud kaitsekorralduskava 125
Loodusdirektiivi ül. on välja selgitada taimede- ja loomade kaitsealadja organ. nende kaitse 6 lisa: 1. looduslikud elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb määrata loodushoiualad 2. taime- ja loomaliigid, mille jaoks tuleb määrata loodushoiualad 3. loodushoiualade valikukriteeriumid 4. ranget kaitset nõudvad taime ja loomaliigid 5. taime ja loomaliigid mille kasutamist tuleb vajadusel reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega 6. keelatud jahipidamis viisid ja vahendid 125. Milline on hoiualade kaitsekord ja kus on see kirjas? Hoiualadel on keelatud need tegevused, mis võivad kahjustada või hävitada elupaika või kasvukohti, kavandatud töö tuleb 1 kuu ette teatada , 1 kuu jooksul vastatakse: a) lubatud b) lubatud tingimustega c)keelatud , hoiualal tegutsemise kohta ei ole vaja teada anda õue ja elamualade kohta. Teada saab: iga ala kohta on koostatud kaitsekorralduskava 126
Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine. Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni viieks aastaks relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi relva või laskemoona omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest. Jahipidamis ja kalapüügiõiguse äravõtmine. Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks jahipidamis ja kalapüügiõiguse, kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest. Varaline karistus. Mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus seaduses sätestatud juhtudel mõista lisakaristusena tasumiseks summa, mille suurus võib ulatuda
Süüteokaitse. Süü. Süüpõhimõte, süüvõime, süüdivus. Loobumine süüteokatsest. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. Rahaline karistus. Vangistus. Juriidilise isiku sundlõpetamine. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused. Rahatrahv. Arest. Juhtimisõiguse äravõtmine. Füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused. Tegutsemiskeeld. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine. Varaline karistus. Väljasaatmine. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse kergendamine ja kohaldamine alla alammäära. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Karistusest tingimisi vabastamine. Käitumiskontroll. Mittekaristuslikud mõjutusvahendid. Konfiskeerimine. Psühhiaatriline ravi. Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid. Süütegude menetlemise üldised õigusliku põhimõtted.
Kui alaealisel ei ole iseseisvat sissetulekut, talle rahalist karistust ei mõisteta. 2. Vangistus. Vangistuse võib kohus mõista 30-päevase kuni 20-aastase või eluaegse. Kuriteo toimepanemise ajal alaealisele ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta või eluaegselt vangistust. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse aravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse aravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse aravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. 1. Tegutsemiskeeld on karistus, mis seisneb süüdimõistetult õiguse aravõtmises töötada teataval ametikohal või tegutseda teataval tegutsemisalal. Seda kohaldatakse kuni kolmeks aastaks isiku suhtes, kes mõistetakse süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud teo eest. 2. Sõiduki juhtimise õiguse aravõtmine. Sõiduki juhtimise õiguse võib ara võtta kuni
piirama. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Põhi: rahaline karistus ja vangistus ning juhtimisõiguse äravõtmine. Lisa: tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsuõiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis ja kalapüügiõiguse äravõtmine, loomapidamisõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Eraõiguslik juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks
peab ära hoidma süüteo toime panemist tulevikus või vähemalt selle toimeoanemist piirama. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Põhi: rahaline karistus ja vangistus ning juhtimisõiguse äravõtmine. Lisa: tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsuõiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, loomapidamisõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis milline on juriidilise isiku karistamise võimalus? Eraõiguslik juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks
118. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Kuriteo põhikaristused on rahaline karistus, vangistus, juriidilise isiku sundlõpetamine. Väärteo põhikaristused on rahatrahv, arest, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine. Juriidilisele isikule süüteo eest määratavaks lisakaristuseks võib olla riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine ning loomapidamise õiguse äravõtmine. 119
ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist või vähemalt selle toimepanemist piirama. 313. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Vastus: Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele? Vastus: Mittekaristuslikud mõjutusvahendid: konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, alaealistele
Juriidiliste isikute puhul rakendatavat analoogset sanktsiooni nimetab seadus otse rahatrahviks. Tollieeskirjade rikkumisel võib tolliseaduse § 60 2. lõike punkti 3 järgi määrata nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele rahatrahvi tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kolmekordses ulatuses. Eriõiguse äravõtmine võib seisneda liiklusvahendi ja õhusõiduki juhtimise õiguse, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmises. Seda karistust kohaldatakse tähtajaga kuni kolm aastat. Haldusaresti määrab halduskohtunik tähtajaga kuni kolmkümmend ööpäeva. Nimetatud karistustest on rahatrahv ja haldusarest põhikaristused, eriõiguse äravõtmist võib kohaldada nii põhi- kui ka lisakaristusena. Vastavalt seadusele võib ühe õiguserikkumise eest määrata kas põhikaristuse või põhi- ja lisakaristuse. 108 2.2. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused
Juriidiliste isikute puhul rakendatavat analoogset sanktsiooni nimetab seadus otse rahatrahviks. Tollieeskirjade rikkumisel võib tolliseaduse § 60 2. lõike punkti 3 järgi määrata nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele rahatrahvi tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kolmekordses ulatuses. Eriõiguse äravõtmine võib seisneda liiklusvahendi ja õhusõiduki juhtimise õiguse, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmises. Seda karistust kohaldatakse tähtajaga kuni kolm aastat. Haldusaresti määrab halduskohtunik tähtajaga kuni kolmkümmend ööpäeva. Nimetatud karistustest on rahatrahv ja haldusarest põhikaristused, eriõiguse äravõtmist võib kohaldada nii põhi- kui ka lisakaristusena. Vastavalt seadusele võib ühe õiguserikkumise eest määrata kas põhikaristuse või põhi- ja lisakaristuse. 108 2.2. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused
preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toime panemist tulevikus või vähemalt selle toimeoanemist piirama. 123. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv ja arest. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 124. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele?
annaabi.ee 
