Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus
igat kromosoomi on 2 2)Mittesuguline Eoseline: - Seened, samblad, sõnajalgtaimed Vegetatiivne: · Vanem annab järglased mingist osast, 1 vanema järglane on kloon sest ta on geneetiliselt identne oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interfaasi lõpus kromosoomide arv kahekordistub e. kromosoomid muutuvad 2-kromatiidseteks. Mitoos jaguneb kaheks rakutuuma kromosoomide jagunemine e. karüokinees ja raku TP jagunemine e. tsütokinees. Mitoosis eristatakse 4 faasi: 1)Profaas- Tuumamemb
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid
3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise vahele jääv eluperiood 9) Rakutsükkel- raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni e raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. 10) Ühekromatiidiline kromosoom- rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid.
Paljunemine ja areng Lühikonspekt XII klassile Mõisted · Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil · Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil · Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni · Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood · Karüokinees -rakutuuma jagunemine · Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine · Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku · Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud · Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja
*uus organism saab alguse viljastumise *uus organism saab alguse vanemorganismi protsessist osast *NT. Pooldumine (bakter) *NT. Loomad, taimed, kalad, imetajad Pungumine (pärmseen) Eostega (seened, sõnajalad) Vegetatiivne (võsud, lehed, juured) 2. Mis on mitoos, selle tähtsus, joonis Mitoos päristuumsete keha rakkude jagunemisviis. Tähtsus: *vigastuste parandamine *tagab organismi kasvu *tagab täpse geneetilise informatsiooni ülekande tütarrakkudesse. 3. Mis on Meioos, selle tähtsus, joonis. Meioos sugurakkude jagunemise viis. Tähtsus: *kromosoomide arvu vähendamine, et viljastamise hetkel tekiks sugurakkude liitumisel normaalne kromosoomide arv. 4. Võrrelda ovogeneesi ja spermatogeneesi. OVOGENEES SPERMATOGENEES
eluperiood.Interfaasis toimuvad philised raku ainevahetusprotsessid, organellide arv suureneb, toimub makroergiliste ainete sntees, kahestuvad tsentrioolid(looma rakkudes) Kromosoomi ehitus-koosneb lgadest,kromatiididest ja tsentromeetrist X Rakkude jagunemine- kik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvimelised.taimedel paljunevad ainult juure ja varre tipuosas olevad rakud. kik rakud ei saa jaguneda kuna organism ei saa lputult suureneda. Meioos-pristuumse raku jagunemisviis, mille kigus kromosoomide arv ttarrakudes vheneb kaks korda,homoloogilised kromosoomid lahknevad.Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoomide ristsiire-meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille kigus nad vahetavad omavahel vrdse pikkusega osi, tulemuseks on geenivahetus. Spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist kpse spermini. Ovogenees-munaraku areng ovogoonist kpse munarakuni.
seemnerakust. 2. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimed. 4. Päristuumse raku jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Seda võib tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaasis ja telofaasis. 5. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim rakutsükliks. Rakutsükli pikkus sõltub rakutüübist ja füsioloogilisest aktiivsusest, keskkonnatingimused. 6. Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. 7
kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Vegetatiivse paljunemise korral on päriliku muutlikkuse aste minimaalne (sugurakkude valmimist ega viljastumist ei toimu), ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Välimuselt sarnanevad nad teineteisele nagu tavalised ühe perekonna lapsed. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 kromosoomi. Kõige suurem päriliku muutlikkuse aste iseloomustab sugulist sigimist, sest sugurakkude valmimisel toimub meioosis (rakkude jagunemisviis, mille tulemusena kromosoomide arv moodustuvates tütarrakkudes on vähenenud poole võrra) geenide ümberkombineerumine, mille tulemusena iga sugurakk kannab pärilikku informatsiooni. Sugurakkude ühinemine viljastumisel suurendab pärilikku muutlikust veelgi. Monogeensete haiguste puhul on üks vigane geen (kurttummus, veritsustõbi, kõrge kolesterool), polügeensete haiguste puhul mitu muundunud geeni (kõrge vererõhk, skisofreenia, reuma, suhkrutõbi).
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse
Paljunemine 1. Selgitage mõisted. ( 6 punkti ) Mitoos raku jagunemine, mis on vajalik kas organismi kasvamiseks või rakkude asendamiseks. Keharakkude jagunemiseviis. Päristuumse raku jagunemisviis,kus tütarrakud on identsed e. diploitsed. Homoloogilised kromosoomid kromosoomi paar, mida on 23 paaris (kromosoome ise on 46) Tsütokinees mitoosi või meioosi lõpul toimuv raku tsütoplasma jaotumine. Menstruaaltsükkel ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni olev ajavahemik (28 päeva) Kliiniline surm kus inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul.
Telofaas-kääviniidid kaovad;mõlemale rakku poolele tekivad tuumad;sünteesitakse uude tuumamembraani; lõpus taas ilmub tuumake.Tsütokinees:rakumembraan pöördub sisse ja tsütoplasma jaguneb kaheks;tekib 2 geneetilist identset tütarrakku.Mitoosi tähtsus tagab org.kasvu;vajalik surnud rakkude asendamiseks;tekkinud tütarrakud on gineetilised identsed;kindlustab geneetiliselt identsete tütarrakkude tekke(nt.vavanemine,haavaparanemine).Meioos-rakkude jagunemisviis,mille tulemusena kromosoomide arv väheneb 2 korda ja rakkude pärilikkus kombineeritakse ringi.Meioosis on 2 jagunemist:pro,meta,ana,telofaas.Interfaas enne jagunemist toimub DNA Kahekordistumine.Rakus on kahekromatiidilised kromosoomid,organellide arv suureneb,ATP süntees,tsentrioolid kahestuvad.1.jagunemine,Pro:tuumamembraanid lagunevad,tuumakesed kaovad,moodustavad kääviniidid,tuuma membraanid lagunevad,homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ja kromadiidid vahetuvad
Bioloogia KT 2 Rakutsükkel: interfaas ja mitoos Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil eellasrakust moodustuvad tütarrakud. Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) - Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud. Mitoosis eristatakse kahte jagunemisprotsessi: ● Karüokinees - rakutuuma jagunemine/pooldumine (mitoosi käigus) ● Tsütokinees - tsütoplasma ja organellide jagunemine/pooldumine kahe uue raku vahel (mitoosi käigus) Kromosoom Tavaliselt koosneb kromosoom ühest kromatiidist (1 pulk - I)
interfaasi olemasolu puudub olemas jagunemine toimub 2 jagunemist toimub 1 jagunemine tekib 4 tütarrakku 2 tütarrakku kromosoomistik haploidne diploidne rakud geneetiliselt erinevad identsed päristuumsete rakkude jagunemisviis faasid: profaas, metafaas, anafaas, telofaas 5. Sugurakkude areng (võrdlus mehel ja naisel) Mees Naine paljunevad suguküpsuse saabudes lõpeb juba looteeas korraga valmib 4 spermi 1 munarakk ja 3 polotsüüti sobiv temp. alla 37 C 37 C
N:paljasseemnetaimed, linnud, loomad Vegetatiivne ja eoseline: sibul, risoom, mugul Rakutsükkel raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Interfaas, Mitoos: profaas, metafaas, anafaas, telofaas Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani, kolm etappi: 1)viljastumine-suurakkude tuumade ühinemine, 2)embrüogenees-loote areng, 3)postembrüogenees-lootejärgne areng Mitoos päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos:1)karüokinees tuuma jagunemine, 2)tsütokinees tsütoplasma jagunemine Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, tsentrioolid kahestuvad, DNA replikatsioon, kromosoomid keerduvad lahti, raku mõõtmed suurenevad Profaas: ettevalmistav faas, algab ääviniidistiku kujunemine, tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks kromosoomid, tuumakesed kaovad
1. Mis on embrüogenees? Looteline areng 2. Millega algab embrüogenees erinevatel organismidel? Viljastumise ja sügoodiga 3. Millega lõpeb embrüogenees imetajatel, lindudel, roomajatel, kaladel, kahepaiksetel, taimedel? Imetajatel sünniga, lingudel, roomajatel, kaladel ja kahepaiksetel koorumisega ning taimedel seemne küpsemisega. 4. Mis on lõigustumine? Ehk segmentatsioon on jagunemisviis, mis algab sügoodis. Tähtsus: hulkrakkseuse taastamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Mis moodustub lõigustumise tulemusena? Kobarrakk ehk moorula 6. Kus toimub sügoodi lõigustumine inimesel? Munajuha laiemas osas 7. Nimetada embrüo arenguetapid. 1)viljastumine, sügoot 2)
- Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonna tingimuste eest - Imetajad, roomajad, linnud Iseviljastumine - Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis - Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Partenogenees - Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. - esineb mõnedel putukarühmadel, mesilased, lehetäid, vähilaadsed, mõned sisalikud, kahepaiksed, kalad. Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos jaguneb: 1) Karüokinees- tuuma jagunemine 2) Tsütokinees- Tsütoplasma jagunemine Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeetri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks 1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees
23 on homoloogilised ehk kahekordsed. Raku jagunemine Et hulkraksed organismid saaksid kasvada ja areneda, järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine. See tagab ka hukkunud rakkude asendamise ja vigastuste parandamise. Tekkinud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Rakkude jagunemisel eristatakse kaht erinevat viisi: mitoos ja meioos. Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos jaguneb omakorda neljaks põhifaasiks: 1. Profaas 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas Interfaasiks nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. Profaas: Faas, kus raku jagunemine tegelikult algab. Tsütoplasmaatilised mikroduublid lagunevad ning hakkab kujunema kääviniidistik. Moodustub 46 kromosoomi ehk 23
· Maksarakud jagunevad üliharva · Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult meristeemrakud (näiteks juure ja varre tippudes kasvukuhikutes või jämedamaks kasvab vars kambiumirakkude jagunemise arvel). 33.Mis on rakkude diferentseerumine? Rakkude arengus esinev protsess, mille käigus rakk/kude kujuneb ümber teise funktsiooniga rakuks/koeks. 34.Mis on meioos? · Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb poole võrra ning moodustuvad pärilikult erinevad rakud. 35.Milleks on meioos vajalik? · Väldib ploidsuse kahekordistumist põlvkondade vaheldumisel (liigiomase kromosoomide arvu säilimine) · Tagatakse pärilik kombinatiivne muutlikkus (1. profaas ja 1. anafaas) · Suureneb rakkude arv 1st 4-ni · Ovogeneesi puhul saab likvideerida pärilikke vigu (paigutades vigased geenid polotsüütidesse 36
Geen kromosoomi osa, mis määrab ühe organismi tunnuse. Pärilikkus organismide omadus säilitada ja edasi anda järglastele tunnuseid. Kromosoomistik kromosoomid moodustavad kromosoomistiku. Sugurakkudes on see ühekordne, keharakkudes kahekordne. Mutageen tegur, mis kutsub esile mutatsiooni. Mutatsioon pärilik muutus. Geneetika õpetus pärilikkuse seaduspärasusest. Kaksikud kaks ühes emakas ühel ajal arenenud järglast. Meioos rakkude jagunemisviis, mille tulemusena kromosoomide arv moodustuvates tütarrakkudes on vähenenud poole võrra. Viljastumine sugurakkude ühinemine, mis on vajalik uue organismi kujunemiseks. Eos eriline üherakuline struktuur, mida katab paks kest. Pooldumine üherakulistele organismidele omane jagunemine. Hulgijagunemine hulgijagunemisel jaotub rakutuum mitmeks osaks, hiljem jaguneb vastavalt ka kogu moodustunud paljutuumne rakk.
4. TELOFAAS: käävinidid hajuvad ja tuuma ümber sünteesitakse membraan ÜHEST RAKUST ON TEKKINUD 2 RAKKU, ERINEVAD NAD VAID SUURUSELT. MITOOSI TÄHTSUS: #toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel #tütarrakkud on geneetiliselt identsed #suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv #mitoos on vajalik surnud v. hukkunud rakkude asendamiseks MEIOOS Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. - eriline sugurakkude jagunemisviis, mille tulemusega kromosoomide arv väheneb 2x ja rakkude pärilikkus kombineeritakse ringi. Meioosis on 2 jagunemist(I ja II) ja kumbaski 4 faasi : a) profaas b) metafaas c) anafaas d) telofaas Kromosoomide käitumine meioosis : * enne jagunemist toimub DNA kahekordistumine. Järelikult on rakus 2 kromatiidilised kromosoomid. Meioosi bioloogiline tähtsus : a) meioosi tagajärjel moodustuvad haploidsed rakud. b) kõik moodustunud rakud on erineva pärilikkusega(tänu kombinatiivsetele
kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi 8) Selgita mõisteid: · Rakutsükkel Päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni · Interfaas on faas kahe mitoosi vahel, kus tsentrioolid kahestuvad, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, kromosoomid keerduvad lahti. Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide
Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast.
Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil.
Kromosoom 1 >1, tavaliselt paarisarv Golgi kompleks - + Mitokonder ja plastiidid - + Endoplasmaatiline retiikulum - + (tsütoplasma võrgustik) Ribosoomid + + Mitoos (raku jagunemisviis) - + Golgi kompleks - + Prokarüootidel puuduvad sisemised membraansüsteemid. Eukarüootne rakk: Raku ümbris koosneb membraanist ja sellel paiknevast süsivesinikkihist. Taimeraku süsivesikute kiht on paks, moodustab kesta, mis koosneb tselluloosist (vanadel surnud rakkudel lisandub ligniin) Kesta ülesanded: *annab rakule tugevuse, kuju, kaitse
· Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, moodustuvad tuum ja tuumake, jaotub tsütoplasma e toimub tsütokinees. Kokkuvõte · Kromosoomid jaotuvad võrselt tütarrakkude vahel. · Tütarrakud on kineetiliselt identsed. · Suureneb rakkude arv tagab kasvu. Rakutsükkel raku eluring. Meioos · Toimub sugurakkude valmimisel, eoste moodustumisel. · Meioos on eukarüootsete rakkude jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. · Gameet e sugurakk · Haploidne kromosoomistik (n) raku jagunemisel kromosoomide arv poole väiksem, kui tavaliselt. · Diploidne kromosoomistik (2n) liigiomane kahekordne kromosoomistik. · 2n n · Diploidne kromosoomistik taastub viljastumisel, kus tekib viljastunud munarakk e sügoot. · Suguline paljunemine e generatiivne paljunemine.
etanool, tekib 2 etanooli, 2 süsihappegaasi ja 2 ATP), tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses. Püroviinamarihappe edasine lagundamine, vaheproduktina tekib sidrunhape. Enne tsüklisse sisenemist eraldub CO2 ja 2 H. Järk-järgult eralduvad co2 molekulid ja H aatomid. H aatomid seotakse NAD-iga. Kokku saadakse 10 NADH2 molekuli), hingamisahela reaktsioonid (mitokondrites. Kokku saadakse 36 ATP) · Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. · Rakutsükkel: interfaas + mitoos · Interfaas: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudel tsentrioolide kahestumine (tekib 2 paari tsentrioole), suurenevad raku mõõtmed, DNA kahekordistumine. · Mitoosi profaas: kromosoomid keerduvad kokku (muutuvad mikroskoobis nähtavaks), rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, rakk polariseerub (tsentrioolid
36) Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kaua see kestab? (Kestab 5-7 minutit). Teadvus puudub, südametöö- ja hingamise seiskumine. Inimest on võimalik elustada. 37) Kirjelda muutusi, mis toimuvad organismis peale bioloogilist surma. Bioloogiline surm ehk ajusurm - Kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. 38) Kuidas muutub kromosoomide arv mitoootilise jagunemise käigus? Jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. 39) Milles seisneb mitoosi tähtsus? Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel; Tütarrakud on geneetiliselt identsed; Ainuraksete organismide paljunemine; Embrüonaalne areng; Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv; Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.
DNA Paikneb vabalt Tuumas Kromosoom 1 rõngaskromosoom >1, tavaliselt paarisarv Golgi kompleks - + Mitokonder ja plastiidid - + Endoplasmaatiline retiikulum - + (tsütoplasma võrgustik) Ribosoomid + + Mitoos (raku jagunemisviis) - + Prokarüootidel puuduvad sisemised membraansüsteemid. Eukarüoodid RAKU ÜMBRIS koosneb membraanist (keskmine paksus 0,01mikromeetrit ja nähtamatu valgusmikroskoobiga) ja sellel paiknevast süsivesinikkihist. · Membraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, mis paiknevad kaherealiselt, mille hüdrofiilsed glütserooli sisaldavad pead on väljaspool ja hüdrofoobsed
Uus organism pärineb alati ühelt vanemalt. Eoseline paljunemine-paljunevad eoseliselt e spooridega. Mittesug palj.(hallitusseened, kübarseened, sammal-ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivne paljunemine-(prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimed, ainuõõnne). Paljunevad pungumise, risoomide, mugulate, sibulate jne teel. Mittesug palj. Karüokinees-rakutuuma jagunemine. Tsütokinees-karüokineesi lõpus tsütoplasma jagunemine. Mitoos-eukarüootsete rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood, kus suureneb organellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Rakutsükkel-raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim rakutsükliks. Ühekromatiidiline kromosoom-rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ning moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid.
Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähtsus 1. taastatakse hulkraksus 2
· II telofaas - Toimub tsütokinees. - Ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku. RAKUTSÜKKEL in t e r f a a s m it o o s p ro fa a s m e ta fa a s a n a fa a s t e lo f a a s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s t s ü t o k in e e s · Mitoos: - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud - Mitoos jaguneb : 1) Karüokinees - tuuma jagunemine 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. · Mitoosi tähtsus: - Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel.
5. Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni. 6. Harva esineb pärilik muutlikkus. Selleks on mutatsioonid keharakkudes. 7. Vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt, sest pärilik muutlikkus on aeglane. Vegetatiivne paljunemine raku tasandil. Rakutsükkel, mitoos. Rakutsükkel = interfaas + mitoos. Interfaas - ajavahemik, mis jääb kahe raku jagunemise vahele. Mitoos - päristuumse raku jagunemisviis. G1 -vahetu jagunemisjärgne faas. Rakkude põhiülesanne on kasvamine - intensiivne valgusüntees. Peale mitoosi võib tulla ka G0- faas - rakud kaotavad jagunemisvõimetuse a) pöördumatult - südamelihasrakud, närvirakud b) rakud hakkavad jagunema erandolukorras (silmavigastuse korral) Kontrollpunkt nr 1. - lubab raku järgmisse faasi - enne S-faasi S- faas - DNA kahekordistumine. Selle lõpuks on ühekromatiidilised kromosoomid muutunud kahekromatiidilisteks
Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja rakk jaguneb kaheks, bakter,käsn), pungumiseks(tekib kehal väljasopistus millest uus isend, pärmseened, protistid), taimeosana(risoom,mugul,sibul) ja polüembrüoonia(viljastatud munaraku jagunemine) Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud Mitoos jaguneb: 1) Karüokinees- tuuma jagunemine 2) Tsütokinees- Tsütoplasma jagunemine Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeetri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks 1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees
• Munajuha läbimatus • Munarakkude pärilikkuse kahjustumine • Põletilikulised protsessid § Bioloogiline sobimatus • Naise tugevalt happelised suguteede eritised • Immuunvastuse kujunemine spermide vastu • Naise ja mehe anatoomiline või psühholoogiline sobimatus • Lõigustumine o Rakkude jagunemisviis, mis algab sügoodist o Järjepidev jagunemine o Jaguneb kaheks § Osaline lõigustumine – lõigustub ainult looteketas (omane paljurebustele) § Täielik lõigustumine – kogu sügoodi ulatuses o Tulemuseks on kobarloode ehk moorula o Tähtsus:hulkraksuse ja tuuma-tsütoplasma suhete taastamine • Blastulatsioon o Rakkude ümberpaiknemine, et tekib kobarast põisloode ehk blastula
Pärmseened pungudes Samblikud rakise tükikestega Taimed (mitmeaastased) risoomiga, mugulaga, sibulaga, lehe- või varretükikestega. Alamad loomad käsnad, ainuõõssed, lame- ja ümarussid, okasnahksed pungumine või pooldumine. Vegetatiivne paljunemine võimaldab kiiresti saada geneetiliselt ühtliku järglaskonna! 24 MITOOS lk 104-107 Mitoos - päristuumsete rakkude jagunemisviis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivus raku jagunemisel (tütarrakkudes). Interfaas kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood. Rakutsükkel raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni. Interfaasis : · suureneb organellide arv · toimub makroergilisete ühendite süntees (ATP) · loomarakkudes tsentrioolide kahestumine · DNA kahekordistumine · Raku mõõtmete suurenemine Mitoosil 4 faasi: 1. Profaas: · kromosoomid keerduvad kokku
Viimaste ühinemisel saadakse glükoos. Fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O* = C6H12O6 + 6O2* + 6H2O (tärnike näitab, et eralduv hapnik on pärit vee molekulidest) 12. ATP ehitus. Joonis. Adenosiintrifosfaat ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 13. Mitoos Mitoos on keharakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv jääb samaks. Ülesanne on ümber vahetada rakkusid. Interfaas aeg, mil rakk täidab oma ülesannet organismis I faas eelfaas ehk profaas tuumake kaob, tsentrioolid lahkuvad, kromosoomid muutuvad nähtavaks, tuumamembraan kaob. II faas metafaas kõik kromosoomid on mingi aeg näha, tsentrioolid on poolustel, 2 kromatiidi III faas anafaas kääviniidid lühenevad, kromatiidid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad.
omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, nt vähk-kasvaja, autoimmuunhaigused, arenguhäired. 12. Meioosi mõiste. Meioos (kr k vähenemine) on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest rakust) tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioonjagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioos on sugurakkude e gameetide jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud (iga kromosoom on üksikuna) 13. Mitoosi mõiste. 3 Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Somaatiliste e keharakkude jagunemine. Tekib kaks diploidset rakku e iga kromosoom on paarina. Mitoos jaguneb: 1) karüokinees tuuma jagunemine 2) tsütokinees tsütoplasma jagunemine 14. Krossingkover e ristsiire.
diferentseerumine. Rakkude surm ehk apoptoos- programmeeritud raku surm: rakkude arvu ja koe morfoloogia reguleeriminearengus ja täiskasvanud organismis. Apoptoosis rakul on iseloomuliku morfoloogilised muutused: alguses raku kokkutõmbumine ja ümmarguseks muutumine. Kullesel kaob saba ära. Apoptoosis osalevad initsiaator/algataja kaspaasid (proteaasid) efektorkaspaasid. Rakujagunemine. Mitoos ehk keharakkude jagunemine Päristuumste rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Kasvamine. TÄHTSUS: 1. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. 2. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. 3. Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv. 4. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Interfaas. Toimuvad raku ainevahetuse põhiprotsessid. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees
rakk edasi minna G-2 faasi ja mitoosi. Kui DNA kahekordistuses on vigu, siis : a) rakk püüab vigu parandada. b) rakk tekitab signaale, mis viivad enesehävingule (apoptoos). c) tulevad tapjarakud (killerrakud) ja hävitavad raku. d) rakk hakkab siiski jagunema (tekib kasvaja) * G-2 faas - Postsünteetiline e. premitootiline faas. Toimub vahetu ettevalmistus rakujagunemiseks(sünteesitakse kääviniidistiku valgud, rakk varub ATPd ja RNAd). * Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus : - moodustuvad sama ploidsusega tütarrakud - tekivad geneetiliselt identsed rakud. Mitoos jaguneb : 1) Karüokinees - tuuma jagunemine. a) profaas : * on kahekromatiidilisedsed kromosoomid. * kromosoomid pakitakse kokku(lihtsam jaotada) * laguneb tuumaümbris ja kaob tuumake. * loomarakkudel liiguvad tsentrioolid raku poolustele. TSENTRIOOLID - Organiseerivad kääviniite. b) metafaas :
3) Järglased saadakse kiiresti 4) Teatud juhtudel on järglaskond arvukas 5) Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni 6) Harva esineb pärilik muutlikkus. Selle allikaks on mutatsioon keharakkudes 7) Evolutsioneerub aeglaselt, pärilik muutlikkus aeglane Rakutsükkel, mitoos (rakutsükkel = interfaas + mitoos) · Interfaas ajavahemik, mis jääb kahe rakujagunemise vahele · Mitoos päristuumse raku jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad sama ploidsusega geneetiliselt identsed rakud. Mitoos jag tinglikult kaheks: 1) Karüokinees e tuumajagunemine 2) Tsütokinees e tsütoplasma jagunemine Profaas: 1) 2-kromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi 2) kaob tuumaümbris 3) kaob tuumake Metafaas: 1) 2-kromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa 2) kromosoomide arv on selgelt eristatav Anafaas: 1) Toimub 2-kromatiidiliste kromosoomide lahknemine
Rakkude paljunemine ja vananemine Rakutsükkel ja rakkude kasv Rakutsükkel – raku eluperiood ühest jagunemisest teiseni (10-48h) ◦ G1 – sünteesitakse RNAd ja valke, 2n ◦ S – sünteesitakse DNAd, 2n->4n ◦ G2 – kromosoom koosneb kahest õdekromatiidist, 4n ◦ M – mitoosi faas ◦ G0 – puhkefaas Kontrollpunktid Replikatsioonitsükkel ja massitsükkel Rakkude paljunemine - mitoos Mitoos on somaatiliste ehk keharakkude kõige universaalsem jagunemisviis. Kahe jagunemise vahel rakus toimuvate isereguleeruvate protsesside kogumit nimetatakse mitootiliseks tsükliks. Mitootiline tsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist ning kestab umbes 10-20 tundi, mitoos ise kestab 1-2 tundi. Emarakust tekib 2 tütarrakku, mis on emarakuga identsed ning suudavad mõne aja möödudes omakorda jaguneda Jaguneb 5 faasiks - interfaas, profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Rakutsükli pikimas faasis, interfaasis rakk ei jagune
Raku eluringi ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni. 28 Mitoos ehk keharakkude jagunemine Päristuumste rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Kasvamine. TÄHTSUS: 1. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. 2. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. 3. Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv. 4. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Interfaas. Toimuvad raku ainevahetuse põhiprotsessid. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees
annaabi.ee 
