Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektriõpetuse areng (0)

1 Hindamata
Punktid
ELEKTRIÕPETUSE ARENG
SISSEJUHATUS
 Sõna  elekter  pärineb kreeka keelsest sõnas 
elektron  ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna 
magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. 
* Gilbert  leidis, et selliseid materjale, mis 
hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad 
käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on 
kahte liiki: „+“ ja „­“. Samamärgilised  langud  
tõmbuvad. Erimärgilised  laengud  tõukuvad. 
*Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et 
samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised 
laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab 
tõukumise (igas aines on laenguosakesi)  *Seos 
elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. 
ELEKTRILAENG
 Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui 
tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. 
Sõnaga „laeng“ tähistatakse ka tihti keha 
omadust või ka keha enda tähisena. Laeng ei ole 
lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt 
eksisteerivat laengut nim.  Elementaarlaenguks
Ioon on selline aatom, mis on juurde võtnud või 
ära andnud     elektrone. Kehtib laengu jäävuse 
seadus : isoleeritud süsteemi
   kogu laeng on jääv. 
   Kogulaeng  süsteemi
   kõikide kehade laengu summa. 
MIS ON ELEKTRILAENG?
Elektrilaeng on füüsikaline suurus  omades  
mõõtühiku, on mõõdetav ja omades mingi 
arvväärtuse. Elektrilaeng võib kanduda laetud 
kehalt 
teisele kehale. Elektrilaeng näitab, kui 
tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises 
vastastikmõjus.
ELEKTRIVOOL
  ELEKTRIVOOL   ...laetud osakeste suunatud 
liikumine. Voolusuunaks loetakse positiivsete 
laengute liikumise suunda. *Kui liiguvad neg 
laenud, siis tegelikult on liikumise suund 
kokkulepitud voolusuunaga vastupidine. 
NT.elektronid metallis.  Voolutugevus  näitab, kui 
suur laeng läbib juhiristlõiget . 
               Voolutugevust  mõõdetakse 
                                     ampermeetriga. 
Ampermeeter tuleb panna jadamisi! 
MIS ON ELEKTRIVOOL?
 
Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga 
osakeste suunatud liikumist. Vabadeks 
laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, 
mis saavad aines vabalt liikuda. Metallis on 
välise kihi elektronid aatomituumaga isegi nii 
nõrgasti seotud, et võivad aatomist kergesti 
lahkuda. Vabade elektronide suunatud 
liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu 
kokkuleppelisele suunale.
Elektrivool saab tekkida metallides. Peale 
metallide võib elektrivool läbida ka soola 
vesilahust. 
ELEKTRIVOOL
Kujutis
ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS
 
Mehaaniliseks tööks muudavad elektri-
energiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris,
föönis ja paljudes teistes olmeriistades
 muundatakse  elektrienergia  soojuseks. 
Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis 
paneb niidi hõõguma ja valgust andma. 
Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka 
hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase 
sulatamisel või alumiiniumi tootmisel.
ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS
Kõiki neid energia muundumise protsesse 
iseloomustab elektririista võimsus, s.o. 
elektrienergia hulk, mismuutub riistas või 
seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki 
energiaks.
.  COULOMB’I SEADUS 
Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on
võrdeline laengute suurustega ja
pöördvõrdeline laengute vahelise
kauguse  ruuduga

Document Outline

  • Slide 1
  • Sissejuhatus
  • Elektrilaeng
  • Mis on elektrilaeng?
  • Elektrivool
  • Mis on elektrivool?
  • Elektrivool
  • Elektrivoolu töö ja võimsus
  • Elektrivoolu töö ja võimsus
  • . COULOMB’i SEADUS
Vasakule Paremale
Elektriõpetuse areng #1 Elektriõpetuse areng #2 Elektriõpetuse areng #3 Elektriõpetuse areng #4 Elektriõpetuse areng #5 Elektriõpetuse areng #6 Elektriõpetuse areng #7 Elektriõpetuse areng #8 Elektriõpetuse areng #9 Elektriõpetuse areng #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LJhayley Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Elektriõpetus
2
doc

Elektriõpetus

SISSEJUHATUS ELEKTRIÕPETUSSE *Sõna elekter pärineb kreeka keelsest sõnas elektron ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,-". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG *Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. *Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. *Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. q ­ laeng (C-kulon) ; e ­ elementaarlaeng ; e = 1,6*10-1

Füüsika
Kehade elektriseerumine-Elektrilaeng
14
docx

Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng.

Tööleht 1 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1.Milline omadus on hõõrutud kehal? V: Hõõrutud keha tõmbab enda poole teisi kehasid 2.Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? V: Hõõrumisel tekkinud keha omadust tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu e laengu abil. 3.Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? V: Keha, millel on elektrilaeng 4.Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Elektrilaeng võib tekkida ja kanduda laetult kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 5.Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju külge? V: hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. 6.Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga, kui seda pühkida kuiva lapiga? V: kehal on elektrilaeng. 7.Miks liibub villase riidega hõõrutud täispuhutav õhupall vastu seina, kappi või mõnda muud eset? V: kuna sellel teki

Füüsika
Füüsika põhivara I I
28
pdf

Füüsika põhivara I I

Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus.  Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass  Laengute jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured pos. ja neg. laeng korrag

Füüsika
Elektrivool
19
docx

Elektrivool

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOL Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOL JA SELLE MÕÕTMINE Elektrijuhid on materjalid, mis sisaldavd palju vabu elektrone. Need on soojuslikus uitliikumises, milles elektronide kiirused on väga suured ­ umbes 1000 km/s. Et see liikumine toimub juhuslikult kõigis suundades, siis keskmiselt on elektronid juba paigal. Harilikult kasutame palju elektrijuhte, millele on antud juhtme kuju. Kui juhtme kahe punkti vahel luua elektripotnetsiaalide erinevus, saavad elektronid täiendava triivliikumise madalama potentsiaali poolt kõrgema potentsiaali suunas. Sellel triivliikumisel ei ületa elektronide keskmine kiirus harilikult 0,1 cm/s. Elektronide suunatud triivliikumist, mille põhjustab elektripotentsiaalide erinevus, nimetatakse elektrivooluks. Voolu suunaks loetakse seejuures elek

Füüsika
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille moodul on võrdeline n

Füüsika
Elekter
18
doc

Elekter

5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline side- ja infotehnika hõlm

Elektroonika
Füüsika II Eksam
33
docx

Füüsika II Eksam

ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur

Füüsika ja elektrotehnika
Füüsika kordamine 9-klass
7
doc

Füüsika kordamine 9. klass

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põ

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun