Haikaile ei seatud traditsioonilisi piiranguid temaatikale, sõnavalikule ega nõutud niivõrd tõsist suhtumist. Haikaist arenes hokku e haiku kui rõhk seosvärrside ühendamisel nihkus esimesele värsile. Hokku`t hakati Edo ajal üha enam pidama iseseisvaks luuletuseks. Hokku pidi sisaldama kigo`t ja kireji`d (Klassikalise teema ja popkultuuri sidumine). Renga haikai (e. haikai no renga) hokku (e. haiku) 3)Mille poolest erinevad Danrin ja Teitoku koolkonnad? Danrin (saka) koolkonna rajajaks oli NISHIYAMA SIN (1605-82). Ärgitas hülgama püüdlikult peale surutud reegleid ja võtma kasutusele märksa vabama stiili, kus oli lubatud ka kõnekeele kasutus ja hetkemeeleolu väljendus. Danrini koolkond tekkis osaliselt vastukaaluks Teinmoni koolkonna formaalse lähenemisele haikai-luulele. Erinevalt Teimoni koolkonnast ei muretsenud Danrini koolkond oma luule ajale vastupidamise pärast, vaid...
Ülimalt produktiivne. Oli võimeline ööpäeva jooksul kirjutama 23500 värsirida. Luulekogud: Haikai soolo- üha päevaga tuhat värsirida (1677), Ôku kazu, Saikaku kukazu. Proosa kolmes kategoorias: kshoku, chmin ja samurai. Esikromaan Kshoku ichidai otoko (1682), teine oluline tekst Kshoku gonin onna. (1686) ''Life of an amorous man'' 17-19. sajandi luule Matsunaga Teitoku - Teimon (Kyto) koolkonna rajaja Matsunaga Teitoku (1571-1653). Näitas, et luules on võimalik kasutada, isegi vulgaarsemaid sõnu, kuid jäi ise siiski üsna traditsiooniliseks. Nishiyama Sin - Danrin (saka) koolkonna rajajaks oli Nishiyama Sin (1605-82). Ärgitas hülgama püüdlikult peale surutud reegleid ja võtma kasutusele märksa vabama stiili, kus oli lubatud ka kõnekeele kasutus ja hetkemeeleolu väljendus. Matsuo Bash -1644 November 28, 1694, haikai poeet...