,,Jaanipäeva hommikul enne kastet tõusta, pesta kastega haigeid kohti, kui kaste maha tuleb" - see on terviseks. Kes kastega silmi peseb, see on kaunis. Palja jalu tuleb käia, kui jalad on haiged. KUS SAI ALGUSE JAANIPÄEV Ristija Johannes sündis umbes kuus kuud enne Kristust ja oli tema emapoolne sugulane. Saanud kõrbes elades valgustuse, liikus ta Jordani jõe äärde. Kütkestava jutlustajana pööras ta paljusid oma usku, oli kuulus prohvet ja ristija, mille tõttu pälvis juba eluajal hüüdnime Ristija Johannes. Johannesega on seotud mitmed tuntuimad ja maailmakirjanduses korduvalt läbikirjutatud lood, mille hulka kuulub lugu tema äkilisest surmast. Nimelt nõudis noor tantsija Salome valitsejalt, kes oli lubanud täita iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki valitseja kahetses oma rumalat lubadust ja rahvas oli löödud prohveti totrast surmast. Ristija Johannese surmapäevaks peetakse 29
võiks valmistada ette ka paarikesest mõne loo, mis kirjeldaks neid läbi aastate. Igavesti kestva armastuse sümbolina võiks paar istutada puu. Hõbe- ning kuldpulmade tähistamise puhul ei ole kõige olulisem peo toimumiskoht, vaid pigem selle ürituse sisu. Eelkõige on selle ürituse eesmärgiks tähistada õnnelikke koosveedetud aastaid ning jagada seda rõõmu ka oma lähedaste inimestega jagatud rõõm on ju kaks korda suurem rõõm. Loo autor: Kristiine Saat Jaanipäev http://et.wikipedia.org/wiki/Jaanip%C3%A4ev jaanipäev Kuupäev: 24.06 Kirjeldus: Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk
kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Autor: ,,Minu peres tehakse jõulupuu kolmekuningapäevaks ehetest paljaks ja viiakse see suurele lõkkeplatsile, et kõik lähikonna inimeste jõulukuused seal koos põletada." 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU Tähtpäev: Madisepäev 24. veebruaril Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Lilija Soosaar Ristija Johannes Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Piiblilugu Ristija Johannesest 3 1.1. Ristija Johannese sündimise ettekuulutus 3 1.2. Maarja külastab Eliisabeti 3 1.3. Ristija Johannese sünd 4 1.4. Ristija Johannese kasvamine 4 1.5. Ristija Johannese jutlus 4 1.6. Jeesuse ristimine 4 1.7. Ristija Johannes satub vangi 5 1.8
Atribuutideks on punase ristiga valge lipp, kilp ja mõõk. Legend püha Jürist ja lohest Enimlevinud on Kuldlegendis avaldatud versioon. Liibüas Selena linna lähedal hoidis kogu ümbruskonda hirmu all lohe. Tema urg muutus sooks, hingeõhk mürgitas elusolendeid ja tõi neile katku. Eluka rahustamiseks anti talle iga päev kaks lammast ohvriks. Kui lambad otsa lõppesid, hakati ohverdama loosiga valitud inimesi. Kord langes loos kuninga väikesele tütrele. Ehkki kuningas püüdis teda kõigiti välja osta, langetati otsus, et loosimine oli õiglane ja saadeti pruudina riietatud tütarlaps lohe juurde sohu. Möödaratsutav püha Jüri päris tüdrukult, kuhu ta läheb, ja otsustas vastust kuulnult lohega võidelda. Teinud ristimärgi, sööstis ta lohele vastu ja alistas eluka. Palunud neiult vöö, sidus ta selle lohele kaela ja nii võis neiu koletise kui lamba viia, kuhu soovis.
n.ö. teineteise vastas. Jõulust hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Jaanipäeval saavad kokku koit ja eha. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem juba ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaani päev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Eestlastel sai Johannesest Jaan juba väga ammu ja Johannese nimi jäi vaid otsese usu- asjadega seotud kõnepruuki. Johannes on niisugune nimi mida kõik rahvad on püüdnud endale lihtsamaks muuta. Selle nimelisest pühakust on saanud soomlastel Juhannus, lätlastel Janis, venelastel Ivan. Jaanipäeva paiku sündinud poisslapsed on sageli nimeks saanud Jaan. Jaanipäeva hommikul Jaani jalgade kinnisidumine oli teada tuntud tava. Seda võidi
referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud .......................................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TURISMI ÕPPETOOL JAANIPÄEV VANARAHVA MOODI Veronika Astaseva Mp-09 Juhendaja: Õie Ristioja VÄIMELA 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Kuidas on Jaanipäev oma nime saanud 4-7 3. Kuidas tähistatakse Jaanipäeva tänapäeval 8 4. Mida sel päeval pakuti 8 5. Lisa 1 ja lisa 2 9 6. Kokkuvõte 10 7. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Tänapäeval on jaanipäev võtnud rohkem kommertsliku, kui traditsioonilise tähenduse. Jaanipäev on
RISTIJA JOHANNES VARIANT II (10. 12. kl.) Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. SAATEKS Klassijuhataja asetab enne klassijuhatajatundi igale lauale PIIBLI. Lapsed hoiavad seda tähtsat teost käes ning vaatavad, kus lõpeb Vana Testament, kust algab Uus Testament. See on ääretult tähtis toiming, sest paljudele on see esimene ja viimane kord piiblit OMA käes hoida. Eelnevalt peab aga teadma, et: a) Piibel koosneb kahest osast VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi
ööd. Mõisnikud ja orduvennad ei osanud selle öö märguandetuledes näha muud kui tavapärast kevadpidu ja seepärast eestlased algul nii edukad olidki. VOLBRIPÄEV,1. MAI Muistsed germaanlased uskusid, et nõiad kogunevad ööl vastu 1. Maid Walpurgi ööl Blocksbergi mäel metsikut pidu pidama. Seetõttu nimetatakse 1. Maid volbripäevaks ja sellele eelneva ööd volbriööks. Tehti lõket ehk maituld ja pidutseti korralikult. JAANIPÄEV, 24. JUUNI Nimi pärineb piiblilegendi järgi Ristija Johannese sünnipäevast ( Johannes muutus eesti keeles Jaaniks). Püha ise on aga väga iidne ja tähtis püha- sellega märgiti suvist pööripäeva, aega, mil päev on kõige pikem ja öö kõige lühem. Jaanipäev oli eestlastel eelkõige päikese püha. Jaanilaupäeva õhtul (23. juunil) tehtud jaanituld ehk jaaniku, e anda päikesele jõudu edasi paista. Algas pidutsemine, mis kestis öö läbi. Korraldati mänge, tantsiti, lauldi, söödi, joodi ning loomulikul kiiguti
viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga veel üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Mida mujal tehakse Saksamaal kirjutatakse tänini kodu kaitseks ustele kolme kuninga nimetähed C+M+B (Caspar/Gaspar, Melchior, Balthasar) ja aastaarv. Kolm kuningat ongi need kolm Idamaa tarka, kes Kristuse taevatähe juhatuse peale leidsid. Üldlevinud on arvamus, et tegemist oli mitte tähe, vaid hoopis komeediga. Kuid legende astronoomia ja astroloogiaga sobitades on jõutud näiteks seletuseni, et aeglaselt liikuva ning
igaveseks minema. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. Praegu eksponeeritakse maali Louvre'is kuulikindla klaasi taga. Väidetavalt on see maailma kõige kuulsam maal. San Giovanni Battista Kuigi pildil "Ristija Johannes" on tegemist meespühakuga, meenutavad tema näojooned vincilikke naistest kujutatud madonnapilte, naisi langetatud veetlevate silmalaugude ja pehme olemusega. Ristija Johannese käsi viitab taevalikule vooruslikkusele. Ometi on pühaku naeratuses midagi erilist: avalikult erootilist või patususe varjamist. Ristija Johannes sündis 24. juunil - jaanipäeval. Johannes oli Jeesusest kuus kuud vanem ja nende emad olid nõod.
kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha nimi. Maarja saadud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki, annab Maarja end tervikuna Jumala käsutusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna järgi!” Maarjapäevade reas on tähistatud ka Maarja külaskäigupäeva (varem 2. juuli, kalendrireformi järel 31. mai), mille piibellikuks aluseks on Maarja külaskäik Ristija Johannese ema Eliisabeti juurde (Lk1:36–55). Kuna selle püha eraldi tähistamine ei ole meie luterlikus kirikus tänapäeval reeglipärane, on nimetatud tekst võetud paastumaarjapäeva 2. ja 3. lugemisaasta evangeeliumiks. Püha on tuntud ka eesti rahvakalendris. 4.Aprill - jüri-, sula-, mahla- ja näljakuu KARJALASKEPÄEV - 1. aprill. Meie aprillikuu tavades on peatähelepanu pööratud selle kuu ilmade muutlikusele, ilmastiku ja põllusaagi ennustamisele.
„Sálome“ (1905, Dresdenis) Lavastas Max Reinhardt Herodes (Võõrasisa – tenor) Herodias (Ema – mezzosopran) Salome (Sopran) Jochanaan (Ristija Johannes - bass/bariton) Herodes peab oma õukonnaga pidu. Narraboth, noor süürialane ja sõjapealik piilub läbi paleeukse Herodese imekaunist kasutütart Salomed, kellesse ta on sügavalt armunud. Ilmub Salome, et värsket õhku hingata. Korraga kuuleb ta vangitürmist kostuvat Ristija Johannese häält, mis kuulutab Messiase tulekut. Salome on võlutud sellest häälest ja palub valvuritel endale vangi näidata. Valvurid algselt keelduvad, aga valvurite pealik Narraboth ei suuda Salome võludele vastu panna ning annab loa Johannes türmist välja tuua. Johannes neab Herodest ja tema liiderlikku naist Herodiast. Salomed hurmab Johannese olemus, ja ta üritab teda endasse armuma panna ja nõuab Johanneselt suudlust. Meeleheitel Narraboth tapab end. Johannes keeldub Salome ettepanekust ja ta viiakse kongi tagasi
tallekesega". 4 1.5 Kunstniku viimased eluaastad 61-aastasena pidas Leonardo aga vajalikuks Milanost taas lahkuda, kuna prantslaste välja ajamine linnast muutis Milano Leonardo jaoks kohaks, kus ei olnud enam võimalik tööd teha. Ta reisis Firenze kaudu Rooma, kus kunstielu oli nendel aastatel saavutanud võrratu õitseaja. Roomas maalis Leonardo da Vinci vähe, v.a ,,Püha Ristija Johannes", peamiselt tegeles ta siiski oma teaduslike uurimustöödega. Peale oma soosija Giuliano de`Medici surma 1516. aastal asus Leonardo elama Prantsusmaale Francois I õukonda. Kuna kuningas hindas Leonardod väga, sai talle osaliseks ,,ülemmaalikunstniku, -inseneri ja arhitekti" amet ning ta asus kuninga otsesesse teenistusse. Siin tekib tal huvi hüdraulika vastu, kavandab dekoratsioone ja pidurõivaid õukonnapidustusteks ja kavandas Romorantinis asuva palee jaoks terve
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
1984 lõpetati Niguliste restaureerimine Niguliste tähtsamad teosed Altarid Maarja altar koorist paremal - Mustpeade vennaskond, telliti 15. saj enne 1493. - Meister: Püha Lucia legendi meister - 1493 jõudis Tallinasse - Maksis ka Suurgild - Retaabel: topelttiibadega, 3 liturgilist asendit. - Taga: Maarja näeb kuulutust o hallid toonid omased madalmaade kunstile o taga lukud, selliseid säilinud väga vähe - II positsioon Ristija Johannes + topelteestkostestseen: Palve-Maarja-Kristus-Jumal Maarja näitab palja rinnaga, et on Kristuse ema, inglid hoiavad kristuse kannatuse risti Kujutatud ka tellijaid kas mustpäid või suurgildi mehi, ei tea. 15 tk. Johannes, sest on seotud viimse kohtupäeva ja teesisega - Keskel: Neitsi Maarja mõlemal poolel pühakud: Viktor ja Jüri. - Gertrud, Assissi Franciscus tiibade sisekülgedel - Algselt Katariina kloostri kirikus, 1524 viidi mustpeade majja
MÕISTED PIIBLIST 1. A ja O Kreeka tähestiku esimene ja viimane täht olid alfa ja oomega; eestikeelses Uues Testamendis on Jumala sõnu Johannese ilmutusraamatus traditsiooniliselt tõlgitud nii: ,,Mina olen A ja O, esimene ja viimne, algus ja ots!" > Keegi või miski äärmiselt tähtis. 2. abrakadabra Kabalistlik võlusõna, mis kujutab endast kombinatsiooni heebrea keele sõnade ab (,,Isa"), ben (,,Poeg") ja ruakh akads (,,Püha Vaim") algustähtedest. Pärgamenditükile kirjutatuna ja nööriga kaelas kantuna usuti sellest abi olevat kõhutõve, hambavalu, palaviku ja paljude teiste hädade vastu. > Arusaamatu
tema arusaama enda kuulumisest sotsiaalsesse keskkonda ( Meredith McGuire) Eetiline dimensioon · Eetika ja ususeadus Sariaat usuline seadusraamistik islamis koraan ja prohveti pärimus ( sunna) Halaka juudi usu seadus Dharma Ühiskond ja institutsioonid · Kogukond Kristlik kirik Budistlik sanga Islami umma Sikhi khalsa · Preester, samaan, prohvet, guru, rabi jt · Religioosne institutsioon · Religioon reprodutseerib ühiskondlike institutsioonide kaudu ( D. Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine · Tänapäeva Läänemaailm Post traditsionaalne maailm ( D. Hervieu-Leger) Privatiseerimine · Mina-usund · Rebi ja kleebi ( erinevatest usunditest tehakse endale tervik kokku) ( Wade Clark Roof )
loomulikuna. Maal ei ole kuigi hästi säilinud, sest varasemad restaureerijad arvasid ekslikult, et tegemist on õlimaaliga. Alles lõppeva sajandi alguseks tehti keemiliste katsetega kindlaks, et pilt on maalitud spetsiaalse temperaga. Veel kannatas teos Teises maailmasõjas, sest Santa Maria delle Grazie kloostri reflektoorium, kus teos asub, purustati lennurünnakus. “Püha Anna, Neitsi Maarja, Jeesuslaps ja Ristija Johannes”lõpetatud 1510 Valmimisest alates on see maal olnud kõikidele vaatamiseks Firenzes, teos on olnud väga kuulus Itaalias. Pildis ei ole enam mitte midagi järgi vararenessansi maalide jäikusest, fantaasia saab täieliku vabaduse, vaataja võib pildile anda selle sisu, mida ta seal näeb ning mis talle meeldib. Salapärane naeratus Anna näol kuulub pildi sümbolikeelde. Tänapäeval asub maal Louvre’is. Selle maali puhul ei ole kunagi
loomulikuna. Maal ei ole kuigi hästi säilinud, sest varasemad restaureerijad arvasid ekslikult, et tegemist on õlimaaliga. Alles lõppeva sajandi alguseks tehti keemiliste katsetega kindlaks, et pilt on maalitud spetsiaalse temperaga. Veel kannatas teos Teises maailmasõjas, sest Santa Maria delle Grazie kloostri reflektoorium, kus teos asub, purustati lennurünnakus. · "Püha Anna, Neitsi Maarja, Jeesuslaps ja Ristija Johannes"lõpetatud 1510 Valmimisest alates on see maal olnud kõikidele vaatamiseks Firenzes, teos on olnud väga kuulus Itaalias. Pildis ei ole enam mitte midagi järgi vararenessansi maalide jäikusest, fantaasia saab täieliku vabaduse, vaataja võib pildile anda selle sisu, mida ta seal näeb ning mis talle meeldib. Salapärane naeratus Anna näol kuulub pildi sümbolikeelde. Tänapäeval asub maal Louvre'is. Selle maali puhul ei ole kunagi kahtlust olnud Leonardo
Jumala tahtel muutus riigikord ning taastus kogudus. Uuesti kauniks saanud Jaani kirik taaspühitseti jumalakojaks 27.detsembril 1992. Keskajal paiknes Pühale Johannesele ja Klaarale pühitsetud Viljandi linnakirik turuväljaku ääres (praegune kindral Laidoneri plats). Liivi sõjas kirik purustati ning 17.sajandi esimesel kolmanikul taastati linnakoguduse tarbeks endise frantsisklaste kloostrikiriku varemed ning kirik pühitseti Ristija Johannesele. Viljandi klooster rajati vahemikus 1466 -1472. Nähtavasti said frantsisklased enda käsutusse mingi kiriku või kabeli, mille kooriosa vundamendi säilmed on näha praeguse altariruumi all. Järgnevalt on ehitatud uus, silmatorkavalt pikk kooriruum, mida kasutati kloostrikabelina. Avar pikihoone oli aga ilmikutele avatud jutlusruumiks. Ordureeglite kohaselt oli kirik võlvimata, ent samu reegleid rikkudes ehitati siiski läänetorn
Ta lähtus iga maali puhul oma visioonidest, kuid ei leidnud endast küllaldast julgust ja jõudu, et neid lõpule viia. Märkus Verinilt: ,,Leonardo ületas peaaegu kõiki Firenze kunstnikke, kuna ta aga mitte iialgi ei suutnud otsustada, kas oma maali lõpetatuks lugeda siis müüs ta nagu uus Protogenes rea aastate jooksul kõigest üheainsa pildi." Skitsil, kus Leonardo on jäädvustanud põlvitava Maarja, kes hoiab lapsukest oma rinnal ja Püha Johannese, kes seisab temast vasakul pool, on esmakordselt Leonardo tasakaalustanud oma maali uue, käesoleval juhul Johannese figuuriga, ja avastanud niimoodi püramidaalse kompositsiooni saladuse. Leonardo märkmikust võis leida aina rohkem sõjamasinate joonistusi. Sirpide terad vuhisesid vankrite ümber, lõigates maha käsi ja jalgu. San Donato kirik vajas altarimaali ja mungad olid valmis Leonardole andma
Vaata ise!" Ja visanud hõberahad templisse maha, Juudas eemaldus, läks ära ja poos enese. Sellest loeme välja, et Juudas kahetses. On ju Kristus andestaja Jumal ning ta ise õpetas, et kahetseda pole kunagi hilja. Prantsuse ajaloolane Ernest Renan [er´nest rö´naa(n)], kes on kirjutanud teose "Jeesuse elu", ei usu, et Juudas võis oma õpetaja reeta saamahimust. Johannes üritab teha Juudast varast ja uskmatut, aga see on täiesti ebatõenäoline. Pigem võis Johannese sõnade taga aimata kadedust, mingit omavahelist tüli. Juudas oli ainus jünger, kes ei pärinenud Galileast. Ta pärines lõunast, Iskarioti külast Judeast, ja tundis end sõpruskonnas võõrana. Kindlasti suhtus Jeesus temasse alguses leebemalt, sest teised tundsid ju end Galileas kodus. Jeesuse eriline hoolitsus alaealise Johannese eest võis Juudast tõemeeli riivata. Nelja evangeeliumi ridade vahelt võib välja lugeda, et Sebedeuse pojad (Johannes ja Jaakobus) ja Peetrus
Rituaalide abil saab inimesi ja nende tühmi kontrollida, hävitada, stabiliseerida, täiustada ja isegi terroriseerida. Antropoloogid eristavad järgmisi rituaale: Siirderiitused ehk ,,elukriisi" rituaalid (irrutamis/lahutamisriitused;vaheriitused; liitumis/ühendumisriitused). Inimelu tähtsündmused: sünd, abiellumine, surm. Kalendrilised rituaalid ja mälestusriitused nt uusaasta, jaanipäev. Vahetus- ja kommunikatsiooniriitused Kannatusriitused Pidutsemise ja paastumise riitused, usupühad Poliitilised rituaalid Rituaal on kindel mudel: sõnalis-kehaline toiming. Oluline on kindel aeg, olukord. Mõnikord on tähtis rituaali kulg. Arnold van Gennep, leidis, et kõiki rituaale seob ühesugune muster irrutamine, üleminek ja ühendamine. Rituaal on üht kindllat tüüpi sooritus (perfomance), kuid mitte kõik sooritused ei ole rituaalid
saamahimust. Johannes üritab teha Juudast varast ja uskmatut, aga see on täiesti ebatõenäoline. Pigem võis Johannese sõnade taga aimata kadedust, mingit omavahelist tüli. Juudas oli ainus jünger, kes ei pärinenud Galileast. Ta pärines lõunast, Iskarioti külast Judeast, ja tundis end sõpruskonnas võõrana. Kindlasti suhtus Jeesus temasse alguses leebemalt, sest teised tundsid ju end Galileas kodus. Jeesuse eriline hoolitsus alaealise Johannese eest võis Juudast tõemeeli riivata. Nelja evangeeliumi ridade vahelt võib välja lugeda, et Sebedeuse pojad (Johannes ja Jaakobus) ja Peetrus olid Jeesuse usaldusisikud ning et väike Johannes oli ikka ja alati õpetaja kõrval. Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul
viimased helid taeva poole saatnud, pööratakse tee koju või sõprade hoovi. Seal on ettevalmistused täies hoos. Sõbrad ja perekonnad kogunevad, korraldatakse ühiseid pidusööke. Lauad ja toolid on aeda veetud, needki on lipuvärvides kaunistatud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_Iseseisvusdeklaratsioon) 2.2. Suvised tähtpäevad Eestis 21. juuni on suvine pööripäev. See on kõige pikem päev aastas ja astronoomilise suve algus. 24. juuni jaanipäev. Valguse- ja suvepüha pühitsetakse ajal, mil loodus on kõige kaunimas ehtes. Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu
Munakoored oli tavaks kokku koguda ja kanadele anda, et need paremini muneksid. Munakoksimine on vana lõbustus, mille juures olid mõned salanipid. Koksiti terava otsaga. Muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja ja loovutas oma muna teisele. Lihavõttejänes toob mune Eestis ja saksakeelsetes maades peidab lihavõttejänes öösel mune aeda (ka majja, korterisse või rõdule) ja lapsed otsivad need üles. Komme on tänaseni elav, ehkki mõneski peres peidetakse värvitud munade asemel hoopis sokolaadimune ja ka -kujukesi. Muna Munast tekkis maailm, eeskätt tähed, kuu ja päike, samuti maa/kivid ja elavad olendid väidab loomismüüt. Maailmalinnu munetud munadest, mille see pärast pesaotsinguid rajas kuldsesse põõsasse ja hiljem hautud munad laiali pildus, tekkis nähtav maailm ja selle objektid. Eestlastel haudus salapäraselt karjateelt leitud
• Esimesed varakristlaste järglaskogudused tekkisid 1. saj Jeruusalemmas ja Galileas • Rooma riigis, Juudamaal • Ajalooliselt oli Egiptus üks oluliseim kristlik piirkond, mis on tänapäevaks aastasadaddga islamiseerunud JEESUSE ELU • Puussepp • Joosepi ja Maarja vanim poeg • Elasid Naatseris (Galilea), kuid Matteuse ja Luuka järgi pärineb Jeesus Petlemmast • Sündis 6.-3. aastat e.m.a. • Lasi ennast 12-aastaselt ristida Jordanis (Ristija Johannes) • Pärast Ristija Johannese vangistamist (lõpuks Ristija Johannes hukati) pöördus Jeesus Galileasse tagasi • Kaks esimest proovilepanekut • Läks 40 päevaks ja ööks kõrbesse • Seal ahvatles teda kurat kahel viisil: • Kui nälga tundis käskis kivid leivaks muuta • Kuulsuse ja imetluse jaoks templi katuselt alla viskuda ja ingliteal end päästa lasta • 30-aastaselt alustas avalikku jutlustamist (umbes 3 aastat)
Eestlased eelistavad sõnale Jumalaema nime Maarja. Maarja kultus on palju noorem kui ristiusk ehk kristlus. Neljas evangeeliumis kohtame Maarjat Jeesuse kõrval harva. Jeesuse sündi kirjeldavad oma evangeeliumides üksnes Matteus ja Luukas. Johannes mainib veel, et Maarja nägi pealt ka Jeesuse ristilöömist ja surma. Madonnapildid kujutavadki Maarjat umbes aastase või kaheaastase poja Jeesusega. Tihti on madonnapiltidel ka teine samavanune poisslaps Ristija Johannes. Me ju teame, et selles vanuses ei saanud need kaks poissi koos viibida. Ometi muudab kolmanda isiku juuresolek piltide kompositsiooni huvitavamaks ning sõnumi lapsesõbralikumaks. Raffael. Sixtuse madonna. Leonardo da Vinci. Madonna värtnaga. Vanade Meistrite Galerii, Dresden Originaali asukoht teadmata Kuulsaim madonnapiltide viljeleja on itaalia kõrgrenessansi suurmeister Raffael (1483
Matteuse evangeelium, Markuse evangeelium ja Luukase evangeelium. 8. Millised raamatud Uues Testamendis kirjutas arst Luukas? Apostlite tegude raamatud. Selles evangeeliumis on rida Luuka evangeeliumile ainuomast ainest, nagu lugu kadunud lambast, halastajast samaarlasest, rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, jüngritest Emmause teel. 9. Mida tähendab nimetus "katoolsed kirjad"? Apostel Pauluse kirjadele järgnevad nn katoolsed kirjad (Jakoobuse kiri, 1. ja 2. Peetruse kiri, 1., 2. ja 3. Johannese kiri ning Juuda kiri) mis on ilma konkreetse adressaadita ja olid määratud kõikidele tollastele kristlikele kogudustele. 10. Kuidas nimetatakse Uue Testamendi ainukest prohvetlikku raamatut? Johannese ilmutus ehk apokalüpsis. 11. Milline evangeelium on vanim sünoptilistest evangeeliumidest? Markuse evangeelium. 12. Milline on suurim patt? 12 Suurim patt Jumala vastu ongi Jumala kui kõige Looja olemasolu eitamine, temaga mittearvestamine. 13
Kõik käsud on ühteviisi olulised. Naised ei osale sünagoogis Toora lugemisel ning neile on sünagoogis eraldatud oma ala. Kahe äärmuse vahele jääb rühm, mis pooldab konservatiivset judaismi. Kiidab heaks mõningad muudatused, aga rõhutab vajadust säilitada juutide rahvuslik identiteet ka muutunud tingimustes. kristlus Jeesuse elulugu (tegevus, konflikti põhjused ja surmaga seotud uskumused) *Jeesus, puusepa poeg Naatsaretist, astub esimest korda avalikkuse ette u 30-aastasena. * Ristija Johannes kuulutab teda nähes, et see on see mees, kelle jaoks tema on oma tegevusega teed valmistanud * Jeesus õpetab sünagoogides ja mujalgi nagu iga teine ringirändav rabi (ehk õpetaja) ning tema ümber koguneb jüngreid *Ta kuulutab, et käes on Jumala aeg, et jumal tuleb inimeste juurde ja vabastab nad pattudest. Käib mööda maad ringi ja aitab inimesi ning tervendab neid. Jeesus ktsub inimesi uskuma, et tema on jumala poolt saadetud messias ja lunastaja.
piltvaipade töökojad. Miniatuurmaal Õitseng 14-15. saj. Keskuseks Pariis, kus töötas palju Madalmaade kunstnikke. Sealse maali koolkonna rajasid vennad van Eyckid. Nende ühine töö: Genti altar. Vennad Jan ja Hubert van Eyck. Avatud tiibadega altar. Hubert alustas altarimaali kallal tööd umbes 1420. a. 1432. a. lõpetas töö Jan. Koosneb 12 tahvlist, millest 8 e. tiivad on kaetud maalingutega kahelt poolt. Ülal vasakult Aadam, laulvad inglid, Neitsi Maarja, keskel Jumal, Ristija Johannes, laulvad inglid, Eeva. All reas vasakult: kohtumõistjad, keskel näha talle kummardamist, erakud, palverändurid. J. Van Eyck "Arnolfini ja tema naise portree" Töö täis palju sümboleid. Tõestab, kuidas J. Van Eyck kasutas loomulikku valgust. Sümbolid: koer truudus, peegel süütus, puhtus, kui ka tunnistaja juuresolek. Roger van der Weyden(1400-1464). Teinud altaripilte, väärikaid portreesid. Neitsi ja Luukas Oli elava fantaasiaga, sügavalt usklik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
