SAINT JOHN´S CHURCH Tallinn Saint John´s Church The church was built in 1867 Neogothic church organ Renovation of the church Danger of collapsing donations Swedbank-221001159467 SEB bank-1000 200 416 3009
docstxt/14217088957366.txt
Getter Jaani Getter sündis 3. veebruaril 1993. aastal Tallinnas. Muusika ja tantsimine on alati olnud osa tema igapäevaelust, sest tema vanemad on loomeinimesed. Tema tähelend algas "Eesti otsib Superstaari" telesaatest. Selle saate ajaloo noorima finalistina jäi ta silma kui särav päikesetüdruk ning oli kohtunike lemmikuks. Ta on hetkel paljudele lastele eeskujuks. 2010 aastal mängis Getter Jaani menukas noortemuusikalis"Keskkoolimuusikal" («High School Musical»). Samal ajal alustas noor lauljatar koostööd plaadifirmaga Moonwalk ning tema soolokarjäär algas kiiresti. Debüütsingli "Parim päev" produtseeris Sven Lõhmus ja sellest sai aasta mängituim raadiohitt Eestis. Tänaseks on Getterist saanud Eesti menukaim noor artist. Seda tõestab ka ülekaalukas võit Eesti Laul 2011 finaalis. Ning nagu iga tulevikku planeeriv noor inimene nii käib ka Getter koolis. Ta on meedias ava...
Jüri Parijõgi ,, Jutte " TERASPOISS Jaani isikututvustus Ayur Kala 7.klass Tartu Erakool Jaan oli väga tundeline .(lk 227,228) Jaanile ei meeldinud ka see kui keegi teda puutub peale oma ema ja üliõpilase (lk 230) Jaan oli väga töökas ja visa. (lk 237,238) Jaan oli otsusekindel.(lk 39, 240, 241) Jaan oli heatahtlik (lk 244, 245) Jaanile ei meeldinud kui talle midagi ette heideti.(lk 249, 250) Jaan oli julge. (lk 250, 254, 256257, 259, 260, 268, 271, 273 276, 277,282 283, 287, 307, 308.) Jaan oli trotslik'(250, 272273, 277, 287 288, 307 308. ) Jaan oli iseseisev (lk 285) Jaan oli põlgav valetavate ja ebaausate inimeste vastu. (lk 303 305) Jaan oli vaimukas (lk 296) Jaan oli portlik (lk 314 319) Jaan...
Eesti kllaltki rikka arhitektuuri-prandi hulgast moodustavad vahest kige hinnalisema osa keskaegsed ehitismlestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkige ehitusskulptuuri prast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka vljast arvukad ehisdetailid. Kik need on valmistatud terrakotast, s. o pletatud savist. Algselt on neid olnud le tuhande ning ehkki aegade jooksul on suur osa hvinud, on tninigi silinud neid aukartust rataval hulgal. Terrakota pole keskaegses kunstis pris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me htki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilhedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Just sellega letab Tartu kirik oma lokaalse thenduse ning on vaieldamatult arvestatav kogu htumaa gootika mastaapides. Muide, juba 1558. aastal Klnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisndmus...
Jaani kiriku restaureerimine 1989. aastal alustas kiriku taastamist Poola firma PKZ. Poolteise aastaga jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni idaportaal ja alustada koorivundamentide ning lõunakõrgseina tugistamist. 1991. aastal jätkas kiriku taastamist Eesti ehitusfirma Wunibald Ehitus, kes ehitas veel kolm vahelage, paigaldas koori katuseturvistiku ning kindlustas torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Pinnasevee taseme langus ja pinnase tihenemine toovad aga kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud. 55 aasta...
Tartu Jaani Kirik Koostajad: Triin Kaaver, Kris-Gerhard Aabrams Sissejuhatus v Eesti küllaltki rikka arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kiri...
Sissejuhatus Annan ülevaate Jaani kiriku tekkeloost.Antud töös olen kasutanud järgnevaid allikaid:ENE ja internet. Valisin selle teema seetõttu,et tegemist on minu kodulinnas asuva kirikuga. Viljandi Jaani kirik Viljandi Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik,kus tegutseb EELK Viljanid Jaani kogudus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiriku ajalugu Viljandi Jaani kiriku rajamine on toimunud vahemikus 1466-1472. Paavstiks oli tollal Paulus II(1464-1461) Liivi sõja(1558-1583) ajal purustati turuväljaku ääres paiknenud Viljandi linnakirik. Koguduse tarbeks asuti taastama Viljandi kloostri juures paiknenud kirikut,mis oli 1560.aastal suletud ja sõjas purustatud. 17.sajandi esimestel kümnendeil ehitatud kirik pühitseti ristija Johannesele. Taas kanna...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut ENDLA LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja lektor Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 4 Endla Looduskaitseala rabad........................................................................................................ 5 Allikad, jõed, järved....................................................................................................................... 7 Linnud ja loomad...............
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must PETERBURI JAANI KIRIK Referaat Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Tartu 2011 1 SAAMISE LUGU Eestikeelseid jumalateenistusi hakati Peterburis pidama juba 1787. aastal. Peterburi Jaani kirik õnnistati piduliklult sisse 27. novembril 1860. aastal. Selleks ajaks oli Eesti Jaani koguduse loomisest Peterburis möödunud juba 18 aastat. Paar aastat pärast koguduse rajamist asutati 1844. aastal koguduse kool, kus Peterburi eestlased said õppida emakeeles, mis oli oluline rahvusliku enesetunde säilitamise seisukohalt. 1858. aastal korraldab Peterburi Jaani Kogudus koos Siseministeeriumi Välismaiste Usundite departemanguga konkursi parima kiriku projekti saamiseks. Võitjateks valitakse arhitektide Karl von Schafhauseni ja Harald Bosse projekt. Kiriku ehitamiseks korraldati üleeestiline korjandus ning oma panuse andis kiriku a...
2005 29. juunil 2005 toimus Tartu Jaani kiriku pidulik taasavamine. 2007 Avati külastusteks kiriku torn, mille kellaruumist avaneb suurepärane vaade Tartu ajaloolisele südalinnale. Kirik 1794. aastal Tartu Jaani kiriku interjöör 1901. aastal Vaade kirikule Vaade peaukse suunas Peauks Joonis vaatega Tartu Jaani kiriku kooriosale. Allikad: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Jaani_kirik 2) http://www.postimees.ee/1559749/uhe-kiriku-lugu-tartu-jaani-kirik-olevi-kirik 3) http://www.jaanikirik.ee/ 4) http://www.postimees.ee/1484279/jaani-kirikule-polnud-keskajal-euroopas-vordset 5) http://www.sirp.ee/archive/2001/23.03.01/Kunst/kunst1-6.html
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandr...
Tallinna 21. Kool Riia Jaani kirik Anna-Britt Pähkel 10.c klass Tallinn 2015 Riia Jaani kirik on Läti Evangeelse Luterliku Kiriku vallakirik, mis pärineb juba 13. sajandist. See on kõige vanem palvemaja Riias. Kirik on ehitatud piiskop Alberti palee alale. 1234. aastal võtsid dominikiinlastest mungad kiriku kabeli eest vastutamise enda kanda ja pühendasid selle Ristija Johannesele. Ühtlasi leidub kirikus mitmeid kunstiteoseid, mis on seotud temaga. Umbes 1330. aastal laiendati seda ning kirik jätkas tegutsemist dominiiklaste kabeli ja vallakirikuna kuni 1523. aastani. Pärast mitmeid rekonstruktsioone sai kirik oma praeguse välimuse umbes 1500. aastal. 1523. aastal konfiskeeris Riia linnavolikogu Jaani kiriku. 1582. aastal omandas Jaani kiriku Läti kogudus, kuid hiljem selgus, et see jäi liiga väikseks nende vajaduste jaoks. 1587-1588 ehit...
Kontsertanalüüs Käisin esimesel advendil, 29. novembril Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoori kontserdil Jaani kirikus. Rahvast ei olnud väga palju, sest õues sadas kohutavalt ja paar tundi enne seda oli just toimunud üks kontsert. Enamus linnarahvast oli seal käinud. Koor on asutatud 1996, peadirigent on Peeter Perens. Koori liikmeteks on Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ja vilistlased. Koor on esinenud nii Eesti kui ka mujal maailmas ja osalenud erinevatel konkurssitel ja koorifestivalidel. Olulised saavutused koori jaoks on näiteks 1991. Aastal ,,Kuldne Diplom"Budapesti koorifestivalil ja I koht 2004. Aastal cam laude Veldhoveni rahvusvaheliselt noortekooride festivalilt Hollandis. Tallinna Tehnikaülikool kammerkoor kuuleb Eesti Kooriühingusse ja Eesti Kammerkooride Liitu. Sel suvel käis TTÜ Kammerkoor Hollandis, Utrechtis koorimuusikafestivalil "Europa Cantat" ning osales seal madalmaade-flaami polüfoonilise muusika ateljees. Samu...
Suure-Jaani Gümnaasium Suure-Jaani Muusikafestival Referaat Koostaja: Marelle Viilup 11B Suure-Jaani 2009 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu lk 4 Festivalist kirjutatakse lk 5 Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing lk 6 Viimaste aastate festivali toimumisest lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Sissejuhatus Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo. Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel j...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Puit-ja Kiviehitiste restauraator Rauno Schubbe Järva-Jaani Kirik referaat Juhendaja:Vello Aesma Paide 2010 Ajalugu Järva- Jaani ühelöövilise kiriku ehitamisele on asutud arvatavasti 13.saj.lõpul või 14.saj. I veerandil. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele. Järva-Jaani kiriku torni vanuse suhtes ühtivad suulised andmed ajaloolistega. 1881. aastal ehitati koguduse korraldatud korjanduse ja kingituste abil ilus ning sale kirikutorn. Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Välisilme ja sisekujundus Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurk...
Tartu Jaani Kirik Sissejuhatus v Eesti küllaltki rikka arhitektuuripärandi hulgast moodustavad vahest kõige hinnalisema osa keskaegsed ehitismälestised. Viimaste seas omakorda kuulub eriline koht Tartu Jaani kirikule. Seda eelkõige ehitusskulptuuri pärast. Kirikut kaunistavad nii seest kui ka väljast arvukad ehisdetailid. v Tartu Jaani kirik pärineb 1213 sajandist. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on lisanud ehitusarheoloogilised uuringud. v Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. v Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. ...
JärvaJaani vald JärvaJaani vald JärvaJaani vald on vald Järva maakonnas. Valla pindala on 126 km², moodustades 5% Järvamaa pindalast. JärvaJaani vallas on Järva Jaani ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Rammu ja Seliküla. JärvaJaani, vapp ja lipp(all) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi Kivi on mälestuseks Christian Kelch'ist, tegu oli pastoriga, kes alustas 1685. a sügisel 20le poisile lugemise õpetamist. Nii sai hariduselu JärvaJaanis alguse. Mälestuskivi JärvaJaani koolimaja ees avati 1995.a. tarkuspäeva aktusel. Samal päeval õnnistas kivi ki...
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I kursus Suure-Jaani valla keskkonnaseisundi analüüs Referaat Koostaja: Tanel Säde Tartu 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Suure-Jaani valla keskkonnaseisundit. Suure-Jaani vallas elab 01.01.2015 seisuga kokku 5402 inimest. Suure-Jaani vald asub valdavalt Viljandi maakonna põhjaosas. Vallas on üks alevik, üks vallasisene linn ning 46 küla. Suure-Jaani valla vapp 3 Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Suure-Jaani valla pindala on 742,61 km2. Seisuga 01.01.2015 elas vallas 5402 elanikku, nendest 2703 meest ja 2699 naist. Asustustihedus 7,27 inimest ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Suure-Jaani linn, kus ...
Saint John´s Church situates in Tallinn on the freedom square. It is one of the earliest neogothic churches in Estonia. The architect of the church was Cristoph August Gabler. Building of the church started in 1869 and ended in 1867. The third advent was celebrated the same year the church was built in. Saint John´s church is about 140 years old. On the 1st of January it had its last praying and then the key of the church was handed over to the renovators. Residents of the Saint John´s church moved into the church of Niguliste. When the church was handed over, the people had a very grand goodbye(farewell) to the church even though it was only left temporarily. The first organ was built in 1869 by Gustav Normann. 1905 church started collecting money to get a better organ. In 1913 a real masterpiece of modern organ making was made. On the 16th April Saint John´s church got a new organ that was shipped from Germany. It was 6 metres high an...
Getter Jaani By: Aet Abramson, Andra Vebus Who is getter jaani Getter Jaani was born in Tallinn, the third of february 1993. She Became a super star in a show called "Eesti ostib superstaari" Getter didnt win But because fans adored her and started crying after she was eliminated, she still became a star. Why is Getter everywhere? Mostly she is everywhere because fans adore her soo mutch and the produsers are takind advantages of it She is young and pretty, as if she wants people to envy her How is she known She has her own show called "päikese poole" She performed at the 56. eurovision in Dysseldorf with a song called "Rocefeller street" and beacuse of her estonia became 24. th At a show called "tantsud tähtedega" she failed by getting kicked out of the show at the first level Something scandalous In Tallinn a fan called out Getter Jaanis name and cheered, but Getter told him to "buzz off" Her Show "Päikese po...
Tartu kutsehariduskeskus Arhitektuuri ajalugu Iseseisev töö Koostaja: Maksim Rõzov Juhendaja: Aita Kahha Grupp: LE208 Tartu 2011 Tartu Jaani kiri See on tellisehitis, rikkaliku terrakotaplastikaga, ainulaadne kogu Põhja-Euroopas, on kolmelööviline basiilika, dominandiks tugev neljatahuline torn. Kesklööv on ebareeglipärane, plaanis trapetsikujuline. Kooriruum on piklik, polügonaalse lõpmikuga. Kirikul on kolm sissepääsu - lõunas, põhjas ja läänes. Peasissepääsuks oli lääneküljel vimpergiga profileeritud perspektiivportaal.
Olustvere mõis Helen Hütt 12.A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema a...
Võrdlus Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute kohta Tallinn 2008 Võrdlusobjektideks võtsin Tartu Jaani kiriku ja Tallinna Oleviste kiriku. Üldiselt eelistati Eesti aladel levinud kodakirikute asemel basiilikat jam is kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus. Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv...
Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani- 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Elukäik Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Aastal 1891 asus ta õppima 13- aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala Artur Kapp (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. Elukäik Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920–1924 ...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur KODUKOHA TUTVUSTUS Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Muuseumid Heliloojte Kapide majamuuseum Kurgi majamuuseum Mart Saare majamuuseum · Lühiülevaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp Mart Saar Paul Kondas · Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lehola-Lembitu linnamägi Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Suure-Jaani järv Soomaa rahvuspark · Kasutatud allikad Sissejuhatus Suure-jaani vald moodustus 21. oktoobril 2005 endiste Suure-jaani linna, Suure-jaani valla, Olustvere valla ja Vatesmõisa valla liitumisesl. Vald paikneb Viljandimaa loode- ja põhjaosas. Suure-jaani vald on territooriumi suuruse pooles Eestis teisel kohal. Vallas on üks vallasisene linn-Suure-Jaani, üks alevik- Olustvere ja 46 küla. Kõige rohkem ...
Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvid Eesti Arhitektuurimuuseum Olev Prints(1915-1996)oli kunstiajaloolane, kes tegeles Jaani kiriku uurimisega 1950-1960. aastatel. Ta oli oskuslik fotograaf ning joonistaja. Näitusel oli eksponeeritud tema joonised, akvarellid ja fotod kiriku seinamaalingutest ning terrakotaskulptuuridest. Kahjuks ei õnnestunud Printsil kogutud materjali avaldada. Enne puhastamist märkis ta skulptuuridel leidunud värvitoonid väga täpselt üles ja kinnitas oma joonistele originaalvärvi killukesi, mida on kokku ligi 400. Neid analüüsides on võimalik tuvastada materjale, mida kunagised meistrid maalimiseks kasutasid. Jaani kirik on valminud 14. sajandi teisel poolel ning ta on oma põletatud savist skulptuuridega Eesti keskaegse arhitektuuri säravaim meistriteos. Kiriku käsistsi modelleeritud skulptuurikogu on ainukordne nähtus kogu keskaegse Euroopa terrakotaplastikas....
Facts about Tartu · 1030 Tartu was first mentioned · 1280 - Tartu became a member of the Hanseatic League · In 1558 the Livonian War started and the Russian army occupied Tartu University of Tartu Stone Bridge · 1600-1603 Tartu was in the hands The University of Tartu was founded in of the Swedish king 1632 by the Swedish king Gustavus Tartu was hit by a great fire in 1775, Adolphus. during the course of which a large part of · 1632 The University of Tartu the city center burned down. Catherine II was founded In 1665 it was ordered the restoration of the town and ...
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse...
Tallinna kirikud Nimi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Kaarli kirik Fourth level Fifth level 19. sajandi Eesti sakraalehitistest on Kaarli kirik suurejoonelisim seda mitte üksnes mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka arhitektuurilt. Vormikõnelt historistlik, neoromaani suunitlusega tahutud paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina risti kujuline. Lääne-...
Toomemägi(muinaslinnus) Toomemägi oma ilusa põlispuupargiga on üks muistse Eesti arheoloogiamälestisi. Lossi tänav jaotab Toomemäe kaheks osaks. Neid osi ühendavad kaks silda. Toomemäe neemiku idatipus, seal, kus praegu asub Tähetorn, paiknes muistse Ugandi maakonna keskne linnus Tarbatu. Muinaslinnuse asukoht oli äärmiselt soodne soises Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud). Samuti oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega Linnusest sai hiljem Otepää kõrval Ugandi maakonna olulisemaid keskusi. Linnuse tekkeajaks loetakse I aastatu...
Järva-Jaani Gümnaasium Tööohutuse ja töötervishoiunõuded Järva- Jaani koolimajas vastavalt tervishoiunõuetele Rasmus Roos Järva-Jaani Gümnaasium 2013 Nõuded kooli maa-alale 1. Koolil peab olema omaette maa-ala. 2. Kooli haljastus ei tohi takistada õpperuumide valgustatust ning haljastuses ei ole lubatud kasutada mürgiseid taimi. 3. Pimedal ajal, kui koolis toimub tegevus, peavad kooli juurdepääsuteed ja tegevuseks kasutatav ala olema valgustatud. Koolihoone ja kooli ruumid 1. Kooli ruumidena käsitletakse õpperuume, õpperuumi abiruume, aulat, söögisaali, tervishoiuteenuse osutamise ruume, taastusruume ja koridore, võimlemissaali abiruume, riidehoiuruume, tualett- ja dusiruume, abipersonali ruume ning õpilaskodu ruume. 2. Kooli ruumides peab olema võimalik ohutult läbi viia õppetööd, harrastusi või muid vajalikke tegevusi. 3. Koolihoone a...
Kool Nimi Klass Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus Uurin Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute sarnasusi ja erinevusi. Võrdluse aluseks võtan Tallinnast neli kirikut: Oleviste, Niguliste, Pühavaimu ja Toomkirik ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus. Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Pühavaimu kirikuhoonete hilisemad kapitaalsed ümberehitused on nende esialgse kuju kohati tundmatuseni muutnud. Ehitustegevuse aktiivsuse ja ehituskunstilise mõjukuse poolest võitles Tallin...
ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad: Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad: Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad: Nikolai Rimski-Korsakov Töökohad: 1900-1904 Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori ...
Kuressaare Vanalinna Kool Kontserdipäevik Õpilane: Raido Martin Õpetaja: Malle Veske Kuressaare 2011 Sissejuhatus Ma käisin Eesti otsib superstaari Live tuuril, mis toimus 18. juulil 21.00- 23.00. Käisin kontserdil koos kolme sõbraga: Argo, Mikk ja Imre. Seal esinesid Artjom Savitski, Triin Niitoja, Rosanna Lints, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Liis Lemsalu, Teele Viira, Getter Jaani ja Koit Toome Kontsert ise Kontserdi avas Ott Lepland lühikese kontserdi tutvustusega. Peale teda tuli lavale Artjom Savitski, kes esitas 30 seconds to Mars laulu ,, Closer to the Edge" ja The Rasmuse ,,Shot". Minuarust oli tal kõige parem lauluvalik, võibolla ma arvan sellepärast seda, et ma kuulan ise siukese stiiliga muusikat. Peale Artjomi tuli lavale Triin Niitoja, kes esitas laulud ,, Nii on ja jääb...
Homosexual people marching the streets of Järva-Jaani. Today, i was walking home from school, and i saw four gay couples marching the streets of Järva-Jaani. I was very annoyed because of the noise they were making and crappy music they were playing. I hope Arto Saar will do something about it, because i do not think i could stand another day having to walk past them. People of Järva-Jaani, I hope that you will help me freeze out these gay couples before there will be more of them walking the streets of my hometown. The thing is that in my opinion gay couples shouldn't be aloud to be openly ,,gay". It's disgusting and it is against God's will, I hope they will burn in hell.
Pühavaimu kirik Püha Vaimu kirik on Tallinna Raekoja naabruses väikseim keskaegne kirik. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks Tallinna vanemaid säilinud ajanäitajaid. Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid, uusaegsed vitraazaknad. Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50% (tööstuse arengu tõttu oli vaja maalt uut tööjõudu). Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a. Püha Johannese (Jaani) kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude ki...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDITE ANALÜÜS Analüüs Mõdriku 2014 1 Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Viljandi Vallavalitsuse, Suure- Jaani Vallavalitsuse ja Abja Vallavalitsuse.Kõigi kolme ametijuhendites on välja toodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem. Ametijuhendites on väljatoodud, kellele sotsiaaltöötaja allub, see on kõigil erinev: Viljandi Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja allub abivallavanemale, Suure-Jaani Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja sotsiaalosakonna juhatajale ning Abja Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja vallavanemale. Arvan, et kõige mõistlikum on sellekohapealt Suure-Jaani Vallavalitsuse ametijuhend, kuna sotsiaaltöötaja peakski alluma sellise ametniku korraldustele, kes on erialaselt seotud ja kur...
Järvamaa Järvamaa on üks Eesti vanemaid maakondi. Järvamaa kujunes välja juba enne 13. sajandit ning oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid. Pindala: 2459,59 km² Rahvaarv: 35060(2009) Keskus: Paide Maavanem: Üllar Vahtramäe Jagunemine Järvamaa jaguneb 11 maakonnaks Albu, Ambla, Järva-Jaani, Paide vald, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Väätsa, Koigi, Imavere, Türi Asend Järvamaast kirdes asub Lääne-Virumaa, idas on jõgevamaa, lõunas on Viljandimaa, edelas Pärnu, läänes on Rapla ja loodes Harjumaa Järva-Jaani Vald Järva-Jaani vald on vald Järva maakonnas. Pindala: 126 km² Rahvaarv: 1643 (2008) Keskus: Järva-Jaani Vallavanem: Toomas Põldma Asustus Järva-Jaani vallas on Järva-Jaani alev ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma, Seliküla Loodus Järva-Jaani Järv Ajalugu Vald tekkis ajaloolise Järva-Jaani kirikukihelkonna baasil. Vaatamisväärsused · Järva-Jaani kirik · Järva-Jaani Tu...
Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" A Kuidas oli see võimalik, et aus inimene muutus kurjategijaks? Puudus ja nälg sundisid Jaani varastatud kraami varjama ja tarvitama. Miks Andres vallandas Jaani? Ta arvas et Jaan ei jõua ausa tööga üksinda peret toita ja kartis, et Jaan varastab ta tagant toitu. Miks Anni kiindus Jaani? Sest Jaan oli aus ja töökas poiss. Kirjelda Jaani peret! Jaani isa on surnud, tal on väike vend Mikk ja väike õde Mann, kes käivad koolis. Peale isa surma sündis veel üks väike õde Liisi. Ema ei ole võimeline leiba teenima, sellepärast Jaan kui täiskasvanud poeg peab peret toitma. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" B 1. Missugused asjaolud viisid Jaani kuriteoni? Vaesus ja haigus. 2. Miks Andres vallandatu jüripäevani sauna jättis? Ta ei tahtnud ennast rahvale näidata halvast küljest, sellepärast andis Jaanile aasta armu aega. 3. Missugune on Anni o...
KITZBERG TUULTE PÖÖRISES Sündmused Jaani isa päästab mõisapreili elu Jaani isa saab loa Soosaarele elama kolida Jaani isa ehitab sinna koos vennaga kaks talu Mõisniku vahetudes pannakse talud müüki ja nad lähevad uutele omanikele Jaani isa jääb naise ja pojaga oma endisesse tallu sulaseks Sulase poeg Jaan ja peretütar Leena armuvad noortena Jaan läheb rändama, et talu tagasiostmiseks raha teenida Leena kihlub naabertalu perepoja Kaarliga ALGSÜNDMUS - Jaan tuleb tallu tagasi ja hakkab seal sulaseks Leena peatab Jaani lähenemiskatse Leena uurib Jaani sulasetöö motiivide kohta Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust Leena tõrjub Jaani eemale Jaani ema Anu annab tollele ...
Hando Runneli luulekogude analüüs Hando Runnel on luuletaja ja kirjanik. Ta on sündinud 24. novembril 1938.aastal Järvamaal Võhmatu vallas Liutsalu külas Vainu talus.Tema isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt. H.Runneli huvi kirjanduse vastu tärkas algkoolis. Juba teisest klassist peale tahtis ta kirjanikuks saada. Alghariduse omandas Hando Runnel Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani koolides. Keskhariduse sai Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Aastatel 1957 - 1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat ning töötas kodukolhoosis. Eesti Põllumajandus Akadeemia jäi Handol lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid ta tööle ajakirja Loomingu toimetusse, kus avaldati ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele. Kirjanike Liitu kuulub ta 1969. aastast, mille juhatusse on teda ka korduvalt valitud. Vabakutseliseks kirjanikuks hakkas ...
Uurimustöö Eestlased Peterburis TTG Jan-egert Adra Roland Berget Mitu eestlast elas Peterburis? Miks sõideti tol ajal S-Peterburgi`? Miks minnakse tänapäeval S- Peterburgi? Mõned eesti haritlased 20, sajandi alguses. Peterburis. · 1)Peeter Hellat · 2)Arthur Lossmann · 3)Ludvig Puusepp · 4)August Timus · 5)Amandus Adamson S.Petergburg Eesti Jaani kirik Mõne faktid Eesti Jaani kiriku kohta. · 1787 algasid eestikeelsed jumalateenistused Peterburis. · 1842 loodi iseseisev eesti Jaani kogudus. · 20012004 Jaani kirikus korraldati regulaarselt jumalateenistusi ja kultuuriüritusi · 2004 Jaani kiriku hoone suleti renoveerimiseks ja koguduse teenistused viidi ajutiselt üle Maria kiriku kantselei saali. · 2009 algas Jaani kiriku taastamine Eesti riigi rahaga. · 1.http://www.google.ee/search? q=S+peterburg · 2.http://et.wikipe...
Külmale maale Tegelased: Kai, Mikk, Jaani ema, Liisu, Hans, Joosep, Juula, Mart, koolmeister Toots, Tõnu-Jüri, Mari jne Jaan raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Anni oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Mõlemad saadeti Siberisse. Andres oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Kokkuvõte: Jaan on kirikus ja magab, tema juurde tuleb Anni, kes talle süüa pakub, kuid Jaan peab häbi tõttu keelduma. Teel koju kohtub Jaan teisegi vaesega, ...
''Külmale maale'' Eduard Vilde Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela-Juku, Kohi- Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Kuna Jaan on aus inimene, siis üritab ta ise hakkama saada, kasutades ainult ausaid võtteid. Kuid kuna pere vajab toitmist, hakkab Jaan suhtlema Kõverkaela-Juku ja Kohi-Kaarliga, kes kaasavad ka Jaani oma varastamistesse. Jaani ennast süüdistatakse ka varastamises, kuid Virgu Anni tunnistus, et nad olid sellel ajal koos, päästab Jaani karistusest. Kuid siiski tuleb välja, et Jaan oli vargusega seotud ning nii tema kui ka Virgu Anni saadetakse Siberisse. ''Külmale maale'' käsitleb probleeme, kus tihti pole inimesel süüd oma olukorras, vaid on olude ohver. Jaan j...
Naise roll ühiskonnas Lugu leiab aset 19. sajandil, kus naiste roll ja võimalused ühiskonnas olid väiksemad kui tänapäeval. Naised ei pääsenud ülikoolidesse, polnud valimisõigusi, neid ei austatud, ei kirjanikena ega poliitikutena. Neil ei lastud iseseisvuda. sünnitada lapsi; laste eest hoolitseda said ainult jõukamad, vaesemad pidid käima tööl ja lapsed surid tihti; lk 21 hoolitseda mehe ja vanemate eest; lk 70. juhtida või teha ise majapidamistöid: keeta süüa, koristada jm, lk 115 teha käsitööd: kududa, heegeldada, õmmelda, tikkida; lk 72 olla õrn, hoolitsev, toetav abikaasa/ema; lk 23 alluda oma isale/mehele, kuulata tema sõna; lk 72 sõltus abikaasast. Au ja Ausus Raamatu lugemisel, tundub, et Väljaotsa Jaani aul ja aususel ei ole piire. Ta vihkas valetamist ja varastamist, ning hoidus sellistest tegevustest. Ta oli väga uhke ning sai vihaseks kui teda süüdistati al...
Suure-Jaani Gümnaasium Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga Uurimistöö Sirelin Koval 11. klass Juhendaja õpetaja Riina Mankin Suure-Jaani 2014 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Heliloojad Kapid.................................................................................................................4 1.1. Joosep Kapp................................................................................................................4 1.2. Artur Kapp..................................................................................................................5 1.3. Hans Kapp......................
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest p...
Eduard Vilde (1865 -1933) Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal,USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia ...
Tartu ehitisi enne 20.sajandit Sisukord 1. Jaani kirik 2. Peetri kirik 3. Tartu Ülikool 4. Inglisild 5. Tartu Raekoda Jaani kirik Jaani kirik Aadress: Jaani 5, Tartu Aeg: 12. sajandi teisest poolest või hiljemalt 13. sajandi algusest Stiil: Gootika Jaani kirik Kiriku eripära: * terrakotafiguurid Terrakotaskulptuuride kuulsus: * ükshaaval käsitsi valmistatud - isenäolised Jaani kirik Hüpotees: Need terrakotakujud kujutavad kunagisi Tartu linnaelanikke. Selle vastu räägib, et osad kannavad kroone, kuid linnarahvas võis olla modellideks. Jaani kirik Kirikust: * korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud * keskaegne üldkuju säilinud (käärkamber, läänetorniga 3-lööveline basilikaalne pikihoone, koor) Peetri kirik Peetri kirik Asukoht: Tartus Emajõe ürgoru nõlval Aadress: Narva mnt 104, Tartu Valmis: 18821884, lõpli...
annaabi.ee 
