22.01.1941 - Täna Jaan Kaplinski Elulugu Sündis Tartus Ema oli eestlanna (mulk) ja isa poolast, juut lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat 1964 1988 töötas erinevatel töödel nagu: vanemlaborant, vaneinsener, kirjandusala juhataja ja teised. Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967
Jaan Kaplinski Rait Oja 12H 2010 Elukäik JAAN KAPLINSKI sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus mitme rahvuse, kultuuri ja keele geenide kandjana isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai
Jaan Kaplinski Kaspar Asperk, Hendry Sadrak Lapsepõlv Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus. Ema - Nora Raudsepp (1906 - 1982). Isa - Jerzy Kaplinski (1901 - 1943). Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänaval. Talle ei meeldinud koolis käia. Kogus marke. Elulugu 1958.aastal lõpetas ta Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule Jäljed allikal (1965)
......................................................................................... ...................................lk.5 4.Autasud................................................................................................... .....................................lk.6-7 Kasutatud materjalid................................................................................................... .....................lk.8 Sissejuhatus Jaan Kaplinski on Eesti poeet. Ta on luuletaja, esseist ja tõlkija. Jaan Kaplinski on sündinud 12. Jaanuaril 1941 aastal. Jaan Kaplinski on poola rahvusest, õppejõu ja tantsijatari N. Raudsepp- Kaplinski poeg. Jaan Kaplinski on olnud viimased aastakümned rahvusvaheliselt tuntuim eesti esseist ja luuletaja, kes 1997. aastal esitati Nobeli auhinna kandidaadiks. Tema areng on olnud luuletajana pidev. Tema luuletused on rõhutatult kõnelised, neis poeteeritakse
Jaan Kaplinski Sissejuhatus Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014. Mina alustasin raamatu ``Kaks päikest`` lugemist, mille autoriks osutus Jaan Kaplinski. Olen lugenud paarkümmend esimest lehekülge ja siiamaani on öelda vaid kiidusõnu. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes sündis Tartus, poola päritolu Jerzi Kaplinski ja eestlanna Nora Raudsepp- Kaplinski peresse. Kaplinski elukäik Kaplinski lõpetas 1958. aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 aastatel Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Kirjanik töötas aastatel 19641972 vanemlaborandina Tartu Ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastatel 1968 1970 oli Kaplinski eesti keele kateedri aspirant ja 1974 1980 Tallinna Botaanikaaias algusaastatel nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeledes muu
Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Artiklid ja esseed ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992) ,,See ja teine" (1996) ,,Võimaluste võimalikkus" (1997) ,,Usk on uskmatus" (1998) ,,Kõik on ime" (Sarjast "Eesti mõttelugu") (2004) "Paralleele ja parallelisme,, (2009) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaan Kaplinski Tänan kuulamast!
SALME PÕHIKOOL ÕPILANE Markus Treirat Jaan Kaplinski Referaat Tehumardi 2013 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule.........................................................................
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14
Üheks põhjuseks võib pidada kohustust teha kirjanduse tunniks referaat ühest Eesti kaasaja luuletajast. Samas, vaadates luuletajate nimekirja, kelle vahel valida, siis kohe esimese mõttena torkas pähe idee kirjutada just Kaplinskist. Kuigi ma ei teadnud temast enne seda referaati koostama alustamist eriti midagi, tundus tema perekonnanime kõla uudishimu tekitavana, saamaks teada tema tegemistest Eesti kirjandusmaastikul. Jaan Kaplinski (http://jaan.kaplinski.com/) Elulugu 4 Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Nii Jaan Kaplinski isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18.
Tartu 1.Keskkooli, 1864a.Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina · Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku · 1969a. Abiellus Tiia Toometiga, kes on kirjanik · Jaan Kaplinskil on kolm poega ja kaks tütart · Praegu on Kaplinski Võrumaal väiketalupidaja Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (1965) (1986) Kalad punuvad pesi (1966) Hinge tagasitulek (1990) Tolmust ja värvidest (1967) Tükk elatud elu. Tekste 1986 Valge joon Võrumaa kohale 1989. (1991)
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus ...................
Jaan Kaplinski Elvin Nadzfov Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora RaudseppKaplinski pojana. tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Elukäik Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Eesti Kirjanike Liidu liige. Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba ,, Valge joon Võrumaa kohale" (1972) LOOMING Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965. 1967 avaldatud luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos. Luulekeelt põhjendas Kaplinski tollal lihtsuse ja loomulikkusega. Tolmust ja värvidest Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele tagasi
luulekogude nn kassettide- järgi kutsutakse neid tänini kassetipõlvkonnaks. Noorte tulekuga lahvatasid juba varem alanud vaidlused kirjanduse kohta, stiili ja vormide üle, üks avaliku väitluse tulipunkte oli vabavärss. Seda aega seostatkse alternatiivsusega. Märksõnaks on optimism, alternatiivsus, revolutsioonilisus, noored, vähemused, armastus, rahu, vabadus, vasakpoolsus. Võimust võtab hipikultuur. Sellesse põlvkonda kuulusid erilaadsed autorid nagu Luik, Runnel, Kaplinski, Vetemaa, Kross, Valton, Unt. Neisse aastaisse jäid ka esimesed kontaktid kodu- ja väliseesti kirjandusringkondade vahel, eestlaste esimesed Rootsi külastused ja üksikute väliseestlaste reisid okupeeritud kodumaale. Tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised vastuolud, väliseestlaste üldine kommunismivaenulikkus ning Nõukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid Läänest salajase info hankimiseks ära kasutada. A
Jaan Kaplinski 1. Kirjaniku elulugu Jaan Kaplinski on eesti kirjanik ja tõlkija. Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 aastal Tartus. J.Kaplinski on mitme rahvuse, keele geenide kandja isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi- võru päritolu. Tema isa oli Jerzy Kplinski(1901-1944) ja ema Nora Raudsepp(1906-1982). Tema isa Jerzy töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Tema ema Nora aga õppis tantsu ja täiendas ennast
tema kaaskonna suhetest merel. "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" Näidend kujutab tõusiklikkuse levikut ja ohtlikust. Peategelane on sõjakas ja rumal. Näidendis "Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased" on near muutunud veelgi õelamaks ja sapisemaks. Smuul parodeerib kultuurielu helli kohti ning ründab tolleaegseid noorkirjanikke. Tegemist on allegoorilise näidendiga. Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.Sisukord [peida] Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik. [redigeeri] Poliitiline tegevus Aastal 1980 kirjutas Paul-Eerik Rummo alla 40 kirjale. Ta on olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige 19871990/1991, Riigikantselei kultuurikonsultant 19891992,
........................3 2. LOOMING..............................................................................................................................4 2.1. Ülevaade loomingust............................................................................................................4 2.2 Luule....................................................................................................................................4 SISSEJUHATUS Oma referaadis räägin ma pealmiselt Jaan Kaplinski elust nooremas ja vanemas eas ning tema loomingust. Jaan on olnud üks säravamaid tähti eesti luules. Tal on väga põnev suguvõsa, perekond ning ka seiklused tema elu on huvitavad. 1 1. ELULUGU 1.1 Lapsepõlv ja noorus Jaan Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Isa, Jerzy Kaplinski oli poola rahvusest õppejõud ning ema Nora Raudsepp-Kaplinski oli eesti tantsjatar
omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid .3 Tunnustused · 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia · 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia · 1987 NSV Liidu rahvakunstnik · 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia · 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia · 2005 Rahvusmõtte auhind · 2009 Heliloomingu preemia · 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk4 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis 4 Sama allikas 4 Rein Rannap Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953. aastal ja on eesti helilooja, pianist ja improvisaator. Tema isa Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija. Ema Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik.5 Haridustee
-st. Draama muutus mingil määral kollektiivseks fenomeniks, mitu olulist autorit. Draama hakkas kirjanduse hulgas taotlema juhtpositsiooni. Otsingud mitmes suunas, väga oluline eeskuju oli Beckett. Suhe realismiga katkes järsult. Mudeldraama – mudeldav tendents, mis proovib korraga haarata väga paljut, tekib soov öelda elu kohta kõike. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist. Autorid: Mati Unt, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Madis Kõiv, Hando Runnel, Vaino Vahing, Merle Karusoo, Jaan Kruusvall, Enn Vetemaa. 9. Jaan Kaplinski looming. Luule: „Tolmust ja värvidest“, „Valge joon Võrumaa kohale“, „Õhtu toob tagasi kõik“, Taivahe heidet tsirk“. Mitut sorti luule. Pisut seoseid Idamaadega, aga suures osas siiski klassikaline euroopalik intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend
Ain Kaalep vabavärss ja eksperimentaalne luule, hiljem klassikalise luulekunst. Ka luuletõlkijana suur mõju (antiikkirjaduse tõlkimist). 2 selgemalt teenäitajat: Jaan Kross (eksperimentaalsed võtteid, vabavärssi, nõukogulikku retoorikat, satiirile luule) ja Debora Vaarand (klassikalised väärtused). Niit ja Kaalep kehastavad klassikaliste väärtuste tagasitulek kirjandusse. Siis veel: Alliksaar, Rummo, Luik, Traat, Arvi Siig (populaarne linnulaulik) ja Kaplinski. 3. Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (19231966) loomingu haripunkt 1950ndatel ja 1960ndate algupoolel. Looming, mis ei tahtnud sulanduda sulaaja pilti (formaadist väljas ja tegutseb oma reeglite järgi). Krullile sõnul on ühe kirjaniku sees on kaks kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,
Sama preemia sai ta veel 1998. aastal ,,Paigallennu" eest ning 1994. aastal oma elutöö eest. (Post, 2007) Alates 1993. aastast on Eesti Kirjanike Liit esitanud Jaan Krossi peaaegu igal aastal Nobeli kirjandus-auhinna kandidaadiks. Paraku Jaan selle auhinna laureaadiks ei saanud. (Tuulik, 2008) Neljal korral võitis Jaan Kross Friedebert Tuglase novelliauhinna. (Jõevere, 2007) 1989. aastal sai Kross Tartu Ülikooli audoktoriks ning 1966. aastal teenis ta välja Riigivapi I järgu teenetemärgi. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross#Tunnustused) 8 4. JÄRELEHÜÜDED JAAN KROSSILE Kui Jaan Kross 27. detsembril 2007 aastal suri, oli see kurb uudis kogu Eesti rahvale. Jaan Kross oli Eesti tuntumaid kirjanikke. Ta oli eeskujuks eesti rahvale. Ta ei olnud kunagi masenduses, vaid vaatas elule positiivselt. 1950. aastate lõpu Eestis oli Kross nagu sõõm
Analüüs: Luuletus on kirjutatud abab riimiga. Põhjus, miks see luuletus nii väga meeldib on see, et olen kuulnud seda ka viisistatuna (Erko Niit ja Laura Junson). Luuletus pealtnäha on hästi lihtsalt kirjutatud, kuid on sügavamõtteline ja armas, armastusluuletus. 9 Kokkuvõte Debora Vaarandi panus Eesti kirjandusse on märkimisväärne, ta rikastas seda tõlgetega Bertolt Brechti, Anna Ahmatova, Eino Leino jt kirjanike teostest. Üks eesti ja vene kirjanduse tähtsamaid kohtumisi on 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli", kus on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. Praegu ei ole küll Vaarandi loomigu roll noorema põlvkonna seas nii tähtis, seda varjutab tema kommunistlik minevik, kui siiski suurema osa tema loomingust moodustab lembe- ja loodusluule. Vähesed teavad ka seda, et temale
märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute kirjastamisel, rek
Kafka psühhoanalüüs - Freud oluline. Tõuseb esile ka Lungi psühhoanalüüs. Öeldi, et Jung on eksinud jne. Jung muidugi aitab kaasa, sest psühhoanalüütikutest inspireerib kõige paremini kirjanduslike kujutelmi. Kollektiivne alateadvus jne. anglosaksi modernism - luule puhul, T.S Elioti mõju. Rummole Elioti mõju soome kaudu. zen-budism - Kaplinski puhul, varjatud palju Undil. teatriuuenduste põimimine kirjandusega - mänguteooriad ja kuidas kirjanduslikud rakendada sürrealism Need olulised taustad. Kafkalikust võib leida 60ndate lõpul. 1962-86 luulekassetid. Noored autorid 1962-67. Välises pildis luulevaimustus 50-60ndatel. Vaimustus hakkab kuidagi segunema
Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Kassetipõlvkond Ajavahemikus 1962-1967 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. Alates esimese kasseti ilmumisest sai sellest tõeline luulesündmus. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted : elujaatav hoiak; maailma avastamine; uuenduste toetamine; ränga minevikuga arvete õiendamine Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: Artur Alliksaar;Paul-Eerik Rummo;Mats Traat ;Jaan Kaplinski ;Hando Runnel;Viivi Luik Paul-Eerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ta on sündinud ja üles kasvanud Tallinnas. Rummo õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Seejärel töötas Rummo Vanemuise teatri dramaturgina. Selleks ajaks oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige. Aastatel 1966-1976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas, töötas siis kümme aastat (1977-1988 ) Eesti Draamateatris ja pöördus
(nt ,,Jevgeni Onegin", ,,Meie aja kangelane", Maupassant, Flaubert, Kross, Dostojevski, Tammsaare teos) · Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Pilet XV · Lermontovi elu ja looming, ,,Meie aja kangelane" · Kreutzwaldi elukäik ja kirjanduslik tegevus, eesti rahvuseepose kujunemine (NB! Kaasautor Faehlmann) Pilet XVI · Tsehhovi elu ja looming. Paari novelli ja ühe näidendi analüüs · Eesti luule 1960-70. aastatel. Luik, Kaplinski, Runnel, Viiding, Alliksaar (ühe loomingust rohkem rääkida) Pilet XVII · Kirjanduse ja kunsti arengujooni Eestis 1920-40 1922. loodi Eesti Kirjanike Liit, rajatakse Looming (ilmub siiamaani); kultuurkapitali seadus 1925 à väärtustatakse kunstinimesi, stipendiumid. Uus rühmitus Tarapita (Adson,
Põlvkonna poeesia sümboliks tõusnud Paul-Eerik Rummo avaldas 1960. aastatel mitu luulekogu, nagu suurt tähelepanu pälvinud "Lumevalgus...lumepimedus" (1966), millest sai kümnendi luule üks tähtteoseid. Kolmandas, 1965. aastal ilmunud kassetis debüteeris Jaan Kaplinski. Idamaistest usunditest ja loodusest inspireeritud Kaplinski, kelle läbimurdeteoseks sai noorsoo kultusraamat "Tolmust ja värvidest" (1967), arenes viljakaks poeediks, prosaistiks, esseistiks ja tõlkijaks ning sõnakaks ja teravaks kultuuripoliitiliseks esinejaks ning ühiskonnakriitikuks.
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele,
aastased PERE (hundipojad e. hundud), 12-16 RÜHM (skaudid), 16-19 RING või SALK (kogemustega noortejuhid, individuaalne kasvatusviis – 6-8 poissi). Salkades kantakse vastavalt tähtsusele eri värvi kaelarätti. Tegevus algas juba 1907, Eestis 1911-1912 Pärnus, traditsioon Inglismaalt, kus tegutses maailma peaskaut Robert Baden Powell (skaudiraamatute autor). Eesti peaskaut koolidirektor Nikolai Kann. 1921 Eestis I üleriigiline skautide kongress. 1940 tunnistatakse organisatsioon ideoloogiliselt valeks ja keelatakse. Gaidlus Esimene gaidide rühm asutati 1919 Tallinnas. Gaidid kuulusid skautide malevasse, alles 1920 hakati eralduma ja koonduma iseseisvaks rühmaks. Noorkotkad olid Kaitseliidu noorteorganisatsioon ja samuti rõhutatult skautlik organisatsioon. Samuti kodutütred gaidlik organisatsioon. Need loodi 1930ndate alguses. TEADUS 1919.a. avati Tartu Ülikool eestikeelsena üleminekuajaga - kui 20
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik s
○ “Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased. ● Reisipäevikud: ○ “Jäine raamat”; ○ “Jaapani meri, detsember”. ● Luuletused: ○ “Mu noorim õde”; ○ “Kuidas joonistada kurbust”; ○ “Kuidas joonistada rõõmu”; ○ “Viimane laev”. 1960ndad: ● Kassetipõlvkonnaluuletjad: ○ Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat. ● Ajakiri Noorus; ● 1960. aastal valmis Tallinna uus laululava; ● 1961. aastal lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene lend; ● Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut; ● 1969. aastal esilinastusid filmid “Kevade” ja “Viimne reliikvia”; ● Luuletused: ○ Paul-Eerik Rummo “Me hoiame nõnda ühte”; ○ Hando Runnel “Maa tuleb täita lastega”; ○ Artur Alliksaar “Aeg”.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
