Wikmani Poisid Jaan Kross Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta kool...
,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid ...
Analüüs Wikmanni poisid. Jaan Kross Getter Angerjärv 12k2 1.)Jaan Kross oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAGi. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Krossi poeediisikupära kujunes 30ndate aastate kõrgetasemelise luule baasil. Kross...
“The Wikman Boys” by Jaan Kross Subitems 1)Author 2)Summary 3)Main Characters *Jaak Sirkel *Richard Laasik *Virve Pukspuu *Penno 4)Screening Summary • Action takes place in Estonia in late 1930s • Estonia before World War II • Pictures everyday life of young lads • Private school (the Gymnasium of Wikman) • Intense relationship between the boys and their teachers Jaan Kross • Noted novelist • Born in 1920 in Tallinn • Studied at the University of Tartu (1938- 1945) • Novels, short-stories, plays, poems • He was against the Soviet regime -> was sent to G.U.L.A.G 1946 • Was married with Estonian poet Ellen Niit • Died in 2007 Jaak Sirkel • Prototype of the author • Intrested in poetry • Valedictorian • Popular • Son of an architect • Wants Virve to be his girlfriend Richard Laasik • Comes from a poor family • Incommunicative • Has ...
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis ...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Juhendaja:Anne Rand ,,Wikmani poisid" Usuõpetuse tunni algul koguvad poisid magneesiumi ja panevad selle prügikasti ja õpetaja paneb Jussi prügikasti kõrvale seisma, kuna ta ajas juttu. Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja. Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb Ja...
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt ot...
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel ig...
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavam...
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke krutskeid täis, kuid samas ka tundelise Jaak Sirkli ja tema klassi lugu algab 10. klassis kutsikatembuga - usuõpetaja tunnis pannakse prügikasti magneesiumit, mis sealt õpetajale näkku plahvatab, peale seda õpetaja keeldub nende klassile tunde andmast. Juss tembeldatakse süüdlaseks ning visatakse koolist välja, kuid Wikman lubab tal tagasi tulla, kui too ke...
Tegevus Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel. Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale. Kutsuti Vaimukultuuri Ühingusse esinema, kuhu Jaak kutsus kaasa tüdruku nimega Virve, kellesse ta armunud oli. Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli pigem kõrgel, kui madalal tasemel. Eriti truu noormees ta polnud kuna Rootsi reisi...
Lugemiskontroll Jaan Kross "Wikmani poisid" 1)Romaani kohta on väidetud: romaan räägib koolist, kus meest mõõdab see, mida ta suudab. Analüüsi. Romaan räägib koolist, kus poistel oli palju tegemist. Seal hakkama saamiseks pidi olema võimekas nii enda kaitsmises kui ka õppimises. Kui sa polnud just parim õpilane, aga suuutsid siiski läbi lüüa oma muude võimetega, siis olid sa siiski arvestatav. Tark inimene ei saagi oskata kõike, aga tuleb osata olla tark ja lüüa elus läbi ka nendel aladel, mida sa täpselt ei tea. Kavalusega on võimalik välja tulla ka raskematest olukordadest. Nii oli see ka Wikmani koolis. 2)Võrdle Jaak Sirkelit ja Richard Laasikut. Sirkel oli sile poiss, diplomaat ja poeet, kes püüdis juukseid kammida seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda laiali. Ta oli priimus ja hea koolivõimudega suhtleja. Sirkel oli heast perest. Ta oli hooliv ja armastav. Ta oli Virve vastu väga hea ja tegi kõik, et tüdrukule meeldida...
Sisu 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad....
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) • · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku •...
Jaan Krossi loome põhjal kirjandi kokkuvõte: Wikmani poisid. Tegevus algab eragümnaasiumi 10. klassis, mille direktor on Johan Wikman. See on lugu koolielust, ühe põlvkonna kujunemisest Teise maailmasõja eel ning ajal. Raamat on valminud Jaan Krossi enese mälestuste põhjal. Peategelane Jaak Sirkel on väga sarnane autori endaga. Õpilased ei taha õppida, igal võimalikul juhul visatakse vempe ja korraldatakse kõikvõimalikke asju, ainult selleks, et tunni pikkust vähendada. Kõik on koolis kuidagi omad ja kõik tunnevad kõiki. "Wikmani poisid" näitab ka selgesti eestlaste saatust. See raamat on üks parimaid näiteid sellest, mis on väärtused, mis on vajalikud ja millest tuleb kinni hoida. Ja samuti annab teos ülevaate eluolule sel juhul, kui ei ole enam midagi, millesti kinni hakata.
Wikmani poisid on surematud Johan Wikman: ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht või vähemalt iga Wikmani poesi siht peab olema surematus. Jaan Kross ei mõelnud siinkohal igavest elu. Ta seadis rahvale eesmärgi mäletada, sest ainuke viis surematust saavutada on jättes jälje inimeste mällu. Sellist surematust naudivad näiteks Lembitu, Kihnu Jõnn, Kristjan Palusalu ja paljud teised kuulsad eestlased. Jälje liiva sisse jätab lihtne samm, inimeste mällu aga suur tegu või sooritus. ,,Igaüks peab suutma seada mõned niisugused teod olgu teaduses, spordis, kunstis, riiklikus tegevuses enesele sihiks. Ja peab töötama kõigest jõust seatud sihi heaks." Samas võib koolidirektori mõtet võtta käsuna olla oma riigile truu ja täisväärtuslik ühiskonna liige. Kuid kas Wikmani poisid on sihikindlad ja saavutanud surematuse? Kindlasti ei saa tuua üldistuse, et kõikidel inimestel, ise...
Raamatu analüüs ,,Wikmani poisid" Ülevaade Wikmani poisid räägib noortest poistest, kes õppisid Westholmi Gümnaasiumis. Räägib poiste igapäeva elust ja juhtumistest. Poisid teevad palju tempe. Näiteks panid nad ükskord õpetaja Tooderi paberkorvi magneesiumit ja see plahvatas. Juhan Pukspuule andi ultimaatum, et ta visatakse koolist välja, kui ta kõiki lõpueksameid ära ei tee. Teda aitasid õppimisel paljud klassikaaslased. Raamatus on näha klassi kokkuhoidmist. Oli juttu ka armumistest. Jaak ja Riks olid mõlemad armunud Virve Pukspuusse. Mõlemad üritasid Virve südant võita. Suri kooli direktor Johan Wikman. Teda hakkas asendama Peeter Puhm. Oli aeg eksamite sooritamiseks ja Pukspuu tegi kõik ära. Kuid siis, kõigi üllatuseks võttis ta koolist paberid välja ja läks Kustisse. Poisid kavandasid lõpumärgid ja jagasid need lemmikumatele õpetajatele. Tsitaadid: · ...
Jaan Kross "Wikmani poisid" Esimene osa Esimene peatükk Tegevus toimub Wikmani gümnaasiumis. Õpilased on kokku kogunenuid ja direktor räägib huligaansusest ning Puukspuust, kes koolist välja visati. Puukspuule anti võimalus kõikides ainetes eksam sooritada, et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha. Teine peatükk Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi ...
RÕNGU KESKKOOL Jaan Kross ,,Wikmani poisid " Referaat Koostaja:***''' '''''' Juhendaja: ******* Rõngu 2008 Sissejuhatus Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevaid materjale. Tutvustada oma tööd teistele ning teha selle referaadi lugemine põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni lõpuks sai see läbi. Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalike kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin, kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi tööd. Terve töö valmis saamiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin enne,...
Jõgeva Ühisgümnaasium Kirjanduse õpetus Rühmatöö Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Eisi Kõiv, Kadi Margens, Marinanne Milinevis, Sirle Erimäe Juhendaja: Inga Reinumägi Jõgeva 2010 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 ÕPETAJAD......................................................................................................................... 3 Hr. Markson.....................................................................................................................3 Hr. Kõiv .......................................................................................................................... 4 Hr. Tooder.............................
Wikmani poisid Jaan Kross Sündis 19.veebruaril 1920.aastal ja suri 27.detsembril 2007.aastal. Üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moo...
infoleht Jaan Kross “Paigallend” 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud aastal 1998 Mõned autori teised teosed: “Kolme katku vahel”, “Keisri hull”, “Vastutuulelaev, “Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa” 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. “Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õpilased on t...
Wikmani poisid Tegelased: Jaak Sirkel – Hea õpilane, kellele meeldis Virve. Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino. Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud. preili Jakovleva – Inglise keele õpetaja, kes oskas seda keelt halvemini, kui Trull, kes oli mõningad aastad Inglismaal elanud. Tummel – Poiss. Riks Laasik – Vaikne po...
Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1. Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus , isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel ...
Haridus annab valikuvõimalused Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on öelnud: „Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust.“ Kooli suhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Küll, aga tekivad meil valikuvõimalused ja vabaduse tunne pärast kooli lõpetamist. Kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud nooruk ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Arvatakse, et peamiselt need inimesed, kes on saanud hea hariduse on ka tule...
,,Wikmani poisid" Selle kirjandi teemaks on raamat ,,Wikmani poisid" autoriks Jaan Kross.See raamat räägib noortest poistest ning nende kooliajast.Peategelaseks on Jaak Sirkel, raamat algab kui nad käivad poistekooli Wikmani Gümnaasiumi 10ndas klassis.Jaak kuulub tavalisse mitte täiesti rikkasse aga keskmisesse perre.Tal on isa ning ema, õdesi-vendi pole.See-eest on tal terve klass täis väga häid sõpru kellega tal meeldib koos aega viita ning teha vahvaid seiklusi koos.Jaagu elu on täis palju põnevaid juhtumeid kuid ka halbu seike, raamatu lõpuks on nad kõik lõpetanud Wikmani poiste gümnaasiumi 11nda klassi ning on täis mehed valmis. Kuna aga sel ajal käis Eestis sõda, siis pooled poisid nagu kohus ikka, läksid sõjaväkke.Kui koolipoisid 5. Aasta pärast kokkutuleku tegid, siis oli sellel kokkutulekul kurbust sõjas kaotatud sõprade pärast, rõõmu teiste sõprade elu edu pärast elus ning head meeleolu jä...
Martin Moorits 12a "Wikmani poised" 2. Üldmulje koolist ja õpetajatest, kirjuta ühest õpetajast lähemalt 1930. aastate koolimaja oli tuhmides toonides, midagi sarnast, nagu kujutame ette vanu fotosid vaadates. Koolis pidi käima jala, mitte nagu tänapäeva, et buss sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme nende puudumisel tekkis palju pahandusi. Tüdrukutel pidi alati olema juuksed patsis ja küüned lakkimata. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaoluko...
Jaan Kross. "Paigallend" 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Romaanis "Paigallend" on kujutatud Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944. J. Kross on isiklikele mälestustele toetudes oma vaatevinklist maalinud pildi Eesti Rahvuskomitee ja Otto Tiefi valitsuse tegevusest Teise maailmasõja lõpul. Saksa okupatsiooni aegseid konspireerimisi on «Paigallennus» omajagu, kuigi ei ütle, et raamatu raskuspunkt just nendega kohakuti asetseb. Romaan jutustab meile autori põlvkonnakaaslase, temast mõni aasta vanema Wikmani poisi Ullo Paeranna eluloo. Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib absoluutse mäluga noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine isesisvuslaste, eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam k...
JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM Referaat Jaan Kross Koostaja: Mart Laansalu Jõgeva 2008 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Meie hulgast lahkunud kirjanik Jaan Krossist sai klassik juba eluajal. Ta oli kõige enam, kui mitte enim loetud ja tõlgitud eestlane maailmas. Tema loomingu järgi teab muu maailm Eestit ja eestlasi.......................................................................................................................4 Kogu Krossi looming keskendus oma rahvale ja riigile. Ajalugu taastava ja komponeeriva loojana leidis Kross eestluse juuri sealtki, kuhu teiste pilgud varem ei ulatunud. Ta kirjutas neist a...
6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raa...
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver ...
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vah...
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž ...
annaabi.ee 
