Ja päike tõuseb E. Hemingway Ernest Miller Hemingway Ameerika kirjanik 1899 1961 Kirev eluviis Surm ja vägivald teemad Lemmikhobiks looma- ja linnujaht 17-aastaselt esikteos Väidetavalt KGB spioon Kes? Mis? Kus? Grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis Unistused purunenud, uued maailmavaated Enne pankurid/juristid Nüüd kunstnikud/kirjanikud
Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 1.Teose tegevusaseg: 20.sajandi algus, peale I maailmasõda. Tegevuskoht: Prantsusmaa ja Hispaania 2.Teose peategelase suhtumine ülesannetesse ja kohustustesse: Jake ei suhtunud oma toimetaja töösse väga tõsiselt. Ta alatihti käis kohvikutes söömas ja joomas ning vahepeal sattus ka tööle, kus ta mõned kiiremad asjad ära tegi ning uuesti lahkus. ,,Olin avastanud, et kohvikusse minek oli parim viis sõpradest lahti saada. Kui napsid olid võetud, ei tarvitsenud sul öelda muud kui ,,noh, nüüd ma pean tagasi minema, et mõned telegrammid ära saata", ja oligi tehtud
.. Robert Cohn tagasihoidlik ja kindlusetu, tunneb alaväärsus kompleksi selle üle et ta on juut. Alustas poksimisega et parandada oma enesetunnet. Abiellus esimese tüdrukuga peale kolledzit. Tundes et on õnnetu selle naisega, oli hea hoop kui naine ta maha jättis. Kolis californiasse ja kohtus uue naisega. Nad reisisid euroopasse, kus ta kirjutas novelli. Hiljem läks ameerikasse novelli kirjastama. Kaotab oma tagasihoidlikkuse kuid muutub aga isekas ja egostlikuks. Püüab meelitada Jake Barnesit et too sõidaks temaga lõuna ameerikasse koos temaga. Aga Jake ei ole huvitatud. Jake kohtub ühe tütarlapsega kohvikus ja võtab ta klubisse kaasa. Klubis aga kohtub ta Brettiga, tema eluarmastusega. Esimese maailmasõja ajal sai Jake haavata ja on nüüd impotent. Brett aga armastab seksida, ning ta ei suuda ära öelda sellele, isegi koos olles oma armastatud mehega. Cohn on samuti seal ega suuda silmi pöörata Brettilt, kuid Brett ja Jake lahkuvad klubist koos.
Robert Cohn tagasihoidlik ja kindlusetu, tunneb alaväärsus kompleksi selle üle et ta on juut. Alustas poksimisega et parandada oma enesetunnet. Abiellus esimese tüdrukuga peale kolledžit. Tundes et on õnnetu selle naisega, oli hea hoop kui naine ta maha jättis. Kolis californiasse ja kohtus uue naisega. Nad reisisid euroopasse, kus ta kirjutas novelli. Hiljem läks ameerikasse novelli kirjastama. Kaotab oma tagasihoidlikkuse kuid muutub aga isekas ja egostlikuks. Püüab meelitada Jake Barnesit et too sõidaks temaga lõuna ameerikasse koos temaga. Aga Jake ei ole huvitatud. Jake kohtub ühe tütarlapsega kohvikus ja võtab ta klubisse kaasa. Klubis aga kohtub ta Brettiga, tema eluarmastusega. Esimese maailmasõja ajal sai Jake haavata ja on nüüd impotent. Brett aga armastab seksida, ning ta ei suuda ära öelda sellele, isegi koos olles oma armastatud mehega. Cohn on samuti seal ega suuda silmi pöörata Brettilt, kuid Brett ja Jake lahkuvad klubist koos.
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway 1.Milles väljendub tegelaste füüsiline ja vaimne invaliitsus. Too näiteid teosest. Tõestus. 2.Missuguste üllate eesmärkide nimel on võideldud ja missuguste tulemusteni jõutud reaalselt ühiskonna ja ühiskondliku tasandil? Kellele on sõda kasulik? 3.Suutmatus luua tõelisi inimsuhteid (näitad paaride kaupa) 4.Tegelaste kõige kohutavamad pettumused sõjas, inimestes, iseendas. 5.Armastuslugu. Selle ilu, valu... 6.Kuidas kadunud põlvkond oma valu leevendas
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway 1.Milles väljendub tegelaste füüsiline ja vaimne invaliitsus. Too näiteid teosest. Tõestus. 2.Missuguste üllate eesmärkide nimel on võideldud ja missuguste tulemusteni jõutud reaalselt ühiskonna ja ühiskondliku tasandil? Kellele on sõda kasulik? 3.Suutmatus luua tõelisi inimsuhteid (näitad paaride kaupa) 4.Tegelaste kõige kohutavamad pettumused sõjas, inimestes, iseendas. 5.Armastuslugu. Selle ilu, valu... 6.Kuidas kadunud põlvkond oma valu leevendas
Ernest Hemingway ..Ja päike tõuseb'' Ameerika kirjaniku Ernest Hemingway romaani ,,Ja päike tõuseb'' nimetatakse kadunud sugupõlve romaaniks, mis räägib elust kui enesest ja kõigest mis sinna juurde käib - armastus, tühjus, igatsus, noorus ning lõpmatud peod. Kõik see saab saatuslikuks ning peategelase Jake Barnes'i elus esineb palju ootamatuid keerdkäike. Armastus, kus kunagi kokku ei saada, kuid oleks võinud olla. Ka raamatu tegelaste sotsiaalelu möödub maailma erinevates kõrtsides alkoholi seltsis suhteid klaarides, muresid uputades, härjavõitlusi külastades ning nautides seda, mida elul pakkuda on. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib ja kuulab oma sõprade armulugusid. Sõda jättis noormehele armi, mis tema elu tõsiselt mõjutab. Mees
Hemingway on tabavalt kujutanud aegumatuid inimeste vahelisi probleeme ja isikuomadusi tuues esile nende traagikat. Igal tegelasel on traagiline taust, mida seostatakse suuresti Esimese maailmasõja tagajärgedega. Esmapilgul on traagikat isegi raske märgata, sest puudub klassikalisele tragöödiale omane katastroofiline sündmus, ent siiski leiab seda mõtlematute tegude tõttu kaotatud armastuses ja väärtustes ning saamatuses näha elu enda ümber. Leedi Brett Ashley oli kolmekümnendates inglanna, kes oma olemuselt ja välimuselt ei sobitu oma ajastusse. Naine, kelle ühes käes oli pidevalt veinipudel ja teises mõni meesterahvas, paneb kulmu kergitama oma ajastukaaslased. Leedy Ashley õnnetud armastuslood on viinud ta pillavale ja nn lõdvale elulaadile. Esimese maailmasõja ajal armus ta sõdurisse, keda ta põetas. Sõduri surm mõjus talle laastavalt, mistõttu on naine sellest ajast olnud suhetes paljude erinevate meestega
Ja päike tõuseb... Ernest Hemingway esikromaan, pilguheit niinimetatud kadunud sugupõlvele, mis kannatab Esimese maailmasõja armide all. Inimesed on muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, sisemist valu hoitakse sügaval endas, mured juuakse maha, et mitte mõelda. ,,Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb..." (Koguja Raamat). Ja kõik tegelased on nagu see päike- ärkavad hommikul, lähevad sööma, kindlasti joovad, jäävad purju, lähevad magama,
Põlvkonda kuuluvad 3 kuulsat kirjanikku: E.Hemingway, F.S. Fitzgerald ja E.M. Remarque. Nende looming oli sõjavastane ja kujutas elutüdimust ja lootusetust, mille eest saab põgeneda ainult armastuse ja sõprade abil. Nad ei kujuta õnne püsivana. Looming oli humanistlik ja kujutas inimlikke väärtusi. Elu eest üritasid nende tegelased põgeneda alkoholi, pidude ja looduse rüppe. Ernest Hemingway Pärit Ameerikast Illinoisist. Talle meeldis juba varakult kalapüük ja jaht, töötas ajalehe reporterina. 1918 läks I maailmasõtta vabatahtlikult, oli Itaalias Punase Risti autojuht. Sai seal jalgadest raskelt haavata. Edasi tegeles kirjutamisega, elas Euroopas ja Kuubal. Osales ka Hispaania kodusõjas 1936-1939 sõjakorrespondendina. 1961 sooritas enesetapu. Ta on oma loomingus kasutanud põhimõtet, mida ta ise nimetas jäämäeprintsiibiks
Tal voolavad pisarad ja tunneb, et hakkab oksele. Ta lahkub saalist ja läheb tühjale tänavale oksendama. Julian järgneb talle. Bradley ütleb välja, et on temasse armunud ning valetab talle oma vanust. Öeldes, et on 46. aastane. Bradley ei kuula, mida Julianil selle kohta öelda on ja teda ei huvita Juliani tunded. Tahab olla üksi oma armastudega. Selle põhjal võib öelda, et ta oleks õnnelik ka salaja armastades olnud. Nad suudlevad pargipingil. Julian tunnistab, et armastab ka teda, on alati armastanud ja 5 pidas Bradleyt oma meheideaaliks. Olgugi, et Bradley Juliani juttu kuidagi uskuda ei taha, siis lõpuks ta siiski jääb teda uskuma. Olukord muutub halvaks kui Julian oma vanematele räägib, et on Bradleysse armunud ja nad on koos. Arnold ja Rachel lähevad sellepeale kohe Bradley poole ja keelavad tal Julianiga kohtuda. Nad paluvad Bradleyl Londonist lahkuda, aga ta keeldub
Selline nagu oli Wagner on tänapäeval küljest. Kuid tol hetkel kui Onegin terve peoõhtu Lenski kihlatuga väga palju inimesi, keda huvitavad ainult tulemused, aga mitte see kuidas neid saadakse. Margareti seisukoha juurest, aga et isegi kõige rangemini kasvatatud inimest on võimalik ümber rääkida ja halvale teele viia. Selle teose järgi pole olemas inimest, kes suudas olla üdini kõlbeline ja mitte langeda pattude küüsi. Ernest Hemingway ,,Vanameess ja meri" A.H. Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Saantiago vanamees Katku Villu ema ja isa Jüri, Katku Neero õpilane Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli, Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk
See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Emma, tema jaoks on ideaalelu hoopis teistsugune. Tema on kasvanud üles romantiliste romaanide varal ja ta on elus käinud isegi ühes lollis. Tal lähevad segi tegelik elu ja see raamatureaalsus, tahaks oma ellu seda raamatureaalsust. Kui ühele prantsuse naisele hakkab oma mees nii vastukarva olema, siis Emma hakkab otsima väljaspoolt abielu suhteid. Esimese hooga Charles püüab oma naist lihtsakoelisel moel igati aidata ja armastab seda, nad kolivad teise kohta. Aga ikkagi leiab Emma endale esimese armukese, temast märksa noorem mees Leon, loomulikult on ta see, kes Emmaga kõiges nõustub ja on hästi tundeline, aga poisikeseohtu ja see suhe lõppeb varsti ära. Teine armuke on Rodolpho, vilunud elumees, kellel on armukesi olnud juba üksjagu ja Emma on klammerduja naine. Tahaks temaga päris kohe põgeneda. Emma on seda tüüpi, et kui mehed hakkavad temast loobuma, siis ta orjab suhet ja hakkab selle nimel palju
Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb’’ (1926) 21. juuli 1899 – Hemingway sünd 1917 – lõpetas ülikooli ning läks tööle ajalehe reporteriks 8. juulil 1918 – teda taba Austria suurtükiväe rünnak, Hemingway’l oli 227 armi 1920 – abiellus Hadley Richardson’iga 1921 – sõitis koos naisega Pariisi, kus ilmusid ka tema esimesed ilukirjanduslikud teosed 1924 – avaldas oma esimese raamatu ,,Meie ajal’’ 1926 – ilmus romaan ,,Ja päike tõuseb’’ 1927 – lahutas Hadleyst ja abiellus Pauline Pfeifferiga; ,, Mehed ilma naisteta’’ 1928 – kolis tagasi kodumaale 1929 – autobiograafiline teos ,, Hüvasti, relvad!’’
kus kütib ja kalastab. Käib korduvalt ka Hispaanias härjavõistlustel ja Aafrikas safaris. Elu lõpuaastatel tervis halveneb. On elu jooksul läbi elanud 2 auto-, 2 lennu- ja ühe sõjaõnnetuse. Vanaduses nii suured valud, et ei kannata enam istud. Elu viimased teosed tegi püsti seistes. Lõpetas elu enesetapuga, sest ei kannatanud enam valusid välja. Kirjutas esseistikat, proosat ja näidendeid. Mõjutused Turgenevilt, Tolstoilt, lemmik ka Jack London. Inimesena oli Hemingway elurõõmus, kuigi kirjutab sõja muserdamisest. Looming: Hemingway oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks 20.sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid. Mees oli nn „kadunud põlvkonna“ (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Kirjaniku töid mõjutasid I MS läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid emotsionaalselt nõudlikeks ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes
,,Kellele lüüakse hingekella" Janika Hiiuväin, 12B Ernest Hemingway 1.Uuri, mida tähendab Hemingway loomingu puhul mõiste kadunud põlvkond. Kuidas selle mõiste valguses põhjendate Hemingway tegelaste käitumist: julm ja egoistlik või humanistlik? Põhjenda arvamust. 20. sajandi esimesel poolel toimunud maailmasõjad vapustasid tervet maailma, ning sellel ajal elanud põlvkonda nimetataksegi kadunud põlvkonnaks. Ernest Hemingway oli üks selle aja juhtivaid kirjanikke. Ta oli ja läbi elanud nii mõlemad maailmasõjad, kui ka Hispaania kodusõja õudused. Tolle aja inimestele oli omane julmus ning egoism, mis olid otseselt sõdadest põhjustatud iseloomuomadused
Kokku oli rindejoone pikkuseks 720 kilomeetrit. I maailmasõda oli ka esimene sõda, kus kasutati korda mürkgaasi (saksa väed) ning 15000 mürgitatust sureb 5000. Lisaks maismaasõjale toimus ka aktiivne allveesõda ning esimest korda kasutatakse ka lennukitelt pommitamist. Sõja tulemusena annab Saksamaa alla ning kirjutatakse alla vaherahule Antandi ning Saksamaa vahel. Ernest Hemingway elu ja looming Ernest Miller Hemingway (1899–1961) sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Juba lapsena puutus ta kokku loodusega, harrastas küttimist, vaatles indiaanlaste elu ja seltsis nende lastega. Linnas koolis käies tegeles ta eriti innukalt poksimisega. Pärast keskkooli lõpetamist sai ta ajalehe reporteriks. Kui Ameerika Ühendriigid astusid 1917. aastal Esimesse maailmasõtta, kippus Hemingwaygi rindele, kuid teda ei võetud sõjaväkke, sest ta oli poksimisel oma silma vigastanud. 1918
Kas Vonnegut kirjeldab sõda humoorikalt? Põhjenda näidete abil. Billy jaoks ei olnud sõda naljakas, kuna ta pidi pidevalt võitlema oma elu eest. Näiteks see, et ta oli riides nagu kloun oli seetõttu, et tal oli vaja igalt poolt omale riideid korjata, sest muidu oleks ta surnuks külmunud. Minu arvates Vonnegut kirjeldab sõda pigem raske ja kurva kogemusena, sest raamatus mainib ta tihti kellegi surma või mõnda ebameeldivat kogemust. 24. Milline seos võiks olla Billy äial, kes armastab ropuvõitu lorilaulu poola tüdrukust, ja poola sõduri mahalaskmise episoodil? Mulle tundus, et äkki oli Billy äi Poolast pärit, et talle need lorilaulud meeldisid ja Billyle tuli kohe meelde see poola sõduri mahalaskmise episood. 25. Milline tähendus võiks olla Billy ja Werneri sarnasusel ja sugulussidemetel? Ma arvan, et Billy nägi iseennast Werneris, kuna Werner oli noor, kõhn, pikka kasvu ja nõrk nagu Billygi
b) Lapselik – joonistas lamba, kasti, suukorvi. Võttis printsi tõsiselt. Tegelased sümboliseerivad kõik mingit iseloomuomadust. Roos – printsi elu saladus, hoolitses ta eest. Ta on uhke roosi üle, mida miljonitel tähtedel ei ole olemas kui üksainus, sellest on küllalt, et tähti vaadates õnnelik olla. Kui prints oma planeedilt lahkus, nuttis see kaitsetu ja pisut kõrk lill, tal oli vaid 4 okast, millega end kaitsta. Roos kuulub printsi maailma, ta armastab oma roosi, olles ühtaegu nõutu roosi tõrksuse ees ning õnnelik, et saab olla abitu lill kaitsjaks. Kuningas – tema jaoks maailm lihtne, kõik in on tema alamad ja kogu maailm allub tema käskudele. Oma riigitarkuses ootab kuningas aga , millal tingimused käskimiseks on soodsad. Lahkudes ütleb VP, et suured in on väga imelikud. Kuningas valuleb käskimise järele, see ongi printsile mõistmatu. Igaüks loob endale ju oma maailma vastavalt oma ihaluste põhjal.
Kuidas muudab sõda inimest? ,,Ma ei leia siin enam õiget asu, see maailm on mulle võõras. Ühed pärivad, teised ei päri, ja viimaste puhul on ilmselt näha, et nad on selle üle uhked; sageli ütlevad nad seda isegi säärase mõistva ilmega, nagu rõhutades, et sõjast ei saa ju rääkida. ,, Paul Bäumer oli noor loominguline mees, ta armastas väga muusikat ning kirjandust, ning proovis ka ise raamatuid kirjutada. Ta andis teistele õpilastele järelaitamistunde, nendest tundidest teenitud rahaga ostis ta endale raamatuid. Ta armastas lugemist. Ta luges kohusetundilkult igasugust kirjandust, kuigi tihti talle loetud raamatud ei meeldinud, ta eelistas ajakohaseid raamatuid. Kuid puhkusele minnes ei pakkunud üksi raamat talle huvi. Ta võttis mõne kätte, lehitses seda, kuid ei suutnud lugeda. Rindel oli ta tihti mõelnud, et tahaks juba koju, puhkusele. Kui lõpuks tuli puhkuse teade oli ta selle üle rõõmus ning teised oli veidi isegi kaded
Ilmselt ainus, mis ta armastusväärseks teeb on asjaolu, et ta on Lolita ema, temaga seotud ning vahel Humbert isegi püüab teda ette kujutada noorena, sest ,,küllap oli temagi ju väikene Lolita". Sallimatus Charlotte vastu kasvab küll veelgi, kui näha tema sallimatust oma enda tütre suhtes. Lolita on tema jaoks pigem üks jõmpsikas, tüütusehunnik. Terve raamatu jooksul ei näita ta tema suhtes üles mingeid õrnasid tundeid. Ilmselgelt on see Humberti jaoks, kes armastab ja ülistab Lolitat palavalt, väga eemaletõukav. Meeletult huvitav, naljakas, masendav ja ilmselgelt tragikoomiline on hetk, kus Charlotte jookseb auto ette ning saab surma. Eelnevalt on ta lugenud Humberti müstilist, salajast päevikut, kuhu viimasel tarvitses igapäevaselt kirjutada oma mõtteid Lolitast. Charlotte on muidugi mõista endast väljas, sest selleks ajaks on nad Humbertiga juba abielus. Muide see,
,,Kajakas" tõeline sedööver 1896. Esietendus Peterburis kukub läbi, samas mõne aja pärast Moskvas ollakse vaimustuses. Tegevus toimub 19. sajandi lõpul ühes mõisas. Noor algaja kirjanik tahab lavastada vormiliselt uut moodi näidendit. Peaosas Nina, kellesse ta ise on armunud ning kes soovib saada kuulsaks näitlejaks. Armastus ei jää püsima. Värske kirjaniku ema on tuntud näitleja. Nina aga armastab üht teist edukat - kirjanikku, kellega ta ka põgeneb. Nina karjäär ebaõnnestub, samuti ka suhe, ta naaseb mõisa. Näidend ebaõnnestub ning ka suhe Ninaga- Treplev teeb enesetapu. Näidend ,,Kajakas" on teos kunstist ja kunstnikest, kus algaja kirjaniku ema on tuntud näitlejatar, kes imetleb kunstis ennast, lilli ja aplausi. Tsehhov suhtub temasse suhteliselt halvasti Ka algajast kirjanik ei teeni Tsehhovi poolehoidu, sest ta peab kirjanduses oluliseks vormi, mitte sisu
Becky) 20. oktoober, 1902. Mõlemad tüdrukud sündisid Piedmontis, Californias. Siin kirjutas London ühe oma tuntuma romaani ,, Ürgne kutse". 1903. aasta alguses algasid Londonil ja Bessiel tülid. 24. juuli, 1903 kolis London majast välja. 1904. aastal arutasid nad lahkumineku tingimusi ja 11. novembril 1904 võeti abielulahutus leping vastu. 1.1.5. Teine abielu London abiellus Charmian Kittredgega 1905. aastal. Charmiani tutvustas Jackile MacMillani kirjastaja George Platt Brett. Elulookirjutaja Russ Kingman kutsus Charmiani Jacki hingesugulaseks, ta oli alati Jacki poolt, ning nad olid suurepärane paar. Nad reisisid koos palju. 1907. aastal sõitsid nad jahiga Hawaile. Nad üritasid saada last, kuid üks laps suri sünnitusel ja Charmiani teine rasedus katkes eksimuse tõttu. 6 1.2. Teosed Kirjutas kokku üle 50 raamatu. Enamus neist loodus ja looma teemalised. 1.2.1. Romaanid · ,,Jerry"
12. b klass KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE'I LOOMINGUS Uurimus kirjandusest Juhendaja õpetaja Triinu Lehtoja Tallinn 2009 Sissejuhatus Kahekümnenda sajandi maailmasõjad halvasid kogu maailma ning muutsid inimesi igaveseks. Sellel ajal elanud sugupõlv on nimetatud ,,kadunud põlvkonnaks", kes paisati sõtta valimatult. Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras
peab kogu elu ootama. Ootas ju Scarlettki Ashleyt pikki aastaid, kuid kui Ashley oleks võinud tema omaks saada, mõistis ta hoopiski, et ei armasta teda. Tema elu armastus oli abikaasa Rhett Butler, kuid ta mõistis seda liiga hilja. Autor näitab Scarletti väga vastuolulise isikuna, kes mõistab oma tundeid alati liiga hilja. Ta on kogu oma elu vihanud heasüdamlikku ja lahket Melanie´t, kuid kui viimane sureb, saab ta hoopis aru, et ta armastab teda ning on meeleheitel mõttest, et peab ilma temata hakkama saama. Kogu teoses näitab Margaret Mitchell armastust kui tunnet, mida on võimatu mõista ning mis toob kaasa hulga kannatusi. Hingelise armastuse kõrval käsitleb autor oma teoses ka isamaa-armastuse teemat. Romaani tegevusajaks on 1860. aastad, käimas on Ameerika kodusõda, mis kestab neli pikka aastat. Autor oskab seda suurepäraselt kirjeldada, sest tema
vaimustusega monarhia kukutamist 1917. aastal. Sellest meeleolust kantuna kirjutas ta artikli ,,Intelligents ja revolutsioon", poeemi ,,Kaksteist", milles revolutsionääride rühma eesotsas marsib Jeesus Kristus, luuletuse ,,Sküüdid" jm. II PILET 1. Maailmaloomismüüdid erinevates piirkondades kes loob, millest loob ja kuidas loob (3 omal valikul) 2. Modernistlik proosa (valida 1 autor ja teos), nt Hamsun, Joyce, Kafka, Hesse, Bulgakov, ,,kadunud põlvkond" - Remarque v Hemingway Vastused: · Egiptus: Loojajumalaks Ra, kes varjab end ürgkaose Nuni vetes. Ra aevastusest tekivad uued jumalad. Lausumisega loob Ra kõik muu + Maati (tõe- ja õiguse jumal) India: Brahma loob kõik, (k-a aeg) esialgseks meditatsiooniperioodiks oli öö, tekkis uus loomeprotsess (päike ja tähed) Hiina: Kaost sisaldav muna, peajumal Pan Gu lööb katki, munavalgest taevas, rebust maa, jumala kehaosadest maailm, jumala kirpudest inimesed, jumala
esile nende iseloomulikke üldomadusi: õiglust, usklikkust, töötahet. Samuti nende pahelisi külgi toorust, karmust, joomatõbe, pillamishimu, klatsiarmastust jne. Näidatakse, kuidas peaks vange kohtlema. Nad peavad end üldiselt süütult kannatajaiks, ei kahetse oma tegusid. Tööl, millega neid karistatakse, peab olema mingi mõte, muidu on see neile talumatu. Selles teoses ei esine veel Dostojevski hilisemat tähisideed, et karistus puhastab ja lunastab inimest ja et vene inimene armastab karistust. Siin leitakse, et sunnitöö on ühiskondlik pahe, ta ei paranda inimest, vaid mõjub ennem vastupidiselt. Tuntakse sügavalt kaasa neile, kes siin piinlevad. Kui palju rahvastiku jõudu on siin asjatult raisatud! Enamuses on ju siin rahva parimad liikmed hukkumas. Kes on selles süüdi? See küsimus jääb vastamata. Samuti teine: Kas on tarvis roimarit karistada sunnitööga. isoleerimisega või peame ta saatma haiglasse? (A.Meiessaar 1935:13).
Neile sobisid suhtlemiseks vaid rikkad ja intelligentsed. Nad käitusid ülbelt ja pidasid ennast kõikidest paremaks. Mr. Darcy tundus alguses külma inimesena, kuid tegelikult oli asi vastupidi. Tal oli väga raske karakter, mis sai selgemaks tegelikult alles teose lõpus. Raamatu alguses jäeti mulje nagu ta oleks sama sorti tegelane nagu Bingley õed, uhke ja ebaviisakas. Ta ei rääkinud palju ning hoidis rohkem omaette või oli ainult oma sõbraga. Hiljem, kui ta sai aru, et armastab Elizabethi, proovis 2 ta väga oma tundeid maha suruda ning jättis sellega mulje, nagu talle ei kõlbaks armastada teda. Ta oli väga intelligentne ning ei tahtnud kunagi kellegile halba, kuid ta oli ka õiglane ning seisis enda armastuse eest, kui teadis et ta sugulased on vastu sellele, et ta armastab madalamast positsioonist tütarlast. Mr. Wickham oli aga selline, kes jättis alguses endast väga hea mulje. Ta võis valetada silmagi
Ta sureb. 3 Ernst Graeber koolipingist sõtta sattunud noor, kes ei suuda kuidagi vastust leida elu mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea aga ei näe ta sellel tegevusel enam mõtet. Teose lõpu poole saab ta teate, et nad on elus ning sellest Ernstile täiesti piisab. Ta armastab südamest Elisabethi. Graeber hukkub teose lõpus. Elisabeth Kruse Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma
Ainult üks asi soojendab ja lohutab neid unistus puhkusest, pöördumisest tagasi koju, kus neid ootab seesama harjumuslik ning mõõdukas elurütm, mille sõda katkestas. Romaani keskseks kujuks on minategelane Paul Bäumer, kes ainukesena esineb kõikides peatükkides. Ta jutustab oma rindeelamustest, nimelt sellest, et ei ole sugugi "meeldiv ja auväärne surra isamaa eest", nagu koolis oli püütud sisendada. Ta on tundliku loomuga, armastab muusikat ja kirjandust, on ka ise kirjanikuna kätt proovinud. Enne rindele minekut kirjutatud näidendi mustand, mille kallal ta oli töötanud öid, polnud koju puhkusele tulles enam vaja, väikekodanlikud sõjajutud näivad talle vastikud. Endine elu tundub talle nüüd väiklase ja ebamugavana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Paljude rindekaaslaste
kõrvalmajja, oli haige, langetõbi, vaimselt häiritud, sai üle ja hakkas tihti käima jebatsnite kodus, tal oli kahju nastasjast, aga armus siiski rohkem aglajasse, kõik kaunitarid; selleks ajaks armastus nastasja vastu muutunud haletsuseks, aglaja ärkas ja hakkas tundeid tundma vürsti vastu, temperamentsed mõlemad, aglaja eriti, said hästi läbi, tunded vms, kindraliproua hakkas muretsema, et kuidas ta tütred mehele saavad, teadis, et aglaja armastab vürsti, aga viimane polnud piisavalt rikas ja vaimuhaige, ei tahtnud, et kõige noorem tütar läheks sinnna; samal ajalt tuli suvekodusse nastasja, häbistatud naine, ei tahtnud, et teised teada saaks; varsti hakkas nastasja aglajale kirju saatma, et see abielluks vürstiga, ippolit vürst võttis enda juurde elama, ta oli tiisikuse haige, agaljal oli vürstiga nii mõndagi rääkida, ta tahtis kodust põgeneda, tahtsid rääkida nastasjast, sest ta oli saatnud väga palju
E. M. Remarque’i sõjaromaan „Läänerindel muutuseta“ (1928/1929) 1. Mida tähendab väljend „kadunud põlvkond“? Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda.. Raamat kirjeldab sõda ühe 20-aastase nooruki silme läbi, kes ei ole veel ellu astunud, otse koolipingist sõtta läinud ja kõik tema teadmised elust on järsku meeleheide, hirm ja surm. Lisaks rusub peategelast igatsus rahu ja kodu järele, kuid kui ta mõneks ajaks koju pääseb, ei oska ta seal enam kohastuda. Kõik, mis talle varem vähegi oluliseoli mõjunud, ei tekitanud enam ainsatki emotsiooni, sõda oli võtnud kõik vaimse viimseni. Tema mõtted olid sõja ja sõjakaaslaste juures. See kõik aga ei pane neid noori sõdureid tahtma surra, nad väärtustavad elu rohkem
b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei päästa teda kibedaist mõtisklusist oma kaasaja üle, tõe kättevõitmatuse üle, pere kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
