Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe?
  • Mis on riigi territoorium ?
  • Mis olid riigikontrolli aruandes välja toodud soovitused õigusloome parandamiseks?
  • Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatestteostest?
  • Kes on Hans Kelsen ja mis oli baasnorm?

Lõik failist

Confidential SORAINEN – 13/13 –
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA SISSEJUHATAV KURSUS

  • Õigusriigi tunnused –
    Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele.
  • Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid .
  • Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes.
  • Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele
  • Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine.
  • Seaduslikkuse põhimõte realiseerimine riigiorganite , ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele
  • Õigusele rajaneva seaduse ülimlikkuse nõude elluviimine , mille kohaselt kõik seadusest madalama õigusliku jõuga õigusakid peavad olema kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga.
  • Demokraatlik õigusemõistmine sõlutumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine.
    (riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele)
  • Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus - Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid . Kehtivad õigusnormid.
    Ülipositiivne õigus ehk ka loomu- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk ülipositiivsele õigusele.
    loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele
  • Õiguse allikate liigid - Õiguse allikaks on see, kust me õigust võttame, ammutame.
  • Õiguslik e. Sanktsioneeritud tava (Tavaõigus – õiguseks muutunud tava).
  • Kohtu- ja halduspretsedent. Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama.
  • Õigusteadus e. Juristide arvamus (teatud perioodil).
  • Leping - Kahe või enampoolne vaheline kokkulepe. Enamasti puudub õiguslik tähendus, kuid mõnedel lepingutel on laiem tähendus.
  • Üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid , mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid:
  • Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu)
  • Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.
  • Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid)
  • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid
  • Euroopa Liidu õigusaktid
  • Õigusnormi tüüpstruktuur – eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes.
  • Juriidiline fakt - Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
    Juriidilisi fakte jagatakse sündmusteks(muutus, mis toimub sõltumata inimese tahtest: loomulik surm, üleujutus ) ja tegudeks (muutus, mis toimub inimese tahtel).
  • Õiguse subjekt - subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad . Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest.
  • Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved , õigused.
    Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi.
  • Subjektiivne õigus - Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud õigus: õigusnormidega tagatud võimalus toimida mingil viisil, nõuda kohustatud isikuilt mingite tegude sooritamist või neist hoidumis. Nt. Õigus juhtida autot, kui on juhiluba . Iga subjekti suhtes erinev, sõltuvalt subjekti õigussuhetest.
    Tekib õigusnormi alusel,tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda, vajadusel ka sunnivahenditega. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
  • Objektiivne õigus - Objektiivne õigus on riigis kehtiv õigus, kirja pandud õigusaktis. Objektiivse õiguse alusel tekkivaid isikute õiguseid nimetatakse subjektiivseks õiguseks.
    Kehtivate , omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud
  • Vasakule Paremale
    iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #1 iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #2 iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #3 iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #4 iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #5 iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #6 iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #7 iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #8 iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #9 iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #10 iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #11 iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #12 iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ollu123 Õppematerjali autor
    Õiguse entsüklopeedia kursuse materjal. Materjal koosneb põhielementidest mis läbitakse kursuse käigus.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    13
    doc

    Õiguse entsüklopeedia eksami vastused

    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused ­ Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus ­ põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põ

    Õigusõpetus
    thumbnail
    6
    docx

    õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused

    Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused ­ 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus ­ 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ­ ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid ­ 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur ­ 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile

    Õigusõpetus
    thumbnail
    15
    docx

    Õiguse entsüklopeedia

    http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused ­ riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid.

    Õigusõpetus
    thumbnail
    30
    doc

    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Õigusriik on pigem idee riigist. Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. Ühes käes võim ja jõud (mõõk), teises käes õiglus. Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) – õigusriiklikuks käitumiseks. Lubatud on ainult see, mis on lubatud – avalikus õiguses. Keelatud on kõik see, mis pole keelatud – eraõiguses. Õigusriigi tunnused: 1) formaalsed – peab leidma kirjutatud õigusest. a. Võimudelahusus (riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata. b. O

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    17
    doc

    Eksamiküsimuste vastused

    3) õigusnormi tõlgendamine: tõlgendamisvõtete kasutamine kohaldaja poolt laiendava või kitsendava tõlgendamine võimaluste väljaselgitamine 4) otsuse vastuvõtmine, s.o. õiguse kohaldamine, selle obligatoorsedja/või fakulatiivsed osad ning rekvisiidid nähakse ette spetsiaalsetes õigusaktides Õiguse rakendamise akti osad ja põhilised obligatoorsed rekvisiidid: 1) sissejuhatav osa, kus näidatakse akti nimetus, organi nimi, akti andmise aeg, koht ning kellele akt on adresseritud 2) konstateeriv osa, kus esitatakse fakilised asjaolusid, st fikseeritakse õiguse rakendamise esimese staadiumi tulemused 3) motiveeriv osa, kus antakse vastu võetud otsuse faktiline ja juriidiline põhistatus. Motiveeriv osa hõlmab õiguse rakendamise teise ja kolmanda

    Õigus
    thumbnail
    19
    doc

    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

    Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm ­ käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime ­ käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus ­ inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis ­ sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk ­ saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis ­ kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon ­ N

    Sissejuhatus õigusteadusesse
    thumbnail
    94
    docx

    Õiguse entsüklopeedia eksam

    1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu,

    Õiguse entsüklopeedia
    thumbnail
    3
    docx

    Õigusakt

    Õigusakt. Õiguse realiseerimine. Õiguse tõlgendamine Õigus (objekt mõttes) ­ riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. (Subjekt mõttes) ­ objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi Üldakt ­ õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused. Üksikakt ­ õigustrakendav akt, lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist jõud

    Õiguse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun