Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
management, leibur, service, itil, organisatsioon, process, operation, support, klient, haldamine, framework, exam, enterprise, gartner, cobit, raamistik, certificate, planning, technology, versioon, kirjeldamise, control, practice, course, relations, tarnijate, haldusprotsess, partner, teenustaseme, improve, tarne, infrastruktuur, quality· Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik • Infrastruktuuri arhitekt
............................................... 9 Juhtumi haldus ISMis......................................................................................... 10 Kokkuvõte............................................................................................................. 12 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 13 2 Mõisted IM Incident management ehk Juhtumi haldus SLA Service Level Agreement ehk teenustaseme leping ITIL Information Technology Infrastructure Library MOF Microsoft Operations Framework ITSM IT service management ehk IT teenuste haldus ISM Integrated Sercive Management 3 Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate Juhtumi halduse protsessist (IM) läbi erinevate IT halduse raamistike. Juhtumi jalduse protsessi on vaadeldud
raisatud tööaega, mis firma puhul väljendub otseselt palgakulus. Net Group pakub infosüsteemide omamiskuluna järgmiseid kulutusi: Eelarvestatud kulud: Soetuskulud; Arenduskulud; Kasutajatugi; Hilisemad hooldus- ja administreerimiskulud Juhtimiskulud; Muud kulud Eelarvestamata kulud: Lõppkasutajad (Fuzz faktor); Võimalikud rikked ja soovitav veakindlus 22. Selgita IKT personali struktuuri organisatsioonis. Mida endast kujutab ITIL raamistik? Laias laastus võib IKT inimste struktuuri kujutada traditsioonilise ettevõtte mudeli järgi püramiidina, mille: · tipus on IT juht; · järgmisel astmel administraatorid ning arendajad ehk kõik need, kes süsteemi ehitavad, arendavad ja käigus hoiavad; · seejärel hooldus, veaparandus ja üldse toe spetsialistid. Iga organisatsiooni (millel muidugi on vajadus eraldi IT personali ja osakonna
· analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infotehnoloogia (IT) üks võimalikke definitsioone Set of tools, processes, and methodologies (such as coding/programming, data communications, data conversion, storage and retrieval, systems analysis and design, systems control) and associated equipment employed to collect, process, and present information. In broad terms, IT also includes office automation, multimedia, and telecommunications (The Business Dictionary) IT kasvust tingitud organisatsiooni toimimist mõjutavaid trende IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi: · Süsteemiadministraator - IS/IT toimimise käigushoidmine organisatsioonis · Süsteemiarhitekt ja disainer - IS/IT arhitektuuri arendamine ja vastavate strateegiate elluviimine
tulemused-tagasiside. Strateegia on eesmärgistatud kavand, mis sobitab omavahel organisatsiooni ressursid, struktuuri ja kultuuri (tugevused, nõrkused) väliskeskkonna muutustega (võimalused, ohud). Strateegiline juhtimine on otsuste ja tegevuste kogum, mis kindlustab pikas perspektiivis äriühingu jätkusuutliku tulemuslikkuse. • Organisatsiooni seire, formuleerimise, elluviimise, hindamise ja kontrolli protsess. Strateegilist juhtimist iseloomustab: • Interdistsiplinaarsus Organisatsioon kui tervik • Fookus väliskeskkonnale Majandus Konkurents Turg • Fookus sisekeskkonnale Ressursid ja võimekused • Fookus tulevikku Otsused Plaanid Muutused strateegilise juhtimise arengu etapid finantsplaneerimine, prognoosimine, väliskeskkonnale orienteeritud starteegiline planeerimine, strateegiline juhtimine Strateegilise juhtimise baasteooriad *Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel)
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender +
Ressursid 2. STRATEEGIA FORMULEERIMINE (SÕNASTAMINE) a. Missioon b. Eesmärgid c. Strateegiad d. Poliitikad 3. STRATEEGIA ELLUVIIMINE a. Programs, tegevused, mis on vajalikud plaanide täitmiseks b. Eelarved c. Procedures tööde tegemiseks 4. HINDAMINE JA KONTROLL a. Performance tegelikud tulemused 5. TAGASISIDE JA ÕPPIMINE Strateegilist juhtimist iseloomustab: Interdistsiplinaarsus: Organisatsioon kui tervik Fookus väliskeskkonnale: Majandus, konkurents, turg Fookus sisekeskkonnale: ressursid ja võimalused Fookus tulevikku: otsused, plaanid, muutused Strateegilise juhtimise baasteooriad: Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel) Majandusteaduslik vaade (nt Property rights, Principal-agent, Mänguteooria, tööstusökonoomika) Ressursid ja teadmised (nt resource vased view, knowledge-based view)
XP ja testimise vahekorda võib lühidalt iseloomustada järgmiselt: · Põhimõtted: Tellija-orienteeritus, tiimitöö, V-mudel (testimine paaris arendusega), prototüüpimine, lihtsuse püüd · Testipõhine arendus (test driven development): testid luuakse enne realiseerimist kliendi lugude (stories) põhjal: ühiku testid (programmeerijalt, kohe enne realiseerimist) ja vastuvõtmise testid (Tellijalt, funktsionaalsed) · Läbivaatuste asemel koostöö TPI(Test Process Improvement) mudeli eesmärk on analüüsida testimise olemasolevat protsessi ja näidata selle tugevaid ning nõrku külgi. Seda võib rakendada tarkvarale, aga ka laiemalt infotehnoloogiasüsteemidele. 16. Testimise etapid: ühiku-/mooduli-, integratsiooni-, valideerimise- ja süsteemitestid. Mooduli tasemel testimiseks on kasutatavad programmipõhised meetodid, tõestamine, mitmed testimise automatiseerimise vahendid jne. Seejuures on kasulik jälgida testimise hinnaefektiivsust.
2 •the operations which are identified by the problem. Object-oriented Paradigm •Everything is an object •A program is a bunch of objects telling each other what to do by sending messages •Each object has its own memory made up of other objects •Every object has a type •All objects of a particular type can receive the same messages Domain Model •A domain model does not represent the entire domain as it is in the real world. It includes only the concepts that are needed to support the application. Object •Is a partitioned area of memory where object code is stored •The area of memory is protected •This code can function relatively independently of other objects •Can be used by many parts of one program or by parts of many programs Message Passing •The mechanism by which objects communicate •The object can accept or reject the message •From outside the object it appears to be active data
täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine. Omanike huve ei saa täita enne kui ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid
Tegeleb ettevõttele vajalike spetsiifiliste infosüsteemide projekteerimise ning realiseerimisega. Kui osakonda ettevõttes ei ole, kuid ettevõtte vajab uusi infosüsteeme, siis peab olema keegi, kes tarkvara hankeprojekti juhib, keegi kes oskab siduda IT võimalusi ärivajadustega. Loomulikult saab ka need väliste teenustena sisse osta. 25. Millega tegeleb IT Administraator? · kesksete teenuste tagamine, · kasutajate haldus, · serverite haldamine. 26. Mis moodi käsitletakse info turvalisust? Tagab (organisatsiooni) info turvalisust · rünnete ennetuse ja kaitse rakendamine, · rünnete avastamine (tagauksed jms), · rünnete lokaliseerimine (kus täpselt on viga), · vigade parandamine (taastamine), · analüüs parema ennetuse ja kaitse tagamiseks. 27. Millega tegelevad IKT hooldus ja kasutajatugi? Hooldus: · töökohade paigaldamine, nende hooldus,
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
Detail the most common IT functions within an organisation.............................................................................................................3 A.2.3.2 Kirjeldada tehingutöötlussüsteemide, protsessijuhtimissüsteemide, plaanimissüsteemide, automaatikasüsteemide ja kõigi haldusinfosüsteemide atribuudid. Describe the attributes of transaction processing systems, process control systems, planning systems, automation systems, and all levels of MIS (management information system)............................................................................................................................. 4 A.2.3.3 Selgitada andmebaaside, andmekaevandamise ja andmeaitade põhimõisted. Explain the concept of databases, data mining and data warehousing ................................................................................................
Nõuete tüübid User requirements - Statements in natural language plus diagrams of the services the system provides and its operational constraints. Written for customers. System requirements - A structured document setting out detailed descriptions of the system's functions, services and operational constraints. Defines what should be implemented so may be part of a contract between client and contractor. Mis on nõuete inseneeria The process of establishing the services that the customer requires from a system and the constraints under which it operates and is developed. Kes milliseid nõudeid loeb Kasuataja nõuded client managers, system end-users, client engineers, contractor managers, system architects Süsteemi nõuded system end-users, client engineers, system architects, software developers Functional requirements Statements of services the system should provide, how the system should react
..........................................10 2.1 PROBLEMS ......................................................................................................................................10 2.2 CAUSES OF THE PROBLEMS .............................................................................................................12 2.2.1 Structural: contractual systems ...............................................................................................12 2.2.2 Management in construction ...................................................................................................15 2.2.21 Conventional production management theory in construction..........................................16 2.2.22 Conventional project management theory in construction ................................................17 2.2.23 Learning and improvement ...............................................................................................19
Milleks on vaja teenustaseme leppeid ja mida nad sisaldavad? Tarkvaral võib olla teenuse osutamisel oluline roll, kuid teenuse osutamiseks tuleb tavaliselt kaasata ka mitmeid muid komponente- riistvara, keskkonda; need peavad pidevalt toimima (protsessid); seda toimimist tuleb mõõta (näitajad). Teenustaseme lepe määratleb teenused ja nende sihttasemed. Leppes kirjeldatakse kvaliteedinõuded, mille täitmiseks peavad tavaliselt nii tarkvara, protsessid, organisatsioon kui ka keskkond rahuldama nendele kehtestatud nõuded. Teenustaseme leppeid on vaja, et teenuseosutaja ja klient saaksid sätestada nõudeid konkreetsele teenusele. 19. Mis on test, testimine, viga, hea test, edukas test, silumine, verifitseerimine, valideerimine, sertifitseerimine? Test- komplekt sisendandmeid ja sisendandmetele vastav oodatud komplekt väljundandmeid. Testimine- programmi täitmine eesmärgiga leida vigu.
Mainori Kõrgkool Kvaliteedijuhtimine Quality Management (õppematerjal) Koostanud: dotsent Katrin Kreegimäe Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................4 1. Kvaliteedi olemus............ ....................................................................................5 1.1.Toote kvaliteet.............................................................
enam informeeritud ja efektiivseid otsuseid; juhtida äriprotsesse (-operatsioone) ja vähendada katkestusi ning joondada strateegilisi eesmärke ja prioriteete nii vertikaalselt kui horisontaalselt üle kogu ettevõtte. Infosüsteemi põhifunktsioonid ettevõttes/organisatsioonis 1.IT infrastruktuuri, andmete ja kogu ettevõtet hõlmavate andmetöötlussüsteemide planeerimine; loomine või hankimine; rakendamine ja haldamine. 2.Uute IT võimaluste jälgimine ning nende kaasamine organisatsiooni strateegiatesse, plaanidesse ja praktikatesse. Põhieesmärgiks on terviklikul viisil valitseda ja hallata informatsiooni ja vastavat IT-d ettevõttes, et võimaldada ettevõttel väärtuse loomist; suurendada ettevõttega seotud osapoolte rahulolu. Süsteemitehnika ja selle rakendamise eesmärgid Süsteemitehnika rakendamise eesmärk on edukate (kasulike) süsteemide loomine, mis saavutatakse läbi tellija
kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust (European Committee for Standardization, 991 Logistika on see osa tarneahala Luhtimises mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste ja asjassepuutuva informatsiooni efektiivset edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja ladustamist lähtepunkti ning tarbimispunkti vahe eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. (U. S. Council of Logistics Management, 1 1 1 ', asendas eelmise definitsiooni. Antud definitsioon deklareerib üheselt, et logistika on ainult osa tarneahela juhtimisest). Logistika on ressursside ajaline positsioneerimine (time related positioning of resource) või kogu tarneketi strateegiline juhtimine. Tarnekett on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib endasse haarata hanked, tootmise, distributsiooni
materiaalste tulude ja kulude suhe rahalises väärtuses, hinnata mittemateriaalsed tulud ja kulud, analüüsis võtta arvesse mõlemad pooled, et saada tervikpilt infosüsteemi juurutamise eelistest ja puudustest. Milline turunduse ja tootmise strateegia vastab kõige paremini tarbija unikaalsust arvestavale ärikontseptsioonile? Toodangu kohandamine. Kui IT projekt käivitatakse, siis tuleb luua projekti juhtimise organisatsioon. Kes on projektorganisatsiooni peamised vastutajad? Juhtrühm ja projektijuht. Milline lause on tõene kehtiva EL avalike hangete direktiivi kohta? Tellija ei tohi väljendada eelistust ühel tehnoloogial põhinevatele lahendustele. Milline on hea juhi kirjeldus? Kuulab kaebused ära ja võtab vajalikud meetmed tarvitusele, et tagada koostöö tiimi sees. Milline on parim näide audiovisuaalsete vahendite kasutamisest selleks, et tõsta suhtluse arusaadavaust ja tõhusust?
andmebaaside spetsialist / administraator programmeerija 2. Süsteem on omavahel seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum mis töötab ühise eesmärgi nimel teisendades süsteemi sisendeid väljunditeks millega toimub süsteemi soovitud eesmärgi saavutamine tervik, mis on midagi enamat kui selle elemendid eraldi võetuna Ntx: bioloogilised süsteemid: taim, loom, inimene, vereringe mehhaanilised süsteemid: auto, mootor ökoloogilised süsteemid: loodus sotsiaalsed süsteemid: organisatsioon, grupp, sõprus, pakkumine-nõudlus 3. Süsteemi üldine mudel organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke omab formaalset ülesehitust struktuuriüksustest osakonnad, programmid, divisjonid, meeskonnad jne millel on tavaliselt funktsionaalsed eesmärgid ja ülesanded tervikorganisatsiooni toimimise huvides 4. Süsteemi iseloomustavad omadused Vt 3. 5
ennustada. Samuti suureneb vastastikune usaldus ja seotus); Pikaajalised kliendid: · ei karda teha suuremaid ja riskantsemaid kulutusi; · levitavad ettevõtte kohta positiivset infot; · väiksema hinnatundlikkusega; · nõus maksma hinnapreemiat saadud rahulolu eest; · stabiilne turuosa, mida konkurentidel on raske mõjutada; · klient on nõus usaldusväärselt partnerilt rohkem ostma. Klient on huvitatud pikaajalisest suhtest, sest: Ärikliendid: · toote strateegiline olulisus (näiteks strateegiline tooraine); · pideva hoolduse vajadus (tehase sisseseade, IT süsteemid); · finantsriski maandamine (sure investeeringu tegemine seadmetesse); · sünergia (näiteks erinevad konsultatsioonid ettevõtte vahel aitavad kokku hoida kulusid või suurendada toote kvaliteeti). Erakliendid:
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. SRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS 6 1.1 Kättetoimetamissüsteem 7 1.2 Rajatise kujundus 12 1.3 Asukoht 15 1.4 Järjekordade haldamine 17 1.5 Teenindustase 20 1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2
mentioned topics. Companies and individuals operating in Georgia or planning to operate, are strongly advised to obtain current and detailed information from experienced professionals. None of the organizations mentioned above, nor their members, employees or agents accept liability for the consequences of you and anyone else acting or refraining to act on the information contained in this brochure or for any decision based on it. The brochure is published with support of the German Development Cooperation Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit GmbH (GIZ). Findings, conclusions and comments made in the publication do not necessarily reflect the opinion of GIZ. This publication may not be reproduced in whole or in part without the written permission of the copyright holder. © Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusmmenarbeit GmbH (GIZ), 2011. 2 CYAN MAGENTA YELLOW BLACK 2
andmehõive. ● Muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... Oluline, et kes teeb muudatusi, kuidas neid sisse viia, kes jälgib? ● Metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine. ● Projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi (nt organisatsioon, mille jaoks tarkvara arendatakse) kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta. ● Teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; arendusest. ● Õigused tööks, arendamiseks, levitamiseks
On olemas Esko Koolituse ja Siseministeeriumi koostöös loodud rahvusvaheliste projektide käsiraamatu elektrooniline versioon, kuid see ei sisalda multimeedia illustratsioone. Uut paberõpikut pole mõtet luua, sest vastavasisulist erialast kirjandust on piisavalt. Näiteks Eestis on kõige enam tuntud Algis Perensi Projektijuhtimise õpik ning Äripäeva Projektijuhtimise käsiraamat. Ülemaailmselt on tuntuim Projektijuhtimise Instituudi (PMI - Project Management Institute) PMBOK Guide (Project Management Body of Knowledge Guide). Pole mõtet luua ka projektijuhtimise õpikeskkonda, kui on olemas piisavalt head õpisüsteemid. Näiteks WebCT või IVA. Loodav konspekt peab olema kasutatav eelpool mainitud ja kõikides teistes õpihaldussüsteemides. Seepärast ei ole plaanis konspekti koosseisu lisada kommunikatsioonivahendeid, ülesannete üleslaadimise võimalust, õpilaste ja õppetöö tulemuse haldamise vahendeid
maksimaalne kulude vähendamine, pikaajalised koostöövõimalused tarnijatega. Hankelogistika strateegia väljatöötaja peab oskama majanduslikult põhjendada, mida, kui palju, kellelt ja missuguste tarnetingimustega osta. Hankelogistika algab organisatsiooni materjalivajaduste (spetsifikatsioon, sortiment, kvaliteet, kogus ) kindlaksmääramisega. Lõpptoote valmistamiseks vajaliku (osatooted, sõlmed, detailid) võib organisatsioon ise valmistada või osta teiselt tootjalt. Kas osta ( kas toorainet või pooltooteid ? ) sõltub nii organisatsioonisisestest, kui ka -välistest teguritest, kusjuures otsuse langetamise põhiargumentideks on kvaliteet ja kogukulud. Ise valmistamine on mõistlik siis, kui vajadus komplekteeritavate detailide järele on suur ja eri detailide arv pole väga suur ning kui tootmisrütm on stabiilne ja ettevõttel on selleks piisav potentsiaal.
Kvaliteedieesmärgid Kliendi rahulolu Püsima jäämine Pidev parendamine Kas 100 % kvaliteet on võimalik? Kultuuri roll kvaliteedijuhtimises · Kvaliteetne juhtimine sõltub inimeste väärtushinnangutest ja mõtteviisist · Organisatsiooni kultuur - organisatsiooni toimimise viis - normid ja tõekspidamised - eetika: hinnangute, ettekujutuste, seisukohtade, keskkonna, organisatsiooni struktuuri, poliitika ja reeglite summa · Lõpptulemuse üle otsustab klient · Kliendi ootuste ja vajaduste välja selgitamiseks kasutatakse küsitlusi · Juhtida tuleb protsesse mitte inimesi. · Probleemide lahendamiseks tuleb analüüsida süsteemi ja leida pudelikael Goldrat´i piiranguteooria Kvaliteedi sündmused · European Quality Week Igal aastal novembrikuu teisel nädalal · World Quality Day Igal aastal novembrikuu teise nädala neljapäeval AJALUGU Millal hakati mõtlema kvaliteedile ? · Aegade algusest
äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüsteemide tehnoloogia M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 ANALÜÜS JA MODELLEERIMINE Analüüs on eesmärgipärase inimtegevuse (n. igapäevase probleemide lahendamise) loomulik osa. Konkurentsis püsimiseks peame (mina ise, minu esindatav üksus, organisatsioon, riik, …) oma “asja” (toodet, teenust, põhitegevust) tegema teistest paremini. Selleks peame me alustuseks “asjadest” hästi (“asjaosalistega” ühte moodi ja konkurentidest paremini) “aru saama”. Aru saamiseks peame neid “asju” uurima, analüüsima. Uuritavat “asja” on kasulik käsitleda (modelleerida) süsteemina (mis asub keskkonnas, koosneb omavahel seotud elementidest, omab struktuuri ja käitumist).
Infosüsteemi komponendid: riistvara, tarkvara, andmebaas, võrk, protseduurid eelnevalt loetletud komponentide ühendamiseks, nimesed. 7. Milline võib olla infosüsteemide poolse toe ulatus organisatsioonis? Infosüsteemide tugi võib ulatuda organisatsioonist väljapoole - organisatsioonidevaheline koostöö - Tarneahel: Materjalide, informatsiooni, raha ja teenuste vahetamine organisatsioonide vahel; Toormaterjali tarnija -> Tootja -> Klient - E-turundus: B2B (business-to-business), B2C (business-to-consumer) 8. Mis on strateegiline infosüsteem? Strateegiline infosüsteem - infosüsteem, mis võimaldab organisatsioonil saavutada konkurentsieelist või vähendada mahajäämust konkurentidest (kasvatavad tootlikkust ja efektiivsust, vähendavad kulusid) 9. Too näiteid, milline on infosüsteemide mõju organisatsioonis ja ühiskonnas.
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale.- IEEE definitsioon. o Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. o Hallatakse ja kontrollitakse: Kvaliteeti Keerukust Ressursse: eelarvet, aega, inimesi Riske Tarkvaratehnika huvigrupid o Klient o Arendaja o Kasutaja Tarkvaratehnika kui distsipliini eesmärgid o Kuluefektiivne tarkvaraarendus o Tarkvaraarenduse organiseerimine kogu tarkvara elukaare ulatuses, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega o Hõlmata tarkvaraarenduse kõiki aspekte, mitte ainult tehnoloogiat. Millised on parimad tarkvaratehnika meetodid? o Erinevat tüüpi meetodid erinevat liiki süsteemidele
· Projektijuhtimine ja projektide portfellihaldus · Dünaamilised võimekused Projekt ja projektijuhtimine Kasutatud Goldratt Institute, Microsoft, Focused Performance, Project Management Institute, Akerman, Lahi jt. materjale. 6.9.2011 6 1 9/6/2011
annaabi.ee 
