Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "IT õiguse kontrolltöö nr 1 2012". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teabevaldaja, järelevalve, teabenõuedmekogu, isikuandmeddmesubjekt, allkiri, aruanded, kantselei, digitaalallkiri, laienevad, füüsilisele, võimaldama, esitamist, muudatuste, koguda, katmine, tähtajad, seaduslikkuse, haridus, ettevõtja, järgnevast, pidama, dokumendid, vallavalitsus, ministeeriumid, kirjeldavad, eraõiguslike, määratletudmis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Teabevaldajaks on: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: 1) teabenõude täitmisega; 2) teabe avalikustamisega. Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Dokumendiregistris registreeritakse: 1. asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid hiljemalt saabumise või
Teabevaldaja- · riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused · avalik-õiguslikud juriidilised isikud · eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kes täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist Teabenõue- · teabenõudja ees- ja perekonnanimi · asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus · teabenõudja sideandmed, mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta · taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid · taotletav teabenõude täitmise viis Teabenõudja-esitab teabevaldajale teabenõude : · suuliselt, pöördudes teabevaldaja poole vahetult või telefoni teel, või · kirjalikult, andes teabenõude üle isiklikult või edastades selle posti, faksi või elektronpostiga. Juurdepääsu võimaldamine teabele-
saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu ja nende kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. Rahvusarhiiv ise ei säilita, vaid koordineerib allasutuste tööd Rahvusarhiivi ülesanne on: järelevalve arhiiviseadusele ja arhiivieeskirjale koguda ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist hoida kogusid heades säilitustingimustes juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel osaleda riigi elektroonilise dokumendihalduse arendamisel võtta vastu digitaalarhivaale Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar. nõuandev kogu nõukoda struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks, informatsiooni
1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust?
Ajatempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mis tõendab dok olemasolu kindlal ajahetkel. Andmed - isikuandmed «Isikuandmete kaitse seaduse» tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. Andmed- inimesele/masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitlusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. Andmekogu - riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Arhiiv - asutuse või isiku dok terviklik kogum A
Isikuandmete kaitse seadust ei kohaldata: Füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; Kui isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma et neid andmeid Eestis muul viisil töödeldaks; Kui töödeldakse riigisaladust sisaldavaid isikuandmeid, va seaduse üldsätted ja töötlemise nõuded ja töötlemisele kohaldatavad turvameetmed ning Europoli ja Schengeni lepingutest tulenev järelevalve. 2. Valdkonna mõisted (isikuandmete kaitse seaduse legaaldefinitsioonid) selgeks. (Seletuskiri aitab. Seletuskirja leiate Riigikogu kodulehelt). Põhimõisted: Isikuandmed – tavalised ja delikaatsed; on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Delikaatsed isikuandmed: - poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud
o Teave, millele tagatakse juurdepääs teabenõudega o Juurdepääsupiiranguga teave Nt. karistusregister, kinnistusregister, väärtpaberiomanige register, jne Avaliku teabe juurdepääsupiirangud on enamasti inimeste eraelu kaitseks. Digitaalallkirja seadus ...digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelvalve teostamise kord Digitaalallkiri seob endasse allkirja andnud inimese isikuandmed, allkirja andmise ajahetke ja tehnilised andmed, mida on vaja allkirja õigsuse kontrollimiseks tagantjärele. Isikuandmete kaitse seadus ...kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja –vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele Põhiseaduse §26 – õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Isikuandmete jaotus: Nn tavalised isikuandmed o Nimi
Pärtmaa 4. Raamatupidamine Korraldab raamatupidamisfirma 4.1 Raamatupidamise korraldamine 4.1-1 Raamatupidamisprogramm 50 aastat Arbalans OÜ 4.1-2 Vara arvestusdokumendid alatine Arbalans OÜ 4.1-3 Töötasu arvestus 7 aastat Arbalans OÜ 4.1-6 Palgaarvestuse alusdokumendid 7 aastat Arbalans OÜ 4.1-7 Maksude ja maksete aruanded 7 aastat Arbalans OÜ 4.1-8 Sotsiaal- ja tulumaksuaruanded (TSD) 7 aastat Arbalans OÜ 4.1-9 Käibemaksudeklaratsioonid (KMD) 7 aastat Arbalans OÜ 4.1-10 Pangaväljavõtted 7 aastat Arbalans OÜ 4.1-11 Kassaväljavõtted 7 aastat Arbalans OÜ 4.1-12 Kassadokumendid 7 aastat Arbalans OÜ 6
Nende kahe peamine vahe seisneb selles, et objekt, mille suhtes õigusi teostada saab, on ühel juhul füüsiliselt eksisteeriv asi, teisel juhul kaitstakse loometöö tulemust. IO printsiibid Erinevalt asjaõiguslikust omandist on intellektuaalne omand alati seotud territooriumiga, st kehtib vaid riikides, kus vastavad õigused on tekkinud. Üldpõhimõte: iga riik on vaba otsustama, kuidas IO tunnustab. Väljapoole koduriiki laienevad õigused üksnes rahvusvaheliste lepingute alusel. Tähtsamad rahvusvahelised lepingud: Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967, 1979), Ajalooliselt esimene ja kõige tähtsam tööstusomandit reguleeriv konventsioon. Sõlmiti 1883, hiljem korduvalt parandatud. Eesti liitus 1924 ja taasliitus 1994 ning sai uuesti liikmeks konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises Tööstusomandi Kaitse Liidus.
- Kõik need, kes täidavad seaduse või lepingu alusel avalikke ülesandeid. Teabenõude esitamise viisid: kiri, faks, suuline, e-kiri. Teabenõue tuleb registreerida. Vastata tuleb 5 tööpäeva jooksu. Keerulisema asja puhuk 15 päeva. Anonüümsele teabenõudele ei pea vastama. Vastata tuleb üldjuhul soovitud viisil. Teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui: · Teabele kehtib juurdepääsupiirang · Teabevaldaja ei valda teavet · Teabenõudja sideandmed puuduvad · Kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks. Teabenõude kulud katab üldjuhul teabevaldaja. Teabenõudja ei tohi ametialaste ülesannete täitmise ettekäändel nõuda teavet isiklikul eesmärgil. Kohtulikus korras kuulub avalikustamisele järgmine teave: Riigi ja OV majandusprognoosid Kuritegevuste statistika Dokumentide vormid Ametijuhendid Ametnike telefoninumbrid ja e-mailid Eelarved
Registreerimisele kuuluvad dokumendid: ülikoolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid (määrused, otsused, käskkirjad, korraldused) ülikoolis koostatud protokollid ja aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad kirjad (avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused, teabenõuded jmt) ülikooli halduses oleva asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja pooltülikoolile esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks Mitteregistreeritavad dokumendid: kutsed, õnnitlused ja kaastundeavaldused reklaamtrükised, prospektid isiklikud kirjad, rahakaardid koosolekukutsed, teadaanded, päevakorrad anonüümkirjad valel aadressil saabunud kirjad (need saadetakse tagasi)
Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid: ülikoolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid (määrused, otsused, käskkirjad, korraldused) ülikoolis koostatud protokollid ja aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad kirjad (avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused, teabenõuded jmt) ülikooli halduses oleva asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja pooltülikoolile esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks Mitteregistreeritavad dokumendid: kutsed, õnnitlused ja kaastundeavaldused reklaamtrükised, prospektid isiklikud kirjad, rahakaardid koosolekukutsed, teadaanded, päevakorrad anonüümkirjad valel aadressil saabunud kirjad (need saadetakse tagasi) Dokumente, mis on vormistamise käigus ebaõnnestunud või milliseid ei ole enam vaja ega
dokumendid(igapäevategevuses enam ei kasutata). Sisu: sündmused ja faktid, mida dokument sisaldab. Tüüp: selgitab dokumendi sisu edasiandmise viisi: teksidokumendid, fotod, helisalvestised. Vorming: määrab viisi, kuidas andmed on dokumendis organiseeritud. Vormielendid: informatiivelemendid moodustavad dokumendi vormingu.(pealkiri, tekst, kuupäev, number, allkiri jne). Liik: tuleneb dokundi sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest. Kiri, protokoll, käskiri, akt jne. Seotud isikud: autor, adressaat, koostaja(vormistaja), dokumendisüsteemi haldur Kavand: dokumendi esialgne versioon. Kiri: üksikisikule või organistatsioonile nimeliselt adresseeritud dokument. Elektrooniline dokument, digitaaldokument: masinloetavale andmekandjale salvestatud dokument.
põhimõtetel. AVALIKU TEABE SEADUS: eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, andmekogude asutamise ja haldamise alused ning järelevalve andmekogude haldamise üle, teabel jp korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. Avalikul sektoril on kohustuslik pidada veebilehte. DIGITAALALLKIRJA SEADUS: seaduse eesmärk on tagada digitaalallkirjale omakäelise allkirjaga võrdne õigusjõud. Seadus esitab üldised nõuded digit. Allkirja andmise ja kasutamise infrastruktuurile. ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS: Seadus kaitseb füüsilise isiku põhiõigusi isikuandmete töötlemisel. Seadus sätestab: isikuandmete
Tallinna Polütehnikum Isikuandmete kaitse tavad Eestis Referaat Sandra Lott PA-10B Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Isikuandmed............................................................................................................................ 4 Isikuandmete liigitus............................................................................................................ 4 Delikaatsed isikuandmed ................................................................................................4 Kuidas sai alguse isikuandmete kaitsmine ?..
3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4
3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid
Analüüsige kolme arhiivindusega seotud seadusandlikku akti ja võtke lühidalt kokku nende sisu, nendest arusaamine (hästi arusaadav või ei ole hästi arusaadav ja miks) ja tähtsus Avaliku teabe seadus Koosneb 7 peatükist Kõik seadused on ilusti üles ehitatud ja selgelt iga peatükk jaotatud omaette teemadesse. Tuleb ainult teada kaudselt, mis teemad mis peatüki alla käivad. Eelnõu ülesehitus on optimaalne ja lähtub õigustloovate aktide väljatöötamisel rakendatavast põhimõttest üldiselt- üksikule. Eesmärk on igaühe õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning nende ametiisikute kohustuse anda seaduses sätestatud korras Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. Seadusel on järgmised positiivsed mõjud: Kasvab avalike ülesannete täitmise läbipaistvus Tagatakse igaühele isiklike õiguste ja vabaduste realiseerimiseks vajalikul
50 aastat alates dokumendi üleandmisest. § 11. Kohaliku omavalitsuse arhiiv (1) Kui kohalik omavalitsus on moodustanud käesoleva seaduse jõustumise ajaks arhiivi, siis hindab dokumente, kogub ja säilitab kohaliku omavalitsuse organi või asutuse tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaale ning võimaldab neile juurdepääsu ja korraldab nende kasutamist kohaliku omavalitsuse arhiiv. (2) Kohaliku omavalitsuse arhiivile laienevad käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuded arhivaalide säilitamise, kaitse ja kasutamise ning neile juurdepääsu kohta. Käesoleva seaduse § 6 lõiget 5 ei rakendata kohaliku omavalitsuse suhtes, kui kohalikus omavalitsuses on moodustatud kohaliku omavalitsuse arhiiv. (3) Kohaliku omavalitsuse arhiivi tegevuse lõpetamisel on omanik kohustatud tagama arhivaalide üleandmise Rahvusarhiivile ning kandma sellega seotud kulud.
aasta. Kuupäev ja kuu märgitakse alati kahekohalistena, aasta neljakohalisena. Aastaarvu järgi punkti ei kasutata. -Kirja number e. registreerimisindeks peab sisaldama järjekorranumbrit registri järgi ja toi- miku tähist (numbrit) toimikute loetelus. -Vastusdokumendile märgitakse sissetulnud dokumendi kuupäev ja number jälgides täpselt selle kirjapilti -Dokument adresseeritakse asutusele, struktuuriüksusele, juriidilisele või füüsilisele isikule. Rekvisiidi koostisosad märgitakse järgmiselt: isik, asutus, asutuse struktuuriüksus; tänav, maja- või korterinumber; asula või sidejaoskond, sihtnumber, linn või maakond; riik. Viimane sihtkoht märgitakse suurtähtedega -Vajadusel tehakse dokumendile kasutamise kohta sellekohane märge ( "isiklik", "ametialaseks kasutamiseks") enne rekvisiiti "adressaat", kasutades suurtähti. -Dokumendiliigi nimetus märgitakse nimetavas käändes ( käskkiri, korraldus, otsus, määrus,
___.___.2017.a. NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS JA AVALIKUSTAMISEKS Käesolevaga mina, ………………………… (Andmesubjekti nimi, perekonnanimi) annan …….. Õigusbüroo OÜ-le (registrikood ………….) nõusoleku enda ja oma alaealise lapse või alaealiste laste ……………………………………………………………………………………………………………….. (alaealise lapse või laste eesnimi, perekonnanimi, isikukood) isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks ………………….. ja ……………… koostööprojektis enda ja oma eelpool nimetatud alaealise lapse või alaealiste laste isikliku elu asjaolude avalikustamiseks internetiportaalil www………….. seoses elatisenõude menetlusega. Olen teadlik et minu ja minu alaealise lapse või alaealiste laste isikuandmete töötlemine ja avalikustamine on vajalik elatisen�
andmine. Et oleks võimalik dokumendi kiiresti üles leida. 5. Millised dokumendid kuuluvad registreerimisele? Registreerida tuleb: õigusaktid protokollid aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad dokumendid õigusaktide eelnõud kirjad avaldused, märgukirjad, taotlused teabenõuded suulised teabenõuded (kui ei täideta kohe) aruanded, seletused, selgitused vastavalt õigusaktidele või vajalikud menetluses oleva asja lahendamiseks muud õigusaktides ettenähtud dokumendid arved 6. Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele? suulised pöördumised Reklaam Kirjad märgiga „isiklik“ perioodika rämmpost 7. Loetlege dokumendi elukäigu kestel dokumendiga tehtavad dokumendihalduse tegevused (Rahvusarhiivi juhise järgi) Loomine Saamine
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsus
hääletamist. 4. Kes on avaliku teabe valdajad, kuidas nad peavad teabenõudele vastama ja millise teabe peavad nad avaldama oma veebilehel? Avaliku teabe valdajad: 1)riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. (2) Eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. (3) Teabevaldajaga võrdsustatakse: 1) ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi;
kokku delikaatsete isikuandmetega, kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise või muudatused delikaatsete isikuandmete töötlemisel Andmekaitse Inspektsioonis. Andmekaitse seadus Andmekaitse seaduse eesmärk on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. Seadus sätestab: 1) isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; 2) riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel; 3) vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) füüsilise isiku poolt isikuandmete töötlemisele isiklikul otstarbel; 2) kui töödeldakse õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud isikuandmeid; 3) kui isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma et neid andmeid Eestis muul viisil töödeldaks;
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid.
Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4
Kui ma tahan teatud asutusest saada enda kohta andmeid (isiklikke), siis kas mulle peaks neid väljastama ning kuidas asutus peaks toimima? § 19. Andmesubjekti õigus saada teavet ja tema kohta käivaid isikuandmeid (1) Andmesubjekti soovil peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema: 1) tema kohta käivad isikuandmed; 2) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 3) isikuandmete koosseisu ja allikad; 4) kolmandad isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud; 5) kolmandad isikud, kellele tema isikuandmeid on edastatud; 6) isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed. (2) Andmesubjektil on õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid. Isikuandmed väljastatakse võimaluse korral andmesubjekti soovitud viisil. Andmete väljastamise eest paberkandjal võib isikuandmete töötleja alates 21. leheküljest nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastat
Kordamisküsimused 1. Mis on intellektuaalne omand? + Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Hõlmab ka investeeringuid 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) - Intel.omandi kaitse põhineb põhiseadusel. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Õigusvastase kahju eest on igalühel õigus saada hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? + Kirjandus, kunst, teadus, esitlused, leiutised, teadusavastused, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? + · Autoriõigused - Originaalteose autorile antud õiguste kogum · Autoriõigustega kaasnevad õigused - Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija
Seaduse eesmärk on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku Seaduse eesmärgiks on tagada: põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. digitaalallkirjale samad õiguslikud tagajärjed nagu isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; omakäelisel allkirjal riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel; digitaalselt allkirjastatud dokumentidele paberdokumentidega vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. võrdne tõestusväärtus ! Isikukoodide töötlemine Seadus toob üldised nõuded digitaalallkirja andmise ja
privaatsusõiguse seisukohalt on oluline, et isikul on oleks oma identiteedi avamise ja avaldamise osas õigus ise otsustada, kas, kellele või millisel moel isik seda teha soovib. Õigus oma identiteedi üle kontrolli omada ei ole mitte ainult vabadus, vaid võib olla ka õigus, millele vastab riigi positiivne kohustus. Kaasuses Smirnova vs. Venemaa leidis EIÕK, et isikult teda identifitseeriva dokumendi äravõtmine on rünne isiku sotsiaalsele ja füüsilisele identiteedile ning on sellega seonduvalt privaatsusõiguse rikkumine. Omaette olemise ruum Kus on isikul põhjust eeldada, et tema privaatsus austataks? Üldjuhul eeldatakse, et eraelu toimub eraviisiliselt ning seetõttu peamiselt kodus. Selline väide on ainult osaliselt õige. Isikul võib olla õiguspärane ootus privaatsusele ka paljudes muudes kohtades. Privaatsusõiguse seisukohalt on isiku elukoht siiski oluline komponent.
· kiri · suuline (helistad ja küsid) · faks · e-post (e-mail) Teabenõue tuleb registreerida. Vastata tuleb 5 tööpäeva jooksul. (15 tööpäeva kui küsimus on keeruline, siis pikendatakse). Kui kiri on valesse kohta saadetud, siis tuleb kiri edasi saata või vastata, kust küsida. Anonüümsele teabenõudele ei pea vastama. Üldjuhul tuleb vastata soovitud viisil. Teabe valdaja keeldub vastamast järgmistel juhtudel: 1. kehtib teabele juurdepääsu piirang. 2. teabevaldaja ei valda teavet. 3. teabenõudest pole võimalik aru saada, mida küsitakse. 4. teabenõudja sideandmed puuduvad. 5. kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks. Kulud katab üldjuhul teabevaldaja. Osa teabest kuulub avalikustamisele. (Riigi ja omavalitsuse majandusprognoosid, kuritegevuse statistika, põhimäärused, dokumentide vorming, ametijuhendid, info ametnike kohta, täitmata ametikohad, avalike ürituste kavand, palgamäärad, jõustunud kohtuotsused,
ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. seadus sätestab: 1) avalikule teabele juurdepääsu ja selle taaskasutamise tingimused, korra ja viisid ning teabele juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused; 2) piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas; 3) andmekogude asutamise ja haldamise alused ning järelevalve andmekogude haldamise üle;4) teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve teostamise korra. Isikuandmete kaitse seadus- eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Seadus sätestab: 1) isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; 2) isikuandmete töötlemise riikliku
annaabi.ee 
