Verejanuline, julm Iseloomuomadused Õudutekitav iseloom Jõhkrus Argpükslikkus Rumalus Tormakus Kiuslikkus Sümbolid Kilp Kiiver Ka oda, kui surmatoov relv Nelirakend Messingust raudrüü Arese kujutamine Arese kultust välja ei kujunenud Aresest on loonud kujusid Thorvaldsen ja Canova ning maale Bottichelli, Tintoretto , Rubens , Velazquez , Rembrandt ja Corinth. Arese kujutamine Kiivri ja kilbiga, ründeasendis Istuvana, relvad tema ette maha asetatud Kujutavas kunstis tugineti Kreeka müütidele Alessandro Botticelli. Venus and Mars. 1483. National Gallery, London, UK Diego Velázquez. Mars. c. 163941. Museo del Prado, Madrid, Spain Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikooli semiootika osakonna referaat (Lona Päll) http://et.wikipedia.org/wiki/Ares http ://www.abcgallery.com/B/botticelli/botticelli64.h TÄNAME KUULAMAST!
tugevalt matusepaikade ja hauakambrtega. Šaakal oli raipesõõja ja lähtuvalt sellest on ta ohuks surnukehadele, neid paljastades ja nende ihu süües. Anubise omapärane must värv ei tulene mitte šaakali värvist, vaid on seotud roiskuva liha värviga ja Niiluse kallastel oleva muda värviga, mis sümboliseerib taassündi. Anubist kujutatakse kunstis peamiselt muumia kõrval seisvana või hauakvi peal istuvana ja seda kaitsvana. Arvatakse, et palsameerimise ajal kands peapalsameerija (preester) Anubise kostüümi. Osades Surnute Raamatu tekstides on kujutatud Anubist ka surnu südant kaalumas ja hindamas selle väärtust. Anubst kujutatakse tihti ka istuvana üheksa kaare peal, mis sümboliseerib tema domineerimist Egiptuse vaenlaste üle. (Koera kujuline Anubis. Kuju Tutanhamoni hauakambrist)
Värvilistest kividest silmad Mütoloogilised tegelased Olend, kelle välimuses segunesid inimese ja teiste loomade tunnused Mütoloogilise tegelaste leiud Uri linnast reljeef vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena käituvad loomad Sumeri reljeef Urnanse ja tema perekond: figuurid kehaliselt võimatud, vaatajale ilmekas poos, jalad ja pea nähtud küljelt, keha ja silm otsevaates Valitsejate kujutamine Kujutati rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) Keraamika Vanimad IV aastatuhandest Nõud keerulise geomeetriaga Hilisem keraamika jutustava sisuga figuurid
kukkuda õnne tipu taga haigutavasse kuristikku. Seda just tegidki Thérèse ja Laurent, kui nad tapsid Camille'. Mõlemad olid teiseleidmisest nii pimestatud, et Camille' tapmine selleks, et nad saaksid edaspidi koos olla, ei tundunud neile mingi erilise väärteona. Kuritegu toimus nii, et mõlemad süüdlased jäid kahtluseta. Aasta pärast nad abiellusid, kuid senine armastus ja iha olid asendunud hirmu, koguni paranoiaga. Kõikjal, kamina ees toolis istuvana ja isegi voodis nende vahel, nägid nad uppunud Camille' laipa. Närvipinge viib noored lõpplahenduseni, milleks on enesetapp.
KAMAKI tempel. Kasut:jumala kummardamiseks. OBELISK on sammas, mis ehitati päikese templi juurde. LUXORI tempel. PÜLOON- kõige esimene sissepäs. Kujutav kunsti-skulptuuri kunst. Sambad on kaetud reljeefidega. SFINKS- valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseerib lõvi keha. E. Skulptuur väga lihtne, kuid ülevalt mõjuv, kujusid tehti puust ja värviti või lihviti kivist. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendistes, käed küljel ning üks jalg veidi ees või siis istuvana. Vaaraote kujutamisel olid väga kindlad reeglid. Istuvad troonil, keha joiak jäik, käed sirgelt all, peopesad rusikas või rinnal. Pilk on otse kaugele. Orjade ja talupoegade kujut.-hoiak, liikumine vabalt. E.Reljeef-madalreljeef, aga sageli olid kujutised koondunud kivisse süvendatult.(süvendreljeef) Reljeefid olid tihti ereda värvilised, pildile lisati hieroglüüfe. Pea, jalad, käed küljel, keha otse. Inim. Kehaosasid kujut. Külg või
tagaleinamine ja ülistamine oli ühendatud tema idealiseeritud ülla kujutisega ja tagasihoidliku tõetruu ülevaatega tema elust. Sarkofaagi kohal, milles surnu puhkas, püstitati terve ehitis. Goujoni kujundatud Louis de Breze hauamonumendil (1535-1540) Rouenis on kontrasti veelgi tugevamini rõhutatud. Hauamonument asetseb müüri ääres ja jaguneb horisontaalselt kaheks osaks. Ülemises osas on surnu kujutatud rüütliturvistikus, hobune seljas istuvana; simssi hoiavad ilusad tütarlapsed - karüatiidid. See kuju on mõeldud elava kangelase kuulsuse ülistamiseks. Lisad: Nümfid Süütute kaevult Louvre Kasutatud kirjandus: ENE3 http://www.artcyclopedia.com/artists/goujon_jean.html http://www. 1 upinfo.com/encyclopedia/G/Goujon-J.html http://www.malaspina.com/site/person_579.asp
Mütoloogilisi olendeid kujutati üldjuhul poolenisti inimese ja poolenisti loomana. Mesopotaamias võib leida hiljem Egiptuses edasi arendatud stiili figuuride kehaliselt võimatu, aga vaatajale ilmekas poos maalidel või reljeefidel. Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus. Seda on ehedalt näha näiteks Naram-Sini võidusteelilt, kus valitseja on kujutatud märkimisväärselt suuremana kui alluvad või vaenlased. Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat. Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Assürlased lõid oma riigi 2. aastatuhande 1. poolel e.Kr. 8. saj. e.Kr
välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga). Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi püha puu oli tamm, püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Ares (Mars) oli kreeka usundis hukku, julma hävingut ja kannatusi toov toores sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Teda ei armastatud. Athena (Minewa/Minerva) oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui
Esiplaanil Chephreni(142m kõrge)püramiid. Taga Cheopsi(alates 146m,praegu 136m) püramiid. Skulptuur Nofretete Echnatoni abikaasa. ~ 1340 e.m.a. Nofretetet peetaksegi iluideaaliks. Selle kuju avastas saksa arheoloog Ludwig Borchardt. Skulptuur Vaarao Chephren ~ 2520 2494 e.m.a. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana. Egeuse kunst Tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid(Knossose, Phaistos, Hagia Triada) Lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumistel korrustel olid peamiselt laoruumid. Knossose palee Knossose palee Kreeta saarel. Põhjapoole sissepääs ~1700 a. e.Kr Kreeta tähtsamaid vaatamisväärsusi
seeris lõvikeha. Napoleon ja sfinks Luxori templi sfinksid Karnaki templi sfinksid Memnoni kolossid, mis kujutavad vaarao Amenhotep III-t (1402-1364). Lääne-Teeba. Memnoni kolosside rekonstruktsioon M e m Egiptuse skulptuur on väga lihtne, kuid ülevalt mõjuv. Kujusid tehti puust ja värviti või lihviti kivist. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, käed küljel ning üks jalg veidi ees või siis istuvana. Rahotep ja Nofret u.2600a. E.Kr. Vaarao Džoser u.2600 e.Kr. Vaarao Mykerinose ja ta Vaarao Chephren kotkakujulise naise kuju Gizast jumal Horose kaitse all u.2500 e.Kr. u.2470 e.Kr. Reljeefikunst Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef. Aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Pildile lisati hiero-
kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Skulptuur ja maalikunst Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes jäikades asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel või risti rinnal ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana põlved kokku surutud ja käed kas risti rinnal või põlvedele asetatud. Tööliste kujud olid väikeste mõõtudega ja loomulikemas poosides, tihti tööd tegemas Vaarao Chephren Kirjutaja Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Sfinks. Vaarao Narmeri palett Lamereljeef Karnaki
docstxt/.txt
Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. SKULPTRUU JA MAALIKUNST Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana. Kuigi idealiseeritud, annavad kujud edasi inimeste erijooni. Rohkem kui valitseja kujud väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed. Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid. Ikka antakse kõik kehaosad kõige
tähelepanu haudehitistele kui eluhoonetele. Vaaraole hakati haukambrit ehitama juba tema võimulesaamise alguses kogu riigi jõududega. Skulptuur ja maalikunst Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana. Vaarao Amenemhet Vaarao Chephren Kirjutaja III Kuigi idealiseeritud, annavad kujud edasi inimeste erijooni. Rohkem kui valitseja kujud väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed. Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Sfinks. Vaarao Narmeri Lamereljeef Karnaki
ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga).Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata. Zeusi püha puu oli tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Hera(Juno) 4 Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoole all
tüüpiliselt õukondlik kunst, kus kuningas ehk nyimi kehastab ühiskondlike, poliitiliste ja religioossete jõudude võimsust ja allikat. Vastavalt suulisele pärandile, on Bushongodel ehk kubadel olnud üle 125 kuninga, keda nad võivad nimepidi nimetada. Nende kuningate äärmiselt haruldased, aga kuulsad skulptuurid, mille näiteid leiame Tervureni, Kinshasa ja Briti Muuseumi kogudest, kujutavad nyimit ristatud jalgadel istuvana, peaga, mille suurus moodustab kolmandiku kehast, ja igale valitsejale ainuomase atribuutikaga, mis võimaldab nyimi-kujude eksimatut identifitseerimist. Sageli muljetavaldavad kuba maskid on väga erilised, mõnikord kiivrikujulised, klaaspärlitest, teokarpidest, nahast või riidest kaunistustega. Nad tuuakse välja tavaliselt matustel ja muudel initsiatsiooni- ehk siirderiitustel. Kubadele iseloomuliku kuningliku kunstiga (skulptorid kuulusid ja kuuluvad tõenäoliselt endiselt
Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga).Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata. Zeusi püha puu oli tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Hera(Juno) Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoole all
Zeus aga kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga. Zeusi kutsuti taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumalaks, pilvede kogujaks, kes laskis sadada vihmal. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Zeus oli tugev, kuid ta ei olnud arukas. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.Zeusi püha puu oli tamm, püha lind aga kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Poseidon Nii nagu Zeus on ka Poseidon üsna tuntud tegelane kreeka mütoloogias. Poseidon on Zeusi vend ning Kronuse ja Rhea poeg. Tema valduseks olid veekogud. Poseidon oli tuntud oma taltsutamatuse poolest Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks ja maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Poseidonil oli
tellijad. Ta uskus oma inspiratsiooni. Ta maalis inimesi ja raius neid välja marmorist. Talle meeldis neid kujutada pingesisundis. Ta väljandas kiriku sõnumit, individualistlikku, enesetteostavat renessansiinimest. Michelangelo Taavet oli jõuline kangelane kes oli valmis otsustavasse heitlusesse minema. Moosese figuur pidi olema osa hauamonumendist, aga see jäi lõpetamata. Mooses oli kuju.Mooses oli kujutatud istuvana, kuid tema poosis ja näos väljendub raev. Tema üks suur tellimus oli Sixtuse kabeli ja altari kaunistamine. Ta tegi seda üksi mitmeid aastaid. Maalinkute motiivid on võetud piiblist. 24. Millise linnas tegutses Tizian. Mille poolest erines Rooma linna maaliga? Tizian tegutses Veneetsias. Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooni matemaatiline täiuslikkus ja kehade joonistuslik ning plastiline ilu, siis Veneetsias oli tähelepanu keskmes värvid. 25.Ciorgione looming.
selleks võlujoogi. Zeusi abikaasaks oli Hera, kuid Zeusi kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma tegeliku naise Hera eest varjata Zeusi pühapuuks oli tamm ja pühalinnuks oli kotkas. Zeusi kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga troonil istuvana. Poseidon Poseidon (Neptunus) oli kreeka Mere (Vahemere) ja sõbraliku mere (praeguse Musta mere) valitseja, Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine. Teda austati tänu selle eest, et ta kinkis inimesele esimese
Sellepärast nad portreid tegid, et inimese kaitsevaim säilis nii kaua kui surnud portree kujutis. Seepärast tehti vaaraode portreekujutised võimalikult massiivsed ja monumentaalsed ning püsikindlast materjalist. Kui on tegu üldfiguuriga, on pea ühest kiviplokist. Kolossaalsetel kujudel on 2 poosi, seisev ja istuv, kujutatakse jäigas poosis. Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees toetuspunkt. Istuvana on käed põlvedel, pilk kaugusesse, jalad on kõrvuti. Üks käsi võib rinnal olla. Vahel on monumentaalsed kujud lülitatud kultuuriansamblisse sfinksid, kes on lõvi keha ja vaarao peaga kujud. Suur sfinks (20 m kõrge, 57 m pikk)on ühest kiviplokist välja raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga. Ehnatoni on kujutatud päikese poole, teistsugune kujutamine. Teda
(Erinevalt Rooma marsist.) Kunstis on Arest siiski kujutatud – temast on loonud kujusid Thorvaldsen ja Canova ning maale Bottichelli, Tintoretto , Rubens , Velazquez , Rembrandt ja Corinth. Arese kujudeks peetavatest on kuulsaimad 4. sajandi vabaskulptuurid . Louvre`is asuv nn. Borghese Ares kujutab kiivri ja kilbiga sõjajumalat ründeasendis. Roomas termide muuseumis asuv Ludovisi Ares ,mis oli 4.saj teisest poolest pärineva kreeka originaali rooma koopia, kujutab võimsat Arest aga istuvana ,relvad tema ette maha asetatud. Mõlemad eelmainitud skulptuurid kujutasid noort ja tugevat Arest. Kujutavas kunstis tugineti kreeka müütidele ,kuid kujutati ka tema teisikut, roomapärast samastust Marsi. Mars Kaksteist Olümpose jumalat said kõik ka rooma jumalateks. Kreeka kunsti ja kultuuri mõju oli nii suur, et vana-rooma jumaladki muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning olid nendega samastatavad. Enamikule neist (v.a Apollon ja Pluto) anti siiski rooma nimi.
Zeus aga kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga. Zeusi kutsuti taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumalaks, pilvede kogujaks, kes laskis sadada vihmal. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Zeus oli tugev, kuid ta ei olnud arukas. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.Zeusi püha puu oli tamm, püha lind aga kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Poseidon Nii nagu Zeus on ka Poseidon üsna tuntud tegelane kreeka mütoloogias. Poseidon on Zeusi vend ning Kronuse ja Rhea poeg. Tema valduseks olid veekogud. Poseidon oli tuntud oma taltsutamatuse poolest Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks ja maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Tema ehitatud olevat ka Trooja müürid
Nimeta kuulsamad skulptuurid ja mille järgi need ära tunneb? Kuulsaim skulptor-Michelangelo. Kuulsaimad maalid- Sixtuse kabeli lagi ja altariseina kaunistamine freskodega ja Medicite hauakabel Firenzes. Skulptuurid-1) Taaveti figuur: 5,5 meetrine, Michelangelo kujutatud Taavet on tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. 2) Moosese figuur: Mooses on kujutatud istuvana, kuid tema poosis ja näos väljendub raev usutagajate vastu ning otsustavus neid karistada. 27. Kirjelda maneristlikke maale, kus levis, sajand? Manerism ehk jäljendamine. 16.sajandi teine pool. Manerismis kujutati inimest ebaloomulikult, väljavenitatult. Kõik justkui peapeale pööratud, palju tegelasi. Maalidel puudus rahu. 28. Nimeta Saksa kuulsaim renessansikunstnik, millega tegeles, mis olid tööde teemad, kuidas kujutas? Sajand? Saksa
allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga). Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi püha puu oli tamm, püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Ares (Mars) oli kreeka usundis hukku, julma hävingut ja kannatusi toov toores sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Teda ei armastatud. Athena (Minewa/Minerva) oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse
draamakunst; jumalatest loodi müüte, mütoloogilise sisuga olid skulptuurid, maalid, näidendid (tragöödiad) 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad- linnud, puud-taimed. Kronose ja Rhea lapsed Kaitsealune valdkond Atribuut, seostatav loom või lind, puu Zeus Taeva-, tormi- ja Kujutati troonil istuvana, piksejumal. käes valitsuskepp ja välgukimp; tamm; kotkas. Hera Taeva kuninganna, abielu Peas diadeem, paabulind, kaitsja. kägu, granaatõunapuu. Poseidon Merejumal, meresõitjate Kolmhark, delfiin. kaitsja.
Egiptuse kunstile. Egiptuse poosis oli kujutatud keha kahes vaates: jalad küljelt, keha eest, pea küljelt ja silmad samuti eest. Egiptuse kunstis tekib juba Vana Riigi, 3 at. eKr - 23. saj. eKr, ajal range reeglistik e. kaanon kuidas kujutada inimkeha. Kujutavas kunstis on kõige tähtsamad perioodid Vana ja Uus Riik, 16.-11. saj. eKr. Kaanon nõuab valitsejat kujutada kas rangelt istuvana või pidulikult püstisena seismas. Kaanon - inimkeha kujutamisel kehtiv range reeglistik, kus kõik inimkeha osad olid omavahel kindlates matemaatilistes suhetes. Valitsejaid on kujutatud jõuliste atleetlike sõdalastena ja naisi silmapaistvate kaunitaritena. Kaanoni puhul oli ka kindel mõõtühik, mille vastavalt on kehaosade suurus määratud. Ajaloo jooksul on kaanon muutunud veidi pikemaks. Sfinksi, greifi ja härja skulptuurid olid vaarao võimu sümbolid.
Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Skulptuur ja maalikunst Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana. Kuigi idealiseeritud, annavad kujud edasi inimeste erijooni. Rohkem kui valitseja kujud väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed. Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Sfinks. Vaarao Narmeri palett Lamereljeef Karnaki templi seinal.
Kujutava kunsti juhtivaks alaks oli skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitistega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ja vabafiguure. Usundis austati paljusid jumalaid, kes esindasid loodusjõude: päikest, kuud, maad, vett, viljakust jne. Kunstis kujutati jumalaid mõnikord inimestena. Mida suuremaks ja tugevamaks riik kujunes, seda olulisemaks muutus ka kuningate kultus. Valitsejaid kujutati suure ja võimsana (Naram-Sini võidusteel), rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumal). Mesopotaamias olid suurimad lossid Assüüria valitsejatel (Sargon II loss Horsabadis, mis koosnes 210 erineva suurusega ruumist ja 30 siseõuest). Assüüria lossie väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemiku mehe pea. Seinel leidus madalreljeefe. Assüüria kujutava kunsti peatemaks on oma kuninga ülistamine. Sälilinud on palju reljeefe,
kummardamiseks. Sambad kaetud kaunistustega hieroglüüfid, pildid Obelisk- on sammas, mis ehitati päikesetempli juurde. Püloon.- templi värav ( 2 plokki sissepääsu juures) reljeefid värviti. Kaanonid kujutavas kunstis, egiptuse poos Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid.Vaarosid kujutati ühesugustes asendites, käed küljel, üks jalg veidi ees või siis istuvana, seisev poos, jäik kehahoiak. Kaanonid- vaaraod: peopesad rusikas, käed all küljel, pilk suunatud otse kaugele. Alamad: kehahoiakud vabamalt, neid kujutati väiksemalt kui vaaraod. Egiptuse poos- kehaosasid kujutati külg-ja otsevaates olenevalt selle vaate arusaadavusest.Keha on otsevaates, pea on külje peal, jalad küljel. Loomade, lindude, looduse kujutamisel reeglid- mängiti külgvaate, otsevaate, pealtvaatega. Mis pühjusel reeglitest nii rangelt kinni hoiti ?
Sellepärast nad portreid tegid, et inimese kaitsevaim säilis nii kaua kui surnud portree kujutis. Seepärast tehti vaaraode portreekujutised võimalikult massiivsed ja monumentaalsed ning püsikindlast materjalist. Kui on tegu üldfiguuriga, on pea ühest kiviplokist. Kolossaalsetel kujudel on 2 poosi, seisev ja istuv, kujutatakse jäigas poosis. Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees toetuspunkt. Istuvana on käed põlvedel, pilk kaugusesse, jalad on kõrvuti. Üks käsi võib rinnal olla. Vahel on monumentaalsed kujud lülitatud kultuuriansamblisse sfinksid, kes on lõvi keha ja vaarao peaga kujud. Suur sfinks (20 m kõrge, 57 m pikk)on ühest kiviplokist välja raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga. Ehnatoni on kujutatud päikese poole, teistsugune kujutamine. Teda
asendas kohalik valitseja. Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu pöörati silmade kujutamisele (värviliste kivikestega). · Mütoloogilisi olendeid kujutati üldjuhul poolenisti inimese ja poolenisti loomana. · Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus. Seda on ehedalt näha näiteks Naram-Sini võidusteelilt, kus valitseja on kujutatud märkimisväärselt suuremana kui alluvad või vaenlased. · Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) · Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat. Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga. · Assüüria: · II at I poolel ekr tegid assüürlased oma riigi, muutusid suurriigiks, alistasid Babüloonia · Võtsid üle sumerite traditsioonid
tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. 2.4 Egiptuse kunst (maalikunst ja skulptuur) Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud ükski hilisem ajastu. Värvitud puust või lihvitud kivist kujusid täidab eriline väärikus. Vaaraosid kujutati sageli ühesugustes asendites, kas seismas sirgelt, käed küljel ning üks jalg veidi teise ees või siis istuvana. Kuigi idealiseeritud, annavad kujud edasi inimeste erijooni. Rohkem kui valitseja kujud väljendasid elu ja liikumist lihtinimesi kujutavad teosed. Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid. Egiptuse ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maale iseloomustavad inimeste omapärased poosid.
Et paremini väljendada oma tegelaste hingeelu, kujutas ta neid pingeseisundis. 1504. aastal sai valmis 5,5 m kõrgune Taaveti figuur. See skulptuur oli erinev oma eelkäijatest, ta oli tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. Keha poos ja üldistatud vorm teenivad hingelise ja vaimse tähenduse avamist. Samasuguse tähendusega on Moosese figuur, mis on osa hiiglaslikuna kavandatud, kuid lõpetamata jäänud hauamonumendist paavst Julius II- le. Mooses on kujutatud istuvana, kuid tema poosis ja näos väljendub rae usutaganejate vastu. Itaalia renessanssi maalikunst Itaalias töötas 15. sajandil sadu maalikunstnikke. Nende teoste temaatika oli enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtustamine muutis piiblitegelased kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulandus kokku. 15. sajandi II poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutamine ja kaasaegsete inimeste portreed. Üsna sajandi lõpus loodi üksikuid teoseid ka
Messia tulemiseks. Kuna Sakarias ei uskunud inglit, jäi ta tummaks kuni Johannese sünnini Neitsi Maarja Jeesuse ema, teda on kutsutud ka madonnaks. Ristiusu õpetuse kohaselt eostas Maarja Jumala Püha Vaim. Kolm päeva pärast Maarja surma viidi tema hing ja keha taevasse. See on sündmus, mida teatakse kui Neitsi Maarja taevaminekut. Kunstnikud on tavaliselt maalinud taevasse viidavat Neitsi Maarjat seisva või istuvana. Inglid kannavad teda pilvel. Apostlid seisavad maa peal ja vaatavad hardunult üles madonna (it "mu emand"), Jeesuse ema keskaegne katoliiklik nimetus; jumalaema roosikrants sõna-sõnalt "roosipärg". Roosikrants on seotud järjestikuste palvetega, mida loendati nööri otsa aetud helmestega ja mis olid suunatud Neitsi Maarjale kui Taevaste Roosile. Palved keskenduvad Neitsi Maarja elusündmustele, mis on jaotatud kolme sarja: rõõmu-, valu- ja aurikkad Neitsi Maarja kuulutus - 25
pereliikmeid oma kahtlusest ajutrauma kohta. Nüüd fikseerite oma leiu kiirabikaardile. Oluline on leid ajalises dünaamikas, mis eeldab kellaaegade märkimist kiirabikaardile. Et edasised meetmed kitsas vannitoas tunduvad ebaotstarbekana, asetate kiirabiraami esikusse. Enne patsiendi liigutamist paigaldate talle kahekesi kaelalahase. Kuigi patsient näib üha unisem, selgitate talle enne protseduuri selle olemust. Peale kaelalahase paigaldamist kannate te koos oma kolleegiga patsiendi toolil istuvana esikusse, kus asetate ta istuvas asendis kiirabiraamile ja kinnitate ohutusrihmad. Pärast seda, kui olete kindlaks teinud, et patsient on paremakäeline, asetate vasaku käe väikese sõrme otsa pulssoksümeetri, millega mõõdate vere hapnikuga küllastatuseks 92%. Vaatamata oletatavale vedelikukaole leiate te vasakul käel nähtavad veenid. Kui te seda veel teinud pole, siis panete kaitsekindad kätte. Te paigaldate veenikanüüli ja alustate
annaabi.ee 
