Oliivisalud Hispaanias Jakob Westholmi Gümnaasium 11.A Kadi Remann Satelliidipildid Asukoht ja maastiku üldilme Hispaania keskosas Vahemereline kliima Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei paikne elamuid ning haritavad maaala on suuremõõtmelised. Satelliidipilt ...
suur pindala, lambad, lihaveised, täiskasvanud loomad otse karjamaalt tapamajja; Argentina, USA, Austraalia; kauboi istandused - lähistroopikas ja sellest ekvaatori poole jäävates kliimades, kasvatatakse Euroopas mitte kasvavaid kultuure - suhkruroog, kohv, banaan, tee, kakao, heveapuu; kasutavad võimalikult odavat tööjõudu - orjad, palgatöölised (Indiast, Hiinast); kui tööjõud kallineb, satuvad kriisi; käsitsitöö ! uusistandused - kujunevad istandustest, kui need oma töö mehaniseerivad ja enam käsitsitööd palju ei kasuta; uusistandused töötlevad oma toodangu loomavabrikud (sh linnuvabrikud) - asuvad suurte linnade lähedal, tegelevad liha ja munade tootmisega farmides, sööt tuuakse sisse maadest, kus ta on väga odav, liha viiakse lihakombinaatidesse
monomeeri elementaarlülidest Tänapäeval on isopreeni koosnev molekul). Isopreeni toormeks Kagu-Aasia ja füsioloogilist protsessi pidurdab Lõuna-Ameerika tõrvas. Enne kasutamist isopreeni kautsukipuude istandustest destilleeritakse metalse naatriumi saadav lateks. pealt. Etüüni toodetakse Etüün-hapnik leeki kaltsiumkarbiidist(CaC2). kasutatakse metallide Kaltsiumkarbiidis sisalduvate lõikamisel ja keevitamisel.
lõhnavad, üksikud või 2-4 kaupa kobaras. Teepõõsast on kaks varianti :Hiina tee ja assami tee. Teepõõsas kasvab nii tasandikel kui troopilistes piirkondades kuni 200 meetri kõrgusel ja kõrgemalgi. Hiina tee on vähem tundlik kui assami tee, ta kannatab välja isegi temperatuuri miinus 3oC. Mõlemad liigid vajavad kõrget õhuniiskust ja regulaarseid sademeid. Noori taimi kasvatatakse ette külvipeenras ning istutatakse siis istandusse. Uutest rajatud istandustest võib üldiselt hakata regulaarselt saaki koristama alates kolmandast aastast, subtroopilistes vöötmetes alates viiendast aastast. Seda tehakse põhilistes kasvatuspiirkondades käsitsi, masinaid kasutatakse ainult pinnase harimiseks ja transpordiks. Parimate teesortide jaoks võetakse ainult pungad ja kaks ülemist lehte. Vanemad , alumised lehed tulevad kõne alla ainult odavamate teesortide jaoks.
Sõstrakasvatus Istanduse rajamine • Planeeritakse koristamine • Tehakse kindlaks reliseerimisvõimalused • Istutusskeem Reavahelaius sõltub 1) tehnoloogiast või reavahe hooldamise viisist 2) hooldamiseks kasutatavatest masinatest 2 Istutamine • Septembri teine pool ja oktoober • Väikestes istandustest käsitsi, suurtes istutusmasinatega (1) 3 Kastmine • Niisutussüsteem vajalik põuakartlikel pidadel Sprinklersüsteem Tilkastmissüsteem
Usa põhja- ja lõunaosariikide erinevused-põhi: tootmine põhines vabal palgatööl, toodeti tööstuskaupu ja teravilja, hakati arendama masinaid, parandama transpordiolusid, tööstust, raha tuli tööstuselt, linnad kasvasid kiirest, miljonites immigrantidest said palgatöölsed ja farmerid.lõuna: tootmine põhines orjatööl, toodeti peamiselt puuvilja, riisi, kanepit, tubakat, suhkurt, orjatööjõu najal püsis traditsiooniline korraldus,raha tuli istandustest, asutus oli agraarne immigrandid vältisid odava orjatööge konkureerimist.usa kodusõja põhjused, tulemused-Põhjused-19. sajandi esimestel kümnenditel keelustati põhjapoolsetes osariikides orjapidamine.Sealsetes farmides kasutati orje suhteliselt vähe. Lõunaosariikides rajanes põllumajandus suurtel puuviljaistandustes, kus tööjõuks orjad. Seega eraldusid lõunaosariigid järjest enam põhjaosariikidest. Nuffik on parim.Lõuna-Carolina ja veel kuus
abinõuks kuivendusvete bio-puhastamine; üleväetamise tagajärjel saagi keemilise koostise muutus, põhja ja pinnavee reostus, abinõuks optimaalne väetise kasutus; mürkkemikaalide kasutamise tagajärjel kasulike eluvormide hävinemine, mürkide kandumine vette, abinõuks mahepõllundus ja viljavaheldus. Venezuela põllumaj. haritav maa moodust. 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride(suhkruroog,kohvi-ja kakaopuu, banaan, puuvillapõõsas,sisaliagaav,kookospalm) saagist saadakse istandustest. Toidukultuure(mais, riis, sorgo, kartul, maniokk, aeduba, köögivili) kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel(apelsinid, avokaadod, mangod), ning tubaka ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus(veised,sead,lambad,hobused,kitsed, eeslid)on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel.
neljakordses ülehulg as. Trüflid Trühvlid on seened, kelle omapärased ümarad viljakehad arenevad maa sees. Laiemas mõistes nimetatakse trühvliteks kõiki seeni, kelle muguljad viljakehad kasvavad osaliselt või täielikult maa sees. Olenevalt kasvukohast, arenevad trühvlite viljakehad enamasti 530 cm sügavusel mullas. Trühvlite otsimiseks nii looduslikest paikadest kui ka istandustest on välja töötatud hulk viise, et hoida kokku aega ning leida üles enamik viljakehi. Kuna trühvlite maik ning lõhn on tugev, ei vaja nad lisamaitseaineid. Restoranides kasutatakse trühvleid paljudes roogades, eriti hinnatud on nad Prantsuse ning Itaalia köögis. Trühvlid on kõrgelt hinnatud oma aroomi ja maitseomaduste poolest. Trühvlite ühe grammi turuhind on kaks kuni seitse eurot, olenevalt viljakehade suurusest, värskusest ja seeneliigist.
jooksul. Vesuuv praegu Pompei linn avastati alles 1749. aastal ning tänaseks on linnast välja kaevatud kuskil 3/5. Linn on võrreldes teiste vanaaja linnadega väga hästi säilinud ning on väga heaks ajaloo allikaks. Vesuuvi ümbruses on viljakas vulkaaniline muld, mis on andnud sellele piirkonnale suurepärast taimekasvu. Selle jalamil asub arvukalt viinamarjakasvatusi. Inimesed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid siiski nad ei lahku oma istandustest. Just selle tõttu sai 1944. aasta purskes surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem
(Poola, Eesti) c) Kolmas maailm - arengumaad. (Angola, India) 1980.aastatel hakati riike liigitama Põhja ja Lõuna riikideks. Sageli jaotatakse riigid: ° Kõrgelt arenenud riigid. ° Uusindustriaalsed riigid. ° Vähem arenenud riigid. Arengumaade jaotus: ° Naftariik - riik, kes omab suuri naftamaardlaid ning teenib suurt tulu nafta tootmise ja müügiga. ( nt Saudi Araabia, Iraak, Liibüa ) ° Istandusriigid - põhiline tulu istandustest, Kariibi mere piirkond. ( nt Jamaica, Costarica ) ° Aasia Tiigrid - nii kutsuti 1970ndatel kiiresti arenevaid riike: Lõuna Korea, Kagu Aasia piirkond, Taiwan, Singapur. Neis riikides panustati tootmise ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu. ° Banaanivabariik algselt kasutati banaanivabariigi mõistet Kesk-Ameerika riikide kohta, kelle majandus põhines puuviljakasvatusel ja kes sõltusid majanduslikult USA ettevõtetest
piirkonnas ning kariibi andide ja Orinoco jõe vahelisel alal. Naftat ja maagaasi tarbib keemiatööstus. Guajaana mägismaa põhjaosas kaevandatakse rauamaaki, boksiiti, kulda ja mangaanimaaki. Osa rikastatud rauamaaki veetakse Ciudad Bolivari sadama kaudu välja, osa tarbitakse kohapeal. Kaevandatakse ka kivisütt, teemante, fosfaate, asbesti, asfalti, väävlit, nikli-ja vasemaaki. Haritav maa moodustab Venezuela alast 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride saagist saadakse istandustest, toidukultuure kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel ning tubaka-ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel. Oluline on kalapüük. Maanteid on 96155 km, raudteid on 682 km. siseveeteid on 7100 km. maracaibo järvel ja Orinoco jõel saavad sõita ka merelaevad. Tähtsad sadamalinnad on La Guaira, Puerto Cabello, Maracaibo, Ciudad Bolivar. Naftajuhtmeid on 7484 km ja gaasijuhtmeid on 5262 km
Kaks suurimat sertifitseerimiskeskust: Pan European Forest Certification Council, Forest Stewardship Council ( Mexico) EFC alustas 1993 Sertifitseeritud on ligi 30 miljonit hektarit maad, 56 riigis ( Rootis 10 milj hektarit, Poolas 4 milj hektarit) Ka Indoneesia huvitatud sertifitseerimisest, aga mitte läbi Euroopa Indoneesial oma programm ja see vastab International Tropical Timber Organizationile. 2002 info põhjal on vähem kui 10 % Indoneesia puidust pärit istandustest, kõik on pärit põlismetsast Isegi kui sertifitseerimine läheb läbi, on probleemiks suurte puidutootjate võimutsemine väikeste üle ja kahtlus, et puit mittesertifitseeritud maadelt võib olla asendatud sertifitseerituga Süsiniku maksustamine ja teised maksustamised Uus Poliitline instrument metsanduses on süsiniku maksustamine Aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele Analüüsida tuleks nii kohalikke kui globaalseid muutusi, omandiõiguse küsimusi, turutõrkeid jne.
Orjasid võidi müüda siis, kui peremees seda soovis. Orjasid müüdi tavaliselt alandavatel oksjonitel. Ostjad vaatasid neid kui loomasid - kontrolliti nende hambaid ja kõrvasid. Nad võisid katsuda ja kommenteerida orjasid. Noored mehed ja naised, kes võisid sünnitada, olid kallid. Terved lapsed olid samuti kallid, sest kasvades said neist tugevad orjad. Osa orjasid unistasid põgeneda ja elada vabade mehedena, nad uskusid, et parem on surra kui orjana elada. Osad püüdsid istandustest ära joosta. See oli aga keeruline, kuna orjadel ei olnud raha ega varustust. Orjanduslikes lõunaosariikides liikusid ringi ka patrullid, mis teenisid elatist põgenenud orjade püüdmisega. Kõigest hoolimata suutsid mõned orjad siiski põgeneda ja vabadusse jõuda. Põgenemisel aitas orjasid maa-alune raudtee. See oli salateede süsteem, mis koosnes teejuhtidest ja turvamajadest, mis abistasid orjasid vabadusse jõudmisel. Ori on inimene
aastal jõudis see riik juba ühes metsatööstuse harus maailma suurimaks, tootes 54,5 miljonit kuupmeetrit puitplaate. Kokku on maailmas veidi alla nelja miljardi hektari metsa, millest kaks kolmandikku on kümnes kõige metsarikkamas riigis. Maakera maismaast (koos siseveekogudega) on metsaga kaetud 30,3%, Eesti metsasus on Peipsi järve arvestamata 51,9%. Kuigi praegu moodustavad istandused maailma metsade pindalast alla 5%, saadi aastal 2000 juba 35% tööstuslikust ümarpuidust istandustest ja aastal 2020 peaks sama näitaja olema 44%. Hinnanguliselt raiutakse maailma metsadest sel aastal 3,1 miljardit kuupmeetrit puitu, millest umbes pool kasutatakse kütusena. Arvatakse, et tegelikult raiutav kogus on suurem, sest kütteks kasutatava puidu kogust on raske täpselt hinnata. Paraku jätkub ka metsade põletamine põllumaa saamiseks ehk alepõllundus, mis näiteks Kagu-Aasias on tõsine probleem. Sarnaseid kahtlusi on avaldatud Hispaania ja Portugali hiljutiste
Inkade iidne linn Machu Pichu Peruus Machu Picchu on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil. Machu Picchu asub 2430 meetri kõrgusel troopiliste mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Machu Picchu nimetus tuleneb ketsua keelest, mis tähendab 'vana mägi' või 'vana tipp'. Arvatakse, et tegemist on kunagise kuningliku inkade linnaga ja ümberkaudsetest istandustest kogutavate kokade keskusega. Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet ning alates 1983. aastast kuulub kultuuri- ja loodusmälestis UNESCO maailmapärandi nimistusse. Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid.Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid
Kasvatusriigid on India, Sri Lanka, Hiina ja Keenia. Suurimad kasvatajad Suurbritannia, Venemaa, Pakistan ja USA. Kasutatakse tee tegemiseks. 7 Nelgipuu on pärit väikestelt Malaka saarelt, ka kasvab teda looduslikult Filipiinide mõnel saarel. Ta kasvab ka aafrika idasaartel, suurel Madagaskaril, väikesel Sansibaril ja Pembal. Neil kolmel saarel asub umbes 75% maailma nelgi-istandustest. Madagaskar annab umbes 85% maailma vanillist ja üsna suure osa nelgist, nõnda võiks teda nimetada vanilli- ja nelgisaareks, uueks vürtsisaareks. Nelgipuud kulmineeritakse ka Malaka poolsaarel, tema külje all Penangil, Jaaval, Sri Lankal ja India idaosas. Nelgil on vaja sooja temperatuuri, niisket kliimat ja ferraliitmulda. Aasias kasutatakse nelki ka sigaretitubaka aromatiseerimiseks. Vürtsina kasutatakse nelki mitmeti, ta sobib
Maad on selles regioonis väga vähe ja sedagi laiguti. Kliima on aga väga hea, kuigi niskust on vähe. Põliselanikud tegelevad rändkarjakasvatuse ja oaasipõllundusega. Kaasaegsetest tootmisviisidest esineb seal suurtalusid ja istandusi (väliskapitalil). Ekspordiks on puuvill, datli, vill. Lõuna- ja Kaguaasia Maad on rohkesti, kuid inimesi on väga palju. Kliima on väga soodne, võimaldades mitu saaki aastas. Rohumaad on vähe. Omatarbeks toodavad segatalud. Eksporttoodang tuleb istandustest (tee, vürtsid, õli, kookos, suhkruroog, naturaalne kautsuk). Ida-Aasia Põllumajadnusliku maad on vähe, inimesi on palju. Kliima on suhteliselt soodne. Jaapan--industriaalse ühiskonnaga riik, esineb loomavabrikuid, vähesel määral ka suurtalusid. Lõuna-Jaapani saartel on istandusi. Toodetakse piisavalt riisi, ülejäänud iportitakse (loomasööt). Tootlikus on väga kõrge, kuid omahind on kallis. Imporditakse ka valmistoiduaineid. Hiina--kujunemas on spetsialiseerunud suurtalud
kummitööstuse arengu aluseks. Charles Goodyear(1800-1860) Ligikaudu 60% maailma kummitoodangust läheb autokummide tootmiseks. Toorkautsukist toodetakse veel eboniiti (sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik), vesiemulsioonvärve (lateksid) ja kummiliimi Kummit kasutatakse veel kummiriiete, anumate, vihmamantlite, jalatsite, voolikute teiste materjalide valmistamiseks. Tänapäeval on isopreeni toormeks Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika kautsukipuude istandustest saadav lateks. Heveapuu vili, mis meenutab suuruselt meie kastanit, sisaldab kolm seemet. Nendest kasvatatakse istikud. Heveapuu mahla ehk lateksit võib hakata koguma siis, kui tüve läbimõõt on 45 cm. Selleni kulub tavaliselt viis aastat. Mahla kogutakse hommikuti, kui on veel jahe, tehes puutüvele erilise noaga üksteise järel maksimaalselt kolm paralleelset lõiget. Kohe esimesel noapuudutusel hakkab sisselõikest tilkuma lumivalget piimjat mahla, mille eemaletõukav lõhn säilib
oksüdeerumise ning just need omadused teevad seleenist möödapääsmatu abimehe nahaprobleemide, viirushaiguste, südamehäirete ja kasvajate taltsutamisel. 2 Metsapähkel. „Need, mida poes “metsapähkli” nime all müüakse, on sarapuupähklid.“ Harilik sarapuu (Corylus avellana) on meil tavaline põõsas viljakama pinnasega metsades. Saartel kasvab kohati ka sarapikke, mis on tekkinud kunagiste puisniitude asemele. Poest ostetud sarapuupähklid on tavaliselt aga pärit istandustest, kus kasvatatakse suureviljalisi, enamasti hübriidseid sorte. Meil algas sarapuu uurimise ja sordiaretuse kõrgaeg läinud sajandi 50. aastatel. Aga loodusest valitud suuremate pähklitega kloonid ei viljunud sugugi igal aastal ning lõunapoolsete sortidega saadud ristandid polnud küllalt talvekindlad. Tasapisi jäi aretustöö soiku. Ainsa mälestusena sellest ajast on järel ‘Alli’, suurte pähklitega põõsas Alli Süvalepa aias.
kapsleid, milles on üks kuni kolm kirsikivi suurust seemet. Teepõõsas kasvab nii tasandikel kui troopilistes piirkondades kuni 200 meetri kõrgusel ja kõrgemalgi. Hiina tee on vähem tundlik kui o assami tee, ta kannatab välja isegi temperatuuri miinus 3 C. Mõlemad liigid vajavad kõrget õhuniiskust ja regulaarseid sademeid. Noori taimi kasvatatakse ette külvipeenras ning istutatakse siis istandusse. Uutest rajatud istandustest võib üldiselt hakata regulaarselt saaki koristama alates kolmandast aastast, subtroopilistes vöötmetes alates viiendast aastast. Seda tehakse põhilistes kasvatuspiirkondades käsitsi, masinaid kasutatakse ainult pinnase harimiseks ja transpordiks. Parimate teesortide jaoks võetakse ainult pungad ja kaks ülemist lehte. Vanemad , alumised lehed tulevad kõne alla ainult odavamate teesortide jaoks. Võrse ladvalehekest nimetatakse pekolatv e. pekoleht e. peko
Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest LääneAafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Erinevates klimaatilistes tingimustes ja pinnases annavad kohvipuud erisuguste maitseomaduste ja lõhnaga seemneid. Toorkohv, mis saadetakse istandustest kohvitööstusele saab nimetuse kasvukoha või eksportsadama järgi. Näiteks suur osa Brasiilia kohvist veetakse välja Santose sadama kaudu, sellest ka nimetus Santos. Kohvi ajalugu Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti
seda soosib ning väiksemahulisest erapõllumajandusest. Piirkonna metsadele kujutavad endast ohtu ka kummi ja tselluloosi tootmine ning lisaks ametlikule ka sala(rööv)raie. Mitte-jätkusuutlik metsamajandus on laialt levinud ja seda õhutavad tagant nii Hiina, Põhja-Ameerika, Euroopa kui ka Jaapani turud. Kusjuures metsa hävitamisega on seotud nii politsei, sõjavägi kui ka paberitootjad, kes hangivad tooret pigem vabast loodusest kui istandustest. Viimasel ajal on suure ohuna esile kerkinud ka palmiõli istandused Varem peamiselt toiduõli saamiseks kasvatatud Aafrika päritolu taimed (Elaeis guineensis) on maailma kõige tootlikumad õliseemnetaimed, ehk vägagi efektiivne biokütus! Järjest tõusvad hinnad on viinud Sumatra Jambi provintsi nii kaugele, et seal plaanitakse rajada miljoni hektari ulatuses uusi kasvandusi (2004 seisuga oli saarel 5,3 milj. ha palmiõli istandusi). Sarnaseid plaane peetakse ka
2. ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID Itaalia tähtsamad veiniregioonid on järgmised: Piemonte Loode – Itaalias asuvast Piemonte piirkonnast pärineb suur osa Itaalia veinidest. Nagu Prantsuse Burgundias, on ka Piemonte veini maitse ja aroom tihedalt seotud Piemonte kulinaariaga – veini ja roogade koosmõju iseloomustab ainuomane tugev rikkalik maitse ja aroom. Piemonte tähendab itaalia keeles „mägede juures“ – mägedeks on Alpi mäed. Vaid 5% Piemonte istandustest asun tasandikul, ülejäänud paiknevad mägedes või nõlvadel. Iga nõlva asend horisondi suhtes on erinev – see ka põhjus, miks igas viinamarjaistanduses on ainulaadne mikrokliima. Valle d?Aosta Lombardia Trentino Alto Adige Kui ülejäänud Itaalia on kuulus oma punaste veinide poolest, siis Alto Adige on valge veini tootjate paradiis. Siin valmistatakse kõige aromaatsemat Itaalia valget veini, mis võib laagerduda pudelis aastakümneid
(Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab raieküpseks juba 15-20 aastaga, keerdokkaline mänd (Pinus radiata) nõuab pisut enam aega. 2000. a. saadi istandustest juba 35% tööstuslikust ümarpuidust. Prognoositakse, et 2050. a. raiutakse 50% tööstuslikust puidust istandustest. Kõige enam mõjutavad istandused paberitööstust. Puidutööstust mõjutab vähem, sest ehituses vajaminev puit peab olema tihedam ja kvaliteetsem (nn inseneripuit). 3. Millised on Eesti metsatööstuse ja puidutranspordi põhiprobleemid? Mis tõstaks Eesti metsa- ja puidutööstuse konkurentsivõimet? Metsatööstuse probleemid • spetsialistide puudus
Seetõttu väljusid tulekahjud sedavõrd kontrolli alt, et kokkuvõttes põles maha 9.7 miljonit hektarit maad. See on võrdne peaaegu kahe Eesti pindalaga. Indoneesia pooleses osas põles maha 6.5 miljonit hektarit maad, millest üle poole oli kaetud metsaga. Kuigi Indoneesia valitsus väidab, et metsamaade põletamisega tegelevad vaid väikefarmerid, siis satelliitfotodest on näha et 1997. aasta suurtulekahju sai enamuses alguse suurtest õli palmi istandustest, kus üritati metsamaad põllumaaks muuta[12]. Ka Indoneesia transmigratisooni programm, mille käigus toodi Kalimantanile ligi 300 000 inimest, on aidanud kaasa metsade hävimisele. Selleks, et migrantidele eluaset pakkuda muudeti Kalimantanil 300 000 hektarit metsa põllumaaks. Keskkonnaspetsialistide nõuandeid ignoreerides hakati kuivendama ka turbarabapinnasel kasvavaid metsasid, et luua riisipõlde.
veel sõltuv imporditavast riisist Vietnamist ja Taist. Lisaks rahastab riik ja maisi, sojaubade ja suhkru tootmist. Alates 2007 aastast on valitsus alustanud ka programmi taaselustada väiketalunike, et tootmine oleks veelgi suurem. Põllumajandus sektoris töötab umbes 49 tuhat elanikku, mis moodustab 41% kogu tööjõulisest rahvast. Põllumajandustehnika on väga tihti veel algeline ja enamus tööd tehakse käsitsi. Indoneesia põllumajandussektor koosneb suurtest istandustest, nii riigi-kui ka erasektorites, samuti ka väiketalunike oma. Suured istandused keskenduvad pigem eksproditatavatele kaupadele(palmiõli) ja väiketalunikud pigem oma tarbeks(riis, soja, mais, köögi-ja puuviljad). Valitsuse sätted ja tugi: algatatud projektid toetamaks tootmist, vabastamine tööstuskaupade ja masitate tariifist või toetus selleks, head tarbijakaitse määrused, järelvalvestus. Indoneesia peamised põllukultuurid on riis(lõuna osas), mais, looduslik kumm, palmi
valmistamiseks. Goodyeari autokumm (Pildiallikas: http://jeepjeep.com/4sale/ZJ-4sale/wheel.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 14 Tänapäeval on isopreeni toormeks Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika kautsukipuude istandustest saadav lateks. Heveapuu vili, mis meenutab suuruselt meie kastanit, sisaldab kolm seemet. Nendest kasvatatakse istikud. Heveapuu mahla ehk lateksit võib hakata koguma siis, kui tüve läbimõõt on 45 cm. Selleni kulub tavaliselt viis aastat. Mahla kogutakse hommikuti, kui on veel jahe, tehes puutüvele erilise noaga üksteise järel maksimaalselt kolm paralleelset lõiget. Kohe esimesel noapuudutusel hakkab sisselõikest tilkuma lumivalget
varasem mets on maha raiutud, on see taasmetsastamine. Sel puhul jääb metsa üldine pindala endiseks. Tavaliselt annab istandikuna rajatud puistu endisest suuremat puidutoodangut, kuid samas on väiksem selle bioloogiline mitmekesisus. Pindalalt suurimad kiirekasvuliste puuliikide istandused olid 2001 aastal arengumaadest: - Hiinas (33,8 mln. ha), - Indias (14,6 mln. ha), - Indoneesias (6,1 mln. ha) ja - Brasiilias (4,6 mln. ha). Kokku paikneb 62% kiirekasvuliste puuliikide istandustest Aasias (State of the World's Forests, 2001). Kiirekasvuliste (sageli eksootpuuliikide) istanduste puidu aastane juurdekasv on põhjapoolkeral enamasti 1015 tm/ha ning lõunapoolkeral 3040 tm/ha, nende raiering on harilikult alla 30 aasta (Siry, Cubbage, Ahmed, 2003). Troopiliste piirkondade puuistandike liigilises koosseisus domineerivad eukalüptid, järgnevad männid, akaatsiad ja suur tiikpuu. Näiteks on eukalüptiistanduste keskmine aastajuurdekasv olenevalt liigist 10 60 tm/ha.
Maad on selles regioonis väga vähe ja sedagi laiguti. Kliima on aga väga hea, kuigi niiskust on vähe. Põliselanikud tegelevad rändkarjakasvatuse ja oaasipõllundusega. Kaasaegsetest tootmisviisidest esineb seal suurtalusid ja istandusi (väliskapitalil). Ekspordiks on puuvill, datli, vill. Lõuna- ja Kaguaasia Maad on rohkesti, kuid inimesi on väga palju. Kliima on väga soodne, võimaldades mitu saaki aastas. Rohumaad on vähe. Omatarbeks toodavad segatalud. Eksporttoodang tuleb istandustest (tee, vürtsid, õli, kookos, suhkruroog, naturaalne kautsuk). Ida-Aasia Põllumajadnusliku maad on vähe, inimesi on palju. Kliima on suhteliselt soodne. Jaapan--industriaalse ühiskonnaga riik, esineb loomavabrikuid, vähesel määral ka suurtalusid. Lõuna-Jaapani saartel on istandusi. Toodetakse piisavalt riisi, ülejäänud iportitakse (loomasööt). Tootlikus on väga kõrge, kuid omahind on kallis. Imporditakse ka valmistoiduaineid. Hiina--kujunemas on spetsialiseerunud suurtalud
Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Erinevates klimaatilistes tingimustes ja pinnases annavad kohvipuud erisuguste maitseomaduste ja lõhnaga seemneid. Toorkohv, mis saadetakse istandustest kohvitööstusele saab nimetuse kasvukoha või eksportsadama järgi. Näiteks suur osa Brasiilia kohvist veetakse välja Santose sadama kaudu, sellest ka nimetus Santos. Eestisse jõudis kohv 17. sajandi lõpul ja juba 18. sajandi lõpul veeti Tallinna sadama kaudu sisse juba 200 tuhat naela kohvi. Esialgu levis kohvijoomise komme kõrgemas
(Ibid) Päritolumaakohvid on niisugused kohvid, milles kasutatud kohvioad pärinevad ainult ühelt maalt (traditsiooniline kohv koosneb eri maade kohviubadest, mis kohvivabrikutes retseptuuri alusel segatakse). Päritolumaakohvide maitset mõjutavad kasvukoha pinnas, kliima ja kasvutingimused. Pauligi päritolumaakohvide seeriasse kuuluvad Paulig Papua New Guinea ja orgaaniline Colombia (ökokohv). Costadoro kohvisegude oad on korjatud Costa Rica, El Salvadori, Brasiilia, Keenia ja Java istandustest. Itaalias on need kohvioad eraldi röstitud ja siis kokku segatud – nii säilitab iga päritolumaa kohviuba talle omase 19 aroomi ja maitseomadused. Costadoro röstitud kohviubadele on väljastatud Itaalia Rahvusliku Espressoinstituudi tunnistussertifikaat. (Ibid) Jahvatusviisilt jaguneb kohv jahvatamata ja jahvatatud kohviks, viimane omakorda jämedaks, keskmiseks, peeneks ja väga peeneks jahvatuseks. Mida peenem jahvatus, seda
Ennekõike otsiti siiski kulda ja muid euroopa kaupu. Eesmärk portugallastel siiski india turgude vallutamisest, kuid india ei tundnud euroopa kaupade vastu just eriti suurt huvi. Aafrikas toimuski kaupade ümbervahetamine kullaks.Mööda läänerannikut hakati üha enam aktiivselt sekkuma ja tungima uutele turgudele. Guinea laheni jõuti juba 70ndatel a , Kongosse 15 saj lõpuks. Aafrikas oli isegi istandustelaadsed ettevõtted, mis sugugi ei erinenud hilisematest ameerika istandustest, kus kasut samuti orje. Samuti kasut orje kaevandustes ( soola), kullakaevandustes. Orjade kui kauba järele kasvatasid eurooplased nõudlust, ning orjakaubandus puhkes õide. Kusjuures portugallased hakkasid üpris kiiresti ka 15 sajandist orje ühe kaubana müüma ühest kohast teise. Orjade importijad. Ostsid soodsalt, viisid kuhugi kus olid hinna dkallimad ja müüsid kasumiga maha. Guinea rannikuga ja 16 saj ka
annaabi.ee 
