Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkeenid ja alküünid (0)

3 HALB
Punktid

Lõik failist


Aine süstemaatiline/rahvapärane nimetus
Struktuurvalem
Füüsikalised ja füsioloogilised omadused
Kasutamine ja esinemine
Eteen/etüleen
CH2=CH2
Suurem osa eteenist saadakse etaani dehüdrogeenimisel. Värvuseta, nõrgalt meeldiva lõhnaga, veidi uimastava toimega gaas . Õhuga ligikaudu üheraskune. Vees vähesel määral lahustuv.
Taimede kasvuhormoonina kiirendab ta aed- ja puuviljade valmimist. Üle poole eteenist kasutatakse ära polümeeride tööstuses, ülejäänu läheb äädikhappe, etanooli ja halogeenühendite tootmiseks.
Propeen
CH2=CH-CH3
Värvuseta vees lahustamatu gaas . Polümeeride ja paljude kemikaalide lähteaine. Eteeni toodetakse vastava alkaani dehüdrogeenimisel. Lisaks võib eteeni toota veel nafta krakkgaasidest või propaani oksüdeerumise käigus.
Pool propeeni maailma aastatoodangust läheb polüpropeeni(sellest saadakse plasttorusid, kiudaineid ja taarat agressiivsete materjalide jaoks) valmistamiseks, ülejäänud osa oluliste orgaaniliste ainete sünteesiks(kasutatavamad atsetoon, isopropüülalkohol ja propüleenglükool).
Buta-1,3- dieen
CH2=CH-CH=CH2
Värvuseta ebameeldiva lõhnaga gaas, mis väga kergesti polümeerub.
Sünteetilise kummi valmistamine; krakkimise teel toodetakse etüleeni ja teisi küllastumata süsivesikuid
2-metüülbuta-1,3-dieen/isopreen
CH2=C(CH3)- CH=CH2
Madala keemistemperatuuriga värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Seismisel tekivad iseeneslikud dimeerid(kahe identse molekuli ühinemisprodukt) ja oligomeerid(piiratud arvust monomeeri elementaarlülidest koosnev molekul). Isopreeni füsioloogilist protsessi pidurdab tõrvas. Enne kasutamist isopreeni destilleeritakse metalse naatriumi pealt.
Tööstuses kasutatakse umbes 95% isopreenist sünteetilise kummi tootmiseks. Tööstulikult saadakse isopreeni nafta termilise krakkimise produktidest. Tänapäeval on isopreeni toormeks Kagu-Aasia ja Lõuna-Ameerika kautšukipuude istandustest saadav lateks.
Etüün/atsetüleen
H-C≡C-H
Etüüni toodetakse kaltsiumkarbiidist(CaC2). Kaltsiumkarbiidis sisalduvate lisandite tõttu omistatakse etüünile ebameeldivaid lõhnu(küüslaugu, bensiini jt). Täiesti puhas etüün on aga värvuseta, lõhnata, õhust veidi kergem gaas. Õhu käes põleb etüün kollase tahmava leegiga . Plahvatusohtlik.
Etüün-hapnik leeki kasutatakse metallide lõikamisel ja keevitamisel. Oma osa on sellel ka keemiatööstuse toormena, eeskätt etaanhappe ja polümeeride valmistamisel.
Propüün
CH3-C≡C-H
Värvuseta iseloomuliku lõhnaga gaas. Etüünist palju stabiilsem, annab õhus põledes kõrge temperatuuri.
Kasutatakse keevitus- ja majapidamisgaasina.
Alkeenid ja alküünid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tonight Õppematerjali autor
Kõik tähtsam on pandud tabelisse

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
pdf

ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

ORGAANILINE KEEMIA II osa (Pildiallikas: http://crdp.ac-amiens.fr/edd/compression/bio/hevea.jpg ) 7.2 ALKEENID Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ­EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA JA NIMETUSTE ANDMINE Küllastumata süsivesinike homoloogilised read algavad süsiniku aatomite arvust kaks, sest mitmikside saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel

Keemia
thumbnail
4
pdf

Alkeenid ja alküünid

  NIMETUS  STRUKTUURVALEM  FÜÜSIKALISED  KEEMILISED  KASUTAMINE  RAHVAPÄRANE  OMADUSED  OMADUSED  NIMETUS (kui  on)  eteen ehk  ● värvusetu  ● vees  ● Sellest    etüleen  ● narkootilise  lahustamatu  valmistatakse polü  toimega  eteeni ja etanooli  ● nõrga lõhnaga  ● Kasutatakse  ● maitsetu  plastide tootmisel 

Keemia
thumbnail
16
doc

Pentadieen - Referaat

protsentuaalselt rohkem süsinikku. Süsiniku osakesed ei jõua leegis kiiresti ära põleda, mille tagajärjel hööguvad söeosakesed muudavadki leegi valgustavamaks. 8 2) Liitumisreaktsioonid (elektrofiilsed liitumisreaktsioonid) a) Liitumisreaktsioonid vesinikuga (hüdrogeenimine) Alkaani molekulidel puudub võime liita vesiniku aatomeid, mistõttu neid nimetatakse küllastunuteks. Alkeenid ja alküünid võivad endale juurde liita vesiniku aatomeid, mistõttu neid nimetataksegi küllastamatuteks. Alkadieeni liitumisel vesinikuga lõhutakse kahe süsiniku aatomi vahel asuv kaksikside üksiksidemeks ja alkeenist moodustub vastav alkaan. Liitumisreaktsioon vesinikuga ­ hüdrogeenimine: CH2=CH-CH2-CH=CH2 + H2-> CH3-CH2-CH2-CH=CH2 b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega Analoogselt alkadieeni liitumisel vesinikuga kulgevad ka liitumisreaktsioonid halogeenidega

Keemia
thumbnail
25
doc

Orgaaniline keemia

Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid Küllastamata süsivesinikud: 1. ALKEENID CH2 = CH ­ CH3 2. ALKADIEENID CH2 = CH ­ CH = CH2 3. ALKÜÜNID CH C ­ CH3 NOMENKLATUUR Alkeeni tähistab liide ­een. Alkeeni nimetuse moodustamiseks leitakse vastava alkaani nimest süsiniku aatomite arvu tähistava sõnatüve ja liidame sellele lõpu ­een. NT: etaan ­ eteen; butaan - buteen Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast. NT: pentaan - pentadieen

Analüütiline keemia
thumbnail
24
doc

Orgaaniline keemia

Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid Küllastamata süsivesinikud: 1. ALKEENID CH2 = CH ­ CH3 2. ALKADIEENID CH2 = CH ­ CH = CH2 3. ALKÜÜNID CH C ­ CH3 NOMENKLATUUR Alkeeni tähistab liide ­een. Alkeeni nimetuse moodustamiseks leitakse vastava alkaani nimest süsiniku aatomite arvu tähistava sõnatüve ja liidame sellele lõpu ­een. NT: etaan ­ eteen; butaan - buteen Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast. NT: pentaan - pentadieen

Keemia
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

Alküüne hapeteks Näiteks eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdrogeenimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 à C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine) saab ka seda reaktsiooni kasutada küllastumata ühendite tõestamiseks. Võrrand on keeruline, tekib diool R-CH=CH2 à R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 à H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused

Keemia
thumbnail
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

Alküüne hapeteks Näiteks eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO Hüdrogeenimine on ühtlasi redutseerimine, selles reaktsioonis on küllastumata ühendid oksüdeerijad C2H4 + H2 C2H6 Kuna küllastumata ühendid on kallimad, siis alkeene praktiliselt ei hüdrogeenita Pigem vastupidi, alkaanide dehüdrogeenimisel toodetakse alkeene. Proov kaaliumpermanganaadiga KMnO4 Õrnroosa lahuse toimel oksüdeeruvad alkeenid dioolideks, kuna värvus seejuures kaob (valastumine) saab ka seda reaktsiooni kasutada küllastumata ühendite tõestamiseks. Võrrand on keeruline, tekib diool R-CH=CH2 R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused

Orgaaniline keemia
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Mittetäielik põlemine: 2CH4 + 3O2 CO2 + 4H2O + C Halogeenidega (VIIA): CH4 + Br2 CH3Br + HBr Vesinikhalogeenidega: CH4 + HBr CH3Br + H2 Oksüdeeerumine: 2CH4 + O2 2CH3OH Homoloogiline rida: 1. metaan CH4 2. etaan C2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6. heksaan C6H14 7. heptaan C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22 Keemia - Alkeenid Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun